1-10-1090/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. veebruaril 2010. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-10-1090 Kohtunik Ingeri Tamm Kriminaalasi

V.R-i süüdistuses KarS § 266 lg 1 järgi käskmenetluses Süüdistatav V.R elukoht: XXXX; isikukood: XXX; karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral - Tartu Maakohtu 13.10.2008. a otsusega KarS § 121 järgi 2 kuu ja 29

päeva pikkuse vangistusega tingimisi 18 kuu pikkuse katseajaga, väärteokorras karistatud 1-l korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud 17.11.2009. a RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, §-st 254, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada V.R KarS § 266 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 140 (ükssada nelikümmend) päevamäära, s.o 7000 (seitse tuhat) krooni.

KarS § 66 alusel määrata, et V.R tuleb rahaline karistus tasuda ositi (kümne) 10

kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kahekümnendaks kuupäevaks (seitsesada) krooni. 700

Tõkend – elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KarS § 74 lg 6 alusel jätta V.R-i suhtes Tartu Maakohtu 13. oktoobri 2008. a otsus kriminaalasjas nr 1-08-11252 iseseisvaks täitmiseks.

KrMS § 180 lg 1, 3 alusel V.R-ilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena

sundraha (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku 6 525 materjalidest koopia tegemise kulud (kolmkümmend üks) krooni ja senti ning määratud 31 40 kaitsjale makstud tasu (nelisada kakskümmend) krooni. 420

Rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske

Bank) (Tartu Maakohtu viitenumber 4100065035); menetluskulud tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata

jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast

10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev kohtuotsus.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu

V.R-i süüdistatakse selles, et tema 17.06.2009 kella 18 paiku tungis valdaja H.O. tahte vastaselt sisse Tartus XXX asuvasse korterisse. Sellega pani V.R toime KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise.

II Prokuröri ettepanek

Prokurör taotleb kohtult tunnistada V.R süüdi KarS § 266 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 140 päevamäära ulatuses. KarS § 66 alusel määrata, et rahaline karistus 7000 krooni tuleb tasuda ositi järgmiselt: alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuda 10 kuu vältel igakuiselt vähemalt 700 krooni kuus kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni.

III Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta

KarS § 266 lg 1 objektiivse koosseisu moodustab valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse,

ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseaduslik tungimine. V.R-i ülekuulamise

protokolliga (tl 16) on tõendatud, et tema käis 17.06.2009. a H.O. korteris. Eluruum on isikule võõras, kui see ei ole tema seaduslikus valduses AÕS § 34 tähenduses või AÕS § 68

tähenduses. Kannatanu ülekuulamise protokolli kohaselt (tl 2) kuulub Tartus XXX asuv

eluruum H.O. le ning seega on see V.R-ile võõras eluruum, kus ta viibis 17.06.2009. a.

Võõrasse ruumi sisenemise ebaseaduslikkus tuleneb valdaja puuduvast nõusolekust. Kui puudub valdaja nõusolek, on ruumi sisenemine ka valdaja tahte vastane. Ruumi sisenemine on

valdaja tahte vastane muuhulgas siis, kui valdaja ei ole oma nõusolekut sisenemiseks väljendanud (näiteks sisenemise hetkel pole valdajat üldse kohal). H.O. ja V.R-i ütlustega on tõendatud, et V.R läks Tartus XXX asuvasse eluruumi, ega teatanud

sellest H.O. le, kes ise viibis samal ajal Kavastus. Seega ei andnud H.O. eluruumi sisenemiseks V.R-ile nõusolekut ning seda ei saa ka eeldada, kuna V.R

nimetatud eluruumis ei ela, mistõttu on ta kannatanu eluruumi tunginud ebaseaduslikult, millega on täidetud KarS § 266 lg 1 objektiivne koosseis.

Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 266 lg 1 vähemalt kaudset tahtlust. Vastavalt KarS §-le 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava

asjaolu, ja tahab, või vähemalt möönab seda. V.R teadis, et tal puudub õigus siseneda H.O. korterisse, kuna ta võttis selleks salaja võtmed tema riiete taskust. Kuna V.R ei olnud H.O. nõusolekut XXX eluruumi sisenemiseks, pidi ta teadma, et nimetatud korterisse sisenemine on ebaseaduslik. Seega on V.R kuriteo toime pannud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistust kergendavad asjaolud KarS § 57 järgi ja raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi puuduvad.

Kuigi käesolev kuritegu on toime pandud katseajal, siis arvestades kuriteo raskust ja

toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et karistuse eesmärgid on V.R-i puhul

saavutatavad rahalise karistusega ja talle tuleb mõista prokuröri poolt taotletud rahaline karistus 140 päevamäära.

KarS § 44 lg kohaselt arvutatakse rahalise karistuse päevamäära suurus süüdimõistetu

keskmise päevasissetuleku alusel, mis ei või aga olla väiksem kui miinimumpäevamäär 50

krooni. Kuna V.R sissetulekud aastal 2008 puudusid, tuleb rahalise karistuse

arvestamisel aluseks võtta miinimumpäevamäär. Eeltoodust tulenevalt on V.R-ile mõistetava rahalise karistuse suuruseks 7000 krooni.

KarS § 66 lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat.

Kohus nõustub prokuröriga, et mõistetud rahalise karistuse suurusest tulenevalt on selle

korraga tasumine isikule majanduslikult ebamõistlikult koormav, mistõttu tuleb V.R

võimaldada tasuda talle mõistetud rahaline karistus ositi kümne kuu jooksul 700 krooni suuruste igakuiste maksetena.

IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt määratud kaitsjale makstud tasu 420 krooni, kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 31.40 krooni (tl 33) ning sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Ingeri Tamm Kohtunik