2-18-14195/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht 23.09.2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-14195 Tsiviilasi I S hagi V Si vastu korteriomandi I S lahusvaraks tunnistamise nõudes, alternatiivselt ühisvara jagamise ja kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks tahteavalduse asendamise nõudes Tsiviilasja hind

30 000 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: I S (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Hageja lepinguline esindaja: Janika Drobot (e-post: saakfond@hot.ee); Kostja: V S (sünd. xxxx/ isikukood xxxx, elukoha andmed kohtule teadmata). Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Lugeda korteriomand, mis on registreeritud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistris registriosa nr xxxx all aadressil xxxx, I S lahusvaraks.

3. Kohustada V Si andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 34¹ lg 1 tähenduses) xxxx kinnistu registriosa nr xxxx teise jao kannete muutmiseks (kustutamiseks ja uue kande tegemiseks) selliselt, et kinnistu ainuomanikuna kantakse kinnistusraamatusse I S (isikukood xxxx).

4. Tunnistada käesolev kohtuotsus tagatiseta viivitamatult täidetavaks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1), välja arvatud riigilõiv hagiavalduselt. Kuna kohus jättis menetluskulud, välja arvatud riigilõiv hagiavalduselt, poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

6. Välja mõista V Silt riigituludesse I Sle antud riigipoolse menetlusabi eest 1000 eurot (riigilõiv hagiavalduselt). Riigilõiv 1000 eurot tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest vastavalt käesolevale tagaseljaotsusele lisatud makseinfole.

Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb V Sil tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kui V S ei täida tagaseljaotsust tagaseljaotsuses ettenähtud tähtaja jooksul, võib tagaseljaotsuse saata sundtäitmisele.

7. Toimetada kohtuotsuse (tagaseljaotsus) ärakiri kostjale V Sile kätte avalikult, avaldades selleks tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Sellisel juhul loetakse käesolev tagaseljaotsus kostjale V Sile kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

8. Saata käesolev tagaseljaotsus viivitamatult pärast jõustumist riigituludesse väljamõistetud menetlusabikulude osas teadmiseks Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

14.12.2018 määrusega rahuldas kohus I S poolt esitatud menetlusabi taotluse ja vabastas I S tsiviilasjas nr 2-18-14195 riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel summas 1000 eurot.

TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

Eeltoodust nähtuvalt on hagejale antud menetlusabi ning vabastatud ta riigilõivu kandmisest 1000 euro ulatuses. Kohus leiab, et menetlusabikulu summas 1000 eurot tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista, kuivõrd kohus on teinud lahendi kostja kahjuks.

TsMS § 179 lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus hoiatab kostjat, et käesolev lahend võidakse tulenevalt TsMS § 179 lg-st 6 sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

TsMS § 179 lg 9 sätestab, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Seega märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et 15 päeva möödumisel otsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni tuleb kostjal tasuda riigile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1000 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 179 lg 21 sätestab, et kohtulahendile, millega mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud või menetlusabikulud, võib kohus lisada eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed. Kohus on käesolevale lahendile lisanud nõude tasumist hõlbustava makseinfodokumendi.

TsMS § 179 lg 4 sätestab, et riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik