1-19-2523/22 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.septembril 2019 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-19-2523 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu,

Olga Nõmmemees Kohtuasi Viru Vangla materjalid G.H tingimisi enne

tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla Asja läbivaatamise kuupäev 23.09.2019 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu

G.H , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja Vandeadvokaa Kaido Kooga t

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, kohus määras:

Jätta sest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla G.H vangistu vabastamata.

Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi Kaido Kooga taotlus G.H-le osutatud riigi

õigusabi tasu määramiseks eurot õigusabi eest, summas 64,80 eurot (54 10,80 eurot käibemaks).

Välja mõista G.H-lt kriminaalmenetluse kulud 64,80 eurot kaitsjatasu osutatud

õigusabi eest.

G.H l tasuda kaitsjatasu 12- ´i kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300

Maksekorraldusele märkida ning selgitusse märkida viitenumber 99919700017699 süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud.

2 Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale ja Viru Vanglale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul alates päevast, 15 mil isik sai vaidlustatavast koht

umäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 29.08.2019 Viru Maakohtule materja kinnipeetava G.H lid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla.

G.H ohtu 22.04.2019 kohtuotsusega tunnistati süüdi Viru Maak KarS § 118 lg 1 p

1 -

3 (kolm) aastat ja 3 § 25 lg 1, 2 järgi, lühimenetluse korras ning karistuseks mõisteti

(kolm) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning õisteti karistuseks m 2 (kahe) aasta ja 2 (kahe) kuu pikkune vangistus.

Karistuse kandmise alguseks loeti 11.12.2018. G.H-le valitud tõkend,

vahistamine, jäeti kohtuotsuse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni muutmata.

Kohtuotsus jõustus 30.04.2019.

Karistuse kandmise algus 11.12.2018 11.02.2021. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 01.09.2019.

G.H andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.

Kinnipidamisasutusest kohta koostatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav G.H

vanglas neljandat korda. Isikul on kaks kehtivat kriminaalkaristust, kokku on kriminaalkaristusi Viimased neli karistust on olnud 10. Neist seitse on vägivaldsed kuriteod.

kehalise väärkohtlemise eest, lisaks on ta varasemalt tekitanud üliraskeid kehavigastusi,

pannud toime röövi ja kuritahtliku huligaansuse. Vägivalla raskusaste on muutunud

suuremaks, sest viimases kuriteos kasutas ta nuga. Kolmel korral on kinnipeetavat karistatud varguse eest. Enda sõnul oli iga kuriteo toimepanemise ajal alkoholijoobes. Kuritegusid ette ta

ei kavanda, tegutseb hetkeemotsioonide ajel. Kinnipeetava käitumine on sarnane varasema

käitumisega ja soodustegur alkohol on jäänud samaks. Kinnipeetava individuaalne

täitmiskava on koostamisel, tegevused on planeeritud tulevikku. Kehtivad

distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav omab isikut tõendavat dokumenti välisriigi kodaniku pass nr xxx, kehtivusega kuni 31.08.2021. Kinnipeetav elas enne vangistust koos emaga aadressil xxx. Eluase on Tegemist on püsiv, RR andmetel elab seal alates 27.08.1992.

kahetoalise iga. kõigi mugavustega korter Kinnistusraamatu järgi korteri omanik on Narva

linn. Eluasemega isikul probleeme ei ole esinenud. Ennetähtaegse vabanemise korral

elektroonilise järelevalve alla soovib kinnipeetav asuda elama aadressil xxx. 11.07.2019 vastuses selgus, et SA x juhatuse liikmelt J. P., et G.H on registreeritud aadressil

3

xxx elamispinnal. kinnipeetavale , tal on õigus elada sellel Ema on pensionär ja on valmis osutama nii moraalset kui ka materiaalset tuge. Kinnipeetav on omandanud keskerihariduse elektr Antud erialaga ei oska enam midagi peale hakata. Isiku emakeeleks on imontöör eriala. vene keel, eesti keelt rääkida ei oska. Isikul kooliajal ei esinenud käitumisraskusi ja ei ole ka käinud erikoolis. Enesetäiendamisest huvitatud ei ole. Kinnipeetaval on töövõimetuspension,

mille tõttu ei ole otstarbekas uut eriala õppida, sest ta ei saaks erialast tööd teha. Kinnipeetav on varem töötanud ametlikult, hiljem tegi juhutöid ja viimane aasta enne vangistust tööd ei

teinud, on määratud 90% töövõimetus. Sissetulekuallikaks on isikul töövõimetuspension ja

samuti toetab teda rahaliselt ema. Isikul võlgnevusi ja nõudeid ei ole. Isik on võimeline

vanglas töötama kergematel majandustöödel lühiajaliselt. Kinnipeetava lähedaseks on tema

ema ja poeg. Kinnipeetav suhtleb emaga telefonitsi. Suhted emaga on head ja toetavad. Kinnipeetav on vallaline, kunagisest kooselust on alaealine poeg. Poeg käib vanaemal külas ja

enne kinnipidamist käis ka isa vaatamas. Poeg elab enda ema juures. Kinnipeetav ei ole abielus ja hetkel elukaaslast ka ei ole. Riskivat, hoolimatut ning teisi ära kasutavat elustiili ei

esine. Alkoholi risk ja ohtlikus olemas. Isik tarvitas enne vangistust alkoholi mitu korda

nädalas, põhiliselt jõi viina. Praegune ja ka varasemad kuriteod on pandud toime

alkoh

olijoobes olles. Alkoholijoobes olles võib muutuda vägivaldseks ja sattuda konfliktidesse. On pärast alkoholi tarvitamist pannud toime mitmeid kehalisi väärkohtlemisi. Väärteokorras on AS alusel karistatud teda 7-l korral. Vangistuses on huvitatud osalemisest

programmis Eluviisitreening. Narkootikumide tarvitamise risk ja ohtlikus puudub. Isik tõi

välja, et on proovinud kunagi heroiini, amfetamiini ja teisi erinevaid sünteetilisi aineid, tarvitas neid ka eid viimati viis aastat tagasi süstimise teel. Isiku sõnul tarvitas narkootilisi ain ja enam pole nendega kokku Isik toob puutunud, ei ole ka andmeid mis väidaksid vastupidist.

välja, et kui ta on suutnud olla viis aastat ilma narkootikumideta, siis suudab ka nii olla edaspidi. Tervis ja emotsionaalne seisundi risk ja ohtlikkus puudub. On erinevad kroonilised

haigused. Endaga on rahul, kõrget enesehinnangut ei esine. Töövõimetus on kinnipeetaval

90%. Kinnipeetava suhtlemisoskused on vanusele vastavad. Isik on mitmel korral toime pannud kehalise väärkohtlemise ühel korral on tekitanud kannatanule raskeid kehavigastusi.

ja

Tegutseb impulsiivselt, enne tegutseb ja pärast mõtleb. Probleemide lahendamise oskus on

puudulik, konflikti olukordades ei oska neid sobilikul viisil lahendada. Kriminaalhoolduse

järelevalve määratud kahel korral. Mõlemal korral katseaeg lõppes alla on kinnipeetav

positiivselt. Saab t, aga kui on tarvitanud alkoholi ja aru ühiskonnas kehtestatud reeglites tegutseb impulsiivselt, siis ei mõtle reeglite peale. Isik leiab, et kui suudab vabaneda alkoholi

tarvitamisest, siis ta enam kuritegusid toime ei paneks, on motiveeritud osalema programmides, et vabaneda alkoholi tarvitamisest ja uute kuritegude toimepanemisest.

Hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele, ohtlik:

konkreetne täiskasvanu/täiskasvanud (risk ühiskonnas). Oht seisneb kehalises

väärkohtlemises ja tervisekahjustuse tekitamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on

tarvitanud alkoholi ja tekib konfliktne olukord, kus isik ei leia probleemile sobilikku lahendust ja tegutseb impulsiivselt. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 23%. Arvestades Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 45%.

kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele antud hinnangut toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul kui kohus peab otstarbekaks G.H

tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise valvega, teeb kriminaalhooldusametnik ett pikkuseks kandmata karistuse epaneku määrata katseaja pikkuseks ning käitumiskontrolli osa, s.o. kuni 11.02.2021 alates vanglast vabastamisest.

Uue kuriteo riskide maandamiseks kriminaalhooldusametnik peab otstarbekaks määrata G.H´ile KarS § KarS § kohustused: 75 lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi; 75 lg 2

p 4 - otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks;

4

Asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; Kar - alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt S § 75 lg 2 p9

nõusoleku andnud. Elektroonilise valve pikkuseks määrata 3 (kolm) kuud alates seadmete

paigaldamisest. Prokurör teatas, et lähtuvalt KrMS § 432 lg 33 ei soovi võtta osa ´i tingimisi G.H enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla

arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, G.H ennetähtaegset vabastamist.

Süüdimõisatetu G.H selgitas kohtuistungil, tema tervis ei ole hea ja ta et

sooviks elada vabaduses oma viimaseid päevi. Ta ei hakka enam uusi kuritegusid toime panema.

Kaitsja toetas oma kaitsealust. Kaitsja rõhutas, et isikul on olemas elukoht. Vanglas käitub

isik suurepäraselt. Ta on motiveeritud elada seadusekuulekalt. Seega ei ole alust jätta

vabastamata enne tähtaega.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalid ning ega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja arvestad , leiab, et G.H vangistusest es prokuröri kirjalikku seisukohta tuleb jätta

tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest v

abastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise – tema käitumine ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Enne vangistust isik ei töötanud ametlikult, talle on määratud 90 % töövõimetus. Varem on

kinnipeetav töötanud ametlikult ja teinud ka juhutöid. Kinnipeetaval on omandatud

keskeriharidus elektrimontöör erialal. Leiab, et ei oska selle erialaga enam midagi peale hakata. Isiku emakeel on vene keel, eesti keelt ei valda. Kinnipeetava sissetulekuallikaks on

töövõimetuspension ja samuti toetab teda rahaliselt ema. Isiku lähedasteks on ema ja poeg.

Emaga suhted on head ja toetavad. Kinnipeetav elas enne vangistust koos oma emaga aadressil xxx ja soovib ka peale vabanemist nimetatud aadressile elama minna. Kinnipeetav sooritas praeguse ja ka varasemad kuriteod olles alkoholijoobes. Isik tarvitas enne vangistust alkoholi mitu korda nädalas, põhiliselt viina. Alkoholijoobes olles võib muutuda vägivaldseks

ja sattuda konfliktidesse. Pärast alkoholi tarvitamist on pannud toime mitmeid kehalisi

väärkohtlemisi. Kinnipeetav on kahel korral olnud allutatud kriminaalhooldusele, mõlemad kriminaalhooldused on positiivselt läbitud. Kinnipeetaval on kaks kehtivat kriminaalkaristust.

Viru vangla taotlusest nähtub, et kinnipeetav viibib neljandat korda vanglas ja kuriteo vägivaldsuse aste on muutunud raskemakaks, kuna viimase kuriteo juures on kasutatud nuga.

Kohus peab tõdema, et need andmed osutavad pigem sellele, et ei olnud pere, kriminaalhooldus ja varasemad karistused sellised kaalukad asjaolud, mille tõttu oleks isik nõus loobuma kuritegelikust elust. Varasemalt on isik viibinud korduvalt vangistuses.

5 Karistusregistri

kaks kehtiv kriminaalkaristust. väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on at

Varasemalt on kinnipeetavat karistatud kehalise väärkohtlemise eest. Kinnipeetav kannab karistust raske tervisekahjustuse tekitamise katse eest, mis oli suunatud tervisekahjustu . se tekitamisele, kui sellega oli põhjustatud oht elule

Süüdimõistetu sõnul on ta kuritegusid sooritades olnud alkoholijoobes, millest näh

tub, et

alkoholi tarvitamine on kinnipeetava puhul märkimisväärne risk uute kuritegude

toimepanemiseks. Alkoholijoobes olles kinnipeetav käitub impulsiivselt ning ei mõtle ühiskonnas kehtivatele reeglitele.

Isiku korduvad kriminaalkaristused näitavad kohtu hinnangul, et isik ei ole olnud

motiveeritud elama õiguskuulekat elu ega järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme,

seda ka peale korduvat vangistust t. Isiku pikaajaline ega kriminaalhoolduse järgmis

käitumine on s vastaseid süütegusid ee, et ta tarvitab alkoholi sooritab isiku ja . Vangla

iseloomustuse kohaselt on isik olnud kahel korral allutatud kriminaalhooldusele, läbides

mõlemad katseajad positiivselt. Seega pole isiku varasemad kriminaalhooldused ega

vangistused, avaldanud talle piisavalt positiivset mõju, kuna jätkas uute kuritegude

toimepanemisega. Isiku poolt toimepandud kuriteod nud samaks. ja selle põhjused on jää

Ajaga on muutunud kuritegude vägivaldsuse aste raskemaks, kuna viimase kuriteo juures

kasutas kinnipeetav nuga. varasamatest Isiku käitumisest enne vangistust tuleneb, et karistustest ega kriminaalhooldustest ei olnud isikule olulist positiivs

et mõju. Seega, arvestades isiku varasemat käitumist, prognoos on pigem negatiivne ja üsna reaalne, et isik võib jätkata kuritegeliku tegevusega.

Nüüd hindab kohus isiku käitumist vangistuse ajal ja kuidas vangistuse ajal tuvastatud riskid on vähenenud.

Kinnipeetava individuaalset täitmiskava on koostamisel. Tegevused on planeeritud tulevikku.

Isiku käitumine vangistuses on olnud probleemideta. Isikul puuduvad kehtivad

distsiplinaarkaristused. Isiku suhtumine ametiisikutesse on hea ja koostöövalmis. Seega on

kinnipeetava käitumine vanglas olnud väga hea, mis annab väga hea eelduse ennetähtaegseks vabastamiseks.

Ülalnäidatud asjaolud osutavad, et isik on vangistuses teinud pingutusi enda hoiakute

muutmiseks. Isiku karistusaja algus on 11.12.2018 ning tal puuduvad kehtivad

distsiplinaarkaristused. hoiakute ja elustiili korrigeerimiseks on see Kohus märgib, et isiku

lühike aeg ja kohtul ei ole veendumust, et positiivsed hoiakud on isiku poolt kindlalt ja lõplikult vastu võetud. tes ei ole läbitud veel programme ega koostatud Seda enam, et isiku suh

täitmiskava. Isik on avaldanud soovi osaleda sotsiaalabi programmis Eluviisitreening. Isik

tarvitas enne vangistust mitu korda nädalas alkoholi. Praeguse ja ka varasema kuriteo on

pannud toime alkoholijoobes. Alkoholijoobes või muutuda vägivaldseks ja sattuda

konfliktidesse, mis on tema puhul uute kuritegude toimepanemise riskiks. Seega on kohus

seisukohal, et isiku poolt vangistuse ajal tehtud pingutuste tähendust ja mõju ei tohi ega

saagi eirata, samas ei leia kohus, et praegusel hetkel oleks kehtivate distsiplinaarkaristuste

puudumine vanglas piisav uue isikuvastase kuriteo toimepanemise riski oluliseks

vähendamiseks. Isikul oli alkoholi tarvitamise ja vägivaldse käitumise probleem juba enne

viimast vangistust, tema käitumist ei ole mõjutanud korduv kriminaalhooldus ega reaalne

vangistus. Kohtu hinnangul ei saa olukorras, kus isiku täitmiskava on alles koostamisel ehk

6

eesmärgid ei ole isegi püstitatud, eeldada, et isiku uue kuriteo toimepanemise risk oleks oluliselt vähenenud.

Nüüd hindab kohus, millised on isiku perspektiivid vabaduses. Isikul on vabaduses olemas elukoht. Isikul on olemas , xxx, kehtivusega kehtiv isikut tõendav dokument välisriigi kodaniku pass nr kuni 31.08.2021. Isikul on puudub . garanteeritud töökoht Isikul on 90 protsendiline töövõimetus, sissetulekuks on töövõimetuspension. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx. Kinnipeetav hakkaks seal elama koos oma emaga, kellega elas koos ka enne viimase kuriteo sooritamist. Tegemist on kahetoalise kõigi mugavustega korteriga ning kõnealune elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele.

Kohus nõustub, et tuvastatud asjaolud on positiivsed ja olulised isiku resotsialiseerimise

seisukohast.

Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne

kindel elukoht, soov vabaneda alkoholi tarbimisest ja ta on motiveeritud lähedase toetus, edaspidi elama seadusekuulekalt.

Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning oleks ennatlik.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea

käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud, kuna isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.

Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja karistust, ei ole kohtu hinnangul G.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud.

Kohtul puudub alus arvata, , kes on et süüdimõistetu puhul kõik kuriteod sooritanud

alkoholijoobes, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on korduvalt olnud kriminaalhooldusel ning isik kes võib alkoholijoobes ja konfliktolukorras käitud impulsiivselt

ja vägivaldselt pannes toime isikuvastaseid kuritegusid, oleks kriminaalhooldus piisav mõjutamiseks, kui karistusest on ära kantud selle veidi üle poole. Seda enam, et isiku varasem

kriminaalhooldus ei olnud piisav, et isik loobuks süütegude toimepanemisest. Isiku

varasemad hoiakud kriminaalses elus on kujunenud pikema ajal jooksul ja on jõudnud isikusse süveneda. Iseenesest fakt, et isik on vanglas teinud pingutusi oma elu muutmiseks, ei

ole veel piisav tõdemiseks, et isiku hoiakud on lõplikult muutunud ja karistuse eesmärk on

täidetud. Isiku suhtes ei ole kohtul sellist veendumust, et isik ei peaks edasist karistust kandma, tekkinud. Enne vangistust oli isiku käitumine hoopis teine, vaatamata asjaolule, et kinnipeetav oli , isik varasemalt läbinud kaks kriminaalhooldust ja kandnud reaalset vangistust jätkas kuritegeliku eluviisi ja õigusrikkumiste toime panemist. Lähtuvalt eelnevast on kohus seisukohal, et Seega järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. puudub kohtul veendumus, et enne tähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla oleks isiku suhtes õigustatud. Lisaks on oluline märkida, kinnipeetava alkoholi travitamise riski. Kohtul puudub teadmine,

kas kinnipeetav on varasemate vangistuste või kriminaalhoolduste käigus läbinud

7 alkoholivastast ravi. Vaatamata sellele on vangla taotluse kohaselt isik viibinud varasemalt

kahel korral kriminaalhooldusel, mille isik läbis küll mõlemal korral edukalt, samas ei mõjutanud need isiku käitumist positiivses suunas, kuna isik on jätkanud alkoholi tarvitamist ja kuritegude sooritamist. Isik on tunnistanud, et enne vangistust tarvitas mitu korda nädalas

alkoholi, peamiselt viina. I me alkoholijoobes olles. Isik sik on kõik kuriteod pannud toi

muutub alkoholi tarvitades vägivaldseks. Käesoleva kuriteo pani isik samuti toime

alkoholijoobes. Isik on avaldanud, et soovib olla vähem agressiivsem ja tarvitada vähem

alkoholi, kuid Isik soovib ei oska öelda kas see on reaalne, vajab saavutamiseks abi. vangistuses läbida abiprogrammi „Eluviisitreening“. sotsiaal Kohus hindab positiivselt asjaolu, et isik mõistab oma probleemi tulenevalt alkoholi tarvitamise ja vägivaldse käitumisega ning

soovib oma käitumist muuta positiivses suunas. Seega on alkoholi tarvitamine kinnipeetava

jaoks tõsine probleem ja risk uute kuritegude toime panemiseks. Kohtu hinnangul ei ole

alkoholi tarvitamise risk kuhugi kadunud ja kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski.

Veel on oluline märkida, et kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga

isikud. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate ja/või sõltuvusprobleemidega tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Seda enam, et kinnipeetav on avaldanud, et on teiste

mõjul tarvitanud alkoholi ja lähedased proovinud narkootikume. Samuti kinnipeetava on

avaldanud Seega on isik , et kinnipeetav on olnud mõjutatav oma endise elukaaslase poolt.

teiste isikute poolt kergesti mõjutatav. Seega suhtlemine kriminaalse taustaga ja/või

sõltuvusprobleemidega isikutega suurendab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski.

Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud, samuti isiku võimalused vabaduses, näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk

vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski.

On oluline võtta arvesse, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 11.02.2021, s.o enam kui 1 aasta ja 4 kuu Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse pärast.

eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaeg ärelevalve alla ne vabastamine elektroonilise j liialt ennatlik. Seega ei teki kohtul veendumust, et kantud ära vangistus on isikut piisavalt mõjutanud, et ta ei paneks enam uusi kuritegusid.

Kohus arvestab asjaolu, et isikul on elukoht, lähedase toetus, soov vabaneda alkoholi tarvitamisest ja motivatsioon elada edaspidi seaduskuulekalt positiivse asjaoluna, samas peab vajalikuks märkida, et need asjaolud pole piisavad, et vältida uute kuritegude toimepanemist.

Kindel elukoht ei ole , et tooks kaasa isiku ja lähedase toetus nii märkimisväärse tähendusega

vabastamise enne tähtaegselt. Isik elas ka enne kuriteo sooritamist koos oma emaga samas

elukohas. Olukord on selline, et kohtu arvates ei kaalu isiku käitumine vanglas ja tema vabaduses viibimise võimalused tema varasemast elukäigust tulenevaid riske.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on

vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse

õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.

8

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta

on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise

võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20 ).

Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumi vanglas ja tema võimalus st i vabaduses kogumis teiste asjaoludega.

Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema

elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.

Teisisõnu – üüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla s

tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist.

Nii hi u pingutusi (kindel elukoht, ndabki käesoleval juhul kohus süüdimõistet distsiplinaarkaristuste puudumine, motivatsioon elada seaduskuulekalt) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud

juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise

veendumuse tekitab eelkõige tema vägivaldne käitumine, alkoholi tarvitamine, korduvad isikuvastased kuriteod ja Nii eksisteerib suur risk, et korduvalt läbitud kriminaalhooldused. kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo.

Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja

temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku

sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik.

Arvestades kinnipeetava isikut, eelkõige tema karistatust, tema alkoholi tarvitamise riski,

tema vägivaldse käitumise riski, leiab kohus et kriminaalhooldus ei ole see meede, mis

vähendaks isiku poolt uute kuritegude toimepanemise võimalikkust olulisel määral. Kohus

leiab, et elektroonilise valve kohaldamine, ei hoiaks ära uue kuriteo toimepanemise riski. Seega Tegemist ei olnud kohus ei leia, et käesoleval ajal on karistuse eesmärgid on täidetud.

esmakordse kuriteoga, mille isik sooritas olles alkoholijoobes vaid isik on vangla taotluse kohaselt kõik kuriteod sooritanud alkoholijoobes olles.

Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole käesoleval ajal

kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse

suunas ning tuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu

tal tuleb jätkata karis ja

tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu G.H temale 22.04.2019 Viru Maakohtu kohtuotseusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

9

Kaitsja esitatud tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulu 64,80 eurot peab kandma süüdimõistetu. Summa ei ole ebaproportsiponaalselt suur, mis hakkaks oluliselt mõjutama isiku resotsialiseerimist.

/ Inna Kirsipuu kohtunik