4-19-4615/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHT U OT S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.09.2019 kohtumaja Jõhvi Väärteoasja number 4-19-4615 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Siim AVIKAINEN Tõlk Valentina MICHELSON Asja läbivaatamise kuupäev 02.09.2019 Väärteoasi F.M-i teoasi Liiklusseaduse lg.2 väär §224 ja §227 lg.2 järgi

Menetlusalune isik F.M

sünd. XXX, isikukood XXX, Vene

Föderatsiooni

kodanik, ukoht xxx xx-xx el xxx linn Idaxxx Eesti, autojuht Virumaa, töökoht Kohtuvälise menetleja esindaja Meelis KAEV Ida Prefektuuri

vanemväärteomenetleja Juhindudes Väärteomenetluse seadust §83 p.2, §44 lg.2 p.3 ja lg.3, §104 lg.3, §107 iku lg.1 p.1, §111, §113, §137 §199 lg.3, §203 lg.3 ja §205,

, maakohus

O T S U S T A S :

Süü §224 ja §227 lg.2 ärgi ning di tunnistada F.M Liiklusseaduse

lg.2 j

mõista Karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamisega Liiklusseaduse §224 lg.2 talle alusel karistuseks 6 (kuus a aresti. ) päev

F.M-i aresti kandmise algus on a tes tema kinnipidamisest 01.09.2019 kell la 06.19.

Liiklusseaduse §224 lg.3 p.2 alusel kohaldada F.M-i suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 6 (kuus) kuud.

Liiklusseaduse §127 alusel on F.M kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooni

õigust, peab ta sellest

kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis v tvuda alates 23.09.2019. õimalik tu

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Tõnis Neiland koostas 01.09.2019 väärteoprotokolli nr. AB 1548705 F.M-i kohta selles, et viimane juhtis 01.09.2019 kell 06.15 Ida-Virumaal Kohtla-

Järve –

Kukruse Tammiku tee xxx- – ndal kilomeetril mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 35 km/h võrra, sõites kiirusega 88 km/h + 3 km/h (lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul on -

50 km/h). Samuti juhtis ta mootorsõidukit isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus. Sellega rikkus F.M Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2 ja §69 lg.3 sätteid ning pani toime väärteod Liiklusseaduse §227 lg.2 ja §224 lg.2 järgi.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 02.09.2019 kohtualluvusse saatmise määrusega edastati materjalid maakohtule.

Määruse kohaselt on väärteoasja menetluses selgunud, et menetlusalust isikut on eelnevalt väärteokorras karistatud kuuel korral, s.h. Liiklusseaduse §227 ja §224 alusel kahel korral. Karistustena on antud rikkumiste eest kohaldatud nii

juhtimisõiguse äravõtmist kui rahatrahvi, mis on tasumata. Karistusregistri andmetel on menetlusalusel isikul kehtivad karistused alates 2016, rahatrahvid on tasutud ühel juhul. Seega on rahatrahvi kohaldamine ja lühiajaline karistus juhtimisõiguse äravõtmise näol ennast ammendanud ja tulemust saavutatud ei ole. Õiguskorra kaitsmise huvides on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetleja poolt määratavad karistusviisid ei ole enam sellised, millega saaks menetlusalust isikut vajalikus ulatuses mõjutada, et menetlusalune isik lõpetaks rikkumiste toimepanemise ja nende kordamise ning võimalikuks mõjuvaks karistuseks on aresti kohaldamine.

Maakohtu istung

Maakohtu istungil jäi kohtuvälise menetleja esindaja Meelis Kaev kohtualluvusse saatmise määruses toodud seisukohtadele ja palus mõista F.M-ile liitkaristuseks kahe väärteo toimepanemise eest 10 päeva aresti ning lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 6 kuud.

Menetlusalune isik F.M kinnitas maakohtu istungil, et kahetseb juhtunut ja kedagi teist ta ei süüdista. Samuti kinnitas menetlusalune isik, et enam ta alk

oholijoobes rooli ei istu, kuna 1 ööpäev arestimajas oli piisavaks karistuseks.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtuvälise menetleja taotlus aresti kohaldamiseks on põhjendatud.

Väärteomenetluse seadustiku §108 on sätestatud kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et F.M-i suhtes on koostatud väärteoprotokoll Liiklusseaduse §227 lg.2 ja §224 lg.2 rikkumise kohta.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on määratud karistus Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel.

Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 kilomeetrit tunnis.

Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik rikkus Liiklusseaduse nõudeid ning ületas kiirust ja kui palju.

Nagu nähtub 01.09.2019 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1548705 on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2 sätteid.

Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.

Maakohtu istungil ei vaidlustanud

menetlusalune isik kiiruse ületamist 01.09.2019 väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas. Menetlusaluse isiku nimetatud seisukoht ühtib ja on kooskõlas teiste asja materjalidega.

Käesoleva väärteoasja materjalides asuvast Kiirusmõõturi kasutamise 01.09.2019 proto -Virumaal kollist nähtub, et F.M-i poolt 01.09.2019 kell 06.15 Ida Kohtla- Kukruse - Tammiku tee xxx-ndal kilomeetril juh Järve – itud sõiduauto BMW 5/D (re xxxxx gistreerimismärk ) liikumiskiiruse mõõtmisel kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõturit Stalker DSR 2X nr.DP009643, seadme testid tehti 31.08.2019 kell 20.10 hea meteta , seade oli töökorras. Kiirust mõõdeti asulasisesel nähtavusega sade

kuiva kattega teel, valgel ajal, kahe sõidureaga kahesuunalisel teel. Mõõtja seisis kõrvalteel, kiirusmõõtur oli paigaldatud statsionaarselt. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti järgmine mõõterežiim: mõõtmine paigal seis otorsõiduk liikus tes. Mo esimesel . K sekundi jooksul pärisuunalisel sõidurajal, liikus üksinda iirus mõõdeti ca 3 , segavaid faktoreid ei olnud. Seadme helisignaal (Doppleri helisignaal) oli ühtlaselt tõusev/kõrgenev. Kiirusmõõturi lugem oli 88 kiiruse laiendmääramatus +/ km/h,

- 3

km/h, lõplik mõõtetulemus 85 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Mõõtmise ajal video/helitehnikat ei kasutatud.

Maakohus peab eelviidatud Kiirusmõõturi kasutamise protokolli usaldusväärseks tõendiks antud väärteoasjas menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiiruse määramisel. Kiirus on mõõdetud ja fikseeritud vastavalt ettenähtud nõuetele.

Nimetatud protokollile on menetlusalune isik alla kirjutanud avaldusi ja märkusi tegemata. Nagu maakohus juba eelnevalt märkis, ei ole menetlusalune isik kiiruse ületamist vaidlustanud ka maakohtu istungil.

Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalune isik rikkus kohtualluvusse saatmise Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2 sätteid. Maakohus nõustub määruses ga ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt toodud seisukohta

kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusa sik ületas lune i

asulasisesel teel kiirust mitte vähem kui 35 km/h, siis väärteoasja menetluse lõpetamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Liiklusseaduse §224 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50

– 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus

0,25 0,74 milligrammi. –

Seega tuleb antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, kas alkoholijoove on kindlaks tehtud seaduse alusel ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole.

Nagu nähtub 01.09 2019 koostatud vää . rteoprotokollist nr. AB 1548705, on

menetlusalune isik rikkunud Liiklussea

duse §69 lg.3 sätteid.

Liiklusseaduse §69 lg.3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi või maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Liiklusseaduse §69 lg.1 kohaselt tuvastatakse joobeseisund või sama paragrahvi lg.3 nimetatud piirmäära ületamine Korrakaitseseaduses sätestatud korras.

Korrakaitseseaduse §38 lg.1 kohaselt kontrollib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusaluse isiku suhtes on

01.09.2019 kell 06.19 koostatud Indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt indikaatorvahendi reaktsioon oli positiivne 0,59 mg/l. Joobeseisundile –

viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt esinesid kontrollile allutatud isikul järgnevad joobele viitavad tunnused: silmade punetus; aja-, isikuja kohatajus esineb häireid; koordinatsioonis esineb kergeid häireid; käitumine on rahutu ja omamehelik.

Samuti nähtub käesoleva väärteoasja materjalidest, et menetlusaluse isiku suhtes on 01.09.2019 kell 06.28

koostatud Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, mille lõplik mõõtetulemus oli 0,54 mg/l.

Maakohus leiab, et eeltooduga on alkoholijoove menetlusalusel isikul väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas kindlaks tehtud seadusekohaselt. Nimetatud asjaolu üle väärteomenetluses vaidlust ei ole ja protokollide tulemustega on kooskõlas ka menetlusaluse isiku enda seletused maakohtu istungil. Samuti ei ole menetlusalune isik protokollide tulemusi vaidlustanud koheselt ja kohapeal. Menetlusalune isik ei ole protokollidele esitanud märkusi ja selgitusi.

Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalune isik rikkus Liiklusseaduse §69 lg.3 sätteid. Maakohus nõustub kohtualluvusse saatmise määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoo väärteoasja menetluse be seisundis, siis lõpetamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoas õiduki juhtimist jas puuduvad. S lubatud alkoholi piirmäära ületades ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik ise.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §224 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja taotlenud menetlusalusele isikule aresti kokku 10 päeva. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ko

htuväline menetleja välja ei toonud.

Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja ga ja leiab samuti, et käesolevas

otsustuse väärteoasjas on põhjendatud aresti kohaldamine. Alkoholijoobes sõiduki juhtimine on alati tahtlik tegu, mille puhul on sõiduk liikluses kõrgendatud ohu allikas. Asudes juhtima sõidukit alkoholijoobes, on igal juhul tegemist ohuga nii enda kui teiste elule, tervisele ja varale. Seda ohtu suurendab kindlasti lubatud sõidukiiruse ületamine. esoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalune isik asus sõidukit Kä

alkoholi piirmäära ületades juhtima linnas ja ajal, mil inimesed juba liiguvad tänavatel. Menetlusaluse isiku suhtumist tema poolt toimepandud teosse näitavad ilmekalt tema ütlused maakohtu istungil, mille kohaselt ta leidis, et temal Kohtla- Järve linnas elava isikuna ei olnud võimalik kuidagi teisiti jõuda oma tütarlapse juurde utada oli lisaks taksole . Väärteo toimepanemise aeg on ilmselgelt selline, et kas võimalik ka ühistransporti. Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja seletusega maakohtu istungil selles osas, et menetlusalune isik ei ole varasemaid karistusi

hinnates mitte midagi õppinud ega oma käitumist muutnud.

Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest

– on võimalik saavutada vaid aresti kohaldamisega

.

Nagu maakohus ülevalpool märkis, näeb Liiklusseaduse §224 lg.2 muuhulgas karistusena ette aresti.

Karistusseadustiku §63 lg.1 sätestab, et ui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab k

mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

Eeltoodud sätte alusel leiab maakohus, et menetlusalusele isikule tuleb tema poolt toimepandud kahe väärteo eest mõista üks karistus Liiklusseaduse §224 lg.2 alusel.

Käesolevas väärteoasja on kohtuvälise menetleja esindaja taotlenud menetlusalusele isikule karistuseks aresti 10 päeva.

Vastavalt Karistusseadustiku §48 võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva.

Seega on kohtuvälise menetleja esindaja käesolevas väärteoasjas taotlenud aresti mõistmist alla sanktsiooni keskmise määra.

Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud F.M-i süü

Liiklusseaduse §227 lg.2 ja §224 lg.2 järgi, samuti Karistusseadustiku §56 lg.1 sätestatud nõudeid, rikkumiste raskusastet, juhi isikut ning kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja kahetsust, leiab maakohus, et Karistusseadustiku §56 lg.1 sätestatud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – ei ole võimalik saavutada rahatrahvi määramise/mõistmisega ja aresti mõistmine käesoleval juhul on põhjendatud. Maakohus nõustub siinkohal kohtualluvusse saatmise määruses toodud põhjendustega ja kohtuvälise menetleja esindaja poolt kohtuistungil öelduga.

Mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis on üks raskematest liiklusalastest rikkumistest, sellega seab menetlusalune isik lisaks endale ohtu ka teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Seda ohtu suurendab kordades veel asjaolu, et menetlusalune isik ületas sõidukit juhtides suurimat lubatud sõidukiirust. Karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestab maakohus ka asjaolu, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ja lubatud sõidukiirust ületades ajal, mil liiklus on juba intensiivne ja inimesed nii jalgsi kui sõidukitega liikvel.

Käesoleva väärteoasja materjalides asuvast Karistusregistri väljavõttest nähtub, et

F.M on kuus kehtivat väärteokaristust. Kahel korral (31.12.2018 ja 01.03.2018) on menetlusalust isikut karistatud Liiklusseaduse §224 järgi ning kahel korral (31.12.2018 ja 06.10.2018) ka Liiklusseaduse §227 järgi. 10.03.2018 otsuse järgi määratud rahatrahvi on menetlusalune isik tasunud 13.06.2019, ülejäänud rahatrahvid (määratud 01.03.2018, 06.10.2018 ja 12.12.2018) on käesoleva ajani tasumata. 01.12.2018 toimepandud väärteo eest on menetlusalusele isikule 31.12.2018 määratud karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 3 kuud. Maakohus peab siinkohal oluliseks märkida, et antud väärteo puhul oli samalaadselt tegemist mootorsõiduki juhtimisega lubatud alkoholi piirmäära ja lubatud sõidukiirust ületades.

Ülaltoodu kokkuvõtteks leiab maakohus, et vaatamata määratud rahatrahvidele ja ka sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisele miinimummääras on menetlusalune isik jätkanud väärtegude, s.h. samalaadsete toimepanemist. Maakohus leiab, et sellisel juhul ei ole põhjendatud taaskord leebemat liiki karistuse mõistmine, kuna eeltoodust nähtuvalt ei ole eelmised karistused menetlusalusele isikule mingit mõju avaldanud. Kuigi menetlusalune isik töötab, ei ole ta vaatamata sellele asunud määratud rahatrahve tasuma, viiest määratud rahatrahvist on tasutud vaid üks. Mõistes järjekordselt karistuseks rahatrahvi, jääb see suure tõenäosusega taas tasumata ning menetlusalune isik tunneb ennast karistamatuna. Iga teo eest tuleb mõista karistus ja see karistus ei tohi olla mugav, ta peab menetlusaluse isiku elu piirama. Menetlusalune isik kinnitas ise maakohtu istungil, et tarvitas koos sõbraga alkoholi ja tundis alkoholi mõju organismis, kuid asus vaatamata sellele sõidukit juhtima. Seega pani menetlusalune isik väärteo toime tahtlikult.

Kohtupraktika kohaselt mõistetakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel mõistetakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Iga järgnev karistus, s.h. lisakaristus, peab olema eelnevast mõnevõrra suurem.

Käesolevas asjas on aresti keskmine määr 15 päeva. Arvestades varasemat korduvat karistatust väärteokorras, samalaadsete väärtegude toimepanemist, varasemalt aresti mittekohaldamist ning süü tunnistamist ja kahetsust, peab maakohus põhjendatuks mõista menetlusalusele isikule karistuseks arest tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra, s.o. 6 päeva.

Vastavalt Karistusseadustiku §68 lg.2 arvatakse kinnipidamine väärteomenetluses karistusaja hulka.

Eeltoodu alusel on F.M-i aresti kandmise algus alates tema kinnipidamisest 01.09.2019 kell 06.19.

Liiklusseaduse §224 lg.3 p.2 näeb ette võimaluse kohaldada samas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Käesolevas väärteoasjas leidis kohtuvälise menetleja esindaja maakohtu istungil, et põhjendatud on lisakaristuse kohaldamine ja taotles selle kohaldamist tähtajaga 6 kuud.

Maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud väärteoasjas on põhjendatud. Alkoholi piirmäär, mis on tuvastatud menetlusalusel isikul, oli sellises suuruses, kus ta pidi aduma oma seisundit. Vaatamata sellele asus menetlusalune isik sõidukit juhtima ja seadis sellega reaalsesse ohtu eelkõige enda, samuti teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Maakohus leiab, et vaid põhikaristuse mõistmine ei ole antud menetlusaluse isiku puhul enam piisav meede, vältimaks uute süütegude toimepanemist menetlusaluse isiku poolt. Lisakaristus on antud menetlusaluse isiku puhul vajalik, et tagada tema mitteosalemine liikluses. Menetlusaluse isiku näol on ilmselgelt tegemist isikuga, kellele ei avalda mingit karistuslikku mõju vaid põhikaristuse mõistmine.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalust isikut varasemalt karistatud ka põhikaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 3 kuud.

Maakohus leiab, et j kuud pidi uhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena tähtajaga 3 olema selline karist pidi aru saama ja pidi seda tunnetama. us, millest süüdimõistetu

Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja seisukohaga

, et menetlusalune isik ei ole varasemalt määratud erinevat liiki põhikaristusest mitte midagi õppinud ja järeldusi neist teinud. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selles osas, et vaid põhikaristuse määramine ei ole antud menetlusaluse isiku puhul piisav meede, vältimaks uute süütegude toimepanemist tema poolt. Lisakaristus antud menetlusaluse isiku puhul on vajalik, et tagada tema mitteosalemine liikluses.

Maakohus leiab ka, et kohtuvälise menetleja esindaja poolt taotletud lisakaristuse tähtaeg on käesolevas väärteoasjas ja antud menetlusaluse isiku osas põhjendatud.

Kohtuväline menetleja viitas maakohtu istungil varasemale põhi stusele sõiduki kari

juhtimisõiguse äravõtmise näol. Maakohus märgib, et igasugune karistamine, s.h. lisakaristuse kohaldamine karistusena peab lähtuma õiguskorra kaitsmise huvidest ja olema igati põhjendatud. Maakohus nõustub käesolevas väärteoasjas igati kohtuvälise menetleja poolt taotletud lisakaristuse tähtajaga. Karistuse mõistmine kohtu poolt peab vastama Karistusseadustiku §56 sätestatud eesmärkidele, muuhulgas, et isik hoiduks edaspidi lepanuta süütegude toimepanemisest. Käesolevas väärteoasjas ei tohi tähe jätta asjaolu, et isikut on varem samalaadse süüteo eest karistatud ja samuti, lised mil on käesolevas väärteoasjas Karistuse mõistmise loogika

toimepandud teo asjaolud.

kohaselt peaksid karistused minema ikka järjest rangemaks ja seda põhjusel, et eelnevad jutamaks isikut edaspidi põhikaristused ei ole olnud järelikult piisavad, mõ süü nõustuda tegude toimepanemisest hoiduma. Kohus saa

ei

sellise karistuspraktikaga, kus isikut, kes paneb toime

järjepidevalt samalaadseid süütegusid, koheldakse iga korraga leebemalt ole temale kohaldatav karistus oluliselt või

ei

range Selline kohtlemine pigem tekitab isikus karistamatusetunde, m. karistusõiguslik

kui tahtmise edaspidi tegude toimepanemisest loobuda. süü

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri 31.12.2019 otsuse kohaselt võeti menetlusaluselt isikult põhikaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga 3 kuud. Kohtuvälin taotles käesolevas väärteoasjas lisakaristuse kohaldamist e menetleja

tähtajaga 6 kuud. Maakohus leiab, et antud tähtaeg vastab igati karistuse mõistmise põhimõtetele ja ei leia ühtegi alust antud tähtaja lühendamiseks.

Vastavalt Karistusseadustiku §50 lg.2 ei või mootorsõiduki juhtimise õigust võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu.

Käesolevas väärteoasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Maakohus märgib, et töökoha kaotamise võimalus ei saa iseenesest olla mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks (vt. ka Riigikohtu 03.04.2010 otsus kohtuasjas nr.3-

1-1-26-10). Menetlusalusele isikule mõistetav karistus ei tohi olla mugav ja peab menetlusaluse isiku elu teatud mõttes piirama. Ainult sellisel juhul avaldab karistus õiget ja piisavat karistuslikku mõju. Maakohus peab vajalikuks rõhutada, et käesoleval juhul oli tegemist kahe väärteoga.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik