2-18-8422/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. september 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number 2-18-8422

Tsiviilasi

K

M

hagi M

Oe

vastu andmete

ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

5 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: K M (isikukood xxx)

esindajad

Kostja: M O (isikukood xxx),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 02.09.2019

RESOLUTSIOON

1. Jätta kostja taoltus hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata.

2. Jätta hagi rahuldamata.

3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

3.1.

Rahuldada osaliselt kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks

ja määrata

kostja põhjendatud ja

vajalike

menetluskulude

suuruseks

1584 eurot.

3.2.

Mõista hagejalt K Mlt kostja M Oe kasuks välja menetluskulude hüvitis

summas 1584 eurot.

3.3.

Hageja K M on kohustatud tasuma kostja M Oele hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud määras.

2-18-8422

2 (10)

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramisele esitatud määruskaebuse

menetluskulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

Hageja nõuded ja seisukohad

1. K M (endise nimega L) (hageja) esitas 31.05.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse M Oe

(kostja) vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõudes ja mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes. 13.11.2018 täpsustas hageja oma ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise

nõuet.

2. Menetluses on hageja järgmised nõuded:

-

Kohustada kostjat edastama omal kulul e-posti teel, 14 päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest alates, Xxx Vallavolikogu liikmetele T K`le, A S`ile, K J`le, T E`le, R A`le,

T L`ile, V K`le, M V`ile, V R`ele, M-A K`ile, J T`le, P R`ele, A P`ile, R T`ile, I R`ile,

A E`ile, H V`le, M S`ile, O L`ile, O Š`le ja J K`le tegelikkusele mittevastavate andmete

ümberlükkamise kohta kiri alljärgneva tekstiga:

„Käesolevaga teatan, et minu poolt Teile 06. aprillil 2018. a edastatud pöördumises

toodud väited Xxx Ehitusameti juristi K Le kohta ei vasta tõele. K L ei ole suhelnud

vallaelanikega arrogantselt, K L ei ole väitnud, et seadusi annab väänata vastavalt

vajadusele ning ta ei ole kuritarvitanud oma ametipositsiooni ega käitunud korruptiivsel

moel.“

-

Kohustada kostjat avaldama portaalis delfi.ee, 14 päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest

alates

omal

kulul

teade

tegelikkusele

mittevastavate

väidete

ümberlükkamise kohta alljärgnevas sõnastuses:

„Käesolevaga teatan, et xxx. a avaldatud artiklis „xxx“ toodud väited Xxx Ehitusameti

juristi K Le kohta ei vasta tõele. K L ei ole suhelnud vallaelanikega arrogantselt, K L ei

ole väitnud, et seadusi annab väänata vastavalt vajadusele ning ta ei ole kuritarvitanud

oma ametipositsiooni ega käitunud korruptiivsel moel.“

-

Kohustada kostjat avaldama ajalehes Õhtuleht, 14 päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest

alates

omal

kulul

teade

tegelikkusele

mittevastavate

väidete

ümberlükkamise kohta alljärgnevas sõnastuses:

„Käesolevaga teatan, et xxx. a avaldatud artiklis „xxx“ toodud väited Xxx Ehitusameti

juristi K Le kohta ei vasta tõele. K L ei ole suhelnud vallaelanikega arrogantselt, K L ei

ole väitnud, et seadusi annab väänata vastavalt vajadusele ning ta ei ole kuritarvitanud

oma ametipositsiooni ega käitunud korruptiivsel moel.“

-

Välja mõista kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis ebaõigete faktiväidete ja

ebakohaste väärtushinnangute avaldamise eest summas 2000 eurot.

-

Alternatiivselt kui kohus leiab, et tegemist on väärtushinnangutega palub hageja kostjalt

välja mõista samuti 2000 eurot.

2-18-8422

3 (10)

3. 08. aprillil 2018 saatis kostja Xxx Vallavolikogu liikmete e-posti aadressidele kirja, milles

pärib aru Xxx Vallavalitsuse ehitusameti ametnike tegevuse kohta xxx ehitusprojekti

muutmisel. Kirjas sisaldub järgmise sisuga lause – „küsimuste peale ehitusametis, et kuidas

selline asi sai olla võimalik, naerab ehitusameti jurist K L küsijatele arrogantselt näkku ja

annab mõista, et seadusi on võimalik vastavalt vajadusele tõlgendada ja omavalitsus tema

isikus seda ka teeb, ning lisab et järgmisena kohtume juba kohtusaalis.“ Lisaks eeltoodule

on kirjas esitatud kaks lauset, milles ei ole otseselt nimetatud hageja nime, kuid mis on kirja

kontekstist tulenevalt temaga seostatavad ning tema mainet ja au volikogu liikmete ning

tööandja silmis kahjustavad: „…on ilmne, et mõningad ametnikud kuritarvitavad oma

ametipositsiooni ja võitlevad tulihingeliselt kogukonna vastu, surudes jõuliselt oma tahtmist

läbi! Miks see nii on ja mis kasu saavad sellest asjasse puutuvad ametnikud seda palume me

volikogul uurida…“ ja „…palume vallavolikogul võtta antud teema esimesel võimalusel

volikogu päevakorda arutamiseks ja anda meile ametlik vastus või hinnang miks sellised

korruptsioonihõngulised toimingud täna vallavalitsuses toimuvad.“ 4. Delfi.ee artikkel

avaldati xxx. Artikkel sisaldas lisaks M Oe eespooltoodud tõele mittevastavatele väidetele

ka R V (xxx kinnistu omanik) tõele mittevastavaid väiteid nagu oleks hageja temaga suheldes

kasutanud väljendeid „pursui“ ja „naabrite peale kade“.

5. Pärast delfi.ee-s artikli ilmumist, avaldas M R samateemalise ja -sisulise artikli Õhtulehes

xxx.

6. Xxx Vallavolikogu liikmetele e-posti teel saadetud kirjas ning portaalis delfi.ee ja

Õhtulehes avaldati ebaõiged faktiväited selle kohta, et hageja on suhelnud vallaelanikega

arrogantselt, hageja on väitnud, et seadusi annab väänata vastavalt vajadusele ning hageja

on kuritarvitanud oma ametipositsiooni ja on käitunud korruptiivsel moel.

7. Hageja ei ole kunagi elus ega oma ametitegevuses Xxx vallavalitsuses kohtunud L I, M Oe

ja M M ega nendega vestelnud. Isiklikult on hageja kohtunud ja vestelnud üksnes A I,

kellega suheldes ei ole hageja irvitanud või tema vastu ülbe olnud, ega ka selliseid lauseid

kunagi vestluses A. I kasutanud.

8. Hageja pöördus 12. aprillil 2018 oma isikliku e-posti aadressi XXX kaudu kostja poole ning

andis talle võimaluse oma tegelikkusele mittevastavaid väited kas tõendada või samade

isikute ringis ümber lükata. Hageja andis selleks mõistliku tähtaja kuni 17.04.2018.

9. Lisaks faktiväidetele sisaldavad kostja poolt esitatud laused ka väärtushinnanguid.

Väljendid, nagu "näkku irvitama", "arrogantne“ ja „korruptsioonihõnguline".

10. Hagejale on mittevaraline kahju tekitatud eelkõige tema hea nime ja pikaaegse laitmatu

teenistuse kahtluse alla seadmisega kogukonna ja tööandja silmis. Hageja ei ole avaliku elu

tegelane ja tema suhtes ei kehti kaugeleulatuva sõnavabaduse printsiip nagu näiteks

parlamendiliikmete või poliitikute suhtes. Hoolimata asjaolust, et hageja ei ole temale

omistatavaid väljendeid kasutanud ning lähtub otsuste tegemisel vaid kehtivast õigusest, on

avalikkusele siiski loodud kuvand ebaausast ja korruptiivsest isikust.

Kostja vastuväited

11. Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi osaliselt läbi vaatamata ja osaliselt rahuldamata.

Kui kohus vaatab hagi tervikuna läbi, jätta hagi tervikuna rahuldamata.

12. Kostja ei ole delfi.ee ega Õhtulehe artiklit avaldanud ega palunud seda avaldada. Hagejal

puuduvad mistahes nõuded kostja vastu seoses nimetatud artiklitega.

2-18-8422

4 (10)

13. Kostja ei ole avaldanud ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid hinnanguid hageja kohta.

Kostja ei ole esitanud 06.04.2018 teadet, mis edastati 08.04.2018 Xxx Vallavolikogu

liikmetele, seega mitte avalikkusele, vaid piiratud isikute ringile.

14. On arusaamatu, mida peab hageja ebaõigeks faktiväiteks ja mida väärtushinnanguks. Kostja

leiab, et tegemist on hinnangutega.

15. Kostja ei ole 06.04.2018 teates, mille kostja edastas Xxx Vallavolikogu liikmetele

08.04.2018, öelnud, et hageja kuritarvitab oma ametipositsiooni ja et hageja on teinud

korruptsioonihõngulisi toiminguid. Konkreetsetele ametnikele ei ole teates viidatud.

Tegemist on subjektiivse arvamusega ja hinnanguga ebaõiglasele teates kirjeldatud

haldusmenetlusele seoses ehitustegevusega aadressil xxx, Xxx.

16. 06.04.2018 teates avaldatu, et hageja kohtumisel ehitusametis naeris arrogantselt näkku ja

andis mõista, et seadusi on võimalik vastavalt vajadusele tõlgendada ja omavalitsus tema

isikus seda ka teeb, ning lisades et järgmisena kohtume juba kohtusaalis on igati tõene. Seda

ütles hageja R Vle.

17. Arrogante ehk ülbe ja kõrk ei ole au teotavad.

18. Kostjale ja teistele isikutele, kes on olnud puudutatud isikud seoses nende hinnangul

ebaseadusliku haldusmenetlusega ja ehitustegevusega aadressil xxx, Xxx, võib tekkida

põhjendatud kahtlus, et mis toimub, kui nende arvamust ei võeta üldse arvesse, kuid xxx,

Xxx kinnistuomanike taotlused rahuldatakse kiiremas korras ilma probleemideta.

Haldusorgani ja tema ametnike vastuoluline käitumine ei tekita usaldust kohaliku

omavalitsuse ega sellega seotud ametnike suhtes tervikuna. Sellisel juhul on põhjendatud

ka kostjal avaldada subjektiivset arvamust, et võib-olla on ametnikud oma tegevuses

kallutatud. Korruptsioonihõnguline toiming ei tähenda süüteo toimepanemist, vaid seda, et

avaldaja arvamuse kohaselt ja hinnangul on asjad korrast ära, millisele arvamusele on

kostjal õigus.

KOHTU PÕHJENDUSED

19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagi

läbivaatamata ka juhul kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele

asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust;

hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele

riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada.

Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 1047 sätestatakse ebaõigete faktiväidete avaldamise

õigusvastasus. Kohus peab asja lahendamisel hindama, kas faktiväiteid on avaldatud VÕS §

1047 mõttes või mitte. Ainult konkreetse asja tuvastatud asjaoludest saab kohus teha järelduse,

kas tegemist on avaldamisega või mitte. Seetõttu tuleb kostja taotlus hagi läbi vaatamata

jätmiseks ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõudes jätta rahuldamata.

20. Vaidlust ei ole järgnevates põhilistes asjaoludes:

-

08. aprillil 2018 saatis kostja Xxx Vallavolikogu liikmete e-posti aadressidele kirja

(edaspidi e-kiri) hageja poolt viidatud sisuga;

-

Portaalis delfi.ee avaldati xxx artikkel, milles oli ära toodud Xxx Vallavolikogu

liikmetele e-posti teel saadetud kirja sisu;

2-18-8422

5 (10)

-

Õhtulehes avaldati xxx artikkel, milles oli ära toodud Xxx Vallavolikogu liikmetele e-

posti teel saadetud kirja sisu.

21. Pooled vaidlevad järgmiste põhiliste asjaolude üle:

-

Kas kostjat saab pidada andmete avaldajaks VÕS § 1047 mõttes;

-

Kas on hagejal on nõue kostja vastu tulenevalt andmete avaldamisest portaalis delfi.ee

ja ajalehes Õhtuleht;

-

Kas kostja on avaldanud faktiväited või on tegemist väärtushinnangutega; -

Kas

faktiväited on õiged ja kas väärtushinnangud on kohased.

22. Kohus leiab, et ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõue portaalis delfi.ee ja ajalehes

Õhtuleht andmete avaldamise osas tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja on isik, kes teeb

kolmandatele isikutele andmed teatavaks. (vt Riigikohtu 21. detsembri 2005. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 25; 10. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 14;

21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 16). Seega saaks kostjat pidada VÕS

§ 1047 mõttes andmete avaldajaks juhul kui kostja oleks andmed delfi.ee portaalile ja ajalehele

Õhtuleht edastanud või oleks teinud need andmed neile kättesaavaks. Hageja ei ole kohtu

hinnangul käesolevas asjas antud asjaolusid tõendanud. Ühtegi tõendit antud asjaolude

tõendamiseks ei ole hageja esitanud. Sellest tulenavalt ei käsitle kohus hageja väiteid selle

kohta, et delfi.ee artikkel sisaldas lisaks tõele mittevastavaid väiteid nagu oleks hageja

kasutanud väljendeid „pursui“ ja „naabrite peale kade“.

23. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et hagi kuulub läbi vaatamata jätmisele või

alternatiivselt rahuldamata jätmisele seetõttu, et kostja saatis e-kirja piiratud isikute ringile

(volikogu liikmetele). Avaldamine on VÕS § 1047 sätte normatiivne tunnus. Avaldamine

VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Seejuures

on õiguskirjanduses kolmandate isikutena silmas peetud isiku, kelle väidetavaid õigusi on

rikutud, suhtes kõrvalisi isikuid (vt Võlaõigusseaduse kommentaarid III, § 1047, p 3.1., lk

662). Tegemist on käesoleval juhul hageja jaoks kõrvaliste isikutega. Vallavolikogu

liikmeid ei saa lugeda kohtu hinnangul hagejaga seotud isikuteks. Faktiväiteid saab ümber

lükata hagejaga mitteseotud isikute osas.

24. Hageja leiab, et e-kirjas on hageja suhtes avaldatud järgmised ebaõiged faktiväited: hageja

on suhelnud vallaelanikega arrogantselt (väide a), hageja on väitnud, et seadusi annab

väänata vastavalt vajadusele (väide b) ning hageja on kuritarvitanud oma ametipositsiooni

ja on käitunud korruptiivsel moel (väide c). Kostja leiab, et tegemist on

väärtushinnangutega.

25. Kohtu hinnangul ei saa väide a olla faktiväide. Tegemist on hinnanguga isiku käitumisele.

Arrogantne käitumine ei saa seisneda mingil kindlal viisil käitumises, vaid sellisele

järeldusele saab jõuda isiku käitumisaktide kogumit hinnates. Samuti on hageja ise

käesolevas menetluses käsitlenud arrogantsust hinnanguna.

26. Kohtu hinnangul ei saa 06.04.2018 pöördumisest Xxx Vallavolikogu poole järeldada, et

selles oleks avaldatud väide selle kohta, et hageja on väitnud, et seadusi annab väänata

vastavalt vajadusele. Antud pöördumises on kirjutatud, et „Küsimuste peale ehitusametis,

kuidas selline asi sai olla võimalik naerab ehitusameti jurist K L küsijatele arrogantselt

näkku ja annab mõista, et seadusi on võimalik vastavalt vajadusele tõlgendada ja

omavalitsus tema isikus seda ka teeb, …“ (tl 6). Seega ei ole pöördumise teksti kohaselt

kostja kirjutanud, et hageja oleks midagi sellist väitnud, vaid kostja järeldab seda hageja

käitumisest. Järelduste tegemise mingist käitumisest on käsitletav hinnanguna.

2-18-8422

6 (10)

27. Kohus leiab, et ka väide c on väärtushinnanguga käsitletav. Kas hageja on kuritarvitanud

oma ametipositsiooni ja on käitunud korruptiivsel moel, on samuti hageja mingite

käitumisaktide hindamisel antav järeldus. See, kas keegi on käitunud korruptiivsel moel, ei

saa olla mingi üks ja kindel käitumisakt, vaid korruptiivsel moel saab käituda mitmel viisil.

Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärsus on kohtumenetluses

tõendatav. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu

võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on

küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärsust (vt Riigikohtu

01. detsembri 1997. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-97). Kohtu hinnangul ei sisalda väide,

et isik on käitunud korruptiivsel moel mingeid andmeid, mida saaks ümber lükata, mistõttu

on tegemist hinnanguga. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07 leidnud, et väljendid, nagu

"raske õigusrikkumine", "rahaliste vahendite väljaviimine", "omastamine", "ametiseisundi

kuritarvitamine" jt kujutavad endast reeglina väärtushinnanguid. Ka hageja ise on käesolevas

menetluses pidanud väljendit „korruptsioonihõnguline“ väärtushinnanguks.

28. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõuded ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks jätta

rahuldamata.

29. Hageja esitas kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude, mille aluseks on lisaks

ebaõigete faktiväidete avaldamisele ka ebakohaste väärtushinnangute avaldamine. Hageja

peab

väljendeid

„näkku

irvitama",

"arrogantne“

ja

„korruptsioonihõnguline“

väärtushinnanguteks ja lisaks leidis kohus, et väärtushinnanguna on käsitletav ka väljend

„seadusi annab väänata vastavalt vajadusele“.

30. Mittevaralise kahju hüvitamise aluseks saab olla ebakohaste väärtushinnangute avaldamine

(VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja VÕS § 1046 lg 1). Väärtusotsustus väljendub isikule antud

hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on ühiskonnas halvustava tähendusega.

Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust.

Halvustava tähendusega hinnangu loeb kohus isiku au teotavaks, kui see isik ei ole andnud

põhjust (puudub alus) selliseks hinnanguks, kohustades kostjat lõpetama hageja au

teotamise (vt Riigikohtu 13.06.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-02, p 7). Väärtushinnangu

ebakohasus võib ilmneda ebasündsast väljendusviisist (vt Riigikohtu 21. detsembri 2010. a

otsus

tsiviilasjas

nr

3-2-1-67-10,

p

20).

Ebakohased

on

väärtushinnangud

(väärtusotsustused), milliste vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus

on mõistlikule lugejale ilmne (vt Riigikohtu 10.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p

16).

31. 06.04.2018 pöördumises Xxx Vallavolikogu poole on kirjutatud: „Küsimuste peale

ehitusametis, kuidas selline asi sai olla võimalik naerab ehitusameti jurist K L küsijatele

arrogantselt näkku ja annab mõista, et seadusi on võimalik vastavalt vajadusele tõlgendada

ja omavalitsus tema isikus seda ka teeb, …“ (tl 6). Kohus kuulas käesolevas asjas üle

tunnistaja R V, kes kinnitab, et käis Xxx Vallavalitsuses ja kohtus hagejaga. Küsimusele:

„Mismoodi ta ennast üleval pidas?“ vastas tunnistaja, et „Võrdlemisi ebameeldivalt ja

arrogantselt. No suhtumine kui tavakodanikku minu puhul siis ta oli kuidagi ütleme nii, et

mulle jäi väga halb mulje sellest vestlusest.“ Küsimusele: „Arrogantne, mida te selle all

mõtlete?“ vastas tunnistaja, et „Noh, kui ma uurisin, et kuidas see saab nii olla, et ühele

kodanikule öeldakse, et ei saa ehitada sinna ilma detailplaneeringuta ja siis mõne kuu

pärast on juba väljastatud järgmisele omanikule ehitusluba ilma detailplaneeringuta.

Uurisin, et kuidas see nagu võimalik on. See tekitab nagu teatud kahtlusi. Siis ta

põhimõtteliselt läks endast välja. Naeris mulle näkku ja ütles, et kõik on õige ja nii peabki

olema. Pigem nagu irvitas.“ Küsimusele: „Kuidas see siis välja nägi? Oskate te seda

2-18-8422

7 (10)

käitumist täpsemini kirjeldada? Meenub teile midagi?“ vastas tunnistaja, et „Ma ei oska

seda öelda. Kas ma peaksin siis mingeid nägusid järgi tegema?“ (tl 56-57). Kohtu

hinnangul võimaldab eeltoodu teha järeldust selle kohta, et hageja oli kohtumisel

tunnistajaga ebameeldiv, ei vastanud kõigile tunnistaja küsimustele ja tegi kohtumisel

mingeid nägusid, mis tunnistajale ei meeldinud. Arrogantselt näkku naermist järeldab

tunnistaja sellisest hageja käitumisest. Arrogantne tähendab Eesti keele seletava

sõnaraamatu kohaselt „ülbe, kõrk, häbematu“ (vt http://eki.ee). Tunnistaja ütlustest hageja

osas võib küll järeldada kõrkust, kuid näkku naermist kohtu hinnangul mitte. Kohus leiab,

et selline hinnang on liiga laugele ulatuv ja utreeritud ning ei ole antud asjaolusid arvestades

põhjendatud.

32. 06.04.2018 pöördumises Xxx Vallavolikogu poole on kirjutatud: „Asjaolud:

Vallaelanik, xxx naaber märkas, et eelnimetatud kinnistu on müügis, ta pöördus koos

külavanemaga Ehitusameti poole, saamaks infot, kas üldse ja kuidas on võimalik sellele

kinnistule ehitada. Ehitusameti vastus: tuleb koostada detailplaneering (J K). Ostutehing jäi

seetõttu ära. Ca kuus kuud hiljem väljastatakse juba uuele omanikule samale kinnistule

ehitusluba, ilma detailplaneeringut tegemata, ja seda kaks korda suurema ehitusaluse pinnaga

majale, kui seni kinnistul on.“ (tl 6). Tunnistaja R V ütluste kohaselt uuris ta Xxx Vallavalitsuses

tema naabruses asuva xxx ehitusloa seaduspärasust K Le käest. Tunnistaja ütluste kohaselt

„eelnevalt käis meie külavanem ja naabri elukaaslane ehitusameti juhataja J K juures küsimas,

et millistel tingimustel on võimalik sellele krundile ehitusõigust saada. Ja J K vastus oli tookord,

et ainult läbi detailplaneeringu. Aga mõned kuud hiljem oli sinna juba väljastatud ehitusluba

ja ehitustegevus käis ja selle pärast see huvi tekkis.“ Küsimusele „Detailplaneeringut ehitusloa

saamiseks vaja ei olnud?, vastas tunnistaja, et „Ei olnud jah.“ Tunnistaja ütluste kohaselt „Ta

selgitas ainult niipalju, et ehitusseadus võimaldab sellist asja nagu ehitada või ehitusluba

väljastada ilma detailplaneeringuta. Mulle jäi mulje, et see on nagu erandkorras võimalik.

Küsisin siis, et mis erandkord see siis on, et tavakodanikule sellisesse kohta. Et, kas see on

mingi valla või riigi huvi. Vastust ei tulnud.“ Küsimusele „Kas hageja andis mõista, et seadusi

on võimalik vastavalt vajadusele tõlgendada?“ vasta tunnistaja, et „Mulle jäi sellest vestlusest

küll selline mulje jah.“ (tl 56-57). Kohtu hinnangul võimaldab eeltoodu teha järeldust selle

kohta, et kõrvalisele isikule (sealhulgas ka xxx naabrile) võib põhjendatult jääda vallavalitsuse

tegevusest mulje, et erandkorras on võimalik kinnisasjale ehitusluba saada detailplaneeringut

koostamata, mitte aga sellist muljet, et vallavalitsuse ametnik võib seadusi tõlgendada vastavalt

vajadusele. Selline hinnang on liiga laugele ulatuv ja ei ole antud asjaolusid arvestades

põhjendatud. Sellest, et hageja jättis tunnistaja R V küsimusele, mis on see erandkord, mis

võimaldab ilma detailplaneeringuta sellele krundile ehitada, vastamata, ei saa teha järeldust, et

hageja tõlgendaks seadusi vastavalt vajadusele. Pealegi on tunnistaja vastanud, et antud

kinnisasjale välja antud ehitusloa allkirjastajaks oli mitte hageja, vaid J K, mistõttu ei oleks

kostjal olnud põhjust oma kahtluseid vallavalitsuse tegevuse osas adresseerida hageja suunas,

vaid J K suunas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hinnang selle kohta, et hageja on seadusi

tõlgendanud vastavalt vajadusele, on antud juhul ebakohane.

33. 06.04.2018 pöördumises Xxx Vallavolikogu poole on kirjutatud: „On ilmne, et mõningad

ametnikud kuritarvitavad oma ametipositsiooni ja võitlevad tulihingeliselt kogukonna

vastu, surudes jõuliselt oma tahtmist läbi!/…/Palume Vallavolikogul võtta antud teema

esimesel võimalusel volikogu päevakorda arutamiseks ja anda meile ametlik vastus või

hinnang miks sellised korruptsioonihõngulised toimingud täna Vallavalitsuses toimuvad.“

(tl 6). Asjaolust, et ühele kinnisasjale on võimaldatud ilma detailplaneeringu olemasoluta

ehitusluba väljastada ei saa kohtu hinnangul järeldada, et tegemist oleks korruptiivsel moel

käitumisega või ametipositsiooni kuritarvitamisega. Viiteid võimalikule kuriteole ei saa

2-18-8422

8 (10)

pelgalt sellest asjaolust kohtu hinnangul järeldada. Küll aga tuleb arvestada seda, kas

väärtushinnangud olid suunatud üksnes hageja vastu või isikute grupi vastu. Riigikohus on

leidnud, et hindamaks, kas faktiväide või väärtushinnang riivab isiku head nime, tuleb

muuhulgas arvestada seda, kas väidetavalt au teotavad andmed või hinnangud olid suunatud

konkreetselt hageja vastu või isikute grupi vastu, kuhu hageja kuulub (vt Riigikohtu 11.

veebruari 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04, p 11). 06.04.2018 pöördumine Xxx

Vallavolikogu poole on korruptsiooni kahtluse osas ajendatud vallavalitsuse tegevusest

tervikuna, mitte hageja tegevusest. Vallavalitsuse eelpoolkirjeldatud tegevus võib kohtu

hinnangul tavalisele kodanikule tekitada teatavaid kahtlusi. Vallavalitsuses otsuste

vastuvõtmine peab olema läbipaistev, vajadusel tuleb anda asjast huvitatud isikutele

ammendavaid selgitusi, kuid antud juhul kohtu ette toodud asjaolud sellist järeldust teha ei

võimalda. Seetõttu leiab kohus, et pöördumine vallavolikogu poole kogu vallavalitsuse osas

kahtluste kõrvaldamise eesmärgil ja küsimustele vastuste saamise eesmärgil oli

põhjendatud. Kuna hageja kuulub vallavalitsuse ametnike koosseisu ei ole kohtu hinnangul

hageja isiklikke õigusi selles pöördumises korruptsioonikahtluse püstitamise osas rikutud.

34. Riigikohus on oma varasemas praktikas leidnud, et avaliku elu tegelased on suurema

avalikkuse tähelepanu all ning peavad seetõttu arvestama ka suurema kriitikaga (vt

Riigikohtu 13. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05, p 20). Sõltuvalt oma tegevuse

iseloomust ja ulatusest võivad avaliku elu tegelased olla erinevad ja sellest tulenevalt võib

erinev olla ka avalikkuse põhjendatud huvi määr nende eraelu vastu. (vt Riigikohtu 30.

oktoobri 1997. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-97). 30. oktoobri 1997. a otsuses tsiviilasjas

nr 3-2-1-123-97 asus Riigikohus seisukohale, et avaliku elu tegelase au riivamine seoses

tema avaliku eluga võib kaasa tuua moraalse kahju üksnes siis, kui kohus loeb tema kohta

levitatud tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhineva negatiivse sisuga informatsiooni

tema au ja head nime eriti teotavaks. Vaidlust ei ole selles, et hageja täitis vaidlusaluse

pöördumise koostamise ja saatmise ajal Xxx Vallavalitsuse Ehitusametis juristi ülesandeid.

Ametnike puhul võib täheldada avalikku huvi nende ametiülesannete korrektse ja

seadustele vastava täitmise vastu. Eesti kohtupraktikas on avaliku elu tegelasena käsitletud

ka linnavalitsuse või -volikogu liiget. Kohtu hinnangul on vallavalitsuse Ehitusameti

ametnikud käsitletavad isikutena, kes peavad nende tööspetsiifika tõttu arvestama

avalikkuse suurema tähelepanuga ja sellest tulenevalt taluma suuremat kriitikat seoses

töökohustuste täitmisega. Sealhulgas on vallavalitsuse ametnikud kohustatud taluma

kriitikat selle kohta, milline on nende suhtlemine kodanikega. Seejuures ei ole tegemist

piiramatu kriitika talumise kohustusega. Kohus leiab, et antud juhul hageja aadressil

väljendatud ebakohased hinnangud selle kohta, et hageja on käitunud arrogantselt ja et

hageja jutust võis järeldada, et seadusi annab väänata vastavalt vajadusele, on hõlmatud

ametniku (antud juhul hageja) kõrgendatud talumiskohustusega. Tegemist ei ole

vulgaarsete väljenditega, mille talumist ei saa kelleltki eeldada. Tegemist on liigselt

utreeritud arusaamaga hageja käitumisest kodanikega ning hageja suhtumisest oma

töökohustustesse ja seaduste täitmisse. Seega on kostjal kõrgendatud talumiskohustus

personaalselt tema suhtes seoses tema töökohustuste täitmisega esitatud hinnangute osas,

milleks on hinnangud selle kohta, et hageja on suhelnud vallaelanikega arrogantselt ning

hinnang selle kohta, et seadusi annab väänata vastavalt vajadusele.

35. Seega, ehkki tegemist on ebakohaste hinnangutega, ei ole tegemist hageja au teotamisega

määral, mis tingiks mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise. Seetõttu jääb hageja nõue

mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2-18-8422

9 (10)

36. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

37. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab

menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid

kindlaks

ei

määra,

määrab

tsiviilasja

lahendanud

maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulud

kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

38. TsMS § 176 lg-d 4 ja 5 sätestavad, et menetluskulude nimekiri esitatakse igas kohtuastmes,

kus asja menetletakse, selle kohtuastme menetlusega seonduvate kulude kohta.

Menetlusosalisel tuleb kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tulenevalt

kulude jaotusest on vajalik käsitleda ainult kostja menetluskulude nimekirja. Kostja

taotlused vastavad eeltoodud nõuetele.

39. TsMS § 174 lg 8 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades TsMS-i 5. jaos sätestatud erisusi. TsMS § 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende

hinnanguga asjaoludele. Kohus hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui

menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle

(vt Riigikohtu 08.05.2017. a määrus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑29‑17, p 13.3).

40. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Seejuures on TsMS § 144 p 1 järgi kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate

ja nõustajate kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat

või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

41. Seadus ei piira, kui palju menetlusosaline oma lepingulisele esindajale esindamise eest

tasuda võib, küll aga ei näe TsMS ette lepingulise esindaja kulude hüvitamist täies ulatuses.

TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud

teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses.

Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates

(vt Riigikohtu

28.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 02.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1134-

16, p 56; 10.02.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).

42. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja

tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust, sh hinnata tunnihinda iga kohtuasja raames

eraldiseisvalt (vt eelnevalt viidatud 28.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16;

11.02.2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13.11.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3

2-1-115-13, p 25). Kostja esindaja tasumääraks on 140 eurot tunnis (käibemaksuta). Kohus

leiab, et kostja esindaja tasumäär ei ole vaidluse vähest keerukust ja mahukust arvestades

põhjendatud. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu

120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja

tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9313),

samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (14. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-

1-98-13), 153 eurot ilma käibemaksuta (11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-115-

14, p 14) ning 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-

2-18-8422

10 (10)

17, p 15). Kohus leiab, et arvestades Riigikohtu praktikat ja käesolevat asja, on kostja

lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasumääraks 120 eurot (millele lisandub käibemaks).

43. Järgnevalt annab kohus hinnangu õigusabile kulunud aja ja tehtud toimingute

põhjendatusele. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjad on tsiviilasja käiguga

kooskõlas ja nendes nimetatud toimingud on põhjendatud. Kohus kontrO toimiku

materjalide ja kulude spetsifikatsiooni alusel kulude põhjendatust, kuid tulenevalt

menetlusökonoomia põhimõttest ja lähtudes kohtumenetluse parima praktika edendamise

suunistest Harju Maakohtu tööpiirkonnas ei lasku ajakulu põhjendatuse hindamisel

üksiktoimingute sisusse. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt puudub vajadus tuua

välja analüüs eraldi iga menetlustoimingu kohta. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud

kostja lepingulise esindaja ajakulu kokku 11 tundi.

44. Kohus määrab kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva

põhjal 1320 eurot käibemaksuta (koos käibemaksuga 1584 eurot).

45. Lähtudes kostja taotlusest ja TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus kohtulahendi resolutsioonis,

et välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik