4-19-3622/15 · 4-19-3622/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Väärteoasi nr 4-19-3622

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

20. september 2019. a,

Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number

4-19-3622

Kohtukoosseis

Kohtunik

Ülle Raag

Väärteoasi

Menetlusaluse isiku kaebus Maksu- ja Z.F Tolliameti 17.06.2019. a 9300190000497 otsusele väärteoasjas nr Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusalune isik:

Z.F (registrikood: XXX;

asukoht: e-post: Niidu tn 17, Pärnu linn, 80047 Pärnu maakond; marek@Z.F.ee);

Seaduslik esindaja: juhatuse liige Marek Leemet (isikukood: 37709304228);

Kohtuväline menetleja: Maksu- ja Tolliamet (registrikood:

70000349; aadress: Lõõtsa 8a, Tallinn, 15176 Harju maakond; e-post: ); emta@emta.ee

Menetlusliik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. - ja Tolliameti Jätta Maksu 17.06.2019. a otsus väärteoasjas nr 9300190000497 muutmata ja Z.F kaebus rahuldamata.

2. atrahv tuleb tasuda hiljemalt 20. oktoobriks 2019. a Karistuseks määratud rah

kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele ja otsuses märgitud viitenumbriga.

3. Kui kohtuotsusele ei ole esitatud kassatsiooni ja rahatrahv on tähtajaks jäetud

täitmata suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

4.

Jätta menetluskulud Z.F kanda.

2

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioonkaebuse võivad esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja.

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kohtumenetluse pooltele kätte toimetatud. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 22.05.2019. a koostati Z.F suhtes väärteoprotokoll (tl 7 8, väärteotoimik tl -

18-20). Väärteokirjelduse kohaselt oli Z.F lubanud 19.02.2019. a kell 16.13 sõiduki Renault registreerimismärgiga Jõgeva xxxxxxx avalikult kasutatavale teele, s.o Tartu- - Arevete mnt 41. km, ilma teekasutustasu tasumata. Kirjeldatud teoga rikkus Z.F liiklusseaduse (edaspidi LS) § 1904 lg te - 1, 2 nõudeid ja pani toime LS § 2616 - lg s 2 sätestatud väärteo. 2. Maksu- ja Tolliameti 17.06.2019. a otsusega karistati Z.F LS § 261 6 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 500 eurot. Kohtuvälise

menetleja otsuse põhjenduste kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud sõiduki

registreerimistunnistusega , samuti ja väljatrükiga sõiduki põhiandmetest väljavõttega

Maanteeameti andmebaasist, riikliku järelevalve kohaldamise protokolliga, Äriregistri

väljatrükiga ning menetlusaluse isiku ütlustega. Väärtegu on toime pandud hooletusest. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja kergendava asjaoluna, et Z.F tasus teekasutustasu ära koheselt pärast rikkumise fikseerimist kohtuvälise menetleja poolt.

3. Menetlusalune isiku esitas 01.07.2019. a Tartu Maakohtule kaebuse (tl 1-3) kohtuvälise menetleja otsusele, milles taotleb Maksu- ja Tolliameti 17.06.2019. a otsuse väärteoasjas nr

930019000497 tühistamist täies ulatuses ning väärteo asjas menetluse lõpetamist

süüteokoosseisu puudumise tõttu. Lisaks taotleb menetlusalune isik õigusliku seisukoha

võtmist vaidlusaluses väärteoasjas väärteoprotokollist ja üldmenetluse otsusest tulenevate õiguslike tagajärgede osas.

Kaebuses juhib menetlusalune isik tähelepanu asjaolule, et vaidlusaluses asjas koostatud

väärteoprotokollis ning üldmenetluse otsuses on erinevad väärteoasja numbrid. Nii on

kohtuvälise menetleja 17.06.2019. a üldmenetluse otsuses märgitud väärteoasja numbriks

930019000497, kuid 22.05.2019. a koostatud väärteoprotokollis on märgitud väärteoasja numbriks 930019000947. Kaebuse esitaja möönab, et tegemist võib olla kohtuvälise menetleja

poolse eksitusega, kuid samas leiab, et õiguslikust aspektist muudab selliselt saadud dokumentatsioon väärteoasja kehtetuks, s.t ühe asja raames koostatud väärteoprotokoll ei saa olla aluseks teises asjas koostatud otsusele. Kaebaja on seisukohal, et valesti on vormistatud

väärteoprotokoll ja seega on kehtetu ka väärteootsus või valesti on vormistatud otsus, mis omakorda muudab otsuse tühiseks, kuna sellisel juhul ei eksisteeri sellise numbriga väärteoasja.

Olematule väärteole viitav otsus on õigustühine. Kaebaja taotleb kohtult nimetatud ebakorrektsuses osas seisukoha võtmist.

Menetlusalune isik on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt 22.05.2019. a koostatud väärteoprotokoll rikub Graniidiksekus OÜ õigusi, ei ole seaduslik ning menetlusalusele isikule etteheidetav süütegu ei ole tõendatud. Menetlusalune isik esitas 04.06.2019. a väärteoasjas nr

930019000947 vastulause. Kaebusest nähtuvalt on väärteoprotokollis tõenditena loetletud

järgmised dokumendid/fotod: riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokoll, foto

teekasutustasu päringust, foto sõiduki registreerimistunnistusest, väljatrükk teekasutustasu

andmebaasist, väljatrükk Maanteeameti andmebaasist (sõiduki taustakontroll), väljatrükk äriregistri andmebaasist (Z.F üldandmed) ja menetlusaluse isiku ülekuulamise

3

protokoll. Samas ei ole loetletud tõendeid väärteoprotokollile lisatud. Eeltoodust tulenevalt ei

ole väärteomenetluses menetlusaluse isiku hinnangul arvestatud materjale, mis kirjeldavad

asjaolusid, kuidas sõiduk Renault (xxxxxx) avalikult kasutatavale teele ilma teekasutustasu tasumata oli sattunud. Tõendamata on väide, et Z.F oli kõne all oleva sõiduki

lubanud avalikule teele ilma teekasutustasu tasumata. Z.F ei ole kunagi ei

kõnealust sõidukit ega ka ühtegi teist sõidukit ilma teekasutustasu tasumata avalikule teele lubanud. Kaebuse kohaselt sattus sõiduk Renault, registreerimismärgiga xxxxxx, 18.01.2019. a liiklusõnnetusse, mis leidis aset Tallinn Pärnu maanteel Varbola ristis. Nimetatud veok sõitis -

libeduse tõttu tagant sisse ees vasakpööret sooritanud sõidukile. Peale avariiga seotud menetlustoimingute lõppu viidi sõiduk esindusse remonti. Esialgse hinnangu kohaselt pidi veok uuesti sõidukorras olema 01.03.2019. a. Seadused ei kohusta tasuma teekasutustasu sõidukite

eest, mis ei liikle avalikult kasutatavatel teedel. Tulenevalt asjaolust, et sõiduk oli 2019. a veebruaris remondis ega kasutanud liiklemiseks avalikke teid, sõiduki eest kõnealust tasu ka ei

makstud. Sõiduki remont lõppes tegelikkuses aga 18.02.2019. a. Sõiduki remonttööde

lõppemisest teavitati sõidukiga töötavat juhti, kes oli esinduses kontaktisikuna arvel.

Sõidukijuht leppis esinduse esindajaga kokku, et sõiduk antakse üle ja võetakse vastu

19.02.2019. a. Autojuht käsitles sõiduki töökojast äratoomist oma regulaarse tööülesandena ning ei informeerinud sellest eraldi tööandjat. Ettevõttes kehtiva töökorralduse kohaselt ei pea

regulaarsete tööülesannete täitmiseks tööandjalt eraldi luba küsima ega juhtkonda

informeerima. Seega ei saanud Z.F juhtkond (sh xxxxxxxxxxxx) teada, et sõidukile kavandatud remonttööd valmisid varem, kui seda oli esialgne prognoos. Peale sõiduki kätte saamist remondist, suundus autojuht veokiga Z.F-ile kuuluvale laoplatsile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkinnistu), mis oli ka asukohaks, kus sõiduk pidi lülituma tööprotsessi. Teelnimetatud asukohta peatati auto kontrolliks, mille käigus tuvastati

teekasutustasu mittetasumise asjaolu. Juhul, kui Z.F oleks olnud teadlik

asjaolust, et sõiduk suundub avalikult kasutatavale teele enne kavandatud tähtaega, oleks

ettevõte tasunud ka teekasutustasu. Z.F tasub ettevõttele kuuluvate ning vastavale regulatsioonile alluvate sõidukite eest teekasutustasu regulaarselt ning ei ole mingit põhjust, miks ettevõtte oleks jätnud kõnealuse sõiduki eest teekasutustasu tasumata, kui oleks teadnud sõiduki suundumisest avalikult kasutatavale teele. Eeltoodust tulenevalt ei esinenud xxxxxxxxxxxxx käitumises tahtlusele viitavaid asjaolusid ega

ka oodatava hool xxxxxxxxxxxxx e puudumisele viitavaid asjaolusid. Järelikult puudub käitumises subjektiivne koosseis, millest tulenevalt on välistatud ka tema vastutusele võtmine väärteoprotokollis kirjeldatud õiguslikel alustel. Kaebuse esitaja osundab äriseadustiku (ÄS) §

178 lg-le 1 ning leiab, et vastavalt seaduses sätestatule ka käitunud. Nimetatud asjaolu o

tõendatud ettevõtte raamatupidamise, pangakontode väljavõtete ning vastavate registrite

väljavõtetega, mis on menetlejale juurdepääsetavad. Käesolev üksikjuhtum tulenes teistest asjaoludest, mitte korraliku ettevõtja hoolsuse puudumisest. Lisaks leiabxxxxxxxxxxxxx, et on Z.F juhatuse liikmena seadusest tulenevaid kohustusi alati oodatava hoolega täitnud (TsÜS § 35). käitumises teekasutustasu tasumata jätmisel ei esinenud xxxxxxxxxxxxx tahtlust ega ka ettevaatamatust (KarS § 12 lg 3). Puutuvalt kohtuvälise menetleja seisukohta, et viimane ei nõustu vastulauses esitatuga, märgib

kaebuse esitaja, et alduva väärteomenetluses ei ole tegemist tsiviilvaidlusele koh õigusloogikaga, kus osapooled peavad oma seisukohti tõendama. Väärteomenetlus on süüstav

menetlus, kus isiku süü tuleb tõendada menetlejal ning menetleja peab esitama ka tõendid. Süüstatav isik võib enda kaitseks tõendeid esitada, kuid nende mitteesitamist ei saa talle ette heita. Kehtib süütuse presumptsioon. Lisaks leiab kaebuse esitaja, et kohtuväline menetleja viitab dokumendile, mille kohaselt oli sõiduki Renault ( haagise koormaks liiv, kuid vastavat dokumenti tõendina ei esita. xxxxxxxx

4

Kaebaja märgib, et isegi kui koormaks oli liiv, siis nimetatud asjaolu ei tõenda, et menetlusalune isik oli teadlik, et sõiduk on remonditöökojast väljunud ja asunud liiva vedama. Tegemist ei ole

asjaoluga, mis tõendaks i käitumises esinevaid tahtluse xxxxxxxxxxxx le viitavaid asjaolusid

süüteo toimepanemisel. Liiva vedamine on automaatne tööprotsess, milleks autojuht ei pea ettevõtte juhatuselt eraldi luba küsima.

4. Vastavalt Tartu Maakohtu tööjaotusplaanile edastati väärteoasja materjalid 01.07.2019. a menetlemiseks Tartu Ma

akohtu Jõgeva kohtumajale (tl 15).

5. Kohus nõudis VTMS § 116 alusel Politsei ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurilt välja - väärteotoimiku (tl 16). 6. Tartu Maakohtu 30.07.2019. a määrusega (tl 20 ) võttis kohus Z.F -21 kaebuse menetlusse. Kohus määras, et kohtuvälisel menetlejal tuleb esitada kirjalik seisukoht kaebuse kohta.

7. Kohtuväline menetleja esit taotleb kohtuvälise as kirjaliku seisukoha (tl 32-33), milles menetleja 17.06.2019. a üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 930019000497 muutmata jätmist

ning Z.F kaebuse rahuldamata jätmist. Menetluskulud jätta kaebuse esitaja

kanda. Esmalt märgib kohtuväline menetleja kirjalikus seisukohas, et vaidlust ei saa olla

menetlusalusele isikule etteheidetava teo objektiivse koosseisu osas. See juures kordab kohtuväline menetleja Maksu- ja Tolliameti 17.06.2019. a üldmenetluse otsuses väärteoasjas nr 930019000497 käsitletud asjaolusid. Puutuvalt subjektiivsesse teokoosseisu, kordab kohtuväline menetleja samuti eelpool nimetatud otsuses märgitut. Kohtuväline menetleja jääb oma seisukoha juurde ning leiab, et süütegu on

toimepandud hooletusest. Kohtuväline menetleja osundab, et hooletust tööprotsesside juhtimisel ja kontrollimisel on möönnud ka Z.F seaduslik esindaja 22.05.2019.a menetlusaluse isiku ülekuulamisel. Ettevõtte juhatuse liige põhjendas juhtunut xxxxxxxxxxxx

asjaoluga, et ilmselt ei liikunud vajalik info raamatupidajani, kes maksab teekasutustasu.

Ettevõttes on tehtud muudatusi sarnaste olukordade vältimiseks. Eeltoodust tulenevalt kohtuväline menetleja ei nõustu kaebajaga osas, et antud juhul ei esine hooletusele viitavaid

asjaolusid. Kui Z.F töökorraldus oleks olnud korrektne, ei oleks sellist situatsiooni tekkinud, kus kasutatakse sõidukit, mille kasutamiseks puudub õigus.

Kaebuse esitaja väide, et peale remonditöökojast lahkumist suundus vaidlusalune sõiduk

Z.F-ile kuuluvale laoplatsile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs, kus auto pidi

lülituma tööprotsessi, kuid teel laoplatsile tuvastati teekasutustasu mitteatasumine, viitab kaebuse esitaja poolt teadlikult valeinfo andmisele või kinnitab veelkord, et kaebuse esitajal

puudus igasugune ülevaade ettevõtte kasutada olevate sõidukitega toimuvast. Kohtuväline menetleja osundab, et sõiduk Rennault, registreerimismärgiga xxxxxx peeti riikliku järelevalve

meetme kohaldamise protokolli kohaselt 19.02.2019. a kinni liivakoormaga Tartu- - Jõgeva Aravete mnt 41.kilomeetril Jõgeva suunas liikudes, eesmärgiga karjäärist Paidesse xxxxxxxxx

jõuda. Seega ei saanud sõiduk kontrollimise hetkel kuidagi suunduda remonditöökojast

xxxxxxxxxx

, mis asub Tartu läheduses. Sõiduk osales juba aktiivselt tööprotsessis, kuna

kontrollimise hetkel veeti koormat. Kohtuväline menetleja nõustub kaebajaga osas, et käesolevalt ei oma tähendust, kas koormaks oli liiv või midagi muud.

Vastuseks kaebuse esitaja etteheitele, et menetlusse ei ole kaasatud materjale, mis kirjeldavad,

millistel asjaoludel sõiduk Renault xxxxxxx) sattus avalikult kasutatavale teele ilma teekasutustasu - ja Tolliameti 17.06.2019. a maksmata, leiab kohtuväline menetleja, et Maksu otsuse tegemisel on arvesse võetud nii 22.05.2019. a menetlusaluse isiku poolt antud ütlusi, kui

ka tema poolt 04.06.2019. a esitatud vastulauset. Vaatamata menetlusaluse isiku poolt väljendatud seisukohtadele on kohtuväline menetleja seisukohal, et eelviidatud menetlusaluse

5

isiku seisukohad ei ole piisavad vältimaks väärteoasjas nr 930019000497 süüteokoosseisu

subjektiivse tunnuse (ettevaatamatus, hooletus) esinemise tingimuse tä Kohtuvälisele idetust. menetlejale jääb selgusetuks, milliste täiendavate materjalide kaasamist kaebuse esitaja silmas

peab. Juhul, kui menetlusalune isik pidas oma väidete tõendamiseks täiendavate dokumentaalsete tõendite esitamist vajalikuks, siis VTMS § 19 lg 4 kohaselt oli tal see õigus

(22.05.2019. a väärteoprotokollist nähtuvalt on menetlusalusele isikule tema õigusi tutvustatud) ning kui menetlusalune isik oma õigusi ei kasutanud, siis on tegemist tema enda otsusega. Seonduvalt kaebuse esitaja poolt välja toodud lahknevusega 22.05.2019. a väärteoprotokolli ja

17.06.2019. a üldmenetluse otsuse väärteoasja numbrite erinevuse osas märgib kohtuväline

menetleja, et tegemist on trükkimisel tekkinud eksitusega, millel aga puudub kogu asja

seisukohast sisuline tähendus. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei saa vaidlusaluste dokumentide sisust lähtuvalt menetlusalusel isikul tekkida kahtlust, kas need on vormistatud

sama menetluse raames või mitte. Kohtuväline menetleja leiab, et tegemist väheolulise

vormiveaga, mis ei mõjutanud kuidagi asja sisulist otsustamist ning seega ei saa ka olla vaidlusaluse otsuse tühistamise aluseks.

Lisaks eeltoodule märgib kohtuväline menetleja, et kaebuses on korduvalt välja toodud, et

xxxxxxxxxxxxx vastutusele võtmine on põhjendamatu ja välistatud ning kohtult taotletakse

xxxxxxxxxxxxx suhtes väärteomenetluse lõpetamist süüteokoosseisu puudumise tõttu.

Kohtuväline menetleja juhib aga tähelepanu asjaolule, et väärteoasjas nr 930019000497 on

menetlusaluseks isikuks Z.F , mitte aga äriühingu seaduslik esindaja

xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx . Teisisõnu, vastutusele võtmise põhjendatuse hindamine ja

eelpool nimetatud väärteoasja lõpetamine e suhtes ei ole võimalik, kuna xxxxxxxxxxxx kõnealust väärteoasja ei olexxxxxxxxxxxxxi suhtes alustatudki. Kohtuväline menetleja märgib, et juhul, kui kohus peab väärteoasjas vajalikuks kohtuistungi korraldamist ja tõendite vahetut uurimist, siis kohtuväline menetleja taotleb kohtule edastatud väärteotoimikus sisalduvate tõendite uurimist ning isikute küsitlemise osas taotlusi ei ole.

8. Z.F kinnitas, et nõustub väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 40). KOHTU SEISUKOHT

9. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi asja arutamisest kohtuistungil osa võtta ja on olnud nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, on võimalik väärteoasi lahendada VTMS § 120 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, juhindudes kohtulahendi tegemisel VTMS §-st 132 ja § 133. Kohus teavitas menetlusalust isikut ja kohtuvälist menetlejat

väärteoasja arutamisest kirjalikus menetluses ning tegi teatavaks kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja. VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis,

leiab, et Maksu- muutmata ja ja Tolliameti 17.06.2019. a üldmenetluse otsus tuleb jätta Z.F kaebus rahuldamata.

10. Esmalt peab kohus oluliseks käsitleda kaebuses toodud väidet, et kohtuvälise menet ja le poolt 22.05.2019. a menetlusalusele isikule Z.F-ile koostatud väärteoprotokoll

kannab väärteoasja numbrit 930019000947, kuid kohtuvälise menetleja 17.06.2019. a

koostatud üldmenetluse otsus (kus samuti on menetlusaluseks isikuks Z.F ) kannab numbrit 930019000497. Kaebuse esitaja on seisukohal, et väärteoprotokoll on valesti

6

vormistatud, millest tulenevalt on kehtetu ka kohtuvälise menetleja 17.06.2019. a üldmenetluse otsus (otsuse ei saa tugineda õiguslikult tühisel protokollil) või tühine on kohtuvälise menetleja 17.06.2019. a otsuse, kuna olematule väärteoasjale viitav otsus on õigustühine.

Kohus, uurinud käesolevas väärteoasjas kohtuvälise menetleja poolt 22.05.2019. a

menetlusaluse isiku Z.F suhtes koostatud väärteoprotokolli ning kohtuvälise

menetleja 17.06.2019. a üldmenetluse otsust, mis samuti on koostatud menetlusaluse isiku Z.F suhtes, märgib, et nimetatud menetlusdokumentidel on tõepoolest erinevad

väärteoasja numbrid, s.o vastavalt 930019000947 ning 930019000497. Kohtu hinnangul on

tegemist ilmselge kohtuvälise menetleja poolse hooletusveaga, mis on suure tõenäosusega

tingitud trükkimisel tehtud veast. Sama seisukohta on väljendanud ka kohtuväline menetleja oma 23.08.2019. a kirjalikus seisukohas. Ka kaebuse esitaja on kaebuses möönnud, et tegemist võib olla kohtuvälise menetleja tehnilise eksitusega. Kohtu hinnangul ei ole tegemist sellise

eksimusega, mis tooks kaasa väärteoasjas otsuse tühistamise. Kohtu hinnangul on

esmajärjekorras määrava tähtsusega, et nii väärteoprotokollis, kui ka üldmenetluse otsuses oleks märgitud korrektselt väärteo toimepanemise aeg ja koht ning lühikirjeldus, samuti väärteo kvalifikatsioon (VTMS § 69 lg 2 p 1, 2; § 74 lg 1 p 5, 6, 9). Seetõttu on kahtluseta selge, et

mõlemad menetlusdokumendid on koostatud ühe ja sama sündmuse kohta. Lisaks peab VTMS § 74 lg 1 p ohtuvälise menetleja otsusest nähtuma otsuse tegemise aluseks oleva -s 7 kohaselt k

väärteoprotokolli kuupäev ja koostaja nimi. Menetlusalusele isikule peab olema selge ja arusaadav, mida konkreetselt talle ette heidetakse. Vaidlust ei ole selles, et käesolevas asjas on

kohtuväline menetleja korrektselt märkinud eelviidatud andmed väärteoprotokolli ning

üldmenetluse otsusele ja väärteomenetlusõiguse rikkumist VTMS § 133 p.6 märgitud

tähenduses ei ole toimunud. Ka kaebuses ei ole leitud, et vaidlusalustes menetlusdokumentides

märgitud väärteo toimepanemise asjaolud oleksid ebaõiged, ebapiisavad või arusaamatud. Asjaolu, et sama väärteoasja raames koostatud väärteoprotokollil ning üldmenetluse otsusel on erinevad väärteoasja numbrid (kaks numbrit on läinud omavahel vahetusse), ei ole kaasa toonud ebaõiget lahendit VTMS § 150 lg 2 mõttes. 11. Väärteokirjelduse kohaselt on Z.F-ile ette heidetud, et Z.F oli 19.02.2019. a kell 16.13 lubanud sõiduki Renault, registreerimismärgiga xxxxxxx Tartu-

Jõgeva-Aravete mnt 41. kilomeetrile, s.o avalikult kasutatavale teele, kuid Z.F oli tasumata - LS s § 190 1 sätestatud kasutustasu. Sellega rikkus Z.F LS tee § 1904 -

lg s 1 sätestatud nõudeid. Väärteoprotokolli kohaselt kvalifitseerub Z.F tegu LS § 2616

lg 2 sätetele. 11.1 LS § 2616 lg 2 näeb ette karistuse kohaldamise teekasutustasu tasumata veoautot juhtima lubamise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik. Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 92 lg 5 sätestab, et avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt on riigitee riigile

kuuluv tee, mil amet. le osas omaniku ülesandeid täidab Maantee

Majandus- ja taristuministri poolt 25.06.2015. a vastu võetud määruse nr 72, s.o Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri, § 1 lg 1 p 2 kohaselt on üheks riigitee liigiks tugimaantee ning nimetatud määruse lis Jõge a kohaselt on Tartu- va-Aravete maantee tugimaantee. Seega saab kohtu hinnangul veendunult asuda seisukohale, et Tartu- -Aravete maantee Jõgeva on avalikult kasutatav tee EhS § 92 lg 2 mõttes. Asjaolu, et sõiduk Renault, registreerimismärgiga xxxxxxxxxxikles 19.02.2019. a kell 16.13 Tartu- - Jõgeva Aravete mnt 41.kilomeetril, s.o avalikult kasutataval teel, on tõendatud riikliku

järelevalve meetme kohaldamise protokolliga (väärteotoimik tl 3 4). Nii nähtub nimetatud -

7

protokollist, et 19.02.2019. a kell 16.13 - - peatati kohtuvälise menetleja poolt Tartu Jõgeva

Aravete mnt 41.kilomeetril Jõgeva suunas liikunud veoauto Renault, registreerimismärgiga

xxxxxx xxxxxx , haagisega registreerimismärgiga . Kohtuvälisele menetlejale esitati sõiduki registreerimistunnistus, mi

lle kohaselt oli sõiduki vastutavaks kasutajaks Z.F.

Ka menetlusaluse isiku ütlustest (väärteotoimik tl 16 17) nähtub, et sõiduk (Renault, -

registreerimismärgiga ) oli remondis, kuid kui sõiduk sai remonditud, läks autojuht xxxxxx

sellele järele ning hakkas sõitu tegema. Väärteoasjas kuulati menetlusaluse isikuna üle

Z.F seaduslik esindaja . VTMS § 18 lg 3 sätestab, et kui xxxxxxxxxxxx menetlusalune isik on juriidiline isik, on tema seaduslikul esindajal kõik esindatava õigused

ning ta võib anda tema nimel ütlusi. Äriregistri andmetel (väärteotoimik tl 13) on

Z.F esindusõigus juhatuse liikmel xxxxxxxxxxxxxx. Asjaolu, et nimetatud sõiduk oli 2019. a veebruaris remondis, kuid 19.02.2019. a läks autojuht sõidukile järele ning vormistati sõiduki üleandmine vastuvõtmine, nähtub ka kohtule esitatud kaebusest. -

Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul käesolevas asjas tõendamist leidnud, et sõiduk Renault, registreerimismärgiga xxxxxx, liikles 19.02.2019. a kell 16.13 Tartu-Jõgeva-Aravete mnt 41.kilomeetril, s.o avalikult kasutataval teel.

11.2 LS § 1901

lg 1 sätestab, et teekasutustasu on rahaline kohustus, mille tasumine annab

isikule õiguse kasutada LS §-s 1902

nimetatud sõidukiga avalikult kasutatavat teed kindla ajavahemiku jooksul. LS § 1902 lg 2 kohaselt algab teekasutustasu kohustusega veoauto ja selle

haagisega avalikult kasutatava tee kasutamise õiguse periood teekasutustasu tasumisest, kui teekasutustasu tasuja ei ole tasumisel määranud hilisemat kehtima hakkamist. LS § 1902 - sätestab, et teekasutustasu tasutakse üle 3500 kilogrammise täismassiga veoauto ja selle haagise eest.

LS § 1904

lg 1 kohaselt on t asutustasu tasumise kohustus veoauto omanikul. Kui eek

liiklusregistrisse on kantud veoauto vastutav kasutaja, on teekasutustasu tasumise kohustus vastutaval kasutajal. LS § 1904

lg 2 sätestab, et kui teekasutustasu on tasumata, on juhil sõidu alustamine keelatud.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et sõiduki Renault, registreerimismärgiga xxxxxx,

täismass on üle 3500 kilogrammi. Nii nähtub nimetatud sõiduki registreerimistunnistuselt (väärteotoimik tl 6), et sõiduki Renault HD003, registreerimismärgiga täismass (F.1) xxxxxxx

on 26 500 kg. Viimati nimetatud asjaolu nähtub ka väljatrükist sõiduki, Renault, registreerimismärgiga xxxxxxx põhiandmete kohta (sõiduki taustakontroll) (väärteotoimik tl 9- 11). Seega xxxxxx, kuulus saab eeltoodust järeldada, et sõiduk Renault, registreerimismärgiga nende sõidukite kategooriasse, mille eest oleks tulnud enne sõidu alustamist tasuda LS § 190

1 lg-

s 1 sätestatud teekasutustasu.

Vaidlust ei ole ka selles, et sõiduki Renault, registreerimismärgiga xxxxxx, vastutavaks

kasutajaks on Z.F (registrikood XXX). Sõiduki registreerimistunnistuse andmete kohaselt on kõnealuse sõiduki omanikuks a OÜ xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

ning vastutavaks kasutajaks Z.F . Seega oli sõiduki Renault, registreerimismärgiga xxxxxxx eest teekasutustasu tasumise kohustus Z.F, s.o sõiduki vastutaval kasutajal. Eeltoodule vaatamata kinnitab väljatrükk Maanteeameti andmebaasist (väärteotoimik tl 5), et kõnealuse sõiduki eest oli 19.02.2019. a kell 16.13 teekasutustasu tasumata. Ka menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et teekasutustasu sai läbi ajal, mil sõiduk oli remondis. Teekasutustasu tasumise kohustuse täitmata jätmisest sai ettevõte teada siis, kui sõiduk kohtuvälise menetleja poolt kontrollimiseks peatati.

8

12. Eeltoodud asjaolusid arvestades on kohtu hinnangul kohtuväline menetleja korrektselt tuvastanud, et Z.F on rikkunud LS § 190 4 - lg s 1 sätestatud nõuet, s.o lubanud

ettevõtte vastutavas kasutuses oleva sõiduki Renault, registreerimismärgiga xxxxxx, Tartu-

Jõgeva Aravete mnt 41.kilomeetrile, s.o avalikult kasutatavale teele, ilma seejuures

teekasutustasu tasumata. Sellega rikkus Z.F LS § § 190 4

- lg s 2 sätestatud keeldu.

13. Puutuvalt menetlusaluse isiku seisukohta, et väärteoprotokollis loetletud tõendeid, s.o

riikliku järelevalve kohaldamise protokolli, fotot teekasutustasu päringust, fotot sõiduki

registreerimistunnistusest, väljatükke teekasutustasu andmebaasist, Maanteeameti andmebaasist (sõiduki taustakontroll) ja äriregistri andmebaasist, samuti menetlusaluse isiku

ülekuulamise protokolli, ei ole väärteoprotokollile lisatud, millest tulenevalt ei ole loetletud tõendeid ka väärteomenetluses arvesse võetud, märgib kohus järgmist. Kõik väärteoprotokollis

loetletud tõendid on kogutud enne väärteoprotokolli koostamist. Nii nähtub väärteoasja

materjalidest, et sündmuskohal, s.o 19.02.2019. a on koostatud riikliku järelevalve meetme

kohaldamise protokoll, samal ajal teostati päring Maanteeameti andmebaasi teekasutustasu

tasumise kontrollimiseks ning saadud väljavõttest tehti kuvatõmmis. Lisaks fotografeeriti

sündmuskohal sõiduki registreerimistunnistust. Väljatrükk sõiduki (registreerimismärgiga xxxxxx) teekasutustasude tasumisest on teostatud 21.02.2019. a, samal päeval on teostatud ka

sõiduki taustakontroll ning andmeid on kontrollitud äriregistrist. Menetlusaluse isiku ülekuulamine on teostatud 22.05.2019. a. Seega on väärteoprotokollis loetletud tõendid, mis on

olnud aluseks väärteoasja lahendamisel (VTMS § 69 lg 2 p 7). Veelgi enam, menetlusalune isik on väärteoprotokolli kohta esitanud vastulause, seega esitanud omapoolsed seisukohad toimunu

kohta. Kõik loetletud tõendid on olnud aluseks ka kohtuvälise menetleja 17.06.2019. a üldmenetluse otsuse tegemisel ning kohtuväline menetleja on otsuses analüüsinud põhjuseid, miks ei ole vastulauses esitatuga arvestatud.

Kohus nõustub kohtuvälise mentlejaga ja märgib, et menetlusalusele isikule on tutvustatud tema õigusi ning kohustusi, muuhulgas VTMS § 19 lg 1 p st 4 tulenevat õigust esitada tõendeid. -

Menetlusalune isik ei ole nimetatud õigust käesoleva väärteomenetluse käigus kasutanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku seisukoht väärteoprotokollile tõendite mittelisamise kohta on ainetu.

14. Kohus, võttes arvesse väärteomenetluse käigus kogutud tõendeid, on seisukohal, et Z.F on väärteo toime pannud ettevaatamatusest, s.o hooletusest. KarS § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt sai ettevõte teekasutustasu tasumata jätmisest teada, kui

sõiduk kohtuvälise menetleja ametnike poolt kontrollimiseks peatati. Ettevõttes tegeleb raamatupidaja teekasutustasude maksmisega ja teostab kontrolli selle üle. Ilmselt ei liikunud

info raamatupidajani. Ettevõttes on ligikaudu 15 sõidukit, mille eest tuleb teekasutusmaksu tasuda ning siiani on ettevõte seda nõuet korrektselt täitnud. Ka kaebuses on kaebuse esitaja keskendunud põhiliselt väitele, et Z.F ei olnud teadlik, et sõiduki remont viidi

9

lõpule enne esialgselt kavandatud tähtaega ning et sõiduk suundub avalikult kasutatavale teele

enne planeeritud tähtaega. Liiva vedamine on automaatne tööprotsess, mille jaoks ei pea autojuht ettevõtte esindajalt eraldi luba küsima. Menetlusalune isik leiab, et tema käitumises ei esinenud tahtlusele ega ka oodatava hoole puudumisele viitavaid asjaolusid.

Kohus leiab, et Z.F juriidilise isikuna, kelle üheks tegevusalaks on transporditeenuste osutamine ning ettevõtte kasutuses on ligikaudu 15 sõidukit, mille eest tuleb tasuda teekasutusmaksu, oleks Z.F pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku

suhtumise korral tähele panema, et sõiduki remonttööd on lõpule viidud ning sõiduk on

lülitunud tööprotsessi ja seega tasuma sõiduki eest teekasutustasu. Z.F

transporditeenust osutava ettevõttena oli täielikult teadlik teekasutustasu tasumise kohustusest üle 3500 kilogrammise täismassiga veoauto ja selle haagise eest, aga ka vajadusest - osundatud nõudeid korrektselt järgida. Isegi kui nõustuda menetlusaluse isiku väitega, et Z.F ei olnud andnud konkreetset luba sõiduki liiklemiseks avalikult kasutataval teel seejuures

olukorras, kus teekasutustasu sõiduki eest oli tasumata, leiab kohus, et Z.F sõiduki vastutava kasutajana oleks pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral

sõiduki liiklemist avalikult kasutataval teel saanud ära hoida. Seda enam, et ka kaebusest

nähtuvalt on Z.F vastutavas kasutuses olevate sõidukite poolt koorma vedamise

näol tegemist automaatse tööprotsessiga, mille puhul ei pea autojuht kontorist eraldi luba

küsima. Eraldi luba pole vaja ka sõiduki remondist ära toomisel. Seega võib nõustuda

menetlusaluse isiku selgitusega, et juhtum võis olla tingitud eelkõige asjaolust, et

vastavasisuline informatsioon ei liikunud ettevõtte siseselt. Kohus märgib siiski, et sõiduki

äratoomine (pikemaajalisest) remondist ja asumine uuesti tööprotsessi võiks olla asjaolu,

millest äriühingu vastutav isik võiks töökorralduslikult olla teavitatud just nimelt taoliste juhtumite ennetamiseks. Samas on menetlusalune isik oma ütlustega kinnitanud, et ettevõttes on tehtud muudatusi, et edaspidi vältida sarnaseid olukordi ning sisse on viidud tabelid

sõidukite ja nende teekasutustasude tasumise kohta. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et Z.F oleks varasemalt vajaliku hoolsusega suhtunud sõidukite teekasutustasude tasumise kohustusse, ei oleks käesolevat olukorda tekkinud. Nii nagu ka kohtuväline menetleja, nõustub kohus menetlusaluse isiku seisukohaga, et käesolevas väärteoasjas ei oma tõendamise

seisukohast mingit tähtsust asjaolu, kas sõiduk oli kontrollimise hetkel vedamas liiva või muud koormat.

Oluline on, et sõiduk oli tööprotsessis ja koorma vedamine on seda tõendav asjaolu.

15. Eeltoodust tulenevalt on Z.F toime pannud LS § 261 6

- lg s 2 sätestatud väärteo. KarS § 14 lg 1 sätestab, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides.

LS § 2616

eekasutustasu tasumata veoautot juhtima lg 2 sätestab juriidilise isiku vastutuse t lubamise eest. Kohus on seisukohal, et xxxxxxxxxxxxx tegevus on võimalik omistada Z.F-ile.

Z.F ainus juhatuse liige on . Äriühing tegeleb muuhulgas xxxxxxxxxxxx transporditeenuse osutamisega. Kuigi teekasutustasude tasumise ülesanne on ettevõttes pandud

raamatupidajale, otsustab sellise töökorralduse juhatuse liige. Sellest tulenevalt on väärtegu

toime pandud Z.F juhatuse liikme poolt juriidilise isiku huvides. Seega on tuvastatud, et Z.F on toime pannud LS § 261 6 -

lg s 2 sätestatud väärteo.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja osundusega, et käesolevas väärteoasjas on

menetlusaluseks isikuks Z.F , mitte aga ettevõtte seaduslik esindaja

xxxxxxxxxxxxxxSeega ei ole põhjendatud menetlusaluse isiku taotlus väärteoasjas nr 930019000497 menetluse lõpetamine xxxxxxxxxxxxx suhtes süüteokoosseisu puudumise tõttu.

10

16. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati Z.F-ile karistuseks rahatrahv 125 trahviühik Kohtuväline menetleja arvestas karistust kergendava asjaoluna, et ut, s.o 500 eurot. Z.F tasus sõiduki peatamise järgselt koheselt teekasutustasu ära. LS § 2616 -

lg s 2 sätestatud sanktsiooni kohaselt karistatakse juriidilist isikut nimetatud sättes toodud süüteo toimepanemise eest rahatrahviga kuni 1800 eurot, s.o kuni 450 trahviühikut. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 47 lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja juriidilisele isikule väärteo eest kohaldada rahatrahvi 100 - 400 000 eurot. Kohus on seisukohal, et Z.F süü väärteo toimepanemisel ei ole suur. Esiteks on

kohus tuvastanud, et Z.F pani väärteo toime ettevaatamatusest (hooletus). Z.F-ile on etteheidetav üksnes see, et ettevõte ei olnud teekasutustasu tasumisel piisavalt tähelepanelik ja kohusetundlik. Kohus peab oluliseks sedagi, et menetlusaluse isiku kinnitusel ei ole ettevõttel varasemalt esinenud probleeme teekasutustasude tasumisel. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ning leiab, et Z.F puhul saab karistust

kergendava asjaoluna arvestada, et Z.F tasus sõiduki peatamise järgselt koheselt

teekasutustasu ära. Nii nähtub Maanteeameti teekasutustasude siseveebi väljavõttest (väärteotoimik tl 7), et Z.F tasus sõiduki (registreerimismärgiga 8xxxxx) eest teekasutustasu 19.02.2019. a kell 16.38. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes ei esine.

Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvate 125 Z.F-ile on määratud rahatrahv trahviühikut, s.o sanktsiooni alammäära lähedal, kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega ja vastab Z.F süüle. Menetluskulud

Kohtule teadaolevalt ei ole väärteoasja menetlemisel tekkinud menetluskulusid, sh kaebuse

esitamisel maakohtule. Sellegipoolest peab kohus vajalikuks teha kindlaks menetluskulude jaotuse ning märkida, et vastavalt VTMS § 38 lg le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja - kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kuna KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva

kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, jäävad menetluskulud Z.F kanda.

Ülle Raag Kohtunik