2-18-12104/41 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 20. september 2019

Tsiviilasja number

2-18-12104

Tsiviilasi

AS Baltic Agro hagi Silver Visnapuu Alakonna talu FIE

vastu kahju 120 933 euro 71 sendi väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

120 933 eurot 71 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 3. mai 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Baltic Agro apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

3. september 2019

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): AS Baltic Agro (registrikood 10344249),

esindaja advokaat Janne-Liisa Ottis

Vastustaja (kostja): Silver Visnapuu Alakonna talu FIE

(registrikood 10565714), esindajad vandeadvokaat Peeter

Viirsalu, advokaat Silvia Urgas

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Baltic Agro apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 3. mai 2019 otsus muutmata.

3. Jätta maakohtu menetluskulude jaotus muutmata ning

ringkonnakohtus kantud menetluskulud AS Baltic Agro

kanda.

4. Rahuldada Silver Visnapuu Alakonna talu FIE avaldus

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt.

5. Mõista hagejalt AS Baltic Agro kostja Silver Visnapuu

Alakonna

talu

FIE

kasuks

välja

menetluskulud

ringkonnakohtus 1932 eurot 50 senti (ilma käibemaksuta).

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Baltic Agro AS (hageja) esitas 13. augustil 2018 hagi Silver Visnapuu Alakonna talu FIE

(kostja) vastu maheteravilja müügilepingu VT-17-16280 (müügileping) ja selle lisade 1 ja 2

rikkumisest tuleneva kahju 120 933 euro 71 sendi hüvitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt pidasid pooled lepingueelseid läbirääkimisi alates 7. augustist 2017.

Kokkuleppe järgi pidi kostja müüma hagejale mahekaera. Hageja saatis 4. detsembril 2017

kostjale müügilepingu nr VT-17-16280 koos lisadega 1 ja 2. Kostja andis päev pärast

müügilepingu ja lisade saatmist nõusoleku toidukaera veo korraldamiseks, mis viitab sellele, et

kostja oli müügilepingust ja selle lisadest teadlik ja need kätte saanud. Kostjapoolne nõusolek

väljendus teos, seega pooled sõlmisid müügilepingu 5. detsembril 2017.

Müügilepingu kohaselt pidi kostja müüma hagejale 50 tonni mahetoidukaera hinnaga

250 eurot/t+km. Hageja korraldas 5. detsembril 2017 saatelehe nr 2017-0023064 alusel 26,24

tonni kostja mahetoidukaera veo hageja lattu. Kostja esitas hagejale 11. detsembril 2017 arve

nr 5-1217 summas 7872 eurot. Hagejale müüdud kaer ei vastanud mahetoidukaera nõuetele,

sisaldas endas kloormekvaat-kloriidi jääke. Seega ei vastanud kostja poolt müüdud

mahetoidukaer müügilepingu tingimustele.

8. detsembril 2017 tarniti hagejale kaera 41,7 tonni, tarnes tuvastati mükotoksiini DON koguses

2000 mg/kg, kaer tagastati kostjale. Vastavalt sõlmitud lepingu lisa nr 1 p-le 6.3 esitas hageja

17. detsembril 2017 tasaarveldamise avalduse nr TKS-000435, mille alusel hageja tasaarvestas

8. detsembri 2017 kaera vedamisega seotud kulud 321 eurot 49 senti kostjale väljamakstava

summaga. Pärast tasaarvestust pidi hageja maksma kostjale 7550 eurot 51 senti, millise

kohustuse ta täitis 18. detsembril 2017. Kostja ei ole tasaarvestuse osas vastuväiteid esitanud.

Hageja tasus kostja arve nr 5-1217 alusel mahekaera hinna, kuid oleks pidanud tasuma tavalise

kaera hinna. Tavalise kaera hind oleks olnud hagi esitamise seisuga 113 eurot/tonn+km, hageja

tasus 250 eurot/tonn+km. Hagejal on õigus nõuda kostjalt tagasi 3594 eurot 88 senti.

Hageja oli perioodil 2. oktoober 2017 – 1. detsember 2017 ladustanud maheteravilja 747,84

tonni ulatuses. Kostja poolt tarnitud kaer lisati lattu viimasena ning hiljem tõsteti ladustatud

mahetoidukaer ümber väikseteks 20–30 tonnisteks partiideks. Kostja poolt tarnitud

ebakvaliteetne kaer segunes teiste tarnijate kvaliteetse mahetoidukaeraga. Poolte vahel

sõlmitud lepingu p 6.3.1. sätestab, et juhul, kui müüjast tingitud asjaoludel jääb teravili ostja

poolt edasi müümata, kohustub müüja hüvitama ostjale kogu selle tõttu tekitatud kahju. Kostjalt

tarnitud kaer mõjutas 73,96 tonni ulatuses tarnitud mahekaera. 5. detsembri 2017 seisuga oli

mahekaera keskmine hind 305,16 eurot/tonn+km. Kuna hageja pidi selle müüma tavakaera

kokkuostuhinnaga, s.o 113 eurot/tonn+km, on hagejal kostja vastu nõue summas 14 212 eurot

15 senti (305,16 – 113 = 192,16 eurot/tonn 192*73,96= 14 212,15).

Hageja ja Portage Veod OÜ vahel sõlmitud hoiustamislepingu kohaselt pidi Portage Veod OÜ

võtma hagejale tarnitust maheviljast proovid, neid analüüsima, edastama laborisse ning proove

hoiustama. 1. märtsil 2018 tegi SGS Estonia Ltd hageja laos kontrolli, eesmärk oli võtta kaera

proovid ja edastada need LUFA-ITL GmbH laborisse Saksamaal. Proovide võtmise kohta

koostati aruanne nr EE 1000259,01, kokku võeti 102 proovi, mille hulgas oli ka kostja poolt 5.

detsembril 2017 tarnitud kaerast võetud proov. Proovide analüüsi tulemusena selgus, et kostja

tarnitud kaer ei vastanud nõuetele, sisaldas kloormekvaatkloriidi 0,67 mg/kg ja mepikvaat

kloriidi <0,010 mg/kg. Seega ei vastanud mahetoidukaer Euroopa Liidu poolt kehtestatud

nõuetele (EÜ Nõukogu määrus nr 834/2007, EÜ Komisjoni määrus nr 889/2008 ) ega ka poolte

vahel sõlmitud lepingu, lisa 1 p 3.4.1. ja lisa 2 nõuetele.

Vilja kokkuostu puhul võetakse proov kokkuostja laos, müüja saab olla proovivõtmise juures

ja müüjale antakse üks proovikott üksnes tema soovil ja kui ta ise kokkuostja lattu järgi tuleb.

Kostja ei soovinud olla proovi võtmise juures ega saada sellest endale proovikotti.

Teravilja vedanud sõiduk oli enne 5. detsembrit 2017 remondis ja peale remonti veeti

esimesena teravilja, seega ei saanud veokis olla eelmiste vedude jääke.

Kuna kostja tarnitud ebakvaliteetne kaer segunes kvaliteetse kaeraga, esitas Fazer Finland OY

hagejale 13. aprillil 2018 arve nr 78070 summas 24 827 eurot 85 senti, sest hageja oli

kohustatud müüma mahekaera 93,690 tonni hinnaga 375 eurot, mis müüdi aga tavalise kaera

hinnaga 110 eurot/tonn. Fazer Finland OY teostas hageja poolt tarnitud kaerale lisaanalüüsid ja

lisaanalüüsidega seotud kulud hüvitas hageja kahe arve alusel vastavalt 8781 eurot 79 senti ja

6517 eurot 12 senti. Fazer Finland OY esitas hagejale arve nr 78137 hinnavahe 63 000 eurot

hüvitamiseks. Fazer Finland OY on esitanud hagejale kahjunõudeid summas 103 132 eurot 76

senti, mida hageja on täitud. Vastavalt müügilepingu lisa nr 1 p-dele 6.3.1. ja 6.3.2. on kostja

kohustatud hagejale tekitatud kahju hüvitama.

Kostja on kokku kohustatud hüvitama hagejale tekitatud kahju 120 933 eurot 71 senti (3594,80

hinnavahe + 14 212,15 kahjustatud kaer + 103 126,76 Fazer Finland OY täidetud nõue).

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja ei ole hagejale müünud puudustega kaupa. Poolte vahel ei ole sõlmitud hagile lisatud

müügilepingut ja selle lisasid. Pooled leppisid kokku kauba koguses, kaubas, milleks oli kuiv

mahekaer, kauba hinnas 250 eurot/t+km, kauba hageja poolt peale võtmise kuupäevas

5. detsember 2017, kauba eest maksmises 5 päeva peale arve esitamist. Lepingu kaitsealas ei

olnud hagejale kolmandate isikute poolt esitatavad nõuded.

E-kirjade vahetamise teel sõlmitud lepingut ei ole kostja rikkunud, kostja poolt kasvatatud ja

hagejale üle antud kaer oli mahetoidukaer. Kostjat on pidevalt kontrollitud Põllumajandusameti

poolt, kostja põllumaad ja teravili vastavad nõuetele, ta ei kasuta mahekaera kasvatamisel

taimekaitsevahendeid,

sh

kloormekvaatkloriidi

ja

mepikvaatkloriidi.

Kostja

jälgib

teraviljakasvatamisel kõiki mahekaerale kohalduvaid nõudeid, sh tegi seda ka vaidlusaluse

kaera kasvatamise ajal. Põllumajandusamet on tuvastanud, et kogu kostja põllumajanduslikul

maal tegeletakse mahepõllumajandusliku taimekasvatusega ning põldudel ei ole tehtud töid

taimekaitsepritsiga. Tuuletriivivõimalus on välistatud ning eristatavus mittemahedatest

teraviljapõldududest on tagatud, kuna põllud külgnevad mahepõldude ja rohumaadega. Kogu

kostja poolt kasvatatav kaer on Põllumajandusameti poolt tunnustatud mahedana ning kostja

on kantud mahepõllumajanduse registrisse, misläbi on tuvastatud kostja kasvatava mahekaera

vastavus mahepõllumajanduse seadusele ja muudele õigusaktidele. Ka EÜ Nõukogu määruse

nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete

märgistamise kohta art 2 p c defineerib mahepõllumajanduslikku kui mahepõllumajanduslikust

tootmisest pärinevat või sellega seotut.

Hageja tagastas kostjale ühe koorma mahekaera, mis sisaldas suuremas määras mükotoksiini.

Hageja

väidete

kohaselt

sisaldas

tagastamata

koorem

kloormekvaatkloriidi

ja

mepikvaatkloriidi, mis on taimekaitsevahendid, mükotoksiin on aga seente toodetud keemiline

aine. Mükotoksiin ja taimekaitsevahenditena kasutatud kloriidid ei ole omavahel seotud,

mistõttu hageja väited mükotoksiini osas tuleb jätta tähelepanuta. Mükotoksiinid esinevad

kaeras looduslikult. 2017. a vihmase suve tõttu oli selle kõrge sisaldus tüüpiliseks probleemiks.

Mükotoksiini sisaldanud kaerakoormaga on asjad lahendatud.

Hageja väited proovide võtmise kohta ei ole objektiivselt kontrollitavad. Ei ole tõendatud, et

väidetavalt taimekaitsevahendite jääke sisaldav proov võeti just kostja mahekaerast. Ainsaks

tõendiks on kaera sildistamine hageja enda poolt. Mahekaer võeti kostja talust peale ja kostjal

polnud enam võimalust koorma liikumist jälgida, sh seda, kuidas mahekaera hoiustati ning

millal ja kuidas sellest proove võeti, kostjat proovide võtmise juurde ei kutsutud, kostja ei

viibinud proovide võtmise juures ning pole teada kuidas väidetavaid proove hoiustati. Puudub

teave sellegi kohta, kuidas vilja transporditi. Tähtsust ei oma sõiduki väidetav remont, mis ei

tähenda automaatselt selle põhjalikku puhastamist. Asjakohatu on hageja viide Portage Veod

OÜ-ga sõlmitud hoiustamislepingu lisale, see käsitleb kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingut.

Viljamüügipraktikas on tavapärane, et proovid võetakse viljast kauba üleandmisel müüja

juuresolekul ja müüjale jääb ka üks proov. Nõnda oleks vajadusel tagatud ka järelkontroll.

Hageja andmetel teostas SGS Estonia Ltd hageja laos kontrolli ja võttis proove alles 1. märtsil

2018. Hageja poolt esitatud tõendid ei tõenda, et analüüsiti just kostja mahekaera.

Isegi juhul, kui kostja poolt hagejale müüdud mahekaer oli puudustega, saab hageja nõue

piirduda vaid hinna alandamise nõudega mahekaera ja tavakaera väärtuste vahes. Hageja ei ole

hinna alandamise nõuet võlaõigusseaduse (VÕS) § 112 lg 1 alusel esitanud, vaid nõudnud kahju

hüvitamist. Hageja ei ole nõude suurust tõendanud. Hageja väidab, et tavalise kaera turuhind

on hagiavalduse esitamise seisuga 113 eurot/tonn + km, kuid pole seda millegagi tõendanud.

Hageja kahjunõue saab olla üksnes lepinguvälise kahju hüvitamise nõue, mida hageja ei saa

kostja vastu esitada, kuna tegemist on puhtmajandusliku kahju nõudega.

Hageja ei ole tõendanud kostja tahtlust või rasket hooletust. Kostja ei ole lepingulist kohustust

rikkunud. Kostja ei saanud ette näha, et hageja segab eelnevaid analüüse tegemata kostja

müüdud kaera kokku teiste tootjate kaeraga, riskides kaera ristsaastumisega ning müüb seejärel

kaera ilma analüüse tegemata edasi kolmandale isikule, kes seepeale hagejale üle 103 000 euro

suuruse kahjunõude esitab. Vaidlusaluse kaera maksumus oli 7872 eurot, mistõttu ei saanud

kostjale olla ettenähtav tema vastu 120 933 euro 71 sendi suuruse kahjunõude esitamine.

Kostja kui väikese osa mahekaera tarnija vastutust ei saa eeldada kahjude osas, mille hageja

pidi oma lepingupartnerile tasuma. Kostja tarnis hagejale 26,24 tonni mahekaera. Fazer

Finland OY pidi müüma Hankkija Oy-le 280 000 tonni vilja ning nõuab seetõttu hagejalt

hinnavahe 63 000 eurot tasumist. Kostja ei saa vastutada kolmandale isikule saamata jäänud

tulu eest, mis on hagejale kahjunõudena esitatud, kui kostja müüdud vili moodustas väidetavalt

26,24 tonni 280 000 tonnist viljast. Tegemist on hageja enda ettevõtlusriskiga. Tõendatud pole

seegi, et Fazer Finland OY-le müüdi edasi just kostjalt ostetud mahekaer.

Hageja on esitanud saamata jäänud tulu nõude 14 212 eurot 15 senti ning nõude kahe Fazer

Finland OY-le tagastatud summa, s.o 24 827 euro 85 sendi ja 63 000 euro osas. Jääb

selgusetuks, kuidas nimetatud summad on kujunenud.

Kahjuhüvitamise nõue kostja suhtes on äärmiselt ebaõiglane. Hageja oleks saanud kahju

oluliselt vähendada õigeaegselt analüüse teostades ning eri tootjate kaera mitte kokku valades.

Lisaks pole hageja juhtinud kostja tähelepanu nõnda suure kahju tekkimise ohule.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 3. mai 2019 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda,

mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulud 4495 eurot (ilma käibemaksuta) ning

menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Maakohus jättis hageja poolt esitatud müügilepingu ja selle lisad asja lahendamisel

arvestamata. Hageja, kui ühe lepingupoole sooviks oli sõlmida kirjalik müügileping, kuid kuna

kostja ei ole müügilepingut allkirjastanud, ei saa VÕS § 11 lg 2 järgi lugeda müügilepingut ja

selle lisasid poolte vahel sõlmituks. Müügilepingut ei saa lugeda sõlmituks ka suuliselt või muul

viisil sõlmitud lepingu osana, sest müügileping koos lisadega saadeti pärast e-kirjade teel

kokkuleppe saavutamist. E-kirjavahetuses on pooled saavutanud kokkuleppe, mis vastab

VÕS § 208 sätestatud müügilepingu mõistele. Lisatud e-kirjadest nähtuvalt on hageja teinud

kostjale 7. augustil 2017 ettepaneku maheda toidukaera hinna fikseerimiseks, kostja on küsinud

pakutavat hinda, 4. detsembri 2017 e-kirjas on pakutud 250 eurot/tonn+km, järgnevalt kokku

lepitud 2 koormas ja selleski, et 1 koorma saaks järgmine päev peale võtta, maksmine 5 päeva

alates arve esitamisest.

Kostja poolt on kaer kokkulepitud ajal 5. detsembril 2017 vedamiseks üle antud. 5. detsembril

2017 koostatud saatelehest nr 2017-0023064 nähtuvalt andis kostja vedajale Tuuliku Reisid üle

kauba, milleks oli mahe kaer NIKLAS, erimärkusena kauba kvaliteedi kohta on märgitud DON

0,9. Saatelehel on märge, et vedaja vastutab kauba eest pealelaadimise hetkest mahalaadimise

hetkeni hageja määratud kohas. Veo toimumist tõendavad ka tunnistaja Tuuliku Reisid autojuhi

K.R. ütlused.

Maakohus leidis, et hageja esitatud tõenditest ei selgu üheselt, et analüüsiti just kostja poolt

müüdud mahetoidukaera. Kuna seadusandlus sh mahepõllumajanduse seadus (MPõS) ei sätesta

maheteraviljast proovide võtmist, nende säilitamist, sh võetud proovide andmist müüjale jne,

võtab praktikas iga kokkuostuga tegelev ettevõte proove ja säilitab neid oma sisemiste reeglite

järgi. Poolte vahel e-kirjade vahetamise kaudu sõlmitud lepingus ei ole viidet sellele, et hagejal

on õigus võtta müüdud maheteraviljast proove vastavalt enda poolt kehtestatud korrale ja et

kostjal, kui müüjal oleks õigus saada kontrollproov ka endale ja proovide võtmise juures

viibida. Hageja on ise jaatanud, et kostja poolt saadetud mahetoidukaer võeti vastu ja paigutati

lattu, kus see segunes teistelt tarnijatelt ostetud viljaga. Hagejal oli kohustus tagada olukord,

kus oleks välistatud mahepõllumajanduslike toodete segunemise mittemahepõllumajanduslike

toodetega. Võttes kostja poolt saadetud mahetoidukaera vastu ja paigutades selle lattu, kandis

erinevate viljade segunemise riski hageja.

Välistada ei saa, et proovid sisaldasid eelmiste vedude jääke. Autojuhi poolt tunnistajana antud

ütlustest ja transporditeenuse aruandest nähtuvalt on veetud kaubaks olnud kaer, nisu, soja oder,

väetis, raps, kook ja veoki kasti ainult harjaga puhastamine ei välista jäätmeid teistest vedudest.

Ainuüksi asjaolu, et veok oli enne kostjalt kaera vedamist remondis, ei tähenda veoki kasti pesu.

Põllumajandusameti poolt väljastatud tõendist nr 161394 nähtuvalt on kostja kaera kasvatuse

osas saadav toodang määratletud mahetootena, tõendi kehtivusaeg on kuni 31. detsembrini

2017. Müügitehing toimus 5. detsembril 2017, seega tõendi kehtivuse ajal ja ajal, kui kostja oli

tunnustatud mahepõllumajanduse ettevõttena. Kostja tootmisalast tegevust on pidevalt

kontrollitud. Seda asjaolu tõendavad Põllumajandusameti mahepõllumajanduse kontrolli

protokollid, kus kontrolliti erinevates asukohtades asuvaid põlde ja tuvastati nõuetele vastavus.

Samuti nähtub kontrolli protokollist nr KP_1806186, et kaera kasvatamine vastab nõuetele,

kogu põllumajanduslikul maal tegeldakse mahepõllumajandusliku taimekasvatusega.

Vastavalt lepingule on kostja saatnud hagejale 8. detsembril 2017 ka teise koorma kaera. Kuna

koormast võetud proovi kohaselt ületas mükotoksiin normi, siis saadeti koorem tagasi. Hageja

17. detsembri 2017 tasaarvestuse dokumendist nähtuvalt sooritati tasaarvestus summas 321

eurot 49 senti. Maksekorraldusest nr F2074997 nähtuvalt on hageja kostjale arve nr 5-1217

alusel tasunud 7550 eurot 51 senti. Hageja ei ole 8. detsembri 2107 kaasnenud veoga teisi

nõudeid esitanud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja

kahjuhüvitise 120 933 eurot 71 senti ning jätta menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt

palub hageja saata tsiviilasi maakohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohtus kantud

menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on täielikult välistatud see, et kostja teravili võis sisaldada

eelmiste vedude jääke. Asjaolu, et kostja teravilja vedu oli esimene vedu peale veoki remonti,

tõendavad tunnistaja K.R. ütlused, millega ta kinnitab, et sõiduk, millega kostja teravilja

transporditi, oli alates 2016. aastast remondis ning et esimene teravilja vedu, mida sõidukiga

peale remonti teostati, oli kostja teravilja vedu hagejale. Lisaks tunnistaja ütlustele tõendab

esimest vilja vedu peale remonti ka transporditeenuse aruanne. Tunnistaja kinnitas, et enne

sõiduki remontiminemist puhastas ta isiklikult veoki, sh käru korralikult ära.

Hageja võttis proovid kostja teraviljast, seda kinnitas tunnistaja T.T. . Maakohus ei viidanud,

et teravilja proovivõtmine oleks hageja poolt tõendamata. Kirjalike tõendite ja tunnistaja T.T.

ütlustega on tõendatud, et kostja teravilja proov ei saanud minna segamini mistahes teise müüja

teraviljaga. Tunnistaja on kinnitanud, et teravilja proovide hoiustamise lattu ligipääs on üksnes

temal ja tema vennal ning et proovide segunemine/vahetumine on välistatud. Tunnistaja T.T.

ütlused seoses proovi võtmisega on kooskõlas tunnistaja K.R. ütlustega ning SGS Estonia Ltd

juhataja Y.P. kinnituskirjaga ning on tõendatud, et hageja analüüsis just kostja poolt müüdud

teravilja. Maakohus ei ole seadnud kahtluse alla 8. detsembril 2017 võetud proove, samas on

maakohus seadnud kahtluse olla tunnistaja T.T. poolt 5. detsembril 2017 võetud proovid.

Kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest. Kostja on kogenud põllumees, kes teab, kuidas

kokkuostjad teravilja hoiustavad, milliseid kohapealseid proove on kokkuostjatel võimalik

teostada ning millistel alustel kokkuostjad teravilja vastu võtavad ja millistel mitte. Kuivõrd

hageja oli teadlik, et kostja müüs talle maheteravilja ning kohapealsete proovidega ei

tuvastanud hageja, et kostja teravili ei vastanud nõuetele, on ebaõige panna kahju riski

kandmine hagejale. Hageja tegi endast kõik oleneva, et selgitada välja, kas kostja teravili vastab

nõuetele või mitte. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja pidi hagejale müüma mahekaera.

Hageja on tõendanud, et kostja ei müünud talle mahekaera. Seega on tõendatud, et kostja ei

täitnud oma lepingulisi kohustusi, mille tulemusel tekkis hagejale kahju 120 933 eurot 71 senti.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata, maakohtu otsus

muutmata ning menetluskulud hageja kanda.

Vastuse kohaselt oli kostja poolt hagejale müüdud vili mahekaer. Hageja ei tõendanud,

millistele nõuetele pidi hageja poolt ostetud kaer vastama. Kostja on tõendanud, et tema puhul

on tegemist mahepõllumajandusliku tootjaga.

Hageja ei ole tõendanud, et väidetavalt taimekaitsevahendeid sisaldanud proov võeti kostja

viljast. Hageja ei väitnud hagis, et kostja tarnitud kaerast oleks 5. detsembril 2017 proove

võetud. Hagiavalduse kohaselt võttis SGS Estonia Ltd proovid 1. märtsil 2018, mille hulgas oli

ka kostja poolt 5. detsembril 2017 tarnitud toidukaerast võetud proov. Ringkonnakohtus on

hageja oma väiteid muutnud ning väidab, et proovid võeti 5. detsembril 2017 koheselt peale

seda, kui teravili jõudis hageja lattu. Hagejal puudub õigus esitada apellatsioonkaebuses uusi

väiteid (TsMS § 652 lg 1 p 2 ja lg 4). Hageja poolt proovide võtmine pole tagantjärele

kontrollitav. Tõenäoline oli proovide segunemine või vale tarnijaga seostamine.

Kui kostja vili sisaldas taimekaitsevahendite jääke, saastus vili kas hageja poolt korraldatud

vedamisel, ja / või hageja laos. Kostja mahekaera transpordiks kasutatud autoga ei veetud ainult

mahekaera ning autot ei puhastatud põhjalikult. Asjaolul, et kostja vedu on esimene kanne

veolehel, puudub seos hageja väitega, et auto tuli remondist, misjärel veeti esimesena kostja

vilja. Vilja saastumine oli tõenäoline selle segamise käigus. Kostja ei vastuta hageja hooletu

käitumise eest. Hageja kandis hageja erinevate viljade segunemise riski.

Kostja poolt 8. detsembril 2017 müüdud kaup ei oma haginõude lahendamisel tähtsust.

Kuna kostja ei ole lepingut rikkunud, ei ole hagejal kostja vastu nõudeid. Maakohus on

tuvastanud, et hageja tüüptingimustel lepingut sõlmitud ei ole ning hageja sellele vastu vaielnud

ei ole, seega ei saa hagejal olla apellatsioonis väidetud nõudeid, kuna poolte vahel pole sõlmitud

sellist lepingut, mis annaks hagejale vastava nõudeõiguse.

Hageja kahju suurus on tõendamata ning selle kujunemine on arusaamatu. Hageja pole

tõendanud, et müüs kostja müüdud mahekaera edasi Fazer Finland OY-le ega ka väidet tavalise

kaera turuhinna 113 eurot/tonn + km kohta. Kahjusumma kuulub vähendamisele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 1

alusel muutmata ning hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jätab

maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotuse muutmata ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud hageja kanda.

Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus selles, et poolte vahel oli sõlmitud mahekaera

müügileping (hagi p 1.3; kostja vastus hagile p 4). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on

asunud põhjendatult seisukohale, et müügilepingu tingimused hõlmavad vaid hageja ja kostja

vahel toimunud e-posti teel toimunud kirjavahetuses nimetatut: hageja ja kostja leppisid kokku,

et kostja tarnib hagejale kaks koormat mahekaera hinnaga 250 eurot/t millele lisandub

käibemaks. Pooled leppisid kokku ka esimese koorma tarnimises ja maksekuupäevas (tl 10jj).

Hageja saatis kostjale e-postiga 4. detsembril 2017 müügilepingu koos lisadega pärast seda, kui

pooled olid hageja väitel pidanud lepingulisi läbirääkimisi ja kokkuleppe müügilepingu

sõlmimise osas saavutanud. VÕS § 32 lg 1 järgi juhul, kui leping on sõlmitud lepingupoolte

majandus- või kutsetegevuses, kuid ei ole sõlmitud kirjalikus vormis ning lepingu üks pool

saadab teisele lepingupoolele mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist lepingu sisu

kinnitamiseks kirjaliku dokumendi (kinnituskiri), milles sisalduvad tingimused ei erine oluliselt

varem kokkulepituist või täiendavad neid ebaoluliselt, muutuvad need lepingu tingimusteks,

kui teine lepingupool pärast kinnituskirja saamist viivitamata ei teata, et ta ei ole nendega nõus.

Seega võimaldab VÕS § 32 lg 1 pidada hageja poolt saadetud müügilepingut koos selle lisadega

lepingu osaks. Praegusel juhul tuleneb aga hageja kirjast üheselt, et tema sooviks oli, et kostja

lepingu allkirjastaks: „Palun dig. allikirjaga tagasi saata.“ Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega maakohtu otsuse p-s 20.1, et hageja sooviks oli kirjaliku lepingu sõlmimine.

Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kostja lepingut ja selle lisasid ei allkirjastanud.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja poolt kostjale saadetud lepingu lisa 1 ja 2 on

tüüptingimused, mis saavad lepingu osaks üldjuhul ainult siis, kui on järgitud VÕS § 37 lg 1

nõudeid. Nimetatud sätte kohaselt tuleb tingimuse kasutajal enne lepingu sõlmimist või

sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viidata ja teisel lepingupoolel peab olema võimalus

nende sisust teada saada. Hageja saatis müügilepingu kostjale e-postiga ilma tüüptingimustele

eraldi viitamata. Ka varasemates meilides ei ole hageja tüüptingimuste kohaldamisele

pooltevahelises kirjavahetuses tähelepanu juhtinud, hageja esindaja kinnitas seda ka

ringkonnakohtu istungil. Tüüptingimus võib teatud juhtudel saada siiski lepingu osaks ilma

selge viiteta, kui lepingu teine pool võis selle kasutamist eeldada (VÕS § 37 lg 1 teine lause).

Kuna hageja ja kostja pidasid lepingu sõlmimisel selle tingimuste üle läbirääkimisi, oli hagejal

võimalus osundada lepingutingimuste (sh ka tüüptingimustele) kasutamisele. Seega ei tule

praegusel juhul kohaldamisele ka VÕS § 37 lg 1 teine lause.

7. Kostja poolt hagejale 8. detsembril tarnitud kaera osas poolte vahel vaidlus puudub. Hageja

on esitanud kostja vastu nõude väidetavalt 5. detsembril 2017 hagejale üle antud

lepingutingimustele mittevastava kaera hinnavahe hüvitamiseks, kahju hüvitamiseks, mis

seisneb väidetavalt mittenõuetekohase kaera segunemisel laos olnud kaeraga ning selle kahju

hüvitamiseks, mis hagejal tekkis seoses lepingupartnerite poolt esitatud nõuete täitmisega.

Kõikide nimetatud õiguskaitsevahendite kohaldamise esimeseks eelduseks on kostjapoolne

kohustuse rikkumine, mille tõendamise koormis on hagejal. Seega peab hageja menetluses

tõendama, et kaer, mida kostja hagejale üle andis, ei vastanud poolte kokkuleppele.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti asunud seisukohale, et hageja ei ole oma

tõendamiskoormist täitnud.

Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kostja pidi andma kaera hagejale üle kostja asukohas,

seega on tegemist nn äratoomisvõlaga VÕS § 209 lg 1 järgi. Vedajale üleandmise kohustuse

täitmisega läks üle teravilja juhusliku hävimise või kahjustamise riisiko hagejale. Kostjal ei

olnud üleandmise järel võimalust mõjutada teravilja edasist seisukorda ning hagejal tuleb

menetluses tõendada, et kostja poolt üleantud kaer ei vastanud nõuetele selle üleandmise hetkel.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et eelmiste vedude jäägid ei

saanud mõjutada kostja poolt üleantud kaera kvaliteeti. Autojuhi ütlused ei ole piisvaks

tõendiks veoki puhtuse kindlakstegemisel. Tunnistaja väitel saabus auto remondist, hageja

esindaja kinnitusel puhastati veok remondi järel. Samas selgub autojuhi ütlustest, et auto oli

viibinud väga pikka aega Tartus Scania esinduses remondis, veok saadi kätte samal hommikul,

kui ta läks kostja koormale järele. On eluliselt usutav, et ka remondi käigus võis sõiduk puutuda

kokku kemikaalidega, samuti ei ole teada, milliste ainetega sõidukit puhastati. Autojuhi

kinnitusel ei puhasta ta autot ka iga koorma järel, vaid siis, kui tuleb sordi vahetus (tl 129).

8. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole menetluses tõendanud, et väidetavalt ebakvaliteetse

mahekaera proovid olid võetud kostja poolt üleantud teraviljast. Ka juhul, kui proovid võetakse

tavapäraselt müüja laost, peab hageja suutma üheselt tõendada, et kelle toodangust on proov

võetud. Hageja väitel võetakse teravilja kokkuostjate praktika kohaselt teraviljast proovid ilma

müüja juuresolekuta, v. a juhul, kui müüja selleks soovi avaldab (tl 132). Nimetatu ei muuda

aga kuidagi tõendamiskoormist: hageja peab praeguses menetluses suutma tõendada, et võetud

proovid pärinevad just kostja teraviljast.

Tunnistaja T.T. kirjeldas proovide võtmise toimumist, kuid tegemist on isikuga, kellele on see

hageja poolt ülesandeks tehtud. Väidetavalt 5. detsembril 2019 võetud proovide säilitamine

korraldati hageja poolt ja hagiavalduse p 1.9 kohaselt teostas SGS Estonia LTd 1. märtsil 2018

hageja laos kontrolli, mille eesmärk oli koguda orgaanilise kaera proovid ja edastada need

laborisse Saksamaal. Hageja ei ole esitanud menetluses ühtegi tõendit, mis üheselt ja

objektiivselt kontrollitavalt kinnitaks, et proov on võetud just kostja poolt tarnitud kaerast,

kuidas on tagatud hilisem kontrollivõimalus, kuidas säilitati proove ning et kahjustatud kaer oli

just kostja tarnitud. Hageja esitatud fotoaruanded ei tõenda, et tegemist oli kostja teraviljaga,

seda ei selgu ka Saksamaalt saadud tulemustest.

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult leidnud (otsuse p 22), et hageja peab

tagama, et kahjustatud teravili ei seguneks teise toodanguga. Põllumajanduslike saaduste puhul

ei ole iga üksiku tootja produktide eraldi säilitamine üldjuhul võimalik ega otstarbekas ning

kahju nõue võib tõesti riknenud saaduste puhul hõlmata kogu laos olnud toodangu väärtust.

Samas peab ka sellisel juhul nõude esitaja tõendama, millise tootja poolt saadetu ei vastanud

kokkulepitud tingimustele. Seega ei mõjuta maakohtu seisukoht otsuse lõppjäreldust.

Kuna ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust, puudub vajadus muuta menetluskulude

jaotust maakohtu menetluses. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsiooniõiguse

piire ületanud ning maakohtu poolt määratud menetluskulude suurus on põhjendatud ja vajalik.

10. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1

alusel apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.

Kostja menetluskuludeks ringkonnakohtus on lepingulise esindaja kulu kokku 2300 eurot 50

senti (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulud on põhjendatud

osaliselt. Kostjat on esindanud menetluses 2 esindajat tunnihindadega 145 eurot ja 185 eurot

ilma käibemaksuta.

TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui

need olid tingitud asja keerukusest või esindaja vahetumise vajadusest. Seega on kohtutele

pandud kohustus analüüsida ja põhjendada menetluskulude kindlaksmääramise menetluses

tehtavas lahendis seda, kas ja miks oli konkreetne tsiviilasi niivõrd keerukas, et tingis mitme

esindaja kasutamise vajaduse.

11. Ringkonnakohtu hinnangul on tsiviilasi keskmisest keerukam ning mitme esindaja

kasutamine kostja poolt on iseenesest põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja

menetluskulud

vaatamata

asja

keerukusele

suured.

Kostja

esindajatel

kulus

apellatsioonkaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele 10,90 tundi. Ringkonnakohtu

hinnangul on see ebamõistlikult suur ajakulu. Ringkonnakohus ei saa arvestada põhjendatud ja

vajaliku kuluna, mis kuulub vastaspoolelt väljamõistmisele, kostja lepingulise esindajate

büroosiseseid nõupidamisi. Võttes arvesse, et tegemist oli tsiviilasja materjalidega kursis olnud

esindajatega on apellatsioonkaebusega tutvumise ning sellele vastuse koostamise põhjendtaud

ajakulu 9,5 tundi, millest 8 tundi arvestab ringkonnakohus tunnihinnaga 145 eurot ning 1,5

tundi tunnihinnaga 185 eurot, põhjendatud kulu kokku 1437 eurot 50 senti (ilma käibemaksuta)

(145*8+185*1,5).

Kostja lepingulistel esindajatel kulus 4 tundi kohtuistungiks ettevalmistumiseks ning istungil

osalemiseks. Vaidlust ei ole, et kohtuistung kestis ringkonnkohtus 35 minutit ning istungil

osalesid mõlemad kostja esindajad. Ringkonnakohus loeb põhjendatud ajakuluks istungiks

ettevalmistumiseks 1 tund kummagi esindaja puhul, ning põhjendatud istungil osalemise kulu

0,5 tundi kummagi esindaja puhul, põhjendatud õigusabikulu kokku 495 eurot (ilma

käibemaksuta) (1,5*145+1,5*185).

Seega on kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus, mis tuleb hagejalt kostja

kasuks välja mõista, 1932 eurot 50 senti (1437,50+495). Ringkonnakohus rahuldab kostja

taotluse ringkonnakohtus kantud põhjendatud menetlusekuludelt viivise väljamõistmiseks

TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja apellatsiooniastme

menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke