3-19-913/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

23. september 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-913

Haldusasi

J.N. kaebus tühistada Rae Vallavalituse 27.03.2019 otsus

nr 6-1/3065 ja 22.04.2019 otsus nr 6-1/3065-2 ning

kohustada Rae Vallavalitsust vaadata kaebaja 20.03.2019

projekteerimistingimuste taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: J.N.

Vastustaja: Rae vald, esindaja Maiga Liiv

Asja läbivaatamise viis

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada

apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23. oktoober

2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine

menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal

seda

apellatsioonkaebuses

märkida,

vastasel

korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui

menetlusosaline

soovib

apellatsioonkaebuse

esitamiseks

saada

menetlusabi,

tuleb

tal

Tallinna

Ringkonnakohtule

esitada

vastavasisuline

taotlus.

Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J.N. esitas 20.03.2019 Rae Vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotluse eluhoone

ehitusprojekti koostamiseks Harjumaal Rae vallas Patika külas asuvale Väike tee 10

katastriüksusele (registriosa 1672202; katastritunnus 65301:001:4924; pindala 2826 m2;

sihtotstarve elamumaa 100%).

2. 27.03.2019 kirjaga nr 6-1/3065 jättis Rae Vallavalitsus J. N. taotluse läbi vaatamata ja

tagastas selle põhjusel, et Väike tee 10 katastriüksusele üksikelamu püstitamise eesmärgil

projekteerimistingimuste andmine üksikelamu ehitusprojekti koostamiseks on ilmselgelt

võimatu, sest Väike tee 10 katastriüksus asub detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ja

planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõikes 5 sätestatud erisus ei kohaldu, sest Väike tee 10

katastriüksus ei asu olemasoleva hoonestuse vahel (tl 71-72p).

3. 02.04.2019 esitas J.N. Rae Vallavalitsusele pöördumise, milles palus üle vaadata seisukoht

projekteerimistingimuste taotluse läbi vaatamata jätmise osas (tl 74-75).

4. 22.04.2019 Rae Vallavalitsuse vastusega „Projekteerimistingimuste taotluse läbi vaatamata

jätmise täiendav seisukoht“ jäi vald oma seisukoha juurde ning leidis, et Rae Vallavalitsusel ei

ole võimalik üksikelamu ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimusi anda, sest Väike

tee 10 katastriüksus asub detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ja PlanS § 125 lõike 5

kohaldamiseks puudub alus (vt tl 76-77p).

5. 14.05.2019 (koos 22.05.2019 täpsustusega) saabus Tallinna Halduskohtule J.N. kaebus

tühistada Rae Vallavalituse 27.03.2019 otsus nr 6-1/3065 ja 22.04.2019 otsus nr 6-1/3065-2

ning kohustada Rae Vallavalitsust kaebaja 20.03.2019 projekteerimistingimuste taotlust uuesti

läbi vaatama.

6. 23.05.2019 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ja viis läbi eelmenetluse toimingud.

28.08.2019 määrusega otsustas kohus asja lahendada lihtmenetluses ja määras menetlustähtajad

ja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

7. Kaebaja palub tühistada Rae Vallavalituse 27.03.2019 otsus nr 6-1/3065 ja 22.04.2019 otsus

nr

6-1/3065-2

ning

kohustada

Rae

Vallavalitsust

vaadata

kaebaja

20.03.2019

projekteerimistingimuste taotlus uuesti läbi alljärgnevatel põhjustel:

7.1. Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõikest 5 tulenevalt võib kohalik omavalitsus lubada

detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada

projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone

ja seda teenindavad rajatised, kui:

1) ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades

sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi;

2) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas

projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või

laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega.

Antud sätte kohaselt on seadusandja jätnud kohalikule omavalitsuse kaalutlusõiguse otsustada,

kas detailplaneering on vajalik või saab antud planeeringu teostada ka projekteerimistingimuste

väljastamisega.

Projekteerimistingimuste väljastamisel on vallavalitsusel küll kaalutlusõigus, kuid nende

väljastamises või mitteväljastamise küsimus tuleb otsustada kaalutlusvigadeta. Juhul kui

haldusorgan ei teosta kaalutlusõigust, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest

või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta, võib olla tegemist olulise kaalutlusveaga

(Riigikohtu 02.04.2014 otsus nr 3-3-1-72-13, p 21).

Rae Vallavalitsus jättis taotluse läbi vaatamata ja tagastas selle põhjusel, et Väike tee 10

katastriüksusele üksikelamu püstitamise eesmärgil projekteerimistingimuste andmine

üksikelamu ehitusprojekti koostamiseks on ilmselgelt võimatu, sest Väike tee 10 katastriüksus

asub detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ja planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõikes

5 sätestatud erisus ei kohaldu, kuna Väike tee 10 katastriüksus ei asu olemasoleva hoonestuse

vahel.

Edastatud

taotluse

näol

jääb

planeeritav

kinnistu

hoonetega

kinnistute

vahele

(katastrinumbritega

65303:002:0311,

65301:001:4922

ja

65303:002:0153).

Planeerimisseaduse muutmise üheks eesmärgiks oli protsessi lihtsustamine. PlanS-i

väljatöötamise käigus jõuti järeldusele, et lihtsustatud korras ei oma DP koostamine (kehtiva

PlanS-i § 22) sageli sisulist väärtust, kuid toob kaasa nii ajalise kui ka muu ressursi tarbetu

kulutamise ning otstarbekam oleks tulevikus sarnastel juhtudel määrata ehitusõigus

projekteerimistingimuste alusel. Seega saab tulevikus projekteerimistingimusi kasutada näiteks

nn ühe krundi planeeringute asemel aladel, kus on kõik ehitusõiguse määramiseks olulised

tingimused juba välja kujunenud, st sarnaste hoonete vahele võib hoonestamata kinnisasjale

ehitada sarnase hoone ilma, et selleks peaks detailplaneeringut koostama. Kuna on täidetud

PlanS § 125 lg 5 p-dest 1 ja 2 tulenevad eeldused ja ei esine EhS § 32 sätestatud

projekteerimistingimuste andmisest keeldumise asjaolusid, leiab kaebaja, et vastustaja on

valesti hinnanud projekteerimistingimuste taotluse läbivaatamata jätmise asjaolud.

7.2.

Lisaks

on

piirkonna

kinnistutele

vastustaja

poolt

varem

väljastatud

projekteerimistingimusi, nõudmata ühtse tervikkontseptsioonina ala lahendamist, mistõttu

koheldakse kaebajat ebavõrdselt.

7.3. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 15 eurot.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata järgmistest

põhjendustest lähtudes:

8.1. Väike tee 10 katastriüksus ei asu olemasolevate hoonete vahel

Kaebaja väide, et planeeritav kinnistu jääb hoonetega kinnistute vahele (katastrinumbritega

65303:002:0311, 65301:001:4922 ja 65303:002:0153), ei vasta tõele.

Harjumaal Rae vallas Patika külas asuv Väike tee 10 katastriüksust (registriosa 1672202;

katastritunnus 65301:001:4924; pindala 2826 m2; sihtotstarve elamumaa 100%) ümbritsevad

Väike tee 3 kinnistu (katastritunnus 65303:002:0311) ning Väike tee 8 ja Vihuli katastriüksused

(katastritunnused vastavalt 65301:001:4923 ja 65303:002:0135), millest ainult Väike tee 3

kinnistu on hoonestatud (tl 91).

Väike tee 6 katastriüksusel (katastritunnus 65301:001:4922) ja Väike tee 2 katastriüksusel

(katastritunnis 65303:002:0153) paiknevaid hooneid, mis asuvad Väike tee 10 katastriüksusest

ca 80 m kaugusel, ning Väike tee 3 kinnistu hooneid ei saa vastustaja hinnangul lugeda

hoonestuseks, mille vahel Väike tee 10 katastriüksus asub. Vastustaja on seisukohal, et

projekteerimistingimusi elamu rajamiseks oleks võimalik anda üksnes juhul, kui tühi kinnistu

asuks kahe olemasoleva elamuga kinnistu vahel (mitte läheduses).

8.2. Väike tee 10 katastriüksus asub detailplaneeringu koostamise kohustusega alal

Kaebaja leiab, et Väike tee 10 katastriüksust ei ole piiritletud tingmärkidega, mis tähistavad

Rae valla üldplaneeringuga määratletud tiheasustus- ja detailplaneeringu kohustusega alasid.

Kaebaja seisukoht on ekslik. Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae

valla üldplaneeringus (edaspidi üldplaneering) on Väike tee 10 katastriüksuse maakasutuse

juhtotstarbeks määratud elamumaa (tl 92). Üldplaneeringu maakasutuse kaardi legendi kohaselt

määratakse tiheasustusaladena muuhulgas kõik maakasutuskaardil esitatud olemasolevad või

kavandatavad elamumaad. Sama legendi kohaselt määratakse detailplaneeringu koostamise

kohustusega aladena tiheasustusalad, rohevõrgustiku alad ja ajaloolise asustusstruktuuriga alad.

Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.1 on detailplaneeringu koostamise kohustusega alade

hulgas nimetatud tiheasustusalasid ning peatükis 5.2 on tiheasustusalade loetelus muuhulgas

nimetatud kõik maakasutuskaardil esitatud olemasolevad või kavandatavad elamumaad. Seega

asub Väike tee 10 katastriüksus tiheasustusalal, mis on detailplaneeringu koostamise

kohustusega ala.

8.3. Väike tee 10 katastriüksusele puudub juurdepääs

Kaebaja väidab, et Väike tee 10 katastriüksusel on olemas sissesõidutee, mis on kinnitatud

kinnistusraamatus.

Kaebaja väide ei vasta tõele, kuivõrd Väike tee, mille kaudu on võimalik Väike tee 10

katastriüksusele pääseda, asub erinevatele eraomanikele kuuluvatel kinnistutel. Tee kasutamise

õiguse kohta ei ole Väike tee 10 katastriüksuse registriosas teeservituudi märkeid tehtud (tl 93).

8.4. Väike tee 10 katastriüksusele ehitusõiguse saamise tingimused on omanikele teada

Vastustaja peab vajalikuks märkida, et Väike tee 10 katastriüksus on tekkinud Mäe tee 5 //

Väike tee 6 katastriüksuse (katastritunnus 65303:002:0260) jagamise tulemusel. Nimetatud

katastriüksuse jagamise aluseks oli Rae Vallavalitsuse 20.03.2018 korraldus nr 360 (tl 95-96),

mille punktis 3 on muu hulgas märgitud, et moodustatav Väike tee 10 katastriüksus on

ehitusõiguseta

maa,

kuhu

ehitusloakohustusliku

hoone

püstitamiseks

on

nõutav

detailplaneeringu koostamine. Seega on Väike tee 10 katastriüksuse omanikud olnud juba

esialgse katastriüksuse jagamise hetkel teadlikud detailplaneeringu koostamise kohustusest ja

oleks pidanud sellest teavitama ka kaebajat.

8.5. Kaebajat ei ole ebavõrdselt koheldud

Kaebaja väidab, et piirkonna kinnistutele on vastustaja poolt varem väljastatud

projekteerimistingimusi, mistõttu koheldakse kaebajat ebavõrdselt. Vastustaja toob välja, et

kaebaja väide on paljasõnaline, kuna sellest ei selgu projekteerimistingimuste andmise aegasid

ega kinnistute andmeid, siis ei ole vastustajal võimalik nende andmise asjaolusid selgitada.

Vastustaja saab vaid kinnitada, et olukordades, mille asjaolud on Väike tee 10 katastriüksusega

sarnased, ei ole vastustaja projekteerimistingimusi andnud.

8.6. Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et eelpool toodust järeldub üheselt selgelt, et Väike tee 10

katastriüksusele üksikelamu ehitusprojekti koostamise eesmärgil projekteerimistingimuste

andmiseks puudub alus, kuna katastriüksus asub detailplaneeringu koostamise kohustusega alal

ja planeerimisseaduse § 125 lõikes 5 sätestatud erisus ei kohaldu tulenevalt asjaolust, et

katastriüksus ei asu olemasoleva hoonestuse vahel. Vastustaja on seda põhjalikult selgitanud ka

kaebajale 27.03.2019 kirjas nr 6-1/3065 ja 22.04.2019 kirjas nr 6-1/3065-2.

Vastustaja on seisukohal, et kaebaja 20.03.2019 projekteerimistingimuste taotlus on õigesti ja

põhjendatult vastustaja poolt läbi vaatamata jäetud.

Vastustaja hinnangul ei ole võimalik kaebuse rahuldamisega saavutada kaebaja tegelikku

eesmärki, milleks on Väike tee 10 katastriüksusele elamu püstitamiseks vajalike

projekteerimistingimuste andmine.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9. Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud otsuses märgitut, asjakohaseid õigusnorme,

poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses

seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut veenda ega

tõendada, et vaidlustatud otsused rikuks kaebaja õigusi ja oleks vastuolus seadusega või mõne

muu õigusaktiga ning kuuluks tühistamisele.

Vaidlustatud otsuste näol on tegemist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 mõistes nii

vormiliselt kui ka materiaalselt õiguspärase haldusaktiga, mis on antud selleks pädeva isiku

poolt ning vastab HMS §-des 55-57 haldusaktidele üldiselt esitatavatele nõuetele. Samuti on järgitud

planeerimisseaduses ja selle alusel kehtestatud Rae Vallavalitsuse üldplaneeringuga (kehtestatud

21.05.2013 Rae Vallavolikogu otsusega) sätestatud tingimusi.

Kohus selgitab kaebajale, et PlanS § 125 lg 5 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada

detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada

projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda

teenindavad rajatised, kui: ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda,

arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi (p 1); üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised

kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused,

ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude

tingimustega (p 2). Projekteerimistingimuste väljastamiseks peavad need tingimused olema täidetud

samaaegselt. Käesoleval juhul see nii ei ole, millest tulenevalt oli õiguspärane ka kaebaja taotluse

projekteerimistingimuste väljastamiseks tagastamine.

Kohus märgib, et arvestades faktilise asjaoluga, et Harjumaal Rae vallas Patika külas asuv Väike tee

10 katastriüksust (registriosa 1672202; katastritunnus 65301:001:4924; pindala 2826 m2; sihtotstarve

elamumaa 100%) ümbritsevad Väike tee 3 kinnistu (katastritunnus 65303:002:0311) ning Väike tee 8

ja Vihuli katastriüksused (katastritunnused vastavalt 65301:001:4923 ja 65303:002:0135), millest

ainult Väike tee 3 kinnistu on hoonestatud, ei ole täidetud PlanS § 125 lg 5 sätestatud erandi

kohaldamise eeldused. Järelikult oli vastustaja poolt kaebaja taotluse tagastamine õiguspärane.

Lisaks sellele, et kinnistu ei asu olemasoleva hoonestuse vahel, ei ole kohtu arvates ka Rae valla

üldplaneeringus (kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462) sätestatud vajaliku

täpsusastmega ehituslikke ja arhitektuurilisi tingimusi PlanS § 125 lg 5 p 2 mõttes. Nimelt tuleneb

üldplaneeringust üksnes see, et hoonete rajamisel, laiendamisel, rekonstrueerimisel tuleb tagada nende

arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetsesse kohta, arvestades alal domineeriva arhitektuuriga.

See ei ole aga piisav, kuivõrd PlanS § 125 lg 2 p 2 sätestab sõnaselgelt, et projekteerimistingimuste

väljastamine on võimalik üksnes juhul, kui konkreetsed ehituslikud ja arhitektuurilised tingimused

sisalduvad üldplaneeringus (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu lahendid nr 3-17-2721 ja 3-18-385).

Arvestades eeltoodut ja seda, et kohus ei ole tuvastanud vaidlustatud otsuse andmisel ja kaebaja

taotluse menetlemisel vastustaja poolt ühtegi rikkumist, leiab kohus, et vastustaja on

õiguspäraselt keeldunud projekteerimistingimuste väljastamisest ja kaebus tuleb jätta

rahuldamata.

10. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus

jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema

viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud

vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust

oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub

nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud otsuses ja selle täienduses, kui

ka nende vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt

kaebuses ja selle täienduses toodud väidetele. Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat

menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel

vaid toodud selgituste ja põhjendustega.

11. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei esitanud taotlust oma kohtukulude

väljamõistmiseks. Seega jäävad kantud menetluskulud poolte endi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik