1-09-21374/9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1(2) 1-09-21374

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 2. veebruar 2010.a. Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number 1-09-21374

Kohtunik Meelika Aava

Kriminaalasi T.K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5,9 ja § 25 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 12. jaanuari 2010 a. otsus

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav T.K

Süüdistatav T.K

RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava T.K Harju Maakohtu 12. jaanuari 2010.a otsuse peale esitatud apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse

Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 12. jaanuari 2010.a otsusega mõisteti T.K kokkuleppemenetluse korras süüdi ja karistati KarS § 199 lg 2 p 5, - § 25 lg 2 järgi 4 kuu vangistusega. KarS § 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 19. mai 2009.a otsuse järgi

mõistetud kandmata karistuse, so 1 aasta 7 kuu 17 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 17 päeva vangistust. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 2 päeva.

Karistuse kandmise aja alguseks loeti 19. oktoober 2009.a. T. T.K-lt mõisteti välja tsiviilhagi AS R. F. kasuks summas 110.70 krooni.

2. T.K mõisteti süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna püüdis 3.

augustil 2009.a Tallinnas XXXXX tänava maja trepikojas püüdis varastada jalgratast, olles

2(2)

eelnevalt ära lõhkunud jalgratta luku. Kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, sest ta peeti sündmuskohal kinni. Veel mõisteti T.K süüdi selles, et ta 19. oktoobril 2009.a Tallinnas XXXXXXX XXXX asuvas R. E. F. AS-le kuuluvast P. S. püüdis varastada viite pakki Luxus kohvi hinnaga 36.90

krooni pakk. Kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta kauplusest väljumisel kinni. Kinnipidamise käigus kolm kohvipakki purunes, mistõttu AS R. F. esitas tsiviilhagi summas 119.70 krooni.

3. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav T.K kohtuotsuse tühistamist tsiviilhagi osas. Apellatsiooni motiivide kohaselt on ebaõige tema poolt varastada

püütud kohvipakkide kogusumma ning ta ei saa seetõttu aru, kui suur on temalt välja mõistetud tsiviilhagi suurus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole kohtulikul arutamisel

kokkuleppemenetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras üksnes viitega

Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao mingi sätte rikkumisele. T.K apellatsioonis selliste sätete rikkumisele ei viidata. Kriminaaltoimiku lehekülgedelt 111-113 nähtub, et prokurör I. Mardo, süüdistatav T.K ja tema kaitsja advokaat L. Toomsalu on 12. detsembril 2009.a sõlminud kokkuleppe, milles on muuhulgas ära märgitud T.K-lt AS R. E. F. kasuks väljamõistetava tsiviilhagi summaks 110.70 krooni. 12. jaanuaril 2010.a

toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et T.K on kohtuistungil avaldanud, et

süüdistus on talle arusaadav, kokkuleppe sõlmis ta vabatahtlikult ning ta jääb endiselt

kokkuleppe juurde (tl 121-122). Apelleeritud kohtuotsusega ongi T.K-lt AS R. E. F. kasuks 110.70 krooni välja mõistetud. Seega on tsiviilhagi väljamõistmise osas apelleeritud kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav T.K on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao

rikkumiseks. Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 26. septembri 2005.a otsuses nr 3-1-1-79-05 (RT III, 31, 309). 5. Kriminaalmenetluse seadustiku § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud

isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada

apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27. aprilli 2006.a määruses nr 3-1-1-38-06 süüdistusasjas (RT III 2006, 17, 160).

6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4

on kohus seisukohal, et süüdistatava T.K apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada.

Meelika Aava

kohtunik