Legislator Case Law & Legislation
4-09-14697/10 AI generated

4-09-14697/10 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 4-09-14697/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

4-09-14697

Legislator headnote

AI generated

4-09-14697/10 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: 4-09-14697

Keywords

AI generated
post-accident symptoms insufficient medical substantiation fatigue syndrome recurrent depressive disorder failure to prove deterioration adjustment disorder
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

4-09-14697

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02 veebruar 2010, Tallinn Väärteoasja number 4-09-14697 Kohtukoosseis eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Malle Preimer ja Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Väärteoasi

U.D

väärteoasi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPAS) § 151 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 30.11.2009. a otsus Kaebuse esitaja U.D (ik: XXX,eluk: XXXXXXX XXXXX XX-XX, vabanes karistuse kandmiselt 13.01.2010)

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 30.11.2009. a otsus U.D väärteoasjas nr 4-09-14697 jätta muutmata. 2. U.D apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates 02 veebruar 2010. a.

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule

kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. U.D-le on koostatud:

07.06.2009. a väärteoprotokoll nr AB 1067332 selle kohta, et viibides 07.06.2009. a kella

17.15 ajal Tallinnas, aadressil XXXX XX XX tarvitas ta väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes sellega NPAS § 3 lg 1 nõudeid ja pannes toime NPAS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo; 11.06.2009. a väärteoprotokoll nr AB 1112349 selle kohta, et viibides 11.06.2009. a kella 19.10

ajal Tallinnas, aadressil XXXXXX X oli ta eelnevalt tarvitanud narkootilist või

psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes sellega NPAS § 3 nõudeid ja pannes toime NPAS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo; 12.06.2009.a. väärteoprotokoll nr AB 1067336 selle kohta, et viibides 12.06.2009. a kella 14.40

ajal Tallinnas aadressil XXXX XX oli ta eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet väikeses koguses ilma arsti ettekirjutuseta, millega rikkus NPAS § 3 nõudeid, pannes toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo; 04.07.2009. a väärteoprotokoll nr AB 1155701 selle kohta, et viibides 04.07.2009. a kella 11.40

ajal Tallinnas aadressil XXXXXX X oli ta eelnevalt tarvitanud narkootilist või

psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta, millega ta rikkus NPAS § 3 nõudeid, pannes toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo; 04.07.2009. a väärteoprotokoll nr AB 1118702 selle kohta, et viibides 04.07.2009. a kella 17.41

ajal Tallinnas aadressil XXXXX XXX, XXX XX oli ta eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, millega rikkus NPAS § 3 nõudeid, pannes toime NPAS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo; 05.07.2009. a väärteoprotokoll nr AB 1109755 selle kohta, et viibides 05.07.2009. a kella 14.45

ajal Tallinnas aadressil XXXX XXXXXX X/X tarbis ta väikeses koguses narkootilist või

psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, millega rikkus NPAS § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Harju Maakohtu 30.11.2009. a otsusega väärteoasjas nr 4-09-14697 mõisteti U.D

süüdi NPAS § 151

järgi ja teda karistati 20 päevase arestiga. Kohtuotsusega lõpetati

väärteomenetlus U.D suhtes väärteoprotokollide AB 1118702 ning AB 1109755 järgi teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohus mõistis pöörata arest täitmisele pärast U.D-le teises süüteoasjas mõistetud karistuse ärakandmist ja aresti kandmise aja algust arvestati alates U.D-le poolt reaalselt aresti kandmisele asumisest. Ühtlasi

mõistis kohus U.D-lt välja ekspertiisitasu 3998 krooni riigieelarve tuludesse. Kohtuotsuse motiivides märkis maakohus järgmist.

Kohus luges U.D süü NPAS § 15 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises tõendatuks: 07.06.2009. a episoodis - joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 1442/54, mille

järgi esines U.D 07.06.2009. a narkootiline joove fentanüülist, saatekirjaga

joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks, saatelehega psühhoaktiivsete ainete suhtes laboratoorseks uuringuks;

11.06.2009. a episoodis - joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 1498/110, mille järgi esines U.D 11.06.2009.a. segatüüpi narkootiline joove – fentanüülilist ja

amfetamiinist, saatekirjaga joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks, saatelehega psühhoaktiivsete ainete suhtes laboratoorseks uuringuks ja laboratoorse analüüsiga, mille kohaselt oli U.D-lt võetud uriini analüüsi tulemus fentanüüli ja amfetamiini suhtes positiivne ning õiendiga isiku isikusamasuse tuvastamise kohta; 12.06.2009. a episoodis - joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 1512/124, mille

järgi esines U.D 12.06.2009. a narkootiline joove fentanüülilist, saatekirjaga

joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks, saatelehega psühhoaktiivsete ainete suhtes

laboratoorseks uuringuks ja laboratoorse analüüsiga, mille kohaselt oli U.D-lt

võetud uriini analüüsi tulemus fentanüüli suhtes positiivne ning õiendiga isiku isikusamasuse tuvastamise kohta; 04.07.2009. a kella 11.04 episoodis - narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase

toimega aine tervitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise aktiga nr 1741/28,

millisest nähtub, et 04.07.2009.a. esines U.D narkootilise aine tarvitamise tunnused st tal esines joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja

reaktsioonide häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine või muu

sarnase toimega aine tarvitamise tulemusena. 04.07.2009.a. U.D suhtes teostatud joobeseisundi ekspertiisi tulemus oli fentanüüli ja amfetamiini suhtes positiivne.

Samuti saatekirjaga joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks, saatelehega psühhoaktiivsete ainete suhtes laboratoorseks uuringuks ja laboratoorse analüüsiga, mille kohaselt oli U.D-lt võetud uriini analüüsi tulemus fentanüüli ja amfetamiini suhtes

positiivne ning joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, millisest nähtub, et ekspertiisi

tulemusena leiti menetlusaluse isiku organismis amfetamiini, 3-metüülfentanüüli, fentanüüli ja tsitalopraami.

Nii 07.06.2009. a, 11.06.2009. a, 12.06.2009. a kui ka 04.07.2009. a sündmuse kohta on

menetlusalune isik tunnistanud narkootikumide tarvitamist, sh kirjeldanud tarvitamise viisi ja ka selle hankimist. Menetlusaluse isiku ütlustest selle kohta, et ta on viibinud

narkootikumide võõrutusravil, nähtub üheselt tema teadlik olemine narkootikumide

olemusest ja toimest. Arvestades narkootilise aine tarvitamise omaksvõtmist ning

narkootilise aine tuvastamist organismist luges kohus tõendatuks nii U.D poolt

narkootilise aine tarvitamise kui sellest teadlik olemise. Seega luges kohus lisaks NPAS § 151

sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele tõendatuks ka subjektiivse koosseisu

esinemine. Kohus leidis, et mistahes asjaolusid, mille alusel kohus võinuks väita, et

menetlusaluse isiku narkojoove oli kõikides nimetatud episoodides tekkinud muul moel kui narkootikumi ise tarbides, väärteoasja materjalidest ei nähtu.

Kohus märkis, et fentanüül, 3-metüülfentanüül ja amfetamiin on narkootilised ained

vastavalt Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 lisale

nr 1. Arsti ettekirjutuse olemasolule narkootilise aine tarvitamiseks menetlusalune isik viidanud ei ole ja sellise loa olemasolu kohus eeldada ei saa. Karistuse mõistmisel arvestas kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 järgi kohus menetlusaluse isiku käitumises ei tuvastanud.

Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et tal on varasemad

rahatrahvid tasumata, ei pidanud kohus võimalikuks karistada menetlusalust isikut järjekordse rahatrahviga, kuivõrd isikul puudub ka töökoht, st legaalne sissetulekuallikas.

U.D ei ole varasematest karistustest, sh arestid, järeldusi teinud ja jätkas väärtegude toimepanemist. Seetõttu leidis kohus, et U.D tuleb seniste rikkumiste

arvu arvestades karistada arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude

toimepanemisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal ning menetlusaluselt

isikult tuleb osaliselt välja mõista tema suhtes teostatud joobe tuvastamisel tehtud

kulutused. Kuna isikut on ka varem karistatud arestiga, leidis kohus, et põhjendatud on aresti kohaldamine pikkusega 20 päeva.

Kohus asus seisukohale, et U.D suhtes 04.07.2009. a ja 05.07.2009. a alustatud

väärteomenetlused, mille kohta on koostatud väärteoprotokollid nr AB 1118702 ja nr AB

1109755, tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Süüdistusest väärteoprotokolli nr AB 1118702 järgi loobus ka kohtuväline menetleja. Kohus leidis, et U.D ei saa vastutusele võtta narkootikumide tarvitamise eest ka

05.07.2009. a episoodis, kuna puuduvad tõendid, et menetlusalune isik oleks tarbinud keelatud aineid peale 04.07.2009. a kella 11.04. Kuna 05.07.2009. a tuvastatu puhul oli tegemist samade narkootiliste ainetega, mis tuvastati U.D organismis 04.07.2009.

a hommikul, siis pidas kohus võimalikuks, et ekspertiis võis anda nende ainete suhtes positiivse vastuse ka järgmisel päeval. Ka menetlusalune isik ise eitas narkootikumide

tarvitamist pärast 04.07.2009. a episoodi, mistõttu kohus leidis, et tema suhtes tuleb

väärteoprotokolli nr AB 1109755 järgi väärteomenetlus lõpetada. Kohus pidas usutavaks menetlusaluse isiku ütlusi selle kohta, et tal on olemas arsti luba rahustite tarvitamiseks.

Apellatsioon

3. Harju Maakohtu otsuse peale esitas menetlusalune isik U.D apellatsiooni, milles

ta sisuliselt taotleb kohtuotsuse muutmist karistuse osas, paludes kergendada talle

mõistetud karistust. U.D põhjendab oma apellatsiooni sisuliselt sellega, et

12.06.2009. a läbiviidud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise ekspertiisiga temal

tuvastatud narkootiline joove oli tegelikult jääknäht tema poolt narkootilise aine tarvitamisest 11.06.2009. a, mille eest teda aga juba karistati.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seda järgnevaga.

5. Apelleeritud kohtuotsuse tühistamiseks ega muutmiseks ei anna alust U.D

sisuline väide, et 12.06.2009. a läbiviidud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise

ekspertiisiga temal tuvastatud narkootiline joove oli tegelikult jääknäht tema poolt narkootilise aine tarvitamisest 11.06.2009. a. Ringkonnakohus märgib, et maakohus luges U.D süü NPAS § 15 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises 12.06.2009. a

episoodis tõendatuks väärteoasjas kogutud tõenditega, sealhulgas menetlusaluse isiku enda antud tunnistusega narkootikumide tarvitamise kohta 12.06.2009. a. Nähtuvalt Harju Maakohtu 30.11.2009. a kohtuistungi protokollist tunnistas U.D kohtuistungil, et ta tarvitas 12.06.2009. a fentanüüli, suitsetades seda (tlk 35 pöördel). Seega on tõendatud A.

Ivanuškini süü NPAS § 151

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises 12.06.2009. a episoodis.

6.

Karistuse kohaldamisel on maakohus õigesti tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises

karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumise KarS §-de 57 ja 58 järgi.

Maakohus on õigesti arvestanud seda, et U.D on varem korduvalt karistatud

rahatrahvidega, samuti on teda karistatud ka arestidega, kuid sellele vaatamata on ta

jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist. Seega ei ole varem kohaldatud karistused tema puhul täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Arvestades U.D

sellelaadsete rikkumiste korduvust ja seda, et U.D puudub töökoht, on

põhjendatud tema suhtes raskemaliigilisema karistuse – aresti – mõistmine. Kuivõrd U.D on ka varem karistatud arestiga, kuid varasem arestkaristus ei ole mõjutanud

teda hoidumast samalaadsete väärtegude toimepanemisest, on põhjendatud tema suhtes aresti kohaldamine määras 20 päeva.

7. Ringkonnakohus nõustub U.D-le mõistetud karistuse liigi ja määraga ning leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ega pea VTMS § 153 lg 4 p 1 alusel maakohtu otsuse põhistuste kordamist vajalikuks, märkides üksnes, et U.D-le

mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatu ei anna alust vaidlustatud kohtuotsuse tühistamiseks.

8. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus apelleeritud kohtuotsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata.

IVI KESKÜLA MALLE PREIMER PAAVO RANDMA