1-09-5003/49 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.jaanuar 2010. a Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-5003 (08260105465) Kohtukoosseis Kohtunik Kersti Vosman Kohtuistungi sekretär Annika Savimägi Kriminaalasi S.S süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 § 202 lg 1 § 394 lg 1 järgi, Aleksandr Jerotski süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi, K.K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja M.U süüdistuses KarS § 202 lg 2 p 2 järgi Prokurör Aro Siinmaa Süüdistatavad S.S, elukoht xxx , isikukood xxx, ei tööta, väärteokorras karistatud 6-l korral, kriminaalkorras karistatud 4-l korral:

- 15.02.1999.a. Võru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 alusel tingimisi 4-kuulise vangistusega katseajaga 1 aasta ja 6 kuud;

- 02.05.2001.a. Valga Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2 § 47 alusel tingimisi 1- aastase ja 6-kuulise vangistusega katseajaga 2 aastat;

- 16.11.2001.a. Võru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2 alusel 2450-kroonise rahatrahviga;

- 29.08.2005.a. Võru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 alusel 2-aastase vangistusega, KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 1 kuu ja 22 päeva. Tõkend vahistamine.xxx ALEKSANDR JEROTSKI, elukoht xxx , isikukood xxx, töökoht xxx, väärteokorras karistatud 9-l korral, kriminaalkorras karistatud 9-l korral

- 23.09.1992.a. Põlva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,3 alusel tingimisi 6-kuulise vangistusega 1-aastase katseajaga;

- 21.09.1993 Põlva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 alusel 7- päevase arestiga;

2 (50)

- 02.05.1995.a. Põlva Maakohtu poolt KrK § 15 lg 2 – KrK § 115 lg 2 p 1,2 § 140 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 2-aastase vangistusega;

- 16.10.1997.a. Põlva Maakohtu poolt KrK § 108 lg 1 § 142 lg 2 p 2, 3, 4, 5 alusel 1-aastase vangistusega;

- 05.10.1998.a. Põlva Maakohtu poolt KrK § 15 lg 2 – KrK § 197 lg 1 alusel 45- päevase arestiga;

- 25.11.1998.a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 alusel 3- kuulise vangistusega, lõplikuks karistuseks 3 kuud ja 2 päeva vangistust;

- 19.07.2000.a. Põlva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 9-kuu ja 7-päevase vangistusega;

- 16.03.2006.a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 alusel 1-aasta ja 6-kuulise vangistusega, lõplikuks karistuseks KarS § 68 lg 1 alusel 1 aasta 5-kuud ja 20 päeva vangistust;

- 13.06.2008.a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 422 lg 1 alusel 1- aastase vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel 1-aasta 5-kuu ja 5- päevase vangistusega, lõplikuks karistuseks KarS § 68 lg 1 alusel 1 aasta 5 kuud 2 päeva vangistust. Kannab karistust Tartu Vanglas. K.K, elukoht xxxx, isikukood xxx ei tööta, väärteokorras karistatud 1-l korral, kriminaalkorras karistatud 2-l korral:

- 02.05.2001 Valga Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 alusel 5- kuulise vangistusega katseajaga 2 aastat;

- 24.04.2008.a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7, 8 alusel 9000-kroonise rahalise karistusega. M.U, elukoht xxx isikukood xxx, töötu, väärteokorras karistatud 4- l korral, kriminaalkorras karistamata. Kaitsjad

Advokaat Andres Veski Vandeadvokaat Ain Laansalu Vandeadvokaat Karl Saavo Vandeadvokaat Mall Saar

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 306, 309 lg 3, 313, 315 kohus o t s u s t a s : Süüdi tunnistada S.S KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. Süüdi tunnistada S.S KarS § 394 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada S.S KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista S.S liitkaristuseks

3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Tõkend vahistamine jätta muutmata. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja S.S karistuse kandmist arvestada alates tema kinnipidamisest s.o 23.oktoobrist

3 (50) 2008.a.

Süüdi tunnistada Aleksandr Jerotski KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistuseks mõista 1 ( üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 23.10.2008 kuni 08.02.2009 s.o 3 (kolm) kuud ja 17 (seitseteist) päeva karistusaja hulka ning mõista Aleksandr Jerotski ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) kuud ja 13 (kolmteist) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 13.06.2008.a. otsusega mõistetud karistuse ( 1 aasta 5 kuud 2 päeva vangistust) ärakandmata osa s.o 5 (viie) kuu ja 28 päeva võrra ning mõista A.Jerotski liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 11 (üksteist) päeva vangistust. Karistuse kandmist arvestada kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdi tunnistada K.K KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 23.10.- 21.11.2008.a. s.o 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust karistusaja hulka ja K.K ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 8 ( kaheksa) kuud ja 1 (üks) päev vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui K.K ei pane kaheksateistkümne kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Kohustada K.K käitumiskontrolli ajal:

1. elama oma alalises elukohas aadressil xxx

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata K.K kaheksateistkümne kuulise käitumiskontrolli ajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna xxx juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada M.U KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 23.10.- 10.03.2009.a. s.o 4

(neli) kuud ja 16 (kuusteist) päeva vangistust karistusaja hulka ja M.U ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks) kuu ja 14 (neliteist) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui M.U ei pane kaheksateistkümne kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Kohustada M.U käitumiskontrolli ajal:

1. elama oma alalises elukohas aadressil xxx

4 (50)

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata M.U kaheksateistkümne kuulise käitumiskontrolli ajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna xxx juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista S.S 108 750 (ükssada kaheksa tuhat seitsesada viiskümmend) krooni I.O ( xxx ) kasuks, 150 000 krooni YYY ( registrikood xxx) kasuks, 156 600 krooni U.A ( elukoht xxx) kasuks, 132 322 krooni YYY ( registrikood xxx) kasuks, 15 000 (viisteist tuhat) krooni YYY (registrikood xxx) kasuks, 327 582 (kolmsada kakskümmend seitse tuhat viissada kaheksakümmend kaks) krooni YYY ( registrikood xxx ) kasuks.

Välja mõista S.S, Aleksandr Jerotskilt ja K.K solidaarselt 51 736 ( viiskümmend üks tuhat seitsesada kolmkümmend kuus) krooni YYY ( registrikood xxx ) kasuks, 17 850 ( seitseteist tuhat kaheksasada viiskümmend) krooni ja 31 senti krooni YYY ( registrikood xxx) kasuks.

Välja mõista S.S ja K.K solidaarselt 14 279 (neliteist tuhat kakssada seitsekümmend üheksa) krooni T.I ( elukoht xxx )kasuks. Välja mõista Aleksandr Jerotskilt ja K.K solidaarselt 6067 (kuus tuhat kuuskümmend seitse) krooni ja 80 senti YYY ( registrikood xxx ) kasuks.

Juhindudes KrMS § 310 lg 2 jätta kannatanute I.T, A.P, J.L ja M.N tsiviilhagid läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kannatanutel I.T, A.P, J.L ja M.N on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

KrMS § 175 lg 1 p 2, 3, 4, 5, 9, 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1 alusel mõista välja riigituludesse kriminaalmenetluse kulud alljärgnevalt:

S.S kannatanu YYY esindaja T.T ja tunnistaja H.M hüvitatud kriminaalasja menetlusest osavõtuga seotud sõidukulud - kokku 1361 (üks tuhat kolmsada kuuskümmend üks) krooni; kriminaalasjas teostatud ekspertiiside maksumus kogusummas 58 055 (viiskümmend kaheksa tuhat viiskümmend viis) krooni ( sh jäljeekspertiiside maksumus kokku 6720 krooni , DNA ekspertiiside maksumus kokku 43800 krooni, liiklusekspertiisi (liiklustrassoloogia) maksumus 4500 krooni, värvkatteekspertiisi maksumus 3035 krooni); määratud kaitsjale advokaat Andres Veskile makstud tasu 22 848 (kakskümmend kaks tuhat kaheksasada nelikümmend kaheksa tuhat ) krooni; kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 1206 (üks tuhat kakssada kuus) krooni ja 80 senti;

5 (50) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni.

Aleksandr Jerotskilt Tunnistaja I.L ja tunnistaja A.P hüvitatud kriminaalasja menetlusest osavõtuga seotud sõidukulud - kokku 428 (nelisada kakskümmend kaheksa) krooni; kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 1206 (üks tuhat kakssada kuus) krooni ja 80 senti; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni .

K.K määratud kaitsjatele makstud tasu kokku 17 252 ( seitseteist tuhat kakssada viiskümmend kaks) krooni ja 40 senti ( sh vandeadvokaatidele Karl Saavole ja Rein Napale kriminaalasja eeluurimisel makstud tasu kokku 4460, 40 krooni ning määratud kaitsja Karl Saavole kriminaalasja kohtumenetluses makstud tasu 12 792 krooni); kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 7 (seitse) krooni; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni.

M.U määratud kaitsja vandeadvokaat Mall Saarele makstud tasu 7080 (seitse tuhat kaheksakümmend) krooni; kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 1206 (üks tuhat kakssada kuus) krooni ja 80 senti; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni.

S.S, Aleksandr Jerotskilt ja K.K solidaarselt kriminaalasjas teostatud ekspertiiside maksumus kogusummas 79848 (seitsekümmend üheksa tuhat kaheksasada nelikümmend kaheksa) krooni ( sh DNA ekspertiisi maksumus 74 460 krooni, osaline jäljeekspertiisi maksumus 1728 krooni ja värvkatteekspertiisi maksumus 3660 krooni ).

K.K ja Aleksandr Jerotskilt solidaarselt kriminaalasjas teostatud DNA ekspertiisi maksumus 9490 (üheksa tuhat nelisada üheksakümmend) krooni.

Menetluskulu tasuda kolmekümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas või arveldusarvele 221023778606 Swedbankis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus .“süüdimõistetu eesja perekonnanimi, kriminaalasja number, sundraha“; „süüdimõistetu eesja perekonnanimi, kriminaalasja number, makse nimetus “.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

ASITÕENDID:

Tartu Maakohtu 23.03.2009.a. määrusega tsiviilhagide tagamiseks arestitud Aleksandr Jerotskilt ära võetud sularaha summas 8469 krooni (üle antud Lõuna Politseiprefektuuri

6 (50) rahandusbüroole tagatiskontole kandmiseks) jätta arestituks. Tartu Maakohtu 23.03.2009.a. määrusega tsiviilhagide tagamiseks arestitud S.S ära võetud sularaha summas 31 108 krooni, 480 eurot, 120 USA dollarit (üle antud Lõuna Politseiprefektuuri rahandusbüroole tagatiskontole kandmiseks) ning kollaka/punaka värvusega metallist esemed markeeringuga 583/585 kogukaaluga 34 g (pakend nr 3L kriminaalasja materjalide juures) jätta arestituks.

Kaubik xxx xxxx, VIN kood xxx, mille omanik ARK-i andmetel on K.S (isikukood xxx ), KarS §

83 lg 1 ja lg 3 p 1 alusel konfiskeerida . Sõiduk on antud Lõuna Politseiprefektuuri majandustalituse hoiule ja asub Lõuna Politseiprefektuuri parklas xxx

Sõiduki xxx reg.märgiga xxx võti kirjaga xxx ( pakend 7L) , mis asub Lõuna Politseiprefektuuri hoiukambris ning sõiduki xxx reg nr xxx registreerimistunnistus ja liikluskindlustuspoliis (pakend 8F kriminaalasja materjalide juures) edastada koos konfiskeeritud sõidukiga xxx

Sõiduk xxx xxx reg.märgiga xxx , VIN kood xxx mille omanik ARK-i andmetel on K.S ( isikukood xxx), KarS § 83 lg 1 ja lg 3 p 1 alusel konfiskeerida. Sõiduk on antud Lõuna Politseiprefektuuri majandustalituse hoiule ja asub xxx Sõiduki xxx reg.märgiga xxx võti koos signalisatsioonipuldi ja metallist võtmega ( pakend nr 10C) , mis asub Lõuna Politseiprefektuuri hoiuruumis ning Sõiduki xxx reg.märgiga xxx liikluskindlustuspoliis ja registreerimistunnistus (pakend 12L kriminaalasja materjalide juures) edastada koos konfiskeeritud sõidukiga xxxx.

Lõuna Politseiprefektuuri hoiukambris asuvad S.S elukohast läbiotsimisel äravõetud tumesinist värvi sõiduki xxxdetailid KarS § 83 lg 1 ja lg 3 p 1 alusel konfiskeerida. Detailid, milledel puudub väärtus, hävitada.

Bensiinimootoriga ketaslõikur xxx S (pakend nr 1L), mis asub Lõuna Politseiprefektuuri hoiukambris ) ja elektrooniline seade - xxx ( pakend nr 2L kriminaalasja materjalide juures ) KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida.

E.J kuuluv sõiduk xxx xx reg.märk xxxVIN koodiga xxx , mis asub Lõuna Politseiprefektuuri xxx, vabastada asitõendi staatusest ning tagastada omanikule E.J

Sõiduki xxx reg nr xxx signalisatsioonipult/võti koos nahast võtmehoidjaga, pakend 1A , mis asub xxx ) vabastada asitõendi staatusest ja tagastada E.J

Sõiduki xxx reg nr xxx registreerimistunnistus xxx ja liikluskindlustuspoliis xxx ( pakend 8A, mis asub kriminaalasja materjalide juures, vabastada asitõendi staatusest ja tagastada E.J

I.T tagastatud murutraktor xxx, YYY tagastatud murutrimmer xxx , U.A tagastatud järelhaagis xxx reg.märgiga xxx, A.P tagastatud 2 puidust ust ja 2 akent, YYY esindajale üle antud sularahaautomaadi seifi osa ja rahakassetid, YYY Sularahakeskus esindajale üle antud sularahaautomaadis olnud sularaha kokku 399 200.- krooni; V.P tagastatud murutraktor xxx, YYY esindajale tagastatud võti koos võtmehoidjaga ja varastatud seifis olnud esemed (kaustikud, kiirloterii piletid), Aleksandr Jerotski elukaaslasele tagastatud Aleksandr Jerotski mobiiltelefon abonentnumbriga xxx, K.K tagastatud jalatsid, vabastada asitõendi staatusest.

YYY valveseadme kast ja valveseadme vahekast (pakend 1K) ning xxx varastatud seif

7 (50) (asitõend nr 1J), mis asuvad xxx, tagastada YYY xxx hoiuruumis asuvad asitõendid: sõiduki xxx reg nr xxx detailid numbritega xxx, 4 metallist trossi/trossijuppi ( pakendid nr 3F-6F ), metallist sõrgkang ( pakend nr 7F), kirves ( pakend nr 9F), xxxt varastatud sularahaautomaadi seifiosa ( asitõend nr 1 G), xxx varastatud sularahaautomaadi seifiosa uks ( asitõend nr 2G), xxx varastatud plekist korpusega sularahaautomaadi detailid ( asitõendid nr 4G, 5G), xxxt varastatud sularahaautomaadi ekraaniosa ( asitõend nr 6G ), xxx varastatud sularahaautomaadi korpus, mille sees elektrooniline seade ( asitõend nr 8G ), YYY varastatud seif ( asitõend nr 1H ) KrMS § 123 lg 3 p 4 alusel hävitada

Kriminaalasja materjalide juures asuvad asitõendid: volikiri mootorsõiduki kasutamiseks ( pakend 3A), halli värvi teibiga kaetud fooliumkott (pakend nr 5A), kaks paari heledast nahast ja sinisest tekstiilist töökindaid ( pakend nr 6A) , 2 kruvi (pakend nr 1F), 9 mm pikkune, kollaka värvusega kruvi (pakend nr 1 N ), 13 mm pikkune, kollaka värvusega kruvi (pakend nr 2 N), 9 mm pikkune kruvi (pakend nr 3G), 1,3 cm pikkune kruvi ( pakend nr 7G), lõikeketas Metabo (pakend nr 2F), juhtmejupp, valgest plastikust väike detail, valgele paberile trükitud arve (pakend nr 3N ), musta värvi želatiinkile jalatsijälje fragmendiga (pakend nr 4N ), sündmuskohajälgede kaart nr 8/9 (pakend nr 5N ), elektrijuhe ja musta värvi juhtmekate (pakend nr 9G ), CD plaat (pakend nr l 0G ), 13 mm pikkune metallist kruvi (pakend nr 1B ), 6 lõikeketast SG-Elastic (pakend nr 2C), 3 paari töökindaid ( pakendid 3C,4C), 1 paar kaitseprille ja 2 respiraatorit (pakend nr 5C), 1 paar valget värvi tekstiilist töökindaid (pakend nr 6C) , taskulamp ( pakend nr 9C ), dressipluus ja püksid (pakend 8C), lõikeketas SG-Elastic ( pakend nr lÖ), kirju tekk (pakend nr 14L ), Fiskars kirve tootesilt jalatsijälje fragmendiga (pakend nr 1Z ), želatiinkile, millele on kopeeritud Fiskars kirve tootesildil olev jalatsijälje fragment (pakend nr 2Z ), kruvikeeraja ( pakend nr 3Z), sündmuskoha vaatluse käigus murdmisriista poolt jäetud jälgedest tehtud kaks tõmmist (pakend nr 4Z), sündmuskohajälgede kaart xxx sularahaautomaadi varguse sündmuskohalt võetud jälgedega ( suures ümbrikus), xxxt varastatud sularahaautomaadilt võetud värviproovid (pakend 1.3), järelhaagiselt võetud värvkatteladestus (pakend 4), eksperdi poolt tagastatud voolujuhtmed ja kaabel (pakendid 1,2), järelhaagiselt reg nr 030GF võetud värviproovid (pakend 1), xxx silla alt jõest leitud sularahaautomaadi osadelt võetud värviproovid (pakendid nr 1.1; 1.2; 2.1; 3.1 ), 13.08.2008 sündmuskoha vaatluse käigus YYY põrandalt ja laua pealt leitud ja želatiinkilele võetud jalatsijälje fragmendid , sündmuskoha vaatluse käigus S.S elukoha prügikastist võetud jalatsid (pakend nr 1.6) , asitõendi vaatluse käigus sõidukis xxx asunud sularahaautomaadi seifilt želatiinkilele võetud jalatsijälje fragmendid (pakend nr 1.2), kannatanu ülekuulamise käigus üleantud xxxreg nr xxx varuvõti (pakend nr 1 S) KrMS § 123 lg 3 p 4 alusel hävitada.

Kriminaalasja materjalide juures olevad 5 võtit (ära eraldati võti kirjega xxx – (pakend nr 8L), musta värvi plastikust kattega võti (pakend nr l0L), kahest võtmest ja taskulamp/võtmehoidjast koosnev võtmekimp (pakend nr 11L ) ja läbiotsimise käigus ära võetud mobiiltelefon xxx koos selles oleva SIM kaartiga ( pakend nr 15L) ning Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoiuruumis asuvad sõidukist xxx registreerimismärgiga nr xxx ära võetud aku (pakend 7C ) ja kolm radiaatorit mõõtmetega 50x100 cm vabastada asitõendi staatusest ja tagastada S.S

Kolm metallist võtit (pakend nr 2A ), tabalukk kirjega xxx ( pakend 7A), EMT liitumisleping xxx A. Jerotski nimele (pakend nr 9A), Aleksandr Jerotski jalatsid (pakend 1) vabastada asitõendi staatusest ja tagastada Aleksandr Jerotskile

8 (50) YYY esinduse arve nr xxx ( pakend nr l0F ) ja saateleht nr xxxkatusematerjalide tellimise kohta (pakend nr 13L ) , DVD plaat kahtlustatava K.K ütluste ja olustiku seostamisega, DVD plaat xxx asuva sularahaautomaadi turvakaamerate salvestisega ja jälitusprotokolli lisa CD plaat salvestustega jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule (Võru kohtumaja) kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 14.jaanuarist 2010.a. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis alates 28.jaanuarist 2010.a.. kell 15. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates 29.jaanuarist 2010.a.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU JÄRELDUSED

S.S süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse

- 08.07.2007 tungis sisse xxx asuvasse garaaži ja varastas I.T kuuluva murutraktori xxx väärtusega 23000.- krooni, mootorsae xxx maksumusega 3000 krooni, ehitussaepingi xxx maksumusega 5000 krooni ja nurklihvija xxx maksumusega 2500 krooni, s.o vara kokku väärtusega 33500 krooni;

- 13.08.2007 varastas xxx aadressilt xxx T.T kuuluva valge plastikkattega xxx haagise reg nr xxx väärtusega 15000 krooni;

- 13.08.2007 kella 03:32 paiku tungis grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikutega sisse xxx asuvasse YYY ja varastas 2 seifi väärtusega 5000 krooni, milledest üks seif oli tühi ja teises seifis oli sularaha summas 104449,40 krooni ja loteriipiletid maksumusega kokku 22872,60 krooni, s.o vara kokku 132 322.- krooni väärtuses;

- 19.11.2007 tungis grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikutega sisse xxx asuvasse YYY ja varastas arvuti monitori Ordi maksumusega 3000 krooni, 64 pakki teed maksumusega 1084,20 krooni, 39 pakki kohvi maksumusega 1412,50 krooni, 117 komplekti pürotehnikat maksumusega 16 305.- krooni, 46 tk/komplekti raseerimisvahendeid maksumusega 4270,20 krooni, 1100 pakki tubakatooteid maksumusega 21 230.- krooni, 145 pudelit kanget alkoholi maksumusega 14 423.- krooni, metallist rahakapi maksumusega 7000.- krooni, milles sularaha summas 214 260,4 krooni ja Eesti Loto lotopiletid ja võidud väärtusega 22 072.- krooni, s.o vara kokku 305 057,30 krooni väärtuses;

- 14.12.2007 kella 01:20-01:30 paiku varastas xxx I.O kuuluva sõiduauto xxx reg nr xxx väärtusega 80 000.- krooni ning sõidukis olnud esemed: sinise valgekirju kiivri väärtusega 4000.- krooni; ~1,2 m pikkuse loodi väärtusega 500 krooni; garaaži projektid (ehitusprojektid, geoaluse projektid, linnavalitsuse kooskõlastus) 2 eksemplaris väärtusega kokku 6000.- krooni; korteri võtme, 2 garaaži võtit, 2 kuuri võtit ja 5 suvila võtit väärtusega kokku 3000.- krooni; mootorratta võtme väärtusega 250.- krooni, mootorratta tehnilise passi väärtusega 200.- krooni, sõiduki xxx tagumised piduritrumlid väärtusega 2000.- krooni; automaki Alppine väärtusega 3200.- krooni; võimendi Inbakt HP 150,2 väärtusega 7200.- krooni; Alppine bassikõlari väärtusega 2400 krooni, s.o kokku vara 108 750.- krooni väärtuses;

9 (50)

- ajavahemikul 30.01.2008 kell 20:00 kuni 31.01.2008 kell 08:30 tungis sisse xxx asuvasse ehitusjärgus majja ja varastas A.P kuuluvad 5 puidust akent väärtusega 15 100.- krooni; 2 puidust ust väärtusega 23 000.- krooni, 3 radiaatorit väärtusega 3800.- krooni; 6 pakki Isover rullvilla väärtusega 2280.- krooni; 6 pakki Isover plaatvilla väärtusega 2520.- krooni; kasti erinevate toruühendustega väärtusega 10 100.- krooni; J.L kuuluva kohvri kolme komplekti torutangidega väärtusega 3500.- krooni; 2 teemantfreesi väärtusega 4800.- krooni ja Alupex presstangid väärtusega 3500.- krooni; M.N kuuluva alumiiniumredeli väärtusega 1700.- krooni ja klambripüstoli Rapid väärtusega 750 krooni. Seega varastas vara kokku 71 050.- krooni väärtuses;

- 14.02.2008 varastas grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikutega xxx juures asuvast vanast katlamajast U.A kuuluva xxx reg nr xxx väärtusega 154 000.- krooni ja sõiduki järelhaagise xxx reg nr xxx väärtusega 11 000.- krooni, s.o vara kokku 165 000.- krooni väärtuses;

- 14.02.2008 kella 03:58 paiku grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikutega varastas xxx YYY tuulekojas olnud xxx sularahaautomaadi väärtusega 98 783,50 krooni koos selles olnud sularahaga summas 327 225.- krooni, s.o vara kokku 426 008,50 krooni väärtuses;

- ajavahemikul 16.09-19.09.2008 tungis sisse xxx asuvasse kõrvalhoonesse ja varastas V.P kuuluva murutraktori xxx (seerianumber xxx väärtusega 26 500.- krooni;

- ööl vastu 22.10.2008.a isikute grupis koos K.K varastas xxx maja juurest T.I kuuluva auto järelhaagise xxx reg nr xxx väärtusega on 25 000.- krooni ning järelhaagises olnud esemed – koormarihmad väärtusega 80.- krooni, mootorratta rehvi Michelin väärtusega 800.- krooni, vineerist pealesõidualuse väärtusega 100.- krooni, s.o vara kokku 26 060.- krooni väärtuses;

- 23.10.2008 kella 03:49 paiku isikute grupis koos K.K ja Aleksandr Jerotskiga tungis sisse xxx asuvasse YYY ja varastas YYY kuuluva sularahaautomaadi seifiosa koos selles olnud sularahaga summas 388 200.- krooni.

Seega pani S.S toime KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. so võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja mis on toime pandud sissetungimisega.

S.S süüdistatakse selles, et ta

- 18.09.2008 xxx turustas 10.09.2008.a. Aleksandr Jerotski ja K.K poolt xxx asuvast YYY varastatud murutrimmeri xxx väärtusega 6290.-krooni M.U vahendusel I.U. Seega pani S.S toime KarS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise.

S.S süüdistatakse ka selles, et tema eesmärgiga varjata ajavahemikul 08.07.2007 kuni 14.02.2008 enda poolt toimepandud varguste tulemusel saadud vara ebaseaduslikku päritolu ning selle tegelikku omanikku, ehitas kuritegelikul teel saadud vara eest xxx A.S kuulevale xxx kinnistule palksauna koos lisaruumidega. Koos lisaruumidega palksauna ehitamisega teisele isikule kuuluvale kinnistule muundas S.S kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara, eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu ning selle püstitamisega A.S kuuluvale kinnistule püüdis saladuses hoida lisaruumidega palksauna rajamiseks kasutatud vahendite päritolu. Lisaruumidega palksauna ehitamisel kasutas S.S kuritegelikul teel saadud tulu summas

411 999.- krooni. Ajavahemikul 08.07.2007 kuni 14.02.2008 S.S poolt kuritegeliku tegevuse, s.o varguste tulemusel saadud vara kogumaksumus on 1 421 687,80 krooni. Seega pani S.S toime KarS § 394 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. rahapesu, s.o kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara ebaseadusliku päritolu varjamise ning

10 (50) kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara kasutamise ja muundamise, eesmärgiga varjata ja hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu.

Aleksandr Jerotskit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse

- 10.09.2008 kella 02:15 paiku isikute grupis koos K.K tungis ukselukustuse lõhkumise teel sisse xxx asuvasse YYY ja üritas varastada võsalõikurit xxx, võsalõikurit xxx võsalõikurit xxx ning varastas võsalõikuri xxx väärtusega 11 990.- krooni, võsalõikuri xxx väärtusega 7490.- krooni ja võsalõikuri xxx väärtusega 6290.- krooni, s.o varastas võõrast vara kokku

25 770.- krooni väärtuses, tekitades sissetungimise ja lõhkumisega kahju kokku 32 380.- krooni suuruses summas;

- 23.10.2008 kella 03:49 paiku isikute grupis koos S.S ja K.K tungis sisse xxx asuvasse YYY ning varastas YYY kuuluva sularahaautomaadi seifiosa koos selles olnud sularahaga summas 388200 krooni. Seega pani Aleksandr Jerotski toime KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja mis on toime pandud sissetungimisega.

K.K süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse

- 10.09.2008 kella 02:15 paiku isikute grupis koos Aleksandr Jerotskiga tungis ukselukustuse lõhkumise teel sisse xxx asuvasse YYY ja üritas varastada võsalõikurit xxx võsalõikurit xxx, võsalõikurit xxx ning varastas võsalõikuri xxx väärtusega 11 990.- krooni, võsalõikuri xxx väärtusega 7490.- krooni ja võsalõikuri xxx väärtusega 6290.- krooni, s.o vara kokku 25 770.- krooni väärtuses, tekitades sissetungimise ja lõhkumisega kahju kokku 32 380.- krooni suuruses summas;

- ööl vastu 22.10.2008 isikute grupis koos S.S varastas xxx maja juurest T.I kuuluva auto järelhaagise xxx reg nr xxxväärtusega on 25 000.- krooni ning järelhaagises olnud esemed – koormarihmad väärtusega 80.- krooni, mootorratta rehvi Michelin väärtusega 800.- krooni, vineerist pealesõidualuse väärtusega 100.- krooni, s.o võõrast vara kokku 26 060.- krooni väärtuses;

- 23.10.2008 kella 03:49 paiku isikute grupis koos S.S ja Aleksandr Jerotskiga tungis sisse xxxasuvasse YYY ning varastas YYY kuuluva sularahaautomaadi koos selles olnud sularahaga summas 388200 krooni. Seega pani K.K toime KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja mis on toime pandud sissetungimisega.

M.U süüdistatakse selles, et tema

- ajavahemikul august kuni oktoober 2007 turustas M.U xxx I.U kuriteo toimepanemise tulemusel saadud murutraktori xxx väärtusega 23 000.- krooni. Antud murutraktor kuulus I.T ja oli varastatud 08.07.2007 xxx

- alates juuni-juuli 2008 kuni 23.10.2008 hoidis xxx kuriteo toimepanemise tulemusel saadud kahte puidust ust väärtusega 23 000.- krooni ja kahte puidust akent väärtusega 7600.- krooni, kokku vara 30 600.- krooni väärtuses. 2 puidust ust ja 2 puidust akent kuulusid A.P ja olid varastatud 30-31.01.2008 xxx

- alates septembrist-oktoobrist 2008 kuni 13.10.2008 hoidis xxx kuriteo toimepanemise tulemusena saadud murutraktori xxx väärtusega 26 500.- krooni ning 13.10.2008 turustas antud murutraktori xxx elavale A.K. Antud murutraktor kuulus V.P ja oli varastatud ajavahemikul 16-19.09.2008 xxx

11 (50)

- 18.09.2008 hoidis enda elukohas xxx kuriteo toimepanemise tulemusena saadud murutrimmeri xxx väärtusega 6290.- krooni ning samal päeval, s.o 18.09.2008 turustas antud murutrimmeri xxx elavale I.U. Murutrimmer kuulus YYY ning oli varastatud 10.09.2008 xxx asuvast YYY Seega pani M.U toime KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise vähemalt teist korda.

Süüdistatav K.K tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi, süüdistatav S.S tunnistas end süüdi osaliselt T.I kuulunud järelhaagise varguses xxx ja YYY sularahaautomaadi varguses xxx süüdistatavad Aleksandr Jerotski ja M.U endit neile esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud.

Kohus leiab, et K.K ja Aleksandr Jerotski süü 10.09.2008 kella 02:15 paiku ukselukustuse lõhkumise teel xxx asuvasse YYY sissetungimises ning kauplusest võsalõikuri xxx, võsalõikuri xxx, võsalõikuri xxx varguse katses ning võsalõikuri xxx väärtusega 11 990.- krooni, võsalõikuri xxx väärtusega 7490.- krooni ja võsalõikuri xxx väärtusega 6290.- krooni varguses on tõendatud süüdistatava K.K ütlustega , millest nähtub, et kui Aleksandr Jerotski oli käinud idee välja, leppisid temaga kokku xxx asuvast YYY saagide ja trimmerite varguses, et varastatud asjad maha müüa ja raha saada.

Koos Aleksandr Jerotskiga, kes võttis K enda kasutuses olnud hallika pikap-xxx peale , sõitsid öösel xxx ja jätsid auto kaupluse uksest paremale, umbes 300-400 m kaugusele kauplusest. Pärast kaupluse ukse lahti murdmist hakkas signalisatsioon tööle, aga kuna kedagi ei tulnud, hakkasid rabistama, et asjad kähku kätte saada. Mõlemad lõhkusid kaupluses olnud kirvestega trosse, millega trimmerid kinnitatud olid. Ühe trossi said lahti ja jooksid trimmeritega ära. Kolm trimmerit said auto peale panna, kõiki ei saanud ära viia, sest omanik või xxx töötaja tuli kohale.

Poes sees oli üks uks, mida A.Jerotski peksis aga lahti ei saanud. Endal otseselt poodi midagi maha ei jäänud, A.Jerotski ütles, et kruvikeeraja jäi maha. Põhimõtteliselt on nii, et see, kelle kätte asjad jäävad, müüb need maha või annab osa talle ja ta peab ise maha müüma. Tookord jäid trimmerid Jerotski kätte, kes pidi vaatama, mis nendega hiljem saab; YYY esindaja P.R ütlustega, et 2008.a. septembris murti öösel sisse xxx asuvasse YYY ja viidi ära kolm lõikurit, mis olid kettidega kinnitatud, kuid kett oli kirvestega puruks löödud.

Kaupluse uks oli rikutud, siseust üritatud kohapealt võetud kirvega lahti murda; tunnistaja U.A ütlustega, mille kohaselt 10.septembril 2008 pärast südaööd, saanud juhtimiskeskusest teate häirest YYY, sõitis objektile ja maanteelt kaupluse juurde pöörates nägi, et kaupluse ust hoidis pärani lahti ukse ette tõstetud prügikast. Nägi paremalt poolt kaupluse ukse juurde jooksmas tumedates riietes suusamaskiga meest, kes jõudnud kaupluse ukseni, pööras tagasi ja jooksis sinna, kust tuli. Seejärel hüppas kauplusest välja teine suusamaski kandev mees ja jooksis esimesele mehele järele.

Pärast politseisse helistamist läks selles suunas, kuhu mehed jooksnud olid ja leidis erinevates kohtades kolm maha visatud murutrimmerit. Kaupluses oli riiulitelt asju maha tõmmatud ja püütud lõhkuda tagaruumi viivat ust; YYY avalduse ja kahju kalkulatsiooniga ( III kd tl 100-102) mille kohaselt 10.03.2009.a. öösel tungiti ukselukustuse lõhkumise teel xxx asuvasse YYY, kust üritati varastada võsalõikureid xxx, xxx ja xxx , mis olid kauplusest välja kantud ja varastati lõikur xxx 130 müügihinnaga 11 990 krooni, lõikur xxx müügihinnaga 7490 krooni ja lõikur xxx müügihinnaga 6290 krooni, varguse käigus rikuti ja lõhuti ära välisuks, vaheuks, Kirves xxx ja kirves xxx 10.09.2008.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, tehnilise uuringu protokolli ja

12 (50) fototabelite ning sündmuskoha skeemiga ( III kd tl 109-110, 111-136, 137), millest nähtub, et on tõendatud, et xxx asuva YYY metallist välisuks oli avatud asendis, ukse lahtihoidmiseks tõstetud ette prügikast. Kaupluse välisukse vasakpoolse ukse serval olid murdmisriista poolt jäetud jäljed, välisukse juures seespool maas xxx silt, millel lõikurit iseloomustavad andmed ja müügihind 6290.-, paremal pool ukse kõrval maas võsalõikur xxx. Riiuli juures põrandal maas oli kaks kirve tootesilti, põrandal maas oli ka Fiskarsi firma kirves, mille teral sälgud. Riiulil oli üleval vasakpoolne osa lõhutud, keskosas asub metallist toru, millel sildid Stihl võsalõikaja xxx,11990.-, xxx7490.-. toru vasakpoolses osas näha metallil 7 sälku, millede juures kinnises asendis tabalukk katkilöödud trossi otsaga. Kaupluse tagaruumi viiva ukse luku kohalt oli puit lõhutud, ukse juures paremal pool alumise riiuli peal Fiskars kirves, mille teral sälgud. Kirve juures oli musta värvi plastmassist peaga kruvikeeraja. Riiuli kõrvale jääva puidust ukse luku kohal ja ümber oli ust lõhutud, puidutükid põrandal maas. Ukse juures põrandal maas sildid xxx 8990.-; xxx 9490.-; xxx, 8490.-. Liikudes kauplusest välja umbes

40 m kaugusel kauplusest eemal paremal pool maas oli kaks xxx ja xxx labori töölehega ( III kd tl 138-139) millest nähtub, et sündmuskohalt leitud ja pakendatud kruvikeeraja käepidemelt ja metallvarrelt käepidemelt võeti DNA proovid. Sündmuskohalt kaasavõetud ja pakendatud tootesildi pinnalt , mida töödeldi punase rauapulbriga, avastatud jalatsijälje fragmendid kopeeriti valgele želatiinkilele ja kaupluse välisukse serval murdmisriista poolt jäetud jäljed, millest tehti pruuni Mikrosil pastaga kaks tõmmist, kinnitati klambritega sündmuskohajälgede kaardile; ekspertiisimaterjali võtmise protokolli ja selle lisadega ( III kd tl 154-158) millest nähtub, et 23.10.2008.a. fikseeriti K.K jalas olnud jalatsid ja võeti nendelt tallajäljend võrdluseks kuriteopaikade sündmuskohtadelt leitud ja fikseeritud jalatsite jäljenditele ning asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeliga ( III kd tl 146-152) millest nähtub, et kirve tootesildilt leitud jalatsijälje fragment on analoogne K.K kinnipidamisel ära võetud jalatsi tallamustriga. Sündmuskohalt leitud kruvikeeraja otsa jäljend kattub mõõtmetelt kaupluse uksel tuvastatud muukriista jälgedega. Süüdistatava Aleksandr Jerotski ütluste kohaselt on ta K.K põgusalt näinud, aga K on talle võõras inimene ja temaga koos kuritegusid toime pannud ei ole. Kohus leiab, et süüdistatava K.K poolt YYY xxxasuvast kauplusest trimmerite varguse kohta antud ütluste usaldusvääruses puudub alus kahelda. K.K on esimesest ülekuulamisest peale võtnud omaks sissetungimise xxx asuvasse YYY ja sealt varguse toimepanemise ning andnud adekvaatseid ütlusi varguse toimepanemise asjaolude kohta, ütlused haakuvad olulistes detailides kõigi teiste kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõenditega välja arvatud süüdistatava Aleksandr Jerotski ütlused. Kriminaalasja kohtumenetluses ei ole tuvastatud ühtegi põhjust, mis annaks aluse kahelda K.K ütlustes, sh selles, et kuriteo pani ta toime koos Aleksandr Jerotskiga.

Lisaks K.K ütlustele kinnitab Aleksandr Jerotski osalemist varguse toimepanemisel kaudne tõend. Süüdistatava Aleksandr Jerotski ütlustega selles, et ta on paljudel kordadel kasutanud oma õe E.J sõidukit xxx ja kolmanda isiku E.J ütlustega selles, et tema poolt 2007.a. suvel ostetud hõbehalli sõidukit xxx registreerimismärgiga xxx kasutas vahepeal vend Aleksandr Jerotski, kellel autot ei olnud, xxx regmärgiga xxx hooldusdokumentide (V kd tl 134-152), andmebaasi väljatrükiga Aleksandr Jerotski liiklusalaste õiguserikkumiste kohta , millest nähtub, et rikkumised on A.Jerotski toime pannud sõidukiga xxx (V kd tl 153,155), YYY vastustega ning E.K pangakonto väljavõttega (V kd tl 179,181-198, 199-211), millest nähtub, et E.J on ajavahemikus 01.01.2008 kuni 09.01.2009 tankinud vaid sõidukile xxx sobivat kütust – bensiini A 95, registreerimistunnistuse koopiaga, millest nähtub, et hõbedast värvi sõiduki xxx registrimärgiga xxx omanikuna on registrisse kantud E.J, kasutajana

13 (50) Aleksandr Jerotski, nähtub, et kuigi registreeritud on sõiduk E.J nimele, on nimetatud sõiduk valdavalt olnud Aleksandr Jerotski kasutuses. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeliga ( III kd tl 110, 136) on tõendatud, et sündmuskoha lähistel xxx juures asuva ausamba kõrval oleva tee ääres fotografeeriti sõiduki rehvimustri jälge. Asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabelitega ( V kd tl 64-69) on tõendatud, et Aleksandr Jerotski kasutuses olnud sõiduauto xxx reg märgiga xxx rehvimuster on analoogne rehvimustrile, mis fikseeriti ja fotografeeriti 10.09.2008 xxx asuva YYY varguse sündmuskoha vaatluse käigus, sündmuskohast ca 500 meetrit eemal, xxx juures asuva ausamba kõrval oleval teel. Antud asjaolu haakub sündmuskoha skeemi ( III kd tl 137), süüdistatava K.K ütlustega selles, et xxx sõideti A.Jerotski kasutuses olnud halli pikap-xxx mis jäeti kauplusest kaugemale, kaupluse uksest paremale, samuti tunnistaja U.A ütlustega selles, et paremalt poolt jooksis kaupluse ukse juurde maskis mees , kellele järgnes samasse suunda kauplusest väljunud isik. Asjaolu, et nähtuvalt ekspertiisiaktist ( III kd tl 142-144) DNA analüüsiks võetud proovidest ei õnnestunud määratleda DNA täisprofiili, st kõik analüüsitud DNA lookused ei andnud DNA analüüsil tulemusi ning ka kruvikeeraja käepidemelt ja kruvikeeraja metallvarrelt DNA analüüsiks võetud proovidest õnnestus määratleda ainult üksikuid inimese DNA alleele ning saadud tulemuste alusel ei olnud võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta, ei välista Aleksandr Jerotski osalemist varguse toimepanemisel ning viitab kohtu arvates varguse toimepanijate teadlikkusele vältimaks DNA sattumist esemetele, mida nad puudutasid ning kinnitab K.K ütlusi selle kohta, et vargusi toime pannes olid kindad käes, et sõrmejälgi ei saaks vaadata.

YYY on esitanud hagiavalduse seoses 10.09.2008.a. ukselukustuse lõhkumise teel xxx asuvasse YYY sissetungimise ja sealt lõikurite vargusega YYY tekitatud kindlustuse poolt hüvitamata kahju 606 7, 50 krooni hüvitamiseks ( VII kd tl 96-97). Hagiavalduses märgitakse, et kauplusest varastatud võsalõikuri xxx müügihinnaga 11 990.- krooni ostuhind oli 7620,30 krooni võsalõikuri xxx müügihinnaga 7490.- krooni ostuhind oli 4760,60 krooni ja võsalõikuri xxx müügihinnaga 6290.- krooni ostuhind oli 3935,60 krooni, rikutud kirveste ostuhinnad kokku 726,80 krooni, koos käibemaksuga varastati ja rikuti kaupu kokku 20111,10 krooni väärtuses. Varguse käigus rikuti ja lõhuti ära välisuks, mille väljavahetamine maksis 29670 krooni, vaheukse remondiks ja koristustöödeks kulus kokku 1050 krooni. Seega tekitati sissetungimise ja vargusega YYY varaline kahju kokku 51 221,10 krooni. YYY maksis YYY välja 44763,3 krooni ( 47763,3 – omavastutus 3000 krooni). Esitatud tsiviilhagi 6067,80 krooni moodustab vahe esemete varguse/rikkumisega tekkinud reaalse kahju ja kindlustuse poolt hüvitatu vahe. Kohus leiab, et tsiviilhagi on põhjendatud , kriminaalasjas uuritud tõenditega tõendatud, kuulub rahuldamisele.

Süüdistatava K.K ütlustega selles, et sularahaautomaadi varastamiseks oli vaja auto järelhaagist, mistõttu sõitsid S.S ringi ja otsisid järelhaagiseid. Näinud xxx lähedal ühe kortermaja juures järelhaagist, millel suur kate peal, kinnitasid käru S xxx külge ja sõitsid minema. Järelhaagises sees olnud kummi ja mingid lauajupid viskasid ära metsa alla, pärast sularahaautomaadi vargust viisid S.S järelhaagise mingite majade juurde; süüdistatava S.S ütlustega , et koos K.K sai käru järgi vaadatud et sularahaautomaat sinna peale panna ja 22.oktoobril 2008 xxx järelkäru võetud, pärast sularahaautomaadi vargust viisid järelhaagise kuskile xxx kanti; kannatanu T.I ütlustega selles, et ööl vastu 22.10.2008.a. varastati xxx maja juurest tema halli värvi sinist värvi plastikust kattega üheteljeline järelhaagis xxx registreerimismärgiga xxx väärtusega 25 000 krooni koos haagises olnud varuratta, kollast värvi koormarihmade, krossimootorratta rehvi Michelin ja vineerist pealesõidu alusega;

14 (50) tehnilise passi koopiaga ( IV kd tl 4) , millest nähtub, et T.I on halli värvi xxx, mille registreerimismärk on xxx, VIN-kood xxx, omanik; K.K ütluste ja olustiku seostamise protokolliga ( VI kd tl 8-11), kus K.K on selgitanud, kuidas nemad S.S olid viinud käru mööda kõrvalteid kuskile xxx 23.10.2008.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga (IV kd tl 8-10), millest nähtub, et xxx maja kõrvale pargitud helehall järelhaagis registreerimisnumber xxx millel puudus tagaluuk, haagise mõlemal küljel oli sinist värvi kleebis kirjega xxx. Haagise pruuni värvi vineerist põhjal olid kraapimisja libisemisjäljed; kannatanu T.I ütlustega selles, et ta sai varastatud järelhaagise politseist kätte ning tema allkirjaga järelhaagise kättesaamise kohta (IV kd tl 11 ); on tõendatud, et ööl vastu 22.oktoobrit 2008.a. varastasid S.S ja K.K xxx juurest T.I auto järelhaagise xxx reg nr xxx väärtusega on 25 000.- krooni ning järelhaagises olnud esemed – koormarihmad väärtusega 80.- krooni, mootorratta rehvi Michelin väärtusega 800.- krooni, vineerist pealesõidualuse väärtusega 100.- krooni, s.o vara kokku 26 060.- krooni., kusjuures järelhaagise varguse panid K.K ja S.S toime selleks, et haagist kasutada kavandatava sularahaautomaadi vargusel.

Kannatanu T.I on esitanud hagiavalduse (VII kd tl 39), milles palub tema kasuks välja mõista talle xxx vargusega tekitatud kahju kokku 14 279 krooni. Kannatanu selgitab, et temalt varastatud xxx , mis oli kõige suurem järelhaagis, piduritega, soetamisväärtus oli 25 000 krooni. Kui politseist oma järelhaagise kätte sai , puudus sellel plastkaas väärtusega 9415 krooni, luugi kõrgend väärtusega 554 krooni, tugiratas väärtusega 421 krooni, varuratas väärtusega 2024 krooni, tagaporte väärtusega 593 krooni ning haagisel oli katki gabariidituli väärtusega 212 krooni. Hinnad on xxx esinduse hinnad. Seega kulub haagise endisesse seisukorda viimiseks kokku 13 219 krooni. Süüdistatava K.K ütlused kinnitavad, et varastatud järelhaagisel oli peal suur kate ja haagises sees T.I poolt nimetatud esemed. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelitega on tõendatud, et xxx leitud järelhaagisel katet peal ei olnud, haagisel puudus tagaluuk, haagises mingeid esemeid ei olnud. Kohtuistungil süüdistatavad S.S ja K.K ega nende kaitsjad tsiviilhagi vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et tsiviilhagi on kriminaalasjas uuritud tõenditega tõendatud ja kuulub rahuldamisele.

Süüdistatava K.K ütlustest nähtub, et varasemalt proovisid koos S.S ja Aleksandr Jerotskiga varastada sularahaautomaati xxx, kuhu sõitsid S või tema ema autodega. Seal läksid A.Jerotskiga, maskid peas, sinna ruumi, kus oli sularahaautomaat, sisse ja viskasid automaadile nartsu peale, et äkki on seal kaamera, sest selle kohta oli silt. Mõtlesid sularahaautomaadi lahti kangutada, aga kuulsid auto häält ja vargusest ei tulnud midagi välja. Umbes kuu aja pärast otsustasid uuesti proovida ja läksid teise kohta xxx välja sõita, kus kõik toimus enam-vähem samamoodi nagu xxx S.S tuli talle xxx järele ning sõitsid sularahaautomaadi juurde, mis oli suhteliselt kõrvalises kohas, poes sees. Aleksandr Jerotski oli bussiga ees ära läinud. Kõigil olid kaasas maskid, millel silmaaugud sees. Kas S.S või A.Jerotski lõi kaupluse välisukse xxx olnud plastmassist varrega kirve või kiviga katki, misjärel läksid A.Jerotskiga kahekesi sisse, panid nartsu sularahaautomaadi peale ja sularahaautomaadile trossi ümber, et sularahaautomaat xxx bussiga, mille S.S poe ette ajas, välja tõmmata. Seina küljest sularahaautomaat vist tervikuna lahti ei tulnud, igatahes kui see maas oli, siis ülemine osa oli lahti, ainult juhtmetega kinni. Kuidagi said sularahaautomaadi lahti ja xxx järel olnud xxx varastatud käru peale lükatud ning sõitsid kohe ära. Sularahaautomaadi varguse ajal oli S.S xxx peal ketaslõikur, mida kasutati. Arvasid, et sularahaautomaadil on mingi jälitusasi peal. xxxtagaistmel oli mingi jublakas, aga mida see pidi tegema, tema ei tea. Hiljem järeldas, et mingi asi oli, aga ilmselt see ei töötanud.

15 (50) Sündmuskohalt lahkus Aleksandr Jerotski bussiga, nemad xxx kõrvalteid pidi hakkasid S poole sõitma. Teel tegid peatuse ja lükkasid kolmekesi sularahaautomaadi järelkäru pealt bussi. Siis sõitsid S juurde xxx, kus parkisid bussi ära ja A.Jerotski sõitis enda xxx sellesamaga millega xxxl käisid trimmereid varastamas, minema. Pidid järgmisel päeval kokku saama ja S pool sularahaautomaadi lahti lõikama. Ketaslõikur ja sobivad kettad olid olemas. Siis viisid S.S järelkäru ära. Mis A.Jerotski maskist sai, ei tea, aga nemad S.S viskasid oma maskid minema, tema viskas ka enda jalanõud tee peal mingisse jõkke. Varguse toimepanemisel olid töökindad käes, et sõrmejälgi ei jääks. Ise neid kaasa ei võtnud, need olid xxx peal olemas.

S.S ütluste kohaselt oli teada, et xxx on sularahaautomaat ja mõtlesid selle vasakule ajada. Rääkis K.K, kes oli nõus. Algul sai ühe tuttavaga räägitud, kes oli nõus ja aitas plaani välja mõelda, mis teha. Kes see isik oli, ei taha öelda. See oli see mees, kes oli sularahaautomaati varastades oli kaasas, aga see ei olnud Aleksandr Jerotski. S.S võttis kaasa trossi, ketaslõikuri, mingi kangi, varguse kohale sõitsid tema ema autode - xxx bussiga, mida juhtis kolmas isik. Tema võttis K.K kodunt xxx peale ja seejärel sõitsid bussile järele. Said platsil kokku, läksid poe juurde, kohapeal lõi tema maas vedelenud kiviga akna puruks, siis panid sularahaautomaadile trossi taha ja tema tõmbas selle bussiga välja. Mingi asi sularahaautomaadist jäi sinna maha Kolmekesi kantisid sularahaautomaadi järelkäru peale ja sõitsid minema – nemad K xxx, mille taga järelhaagis, kolmas isik bussiga. Metsa juures tegid peatuse ja tema tahtis seifi lahti lõigata , aga see ei õnnestunud ja siis tõstsid sularahaautomaadi ära bussi. Mingi maa enne käru äraviimist metsavahel pidasid korraks kinni, panid relaka ja asjad bussile, et see kolmas isik viib bussi ära ja viskab need asjad tema poole kuuri. Hiljem pidid tema pool kokku saama, kui kõik õige on. Siis viisid K käru ära xxx kanti ühe maja juurde. Metsa vahel politseiautot nähes viskas ta enda telefoni, maski ja kindad autoaknast välja.

K.K ütlusi selles, et koos S.S ja Aleksandr Jerotskiga olid nad varem püüdnud varastada sularahaautomaati xxx, kus vargusest ei tulnud midagi välja ning S.S ütlusi selles, et algul valisid nad välja xxx, aga see ei kõlvanud, sest auto sõitis mööda, kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll (IV kd tl 67-79) - xxx asuva sularahaautomaadi turvakaameratelt on näha, kuidas 24.09.2008.a. kell 01:49:29 liigub sularahaautomaadi ruumi viiva ukse juurde musta värvi suusamaskiga kindaid kandev tumedas dressipluusis isik, kes asetab käe kohta, kus asub ukse lukustus ja siis lahkub kaamera vaateväljast. Kell 02:32:40 kuni 02:32:43 sõidab kaamera vaateväljast vasakult paremale läbi tumedat värvi sõiduauto koos heledat värvi üheteljelise järelhaagisega. Seejärel liigub vasakult poolt kaamera vaatevälja valget värvi kaubik, mis väliste tunnuste järgi on sarnane S.S kasutuses olnud kaubikuga xxx, mida vaadeldi asitõendina 23.10.2008.a. (IV kd tl 127) Kui kaubik on kaamera vaateväljast väljunud, liiguvad kaamera vaatevälja kaks tumedates riietes ja musta värvi suusamaskidega isikut ja sisenevad ruumi, kus asub sularahaautomaat. Kell 02:37:16 ilmuvad vasakult poolt kaamera vaatevälja sõiduki tuled, misjärel ruumist, kus asub sularahaautomaat, väljub tumeda tressipluusiga isik, kellel suusamask näo eest ära on võetud ja vahetult pärast esimest isikut ka teine isik. Kell 02:38:29 -02:38:42 siseneb tumeda tressipluusiga isik uuesti ruumi, kus asub sularahaautomaat ja seejärel väljub ruumist, hoides käes kirjut tekki. Sularahaautomaadi ruumis, sularahaautomaadile suunatud turvakaamera salvestuselt on näha kuidas kell 02:37:03-02:37:09 liigub kaamera vaatevälja tumedas nahkjakis musta värvi suusamaskiga kindaid kandev isik, laotab kirju teki sularahaautomaadi peale ja seejärel tõmbab selle sularahaautomaadi pealt maha. Seejärel liigub kaamera vaatevälja ka teine isik, kellel on must suusamask peas. Tumeda nahkjakiga isik paneb kirju teki sularahaautomaadi taha, mõlemad isikud tõmbavad suusamaskid peast ja liiguvad sularahaautomaadi ruumist

16 (50) välja. Kell 02:38:31 – 02:38:40 liigub kaamera vaatevälja tumeda tressipluusiga isik, kellel on peas musta värvi suusamask, käes valge-sinisekirjud kindad, kes võtab sularahaautomaadi tagant kirju teki ja liigub koos sellega kaamera vaateväljast välja. Kaamerate salvestuselt on näha kaubikut, mis tagurdab ukse poole, mõni aeg hiljem on läbi klaasukse näha, et ukse ees seisev kaubik sõidab ära , samal ajal möödub sularahaautomaadi ruumi eest sõiduk ja liigub paremalt vasakule - näha on sõiduki tuled. Kohus leiab, et S.S, K.K ning nendega kaasas olnud kolmanda isiku, kes süüdistatava K.K ütluste kohaselt oli Aleksandr Jerotski, S.S ütluste kohaselt isik, kelle nime ta ei soovi öelda, kuid see polnud A.

Jerotski, poolt 23.10.2008 kella 03:49 paiku isikute grupis xxx asuvasse YYY sissetungimine ja YYY kuuluva sularahaautomaadi koos selles olnud sularahaga summas 388 200.- krooni vargus, on tõendatud ka süüdistatavate S.S ja K.K ütlustega haakuvate alljärgnevate tõenditega: K.K ütluste olustikuga seostamise protokolli ja kaardiga (VI kd tl 8-11), millest nähtub, et K.K on 24.10.2008.a. s.o järgmisel päeval pärast varguse toimepanemist selgitanud , seistes xxx asuva YYY ees, et nad tulid autodega siia, näidanud kohti kus seisid sõiduauto ja buss ning selgitanud, kuidas kaupluse suhtes sõidukid seisid.

Liikunud kaupluse ukse juurde seletab K.K, et kui ukseklaas oli katki löödud, siis seespool asuva „lõkatsi“ abil tegid nad ukse lahti ja kahekesi S jooksis ta kauplusse. Osutades kaupluses sees asuva betoonsamba suunas seletab K.K, et seal asus aparaat, mille ümber nad panid trossi ning trossi teise otsa panid kaupluse trepi ees seisnud bussi konksu peale. K. K seletab, et algul proovisid nad aparaati bussi peale panna, aga see oli liiga raske ja ei jõudnud peale ajada. Siis tõid nad auto käruga sinna ja lükkasid kolmekesi käru peale.

Ära sõites istus tema xxx peale ja xxx läks xxxpeale. K.K on osutanud käega xxx ja seletanud, et edasi liikusid nad sinna poole minema.K.K on rääkinud ja näidanud kustkaudu sõit kulges ja kus sularahaautomaat järelkäru pealt kaubiku peale lükati, kuidas nemad S.S olid viinud käru mööda kõrvalteid kuskile xxx , enne seda viskasid käru pealt porte ära, sest see oli käru peal lahtiselt. Kui käru oli maha jäetud , tulid nad xxx poole, teepeal viskasid maskid minema; YYY esindaja L.K ütluste ja YYY avaldusega ((IV kd tl 15,16), millest nähtub, et 23.10.2008.a. kell 0:53 laekus YYY valveseadmete paanikahäire xxx YYY asuvalt YYY sularahaautomaadilt.

Kell 04.07 teatati xxx juhtimiskeskusest nende patrulli poolt kohapealt edastatud esmasest infost, et YYY on sisse murtud, xxx sularahaautomaat pikali tõmmatud ja selle seifiosa varastatud. YYY tekitati pangaautomaadi lõhkumisega 231 736 krooni kahju,

388 200 krooni väärtuses oli selles sularahaautomaadis sularaha, mille pank sai tagasi; YYY esindaja T.S ütluste ja YYY avaldusega ( IV kd tl 24-25mille kohaselt 23. oktoobril 2008.a. varahommikul kell 03:49 murti sisse xxx asuvasse xxx sissemurdmisega tekitatud kahju koos remondikuludega on 26 680 krooni; 23.10.2008.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga (IV kd tl 26-38) millest nähtub, et xxx , kus asub YYY kuuluv YYY, on kaupluse xxx poolse välisukse klaas on lõhutud, ust hoiab avatuna lillepott. Välisukse uksepiit, samuti uksepiida juures asuv sein on vigastatud, välisuksest sisenedes kaupluses otse asuva posti ees on põrandaplaadid lahtised ning katki. Kaupluse ees kollast värvi kividega piiratud alal on sõiduki rehvijäljed, xxx vastastänaval ülekäiguraja juures asub sõiduki rehvijälg, mille suund on risti YYY sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle lisadega ( IV kd tl 80-87), millega on tõendatud, et 23.10.2008.a. kell 06:15 seisis xxx garaaži ees lukustatud ustega valget värvi kaubik xxx reg.nr xxx, milles keegi ei viibinud. Kell 06:30 sõitis kinnistu hoovile musta värvi universaalkerega sõiduauto xxx reg nr xxx, mille roolis oli S.S, kõrvalistmel K.K Kella 09:05 paiku sõitis xxx kinnistule hõbedast värvi universaalkerega sõiduauto xxx reg.märgiga xxx, mille roolis oli Aleksandr Jerotski; Läbiotsimisprotokolli ja selle lisadega ( IV kd tl 91-103), millest nähtub, et kui enne läbiotsimist xxx kinnistul S.S elukohas ja abiruumides ning S.S kasutuses olnud sõidukites

17 (50) xxx reg.märgiga xxx ja xxx reg.märgiga xxx tehti S.S ettepanek anda välja läbiotsimismääruses märgitud objektid ( nähtuvalt läbiotsimise määrusest (IV kd tl 90) – xxx varastatud sularahaautomaadi detailid, sularaha), siis S.S vaikis, küsimusele ei vastanud. Läbiotsimisel leiti muu hulgas lauda kõrval asuvast kuurist bensiinimootoriga ketaslõikur, GSM levi segaja, metalltross, nöör. Sõiduautost xxx reg nr xxx pakiruumist katte alt leiti lõiketangid, garaaži ees seisvast kaubikust xxx reg märgiga xxx leiti sularahaautomaadi rahakapp, metallist tross, kirju kattetekk; 23.10.2008.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabelitega (IV kd tl 105-131), millega on tõendatud, et valges kaubikus xxx reg märgiga xxx oli kasutamata lõikeketas xxx, sõitjatesalongis kahe istme vahel sõrgkang.

Kaubiku pakiruumis oli 60 cm pikkune plastikust varrega kirves, mille tera oli nüri ja täketega, pakiruumis, vahetult tagumiste uste lähedal, asus vasaku külje sularahaautomaadi metallist seifiosa, ka olid põrandal erineva pikkusega trossijupid. YYY tehnilise personali abiga avati sularahaautomaadi seifiosa lukustatud uks ja seifist võeti välja 4 ristkülikukujulist sularaha sisaldavat kassetti, milledest 3 kassetti oli pitseeritud, 1 pitseerimata. Plommitud kassettides kirjetega YYY olid vastavalt 25 kroonised, 100 kroonised ja 500 kroonised rahakupüürid, ilma kirjeta plommimata kassetis oli üks 25 kroonine , üks 100 kroonine ja üks 500 kroonine kupüür.

Kassetides olnud kupüürid loeti üle rahalugemisaparaadi abil. Kokku oli kassettides 388 200 krooni sularaha, mis anti akti alusel üle YYY kassiirile; YYY kassa revideerimise aktiga ( IV kd tl 132.), millest nähtub, et sularahaautomaadi seifis oli 388 200 krooni sularaha; asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeliga ( IV kd tl 195, 209) , millest nähtub, et 23.10.2008.a. S.S elukohas läbiotsimise käigus S.S kasutuses olnud kaubikust registreerimismärgiga xxx leitud kirju teki muster oli identne selle teki, millega kaeti 24.09.2008.a. lõpule viimata varguskatse käigus xxx asuva YYY sularahaautomaat, mustriga; asitõendi vaatlusprotokolliga ( V kd tl 1-3) , millest nähtub, et S.S kasutuses olnud valget värvi kaubiku xxx reg.märgiga xxx rehvide muster on analoogne rehvijälje fragmendiga, mis fikseeriti ja fotografeeriti 23.10.2008.a. xxx asuva YYY juures YYY sularahaautomaadi varguse sündmuskohal; ekspertiisiaktiga (V kd tl 17-18), millest nähtub, et S.S elukohast läbiotsimise käigus ära võetud . pakendisse 2 L pakendatud ese kujutas endast elektroonilist seadet ( GSM levi segaja koos antennidega), mida eksperdiarvamuse kohaselt saab kasutada raadiovastuvõtu segamiseks, selle seadme abil on võimalik segada GSM levi.

Elektroonilist seadet on võimalik toita komplektis olevaid toitemuundeid kasutades kas 220V vahelduvpinge võrgust või 12V alalispinge allikast, mis suudab tagada koormusvoolu 3,6 A ja sealhulgas ka 12V autoakust; asitõendi vaatlusprotokolli ja selle lisadega ( IV kd tl 169-188), millest nähtub, et sõiduki xxx reg nr-ga xxx vaatluse käigus tuvastati, et sõidukil on taga kärukonks, mille peamine osa on puhas, viidates konksu kasutamisele, samas kui sõiduki tagumine osa on kaetud tolmu ja poriga, sõiduki juhiistme kõrval on 2 paari valget värvi tekstiilist töökindaid, kusjuures kindad on kahe kaupa keeratud rulli selliselt, et kinnaste sisemine pool on peal pool (IV kd tl 183), sõiduki juhi kõrvalistuja istme tagumisel küljel oleva võrktasku sees on üks paar samasuguseid töökindaid (IV kd tl 184,185), ning ka need kindad on rulli keeratud selliselt, et kinnaste sisemine pool on peal pool.

Kohtu arvates töökinnaste ülaltoodud viisil rulli keeratult hoidmine viitab sellele, et kindaid kasutasid isikud, kes ei soovinud jätta kuriteopaika sõrmejälgi ega DNA-d ning haakub K.K ütlustega selles, et S.S xxx olid kindad, mida tema sularahaautomaadi varguse ajal kandis selleks, et sõrmejälgi ei jääks. Kohus leiab, et S.S ( kes kriminaalasja kohtueelses menetluses on väitnud, et ühtegi kuritegu,

18 (50) milles teda kahtlustatakse , ei ole ta toime pannud ) ütlused selle kohta, et xxx toime pandud sularahaautomaadi varguse toimepanemisest koos tema ja K.K ei võtnud osa mitte Aleksandr Jerotski, vaid keegi isik, kelle nime ta ei soovi nimetada, kusjuures see isik plaani mõtles välja ka xxx sularahaautomaadi varguse plaani, ei ole usutavad ja on antud eesmärgiga toetada sõbra – Aleksandr Jerotski kaitseversiooni. Ristküsitlusel kinnitab S.S, et sularahaautomaadi varastamise mõte tekkis 2008.a. oktoobris. Samas K.K ja S.S enda ütluste ja asitõendi vaatlusprotokolliga (IV kd tl 67-79) tõendatud, et xxx asuva sularahaautomaadi juures toimetas ta juba 24.septembril 2008.a..

Rääkides esmalt, et sularahaautomaadi kohta luges kõike netist, siis rääkis tuttavaga, kes aitas plaani välja mõelda , väidab S.S hiljem, et seal ei olnud midagi erilist – tross ümber ja kõik. Prokuröri küsimusele, mis see nn aju siis välja mõtles, jättis S.S vastamata, ja seletas, et ise ka tekkis huvi, nii palju siit ja sealt varastati, rääkis K.K ka ( VI kd tl ). Selgusetuks jääb, miks xxx kavandatava varguse jaoks oli tarvis kolmanda isiku plaani, kui xxx plaanitud vargus jäi lõpetamata katse staadiumisse vaid seoses sellega, et sularahaautomaadi juurde sõitis kellegi auto.

Põhiseaduse § 22 lg 3 näeb ette, et kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu, mis tähendab igaühe üldist õigust mitte olla sunnitud aitama aktiivselt kaasa enda või oma lähedase toime pandud süüteo tõendamisele. Kohus peab mõistetavaks, et süüdistataval ei ole vähematki kohustust enda süüditunnistamisele kaasa aidata ja süüdistatav ei pea oma süütust tõendama. Kuid antud olukorras, kus S.S enda süüd tunnistab, aga on asunud toetama Aleksandr Jerotski väidetavat alibit, tuleks kohtu arvates S.S luua ka võimalus enda sellesisulise väite kontrollimiseks.

S.S, kes talle esitatud süüdistuse kohta on andnud ütlused, mis haakuvad teiste kogutud ja uuritud tõenditega, välja arvatud selles, kas kolmas varguses osaleja oli Aleksandr Jerotski, poolt selle isiku mittenimetamist, kes väidetavalt pole Jerotski , ei saa kohtu arvates käsitada enese mittesüüstamise privileegina. Kohus on tuvastanud, et sularahaautomaadi varguse pani S.S toime isikute grupis, seega ei mõjuta kolmanda isiku nimetamine S.S poolt toime pandud kuriteo kvalifitseerimist. Kohus leiab, et kuna S.S, kes on asunud toetama Aleksandr Jerotski väidetavat alibit, ei võimalda enda ütlusi kontrollida, tuleb tema ütlused selle kohta, et vargusest ei võtnud osa Aleksandr Jerotski, lugeda mitteusaldusväärseteks.

Süüdistatava Aleksandr Jerotski ütlustesse , mille kohaselt ei ole tema süüdistuses kirjeldatud tegu toime pannud ega mingil viisil osalenud selle toimepanemises ja 23.oktoobri 2008.a. öösel oli ta koos perega kodus, suhtub kohus kriitiliselt. Aleksandr Jerotski on enda S.S poole sõitmise kohta 23.10.2008.a. s.o sama päeva hommikul kui öösel varastati YYY xxx asunud sularahaautomaat, andnud erinevaid ütlusi. Ristküsitlusel räägib Aleksandr Jerotski, et xxx otsustas ta käia seetõttu, et töötab puidukaitseõlide firmas, ta on S.S tellimisel neid õlisid ka S.S viinud ja seepärast satub tihedamini sinna. S poole jõudes nägi ta seal politseibussi, aga et midagi halba ei osanud arvata, läks kohale ja siis vahistati. Viimases sõnas väidab A. Jerotski, et teab täpselt, et sel hommikul ta ärkas, pani riidesse, sõi, tõi pliidipuid ja vett ja siis otsustas käia xxx mesiniku pool mett otsimas. Oli jõudnud juba xxx maanteele kui mõtles, et helistab S, et tuleb läbi, aga siis avastas, et on telefoni koju unustanud. Kõrvalteelt nägi S.S hoovis politseiautosid, soovis teada, mis on juhtunud ja sõitis hoovi. Seega kui esmalt on A.Jerotski väitnud, et nägi S.S hoovis politseibussi, siis hiljem väidab, et politseiautosid, kusjuures K.K ütluste kohaselt S.S õue sõites politseiautot näha ei olnud, sest see oli nurga taha ära peidetud ( VIkd tl ) Ka on A.Jerotskile hiljem meelde tulnud, et ta läks xxx mett tooma ja põikas S.S poolt läbi, varasemalt aga on seostanud hommikul S.S poole sõitmise puidukaitseõlidega.

19 (50)

Aleksandr Jerotski ütluste kohaselt ärkab ta hommikuti kell kuus ja oma elukaaslast ei ärata, hakates tegema majapidamistöid. Eeltoodust järeldub, et kui A.Jerotski ärkab, siis elukaaslane seda ei kuule ja magab edasi, kui teda ei äratata. Tunnistaja, A.Jerotski elukaaslane M.K seletab, et ta ei pannud tähele, et vahistamise eelsel ööl A.Jerotski oleks kuskil ära käinud. Öösel käib lapse pärast mitu korda üleval ja oleks märganud kui Jerotskit kodus poleks olnud. Kuupäeva, mil A.Jerotski vahistati, tunnistaja ei mäleta, ka ei nähtu tunnistaja ütlustest, mille järgi ta mäletab just seda konkreetset ööd ja mitu korda ta lapse pärast just sellel öösel üleval käis.

Hinnates ühelt poolt süüdistatava A.Jerotski ja tunnistaja M.K ütlusi ja teiselt poolt kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõendeid kogumis on , on kohus veendunud, et isikuks, kes koos K.K ja S.S varastas 23.oktoobril 2008.a. YYY sularahaautomaadi xxx asuvast YYY on Aleksandr Jerotski. Kohust ei veennud vastupidises ka Aleksandr Jerotski ettevalmistatud ja paberilt maha loetud viimane sõna, milles ta kirjeldab detailselt väidetavalt K.K poolt toime pandud kunagist laptopi vargust ja seda, kuidas K.K kunagi S.S õues pidulisi ründas, nii et kohale kutsutud politsei ta sealt minema viis ning kinnitab, et nimetatud teod on temale nii vastuvõtmatud, et tema selgitas ka S.S et K.K ta näha ei soovi, mistõttu on täiesti jabur, kui selline inimene ütleb, et nad koos varguse toime panid.

Kohus märgib, et nähtuvalt karistusregistri väljavõttest ja jõustunud kohtuotsustest ( VI kd tl 150) ei ole K.K karistatud sülearvuti varguse, isikuvastase kuriteo ega avaliku korra rikkumise eest, mis oleks pidanud järgnema noaga piduliste tagaajamisele politsei sekkumise korral. Väärteokorras on K.K karistatud vaid ühel korral - Tubakaseaduse § 21 1 alusel, mis ei haaku S.S viimases sõnas väidetuga, et kui tema ei joo ega suitseta ja hoiab raha kokku, siis K.K pidevalt joob ja on pohmellis. Kohus ei pea usutavaks, et S.S ja K.K koos xxx asuva YYY sularahaautomaadi vargusel osalenud kolmandal isikul, kes ei olnud S.S sõnul A.Jerotski, oli S.S saadud xxx kaubikuga xxx sõites kogu aja mask peas ning ta ei vahetanud teistega mitte ühtki sõna ega võtnud maski korrakski ära kogu ühise tegutsemise vältel xxx parkimisplatsil tegutsemise üle kokkuleppides, sularahaautomaati välja tõmmates ja järelkärule tõstes, hiljem metsavahel peatudes ja sularahaautomaati kolmekesi järelkärust kaubikusse kantides jne, nagu püüdsid oma viimases sõnas väita nii Aleksandr Jerotski kui S.S, kes avaldasid arvamust, et K.K võis arvata, et see kolmas isik on Jerotski, aga tegelikult ta ei näinud, sest sellel isikul oli mask oli peas.

Kohus ei nõustu Aleksandr Jerotski kaitsja seisukohaga selles, et K.K ütlusi Aleksandr Jerotski kohta tuleks käsitada rõõnana. K.K, kes nähtuvalt S.S K.K ütlustest ja kinnipidamisprotokollidest ( tl V tl 213-214,VI kd tl 1-2) üheaegselt S.S kinni peeti, ei pidanud teadma, et S.S ütlusi ei anna. Mõlemad peeti kinni S.S elukohas, kus seisis ka eelnevalt sinna toimetatud kaubik sularahaautomaadi ja selles oleva rahaga ning K.K oli alus arvata, et nii nagu tema, räägib ka S.S uurijale, kuidas asi oli. K.K on kaitsja juuresolekul esimesest ülekuulamisest peale puhtsüdamlikult tunnistanud eelkõige enda osa varguse toimepanemisel ning sealjuures selgitanud varguse toimepanemise asjaolusid sh seda, et varguse pani ta toime S.S ja S nagu K.K ka kohtuistungil Aleksandr Jerotskit nimetas.

Kohtuistungil andis K.K ütlusi, mis haakuvad täies mahus sündmuskoha vaatlusprotokolli ja asitõendite vaatlusprotokollidega. S.S kinnitab, et xxx toimus kõik enamvähem nii nagu rääkis, ka annab S.S xxx toime pandud varguse kohta K.K ütlustega haakuvaid ütlusi, välja arvatud kolmas varguse toimepanemisel osalenud isik. Kriminaalasja kohtumenetluses ei ilmnenud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse kahelda K.K ütluste tõepärasuses. K.K ei ole karistuse mõistmisel oluline, kas ta pani toime kuriteo koos S ja Jerotskiga, ainult koos S või S ja kellegi kolmandaga.

Tegutseti ikkagi gupis ja seega on kuriteo kvalifikatsioon sama. Kohus ei tuvastanud mingit K.K võimalikku motiivi andmaks Aleksandr Jerotski kohta valeütlusi.

20 (50) Läbiotsimisprotokolli, asitõendi vaatlusprotokolli ja volikirjaga ( V kd tl 45-46, 47-49, 50) on tõendatud, et Aleksandr Jerotski kasutuses olnud sõiduauto xxx reg.märgiga xxx läbiotsimisel 23.oktoobril 2008.a. leiti juhiukse sahtlis olnud musta värvi rahakotist 09.07.2008.a. koostatud volikiri selle kohta, et mootorsõiduki xxx registreerimismärgiga xxx omanik K.S volitab nimetatud sõidukit kasutama Aleksandr Jerotskit , isikukood xxx ajavahemikul 07.07.2008 kuni 01.12.2008. Eeltoodust nähtub, et volikirjas märgitud perioodi sisse jääb ka xxx toime pandud sularahaautomaadi vargus, kusjuures visuaalsel vaatlusel, võrreldes volikirjal olevat K.S allkirja allkirjaga tunnistajalehel (VIIkd tl 145) on ilmne, et nimetatud volikirjale ei ole alla kirjutanud K.S. Seega on volikirja A.Jerotskile teinud S.S, kelle ütluste kohaselt on selle bussiga sõitnud ainult isa, tema ja sõber T.T, kes on ka passis kasutajana sees ning paar korda I.A Läbiotsimisprotokollist nähtub ka, et sõiduki xxx reg.märgiga xxx juhiukse sahtlist leiti kaks paari töökindaid, mis pakendati pakendisse nr 2 Asitõendi vaatlusprotokollist ja fotodest (V kd tl 47-49, 54,55) nähtub, et A.Jerotski kasutuses olevast xxx reg.märgiga xxx 23.10.2008.a. sõiduki läbiotsimisel leitud ja äravõetud sinist värvi venivast tekstiilist krõpskinnitusega , millel kirje SIZE10 kindad on analoogsed kinnastele, mida kandis 24.09.2008.a. lõpule viimata varguskatse käigus xxx asuva YYY sularahaautomaadi juures olev isik Tehnilise uuringu protokolliga ( IV kd tl 137-139) on tõendatud, et S.S elukohas seisnud kaubik xxx xxx reg.märgiga xxx tagumises salongis olnud sularahaautomaadi korpuselt ja kaubikus olevalt trossilt võeti labori töölehel märgitud numbritega tähistatud kohtadest DNA proovid, tehnilise uuringu protokolliga ( IV kd tl 140-144) on tõendatud, et visuaalsel vaatlusel avastati sularahaautomaadi korpuselt kaks jalatsijälje fragmenti, mis võeti želatiinkilele.

Ekspertiisimaterjali võtmise protokollist ( IV kd tl 145) nähtub, et 07.11.2008.a. andis Aleksandr Jerotski välja temale kuulunud ühe paari pruuni-beeži värvi vabaajajalatseid, mis pakendati paberkotti pakend nr 1. Ekspertiisimäärusest ( IV kd tl 146-148) nähtub, et kriminaalasjas korraldati jäljeekspertiis, selgitamaks muu hulgas seda, kas 23.10.2008.a. YYY sularahaautomaadi seifiosalt avastatud jalatsijälje fragmendid pärinevad Aleksandr Jerotski poolt üle antud ja pakendisse nr 1 pakendatud jalatsitelt. Nähtuvalt ekspertiisiaktis ( IV kd tl 149-159) toodud eksperdi arvamusest tuvastati, et želatiinkilele talletunud jäljefragmentid võivad olla jäetud ekspertiisiks esitatud jalatsitega.

Seega ekspertiis ei kinnitanud , kuid ka ei välistanud võimalust et jalatsijäljed olid jäetud A.Jerotski jalatsitega. Ekspertiisimäärusest ( IV kd tl 161-162) nähtub, et kriminaalasjas korraldati ekspertiis selgitamaks, kas S.S kasutuses olnud kaubikust leitud YYY sularahaautomaadi seifiosalt ja trossilt võetud proovidest määratletavad DNA profiilid on kokkulangevad S.S Aleksandr Jerotski või K.K DNA profiiliga. Ekspertiisiaktis GE 2032-08/5738 ( IV kd tl 50-63) antud eksperdi arvamuse P 7 kohaselt kaubikus olevalt sularahaautomaadilt ( tampoon 2 karp 6 pakend 1, II määrus proov J3311) võetud proovist saadi täielik segaprofiil.

Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Aleksandr Jerotskilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Teiste proovide tulemuste alusel ei olnud võimalik teha usaldusväärseid järeldusi S.S Aleksandr Jerotskilt ja/või K.K pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes proovides, osadelt proovidelt saadi DNA analüüsi täielikud segaprofiilid väga mitmete isikute DNA profiilidest, mistõttu ei olnud need DNA profiilid kasutatavad usaldusväärseks isiku kindlakstegemiseks. Kohus leiab, et eelloetletud kaudsed tõendid kogumis teiste uuritud tõenditega pigem

21 (50) kinnitavad kui lükkavad ümber Aleksandr Jerotski osalemise sularahaautomaadi varguse toimepanemisel. YYY on esitanud hagiavalduse YYY 23. oktoobril 2008.a xxx asuvasse YYY paigutatud sularahaautomaadi lõhkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks (IV kd tl 17-18). Nähtuvalt YYY esindaja L.K ütlustest ja esitatud tsiviilhagist YYY tekitati sularahaautomaadi lõhkumisega kahju 231 736 krooni, mis koosneb sularahaautomaadi väärtusest summas

219 894 krooni , paigaldamise maksumusest – ADSL modemist summas 1180 krooni, VPN seadmest maksumusega 8243 krooni ning seifi lahtipuurimise kuludest 2419 krooni. Et YYY on hüvitanud tekitatud kahjust 180 000 krooni, mida tõendab ka YYY teade ( IV kd tl 23), on hüvitamata 51 736 krooni. Kohus leiab, et kriminaalasjas uuritud tõendite ja esitatud dokumentidega on YYY tsiviilhagi tõendatud ja kuulub süüdlastelt välja mõistmisele. Süüdistatavad S.S ja K.K tsiviilhagi vastu ei vaielnud.

YYY on esitanud hagiavalduse xxx asuvasse YYY sissetungimise ja lõhkumisega põhjustatud kahju - 17 850,31 krooni hüvitamiseks. Kohus leiab, et tsiviilhagi on tõendatud kriminaalasjas uuritud tõendite ja tsiviilhagi lisadega ( VII kd tl 95), millest nähtub, et sissemurdmise tagajärjel tekkinud kahjustuste likvideerimiseks tehtud töötasudeks kulus 2880 krooni, sõidukuludeks 488 krooni, remondimaterjali maksumus oli 441,05 krooni, ukseklaasi maksumus 541,86 krooni, ukse maksumus koos paigaldamisega 22 103,40 krooni, valvesignalisatsiooni remont 600 krooni ja täiendava valveteenuse kulu 944 krooni, seega kokku 27 998,31 krooni. Et YYY poolt hüvitati 10 148 krooni, jäi YYY lõplikuks kahjunõudeks 17 850,31 krooni. Tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. . Kannatanu esindaja T.T ütlustega, mille kohaselt 13.augusti 2007.a. hommikul kella 7 ajal avastas ta, et eelmisel õhtul tema poolt xxx värava ette pargitud firmale YYY kuuluv järelhaagis xxx oli kadunud, millest teatas politseile ning tehnilise passi koopiaga ( VII kd tl 165), millest nähtub, et YYY on ARK-is registreeritud helehalli registreerimismärgiga xxx omanik, on tõendatud, et 13.augusti 2007.a. öösel varastati xxx maja juurest YYY kuulunud helehall xxx

Tunnistaja H.M ütlustega, mille kohaselt nägi ta 13.augustil 2007.a. öösel kella 3:35 ajal oma elukohast, mis asub xxx, YYY vastas, pärast seda kui oli kuulnud kaupluse poolt mingit puiduraginat või müra ja akna peale vaatama jäi, YYY nurga tagant välja sõitmas vanemat tüüpi musta või tumesinist värvi sõidukit xxx, millel taga hele, metallist, pealt kinnine lahtise tagaluugiga järelhaagis, milles oli midagi rasket, sest haagise ots oli ülespoole; YYY avaldusega (I kd tl 91) selle kohta, et 13.augusti 2007.a. varahommikul kella 3.20 paiku murti aknatrellide ja seejärel aknaklaasi lõhkumise teel sisse xxx asuva kaupluse YYY juhataja tööruumi ning läbi lõhutud akna viidi minema kaks seifi koos ühes seifis olnud raha ja loteriipiletitega. Varastatud rahasumma oli 104 449,40 krooni ja loteriipiletite maksumus 22872,60 krooni, kahe seifi väärtus kokku oli 5000 krooni, purustatud akna ja trellide taastamishind 4000 krooni, kokku kahju 136 322 krooni; tunnistaja I.L ütlustega , mille kohaselt 13.08.2007.a. öösel kella 3-4 vahel, sai teada häirest kauplusest YYY ja käis kohapeal, aga kuna kaupluse ees oli kõik korras, sõitis koju tagasi. Kella 5 ajal, kui koristaja helistas, kohale minnes nägi, et kaupluse juhataja ruumi aknal olid trellid jõuga ära tõmmatud ja ruumis olnud kaks veneaegset seifi välja lükatud. Üks äraviidud seifidest oli tühi , teises oli sularaha ja Eesti Loto kiirloteriipiletid; 13.augustil 2007.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelitega ( I kd tl 96- 120), millest nähtub, et kaupluse YYY taha viivate metallväravate vahel maas oli lukuaas,

22 (50) natuke eemal maas lukukett. Juhataja kabineti akna eest olid väljastpoolt trellid paremale poole lahti tõmmatud, trelliotsad ja trellide ääres olev vinkelraud kõverad. Kaheosaline pakettaken oli väljastpoolt alläärest mõlemast nurgast kinnituskohalt lahti murtud, vasakpoolne aknaklaas katki. Juhataja kabineti põrandal olid näha mustad vedamise jäljed, seina ääres oli näha seifi koht - põrand oli heledam; on tõendatud, et 13.08.2007 kella 03:32 ajal tungiti sisse xxx asuvasse YYY ja varastati 2 seifi kogumaksumusega 5000 krooni , ühes seifis olnud 104 449,40 krooni sularaha ja kiirloteriipiletid väärtusega 22872,60 krooni . Seifid viidi ära mootorsõiduki taha ühendatud helehalli värvi järelhaagisega, mille tunnistaja H.M poolt antud kirjeldus langeb kokku samal öösel xxx maja juurest YYY kuulunud helehalli xxx tehnilises passis antud tunnustega.

YYY esindaja K.L ütlustega selles, et 19.11.2007.a. tööle minnes oli xxx asuva YYY kuuluva kaupluse YYY uks lõhutud , kaupluses olev signalisatsiooniseade rikutud, telefonijuhe katki lõigatud ning juhataja ruumist ära viidud arvuti monitor, seif , milles oli 214260,40 krooni sularaha, loteriivõidud ja Eesti Loto piletid. Kauplusest oli ära viidud pürotehnikat, teepakke, kohvi, raseerimisvahendeid ja tubakatooteid; tunnistaja S.L ütlustega selles, et 2007.a.

19. novembri hommikul ei saanud ta võtmega avada kaupluse YYY töötajate jaoks mõeldud ust. Kui appi tulnud autojuht ust tõmbas, tuli see eest ära, sest hinged olid läbi lõigatud. Kaupluse signalisatsioonipult oli katki löödud, juhtmed läbi lõigatud, juhataja kabinetist oli kadunud arvutimonitor ja seif, milles oli sularaha, kiirloterii piletid, kiirloterii võidud, kassavihikud koos kassajääkidega, võti, signalisatsiooni juhend. Kallite jookidega alkoholiriiul ja tubakatoodete riiul oli tühi, kauplusest oli võetud ka kohvi, teed, pürotehnika täiesti tühjaks tehtud, sein oli lõhutud;

YYY 20.11.2007.a. avaldusega ( I kd tl 166) , mille kohaselt 18.11.2007.a. öösel vastu 19.11.2007.a. tungiti tagaukse lõhkumise teel YYY kuuluvasse kauplusse YYY asukohaga xxx ja varastati seif koos rahaga, arvuti, alkoholi, tubakatooteid ja muud kaupa; Teatise ja teatise lisaga ( I kd tl 167, 168,169-172), millest nähtub, et seoses sissemurdmisega YYY öösel vastu 19. novembrit 2007 on YYY tekitatud kahju kokku 334852,30 krooni; tunnistaja O.V ütlustega selles, et häirekeskusse signaali seoses sissemurdmisega YYY xxx asuvasse YYY ei saabunud.

Kohapeal selgus, et kauplusse oli sisenetud uksest, millest keskseade asus 4-5 m kaugusel ning keskseade oli terava raudriistaga rikutud, mistõttu ei jõudnud keskseade teadet keskusele edastada; sündmuskoha vaatlusprotokolli, skeemi ja fotode ning asitõendi vaatlusprotokolliga ( I kd tl 179-208, 209-212), millest nähtub, et xxx asuva kaupluse YYY tagauks, millest pääseb ametiruumidesse, oli hingedelt maha võetud, ukse alumine hing läbi lõigatud, metallist ukse sisemisel poolel oli mitmes kohas rikutud ukse metallprofiil, seina sisse oli lõhutud auk ja näha katkised juhtmed, maas oli keskseade (lõhutud signalisatsiooni kast).

Laoruumi põrandaplaatidel oli näha mitu erineva pikkusega tumedat värvi lohisemisjälge. Kontoriruumi laua peal oli printer ja laua all arvutisüsteem, kuid puudus monitor. Müügisaali põrandal alkoholiriiulite juures oli terve pudel alkoholiga ja üks katkiläinud pudel. Alkoholi-, pürotehnika- ,tubakatoodete ja raseerimisvahendite riiulitel ning külmikus, kus asub viin, tühimikud, on tõendatud, et 19.11.2007 tungiti sisse xxx asuvasse YYY kauplusesse YYY ja varastati arvuti monitor, teeja kohvipakke, pürotehnikat, raseerimisvahendeid, tubakatooteid , alkoholi ning metallist raudkapp/seif , milles sularaha, Eesti Loto lotopiletid ja võidud.

Kannatanu I.O ütlustega selles, et 14.detsembril 2007.a. kella ühe ajal öösel varastati xxx kümne minuti vältel, mil ta ise garaažis oli, tema tumesinist värvi sõiduauto xxx

23 (50) registreerimismärgiga xxx, mille uksed ei olnud lukustatud ja mootor käis. Autos olid autopesula ehitusprojektid, linnavalitsusest saadud ehitusload, kimp võtmeid, milles garaaži-, suvilaja korterivõtmed, tehniline pass, mootorratta võti, kiiver, lood, xxx tagumised piduritrumlid, makk, võimendi, bassikõlar; väljatrükiga ARK andmebaasist ( II kd tl 19), millest nähtub, et I.O on ARK-is registreeritud tumesinist värvi universaal tüüpi kerega, automaatkäigukastiga xxx reg.märgiga xxx, VIN xxx omanik, on tõendatud, et 14.12.2007 kella 01:20-01:30 paiku varastati xxx I.O kuuluv sõiduauto xxx reg nr xxx koos sõidukis olnud süüdistuses loetletud esemetega.

Kannatanu U.A ütlustega, mille kohaselt 2008.a. veebruaris varastati xxx tema elukoha - maja nr xxx kõrval olevast vanast katlamajast temale kuuluv xxxi numbriga xxx ja üheteljeline järelhaagis xxx registreerimisnumbriga xxx, järelhaagises olnud pealesõiduteed olid maha tõstetud; tunnistaja M.K ütlustega, millest nähtub, et 14.02.2008.a. öösel kella kahe ajal kuulis tunnistaja xxx taga kolksatust ning automootori käivitamist ning nägi aknast võõrast tumedat autot, millel järelkäru taga, xxx suunas minema sõitmas. Seejärel sõitis auto bussijaama kaudu majade juurde tagasi ja jäi seisma teisele poole maja, misjärel käis kolksatus ja auto sõitis uuesti minema. Hommikul vanas katlamajas seisnud ATV-d ja järelkäru seal enam ei olnud; U.A ja tunnistaja M.K ütlustega haakuva 14.02.2008.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, tehnilise uuringu protokolli ja fototabelitega (II kd tl 57, 58-67), millest nähtub, et xxx vasakut kätt kõrgendikul asub vana katlamaja, mis koosneb seitsmest omavahel vaba ligipääsuga boksist. Majast nr xxx lugedes katlamaja esimese ja teise boksi vahel katlamaja põrandal olid metallikvärvi metallist alused käru pealesõiduks, katlamajast suunaga maja nr xxx poole lumel olid sõiduauto rehvimustri jäljed, ATV rehvimustri jälg ja jalatsijälg, ARK andmebaasi väljatrükiga ( II kd tl 56) , millest nähtub, et U.A on halli värvi xxx järelhaagise xxx reg.märk xxx, VIN xxx omanik;. ostu-müügilepinguga (VIII kd tl 8), millest nähtub, et YYY on 14.01.2008.a. müünud U.A ATV xxx reg.märgiga xxx, VIN kood xxx on tõendatud, et 14.02.2008 kella 2 paiku varastati xxx juures asuvast vanast katlamajast U.A kuuluv sõiduki järelhaagis xxx reg nr xxx ja ATV Kawasaki xxx

YYY esindaja K.T ütlustega selles, et seoses 14.veebruaril 2008.a. xxx asuva panga sularahaautomaadi vargusega kandis pank kokku 534680 krooni kahju pangaautomaadis olnud 327 850 krooni sularaha ja uue pangaautomaadi soetamisja paigaldamismaksumuse

206 830 krooni näol; YYY 14.02.2008.a. avaldusega kriminaalmenetluse alustamiseks (II kd tl 95), milles märgitakse, et öösel vastu 14.veebruari kell 03:53 kadus side xxx YYY hoone tuulekojas asuva YYY sularahaautomaadiga. Kell 03:55 registreeris häire G4S juhtimiskeskus, sündmuskohale saadeti kontrollima G4S patrull, kes tuvastas, et hoones olnud sularahaautomaat on ära viidud; tunnistaja U.M ütlustega selles, et ta elab xxx sama maja, kus asub YYY, teisel korrusel. 2008.a. veebruaris kuskil kella 4 ajal öösel kuulis läbi une mütsatusi, aknast välja vaadates nägi maja ees tumedat, ilma numbrita vanemat tüüpi universaalkerega sõidukit xxx millele taha oli ühendatud 1-teljeline lahtine haagis ja nägi kolme tumedas riietuses meest väljas toimetamas. Alt poe juurest kuulis mingit peksmise ja kangutamise häält. Auto tagurdati trepile lähemale ja kuulis kolksatusi. Kui akna lahti tegi ja politsei kutsuda lubas, kuulis

24 (50) öeldavat , et teeme kähku, mendid tulevad. Et jooksis ühe akna juurest teise juurde, nägi järgmisena momenti kui rahaautomaat oli juba käru peal ja üks meestest läks rooli, teine juhi kõrvalistmele, kolmas hüppas sõidu pealt auto tagaistmele; tunnistaja T.M ütlustega, mille kohaselt ärkas ta 14.veebruaril 2008.a. kella 3-4 vahel üles mingi kolksu peale. Magamistoa aknast nägi tumedat autot, mille taga olevale heledamale lahtisele haagisele hakati sikutama pangaautomaati. Kolm tumedas riietuses meest algul tirisid ja vaidlesid, siis üks läks haagise peale ja tõmbas, kaks meest lükkasid rahaautomaati treileri peale; väljasõiduaktiga ( II kd tl 138), millest nähtub, et 14.veebruaril 2008.a. saabus YYY ekipaaž kell 04:10 objektile YYY; 14.veebruaril 2008.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, tehnilise uuringu protokolli ja fototabelitega ( II kd tl 109-123), millest nähtub, et xxx majas asuva kaupluse YYY ukse ees trepil on olnud pistikuga juhtmetükk, trepiastmel plastiku tükk ja asfaldil kollasest metallist kruvi. Uksest sisenedes oli põrandal tsemendipuru ja plaaditükkide vahel maas kollasest metallist kruvi ja konto väljavõtte tšekk. Tsemendipuru eemaldamisel olid põrandas nähtavad poldiotsad, poltide kõrval 5 cm kaugusel kaks auku, on tõendatud, et 14.veebruari kella 4 paiku öösel varastati xxx YYY hoone tuulekojas asuv YYY sularahaautomaat koos selles oleva sularahaga. Sularahaautomaat tõsteti universaalkerega tumedat värvi sõiduki xxx taga olnud heledale järelhaagisele.

17.02.2008.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelitega ( II kd tl 72-86) on tõendatud, et xxx ääres jääl oli näha riideesemega ülepühitud jäljed, mis suundusid järve kaldalt lahtise vee poole. Järve jääs oleva augu ääres on näha õlile iseloomulikke laike, läbi vee oli näha haagise kastile iseloomulikku äärt. Järvest tõmmati välja xxx, millel kinnitus deformeerunud, puudus registreerimismärk, haagise elektrisüsteemi juhtmed olid ilma ühenduspistikuta, üks juhtmetest katki. Haagise paremas esinurgas oleval kleebisel olid rebimisjäljed, kleebisel näha VIN kood xxx ,haagise raamil paremal pool esiotsas on sisse pressitud numbrikombinatsioon xxx Haagise esimene vasakpoolne suunatule kate puudub, parempoolne rehv on tühi; ARK andmebaasi väljatrükiga ( II kd tl 56) , millest nähtub, et halli värvi xxx järelhaagise xxx reg.märk xxx VIN xxxomanik on U.A,. on tõendatud, et U.A 14.02.2008 samaaegselt ATV-ga varastatud järelhaagis xxx leiti 17.02.2008.a. xxx

08.05.2008.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, kaardi ja fotodega ( II kd tl 158- 165)on tõendatud, et sündmuskohal, mis asub xxx, on xxx poolt tulles paremal silla piirdetorul ja sillapiirdel teega ristisuunalised kriimustused. Sillapiirete all asfaldil on kolm plasttükki ja deformeerunud kondensaator, silla all ca 1 m sügavuses voolavas vees on osaliselt liivaga täitunud kaks metallist kasti. Ühe metallist kasti serval on neljakandiline sisselõige, kasti külge kinnitunud kolm juhet, teine metallist kast on seif, millel osaliselt koordunud halli värvi alt paistab kollane värv. Asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabelitega ( II kd tl 181-184) on tõendatud et 08.05.2008.a. xxx silla alt jõest leitud hallika värvusega osaliselt roostes raudkapi, millel värvkate osaliselt maha koorunud ja paistis alumine värv, uksest on välja lõigatud tükk, väljalõike juures asub lukustusmehhanismi avamiseks mõeldud, deformeerunud keerdlink. Eraldi asetseb raudkapi tugevalt roostes lukustusmehhanism. Seifile omistati number xxx ja seif jäeti hoiule Lõuna Politseiprefektuuri lattu. Tunnistaja I.L ütlustest nähtub, et xxx politseis käis ta vaatamas seife ja seal oli seif, mis oli samamoodi üle värvitud nagu kauplusest YYY ära võetud halli värviga üle värvitud seif. Tunnistaja kinnitab, et kriminaalasja I kd tl 146 oleval fotol on üks seifidest, mis kauplusest

25 (50) ära võeti. Et kriminaalasja I kd tl 146 oleval fotol ja II kd tl 182 oleval fotol on sama seif, järeldub eeltoodust, et 08.05.2008.a. leiti xxx silla alt jõest kauplusest YYY varastatud seif ( raudkapp).

Tehnilise uuringu protokollist ( II kd tl 176-178) nähtub, et 08.05.2008.a. xxx silla alt leitud teine metallkast, millesse kinnitusid elektrivoolujuhtmed, oli sularahaautomaadi korpus.

23.05.2008.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, fototabelite ja tehnilise uuringu protokolliga ( II kd tl 186-197) on tõendatud, et 23.05.2008.a. tõsteti xxx silla kõrvalt veest välja veel metallesemeid, mis väljatõstes osutusid sularahaautomaadi osadeks – ülaosa, millel küljes monitor, nupustik ja elektrikaablid, tõstmise käigus kukkus seadmest välja CD plaat ja metallkapp, milles arvuti ja elektrikaablid. Ekspertiisimaterjali võtmise protokollist ( II kd tl 198-204) nähtub, et 21.11.2008.a. võeti 08.05.2008.a.xxxsilla alt jõest leitud sularahaautomaadi seifiosalt ning 23.05.2008.a. xxx silla alt jõest leitud sularahaautomaadi korpuselt ja ekraaniosalt värviproovid. Asitõendi vaatlusprotokolli ja tehnilise uuringu protokolliga ( II kd tl 87,88-89) on tõendatud, et xxx välja tõstetud U.A kuuluva hõbedast värvi järelhaagise põhjal oli tagant vaadates parempoolsest küljest 10 cm kaugusel 3 cm laiune katkendlik rohekat värvi muljumislohistamisjälg, parempoolsest äärest 77 cm kaugusel samasugune jälg. Haagise põhja küljest lõigati lahti osakesi, millel oli näha jälje struktuur ja värv. Osakesed ja haagisest leitud kruvi pakiti minigrip kilekottidesse (pakend1 ja pakend2). Ekspertiisimäärusest ( II kd tl 205-206) nähtub, et 23.12.2008.a. määrati keemiaekspertiis, tuvastamaks , kas xxx silla kõrvalt veest leitud sularahaautomaadi osadelt võetud värviproovid on pärit samalt objektilt kui pakendis 1 sisalduv värviproov, mis oli võetud xxx leitud, U.A kuuluvalt sõiduki järelhaagiselt xxx reg.märgiga xxx Ekspertiisiaktis ( II kd tl 207-209) antud eksperdi arvamusest nähtub, et järelhaagise xxx registreerimismärgiga xxx põhjalt väljalõigatud osadel leiduv võõrladestus on värvkate, mis on samaliigiline YYY sularahaautomaadi seifiosa värvkattest võetud värvkatteprooviga värvi, struktuuri ja koostise poolest. Seega võib järelhaagise xxx reg nr xxx põhjalt välja lõigatud osadel leiduv värvkatte võõrladestus pärineda YYY sularahaautomaadi seifiosa värvkattelt.

Tunnistaja M.L ütlustest nähtub, et ta omab xxx mille lähedusest voolab mööda xxx 2008.a. kevadel kui vesi alanema hakkas, märkas, et midagi on nagu valesti - vesi silla all käitus imelikult. Jõkke ujuma minnes avastas, et sinna on midagi sisse loobitud. Esimesena sikutas välja eseme, mis hiljem osutus rahaautomaadi mingiks sisemiseks osaks. Vees oli ka seifiuks ja mingi kollast värvi seif. Helistas politseisse ja edasi toimetas kohapeal politsei, kes tõi veest välja seifi ja autoosad. Käisid seal mööda jõge ja leiti katki lõigatud tumesinist värvi xxx metallosad – tiib ja põhi, xxx oli jões juppidena Kui 2007.a. ujumas käis, tavaliselt ujub sügiseni välja, siis neid asju veel jões ei olnud. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelite, tehnilise uuringu protokolliga ( II kd tl 211- 233, 234) on tõendatud, et 08.06.2008.a. on xxxx vahetus läheduses xxx maantesilla betoonäärisel olnud nähtavad kahjustused ja sillapiirde metallosal olid täkked. Silla läheduses oli jões näha erineva kujuga esemeid. Jõest toodi välja metallist neljakandiline kast, mille ülemises paremas nurgas 2 metallplaati kirjadega xxx, xxxx xxxx selle eseme kõrvalt 90cm kauguselt sillale lähemal, kalda peal asus plekist kast, millel kaks lahtist külge ja üks külg osaliselt lahtine, eset ringi pöörates näha erinevad mehhanismid, seifi tüüpi raudkapp, mille avamisel leiti sellest võti koos võtmehoidjaga, erinevate loteriide piletid ( Talveloos, Summ, Toyota jt) 2 vihikut käsitsikirjutatud märkmetega, kohe vahetult silla all oli näha kahte

26 (50) erineva kujuga autoosa, mis ulatusid osaliselt veest välja ja jõest avastati töö käigus veel sõiduauto osasid, mis toimetati kaldale ja fotografeeriti. Asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabelitega ( III kd tl 27-39) on tõendatud, et 08.06.2008.a. sündmuskoha vaatluse käigus xxx maanteesilla alt jõest leitud raudkapp/seifi pealmine värv oli suures osas maha koordunud, alumine värv kollane. Raudkapi ukse keskel ümmargune keerdlink ja selle kohal luku võtmeauk. Luku võtmeaugu ja keerdlingi vahel 32 cm pikkune ja ca 3 mm laiune lõikejälg.

Raudkapile omistati number xxx. Raudkapis asunud ja 08.06.2008.a. sündmuskoha vaatluse käigus pakenditesse 1-7 pakendatud esemeteks olid avatud mänguväljaga 33 kiirloterii piletit „Miniloos“ maksumusega 5 krooni tk, 7 kiirloterii Reisiloto“ piletit maksumusega 20 krooni tk, millede mänguväli avatud, mänguväljadel võidud vahemikus 5-50 krooni, 17 kiirloterii piletit „Summ“ maksumusega 10 krooni tk;2 kiirloteriipiletit „Väike Vanker“ maksumusega 10 krooni tk. Loteriipiletite mänguväljad olid avatud, piletid olid veekahjustusega, loetamatud osaliselt kokku kleepunud ja üksteise küljest eemaldamisel osaliselt kattekiht rebenenud.

Raudkapis olid ka kiirloteriipiletite Talveloos, Autoloos rebenenud tükid, jooneline kaustik ilma kaaneta, kaustikus käsikirjalised tekstid kuupäevaliselt müügi arvete kohta, kaustiku lehed veekahjustusega; määrdunud ümbrik, millel kirje YYY, xxx, omavahel kokku kleepunud paberid, peal näha käsikirjaline kirje YYY.., osaliselt kokkukleepunud lehtedega kaustik, milles käsikirjalised tekstid kuupäevaliselt müügiarvete kohta, 2 tk kokku kleepunud ümbrikku pealt kirjega YYY, 1 kroonine münt, sinise-kollase kirju kleeppilt, plastikkaart, võti koos võtmehoidjaga, millel kiri Red & White.

Kannatanu esindaja K.L ütlustega selles, et ta käis politseis vaatamas mitmeid raudkappe ja tundis ära YYY poest varastatud seifi ning kohtu poolt avaldatud fototabelil ( I kd tl 178) on YYY varastatud seif , fototabelitel (III kd tl 29-39) on kaupluses YYY müügis olnud kiirloterii „Miniloos“,“Reisiloto“, „Summ“, „Talveloos“, „Väike Vanker“, „Autoloos“ kahjustatud piletid, fotodel kujutatud tükk kassavihikust, kirjaümbrik ja teised paberid on samuti pärit YYY kauplusest YYY ning tunnistaja S.L ütlustega , et päris palju aega hiljem sai ta uurija käest kätte vettinud kiirloto võidupiletid, kassa kaustiku, võtme, on tõendatud, et 08.06.2008.a. sündmuskoha vaatluse käigus xxx maanteesilla alt jõest leitud raudkapp/seif oli varastatud 19.11.2007.a. xxx asuvast YYY.

Asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabelitega ( III kd tl 1-25) on tõendatud, et 08.06.2008.a. sündmuskoha vaatluse käigus xxx maanteesilla alt jõe äärest leitud metallist ese oli halliks värvitud sularahaautomaadi seifiuks, mille üks kinnitushing oli küljest lõigatud, teine kinnitushing poolik. Seifiukse ääres oli deformeerunud ja poolik kinnitushing, mis kinnitatud ristpea kruvidega. Üks kinnituskruvi keerati lahti. Kruvil oli peal ristikujuline süvend kruvikeeraja otsiku jaoks, ristikujulisel süvendil pindmine X kujuga sisselõige, kruvipea oli kuuekandiline pea alumises ääres oleva ümara randiga, kruvipea laius kandi pealt 7 mm. Kruvipea alumine pool oli sakiline, kruvi keerme ots tömp. Sularahaautomaadi seifiuksele omistati number xxx Suuruselt ja kujult sobis seifiuks 08.05.2008.a. sündmuskoha vaatluse käigus xxx alt jõest leitud seifiga, millele omistati number xxx. Seifil nr xx olevad sisselõiked olid sama laialt kui laialt paiknesid seifiuksel ümarast metallist lukustusvardad. Seifiukse äärel oli 2-3 mm laiune sisselõige. Kui paigutati seifiuks seifi nr xxx ette, oli sisselõige seifiuksel kohakuti seifil nr xxx oleva lõikega. 23.05.2008.a. sündmuskoha vaatluse käigus samast kohast silla alt leitud sularahaautomaadi detailideks oli määrdunud ja kuivanud poriga kaetud sularahaautomaadi ekraaniosa koos raamiga, millel ees paremal küljel silt kirjega YYY, xxx ning sularahaautomaadi korpus koos elektroonilise seadmega, millele omistati number 8G. Sularahaautomaadi ekraaniosale omistati number 6G, ekraaniosa tagumisest küljest väljakeeratud kruvi pakendati pakendisse 7G

27 (50) Tunnistaja A.P ütlustest nähtub, et ta töötab YYY, kus haldab sularahaautomaate ja pangatehnikat ning seoses 14.02.2008.a. xxx varastatud sularahaautomaadiga politsei poolt tehtud kirjaliku järelepärimisega andis ta lisatud fototabelite alusel järelepärimisele kirjaliku vastuse. Tegu oli NCR Corporation toodanguga, mida YYY kasutab, mudel xxx. Tunnistaja selgitab, et temale tutvumiseks ja hinnangu andmiseks esitati politsei poolt kohtu poolt avaldatud fototabelid ( III kd tl 4-25), millede alusel ta kinnitab, et see sularahaautomaat kuulus YYY Sellise seerianumbriga sularahaautomaat on võetud arvele ja see oli paigaldatud xxx alevikku. Fotol 44 ( III kd tl 25) on selle sularahaautomaadi sees asetsenud CD plaat, mis pannakse kaasa kõikidele NCR tüüpi sularahaautomaatidele. Kohus märgib, et tunnistaja A.P ütlused ja Lõuna Politseiprefektuuri päringule 23.03.2009.a. koostatud YYY IT teeninduse osakonna vastus ( ( II kd tl 154-155) on adekvaatsed. Tunnistaja , YYY esinduse juhataja, J.V ütlustega on tõendatud, et nende andmebaasis on numeratsioon, mille alusel identifitseeritakse seadme paiknemise asukoht. Teda kutsuti identifitseerima rahaautomaati, mis oli veest välja toodud , juppideks lagunenud ja suhteliselt amortiseerunud. Tuvastas seadme seerianumbri järgi asukoha, tüübi ja seadme komplekti ning selle, et seade on komplektis. Selle mudeli sisu, seadme osad, sobisid selle konkreetse seerianumbriga mudeliga. Korpuse osal oli number xxx ( II kd tl 147) , antud number on fikseeritud YYY andmebaasides ja sellise numbriga sularahaautomaat asus xxx Tunnistaja kinnitab, et kõik detailid, mis on kujutatud fotodel 1-5 (II kd tl 148-150) on ühe ja sama sularahaautomaadi komplekt.

Asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabelitega ( II kd tl 124-125) on tõendatud, et 14.02.2008.a. sündmuskoha ( xxx asuva hoone tuulekojas asunud YYY sularahaautomaadi varguse kohas) vaatluse käigus pakendatud pakend nr 3 sisaldab 9 mm pikkust kollaka värvusega metallist kruvi, mille peal risti kujuline süvend kruvikeeraja otsiku jaoks, risti kujulisel süvendil pindmine X kujuga sisselõige. Kruvipea on kuuekandiline ja selle alumises ääres ümar rant, kruvipea laius kandi pealt 7 mm. Kruvipea alumine pool on sakiline, kruvi keerme ots on tömp. Kruvi pakendati pakendisse 1 N. Sündmuskoha vaatluse käigus pakendatud pakend nr 4 sisaldab 13 mm pikkust kollaka värvusega metallist kruvi, mille peal risti kujuline süvend kruvikeeraja otsiku jaoks, risti kujulisel süvendil pindmine X kujuga sissselõige. Kruvipea on kuuekandiline ja selle alumises ääres ümar rant, kruvipea laius kandi pealt on 10 mm. Kruvipea alumine pool on sakiline, kruvi keerme ots on tömp. Kruvi pakendati pakendisse nr 2 N. Asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabelitega ( II kd tl 90-93) on tõendatud, et 17.02.2008.a. xxx olnud järelhaagisest leitud kruviga pakend 2 sisaldas 13 mm pikkust kollaka värvusega metallist kruvi, mille peal risti kujuline süvend kruvikeeraja otsiku jaoks, risti kujulisel süvendil pindmine X kujuga sisselõige. Kruvipea oli kuuekandiline ja selle alumises ääres ümar rant, kruvipea laius 7 mm. Kruvipea alumine pool oli sakiline, kruvi keerme ots tömp. Kruvi pakendati pakendisse 1B.

Asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelitest ( V kd tl 12-13,14-15) nähtub, et 14.02.2008 xxx asuvast YYY tuulekojast YYY sularahaautomaadi varguse sündmuskohalt kaasa võetud ja 03.06.2009 vaatluse käigus pakendisse nr 1N pakendatud kruvi, pakendisse 2 N pakendatud kruvi, 14.02.2008 xxx varastatud järelhaagiselt xxx reg nr xxx 21.02.2008 toimunud vaatluse käigus kaasa võetud ning 07.03.2009 vaatluse käigus pakendisse 1B pakendatud kruvi, 08.06.2008 sündmuskoha vaatluse käigus xxx maanteesilla alt jõe äärest leitud seifiukse küljest võetud, 12.01.2009 asitõendi vaatluse käigus pakendisse nr 3G pakendatud kruvi, 23.05.2008 sündmuskoha vaatluse käigus xxxsilla alt jõest leitud sularahaautomaadi ekraaniosa küljest võetud, 12.01.2009 asitõendi vaatluse käigus pakendisse nr 7G pakendatud kruvid on ühiste väliste tunnustega , kruvide xxx, pead on ühesuguste

28 (50) mõõtmetega, kruvid xxx on ühesuguste mõõtmetega, kruvid on ühesuguse värvusega, millest järeldub, et kõik vaadeldud kruvid on pärit sularahaautomaadi osade küljest..

Kohus leiab, et eespool käsitatud tõenditega on tõendatud, et 08.05.2008.a. ja 23.05.2008.a. sündmuskohtade vaatluste käigus xxx sillalt ja silla alt jõest ning 08.06.2008.a. xxx maanteesilla alt jõest leiti ühe ja sama s.o 14.02.2008.a. xxx alevikust varastatud YYY kuulunud sularahaautomaadi tükeldatud osad. 14.02.2008 öösel kella 2 paiku xxx külast varastatud U.A järelhaagist xxx reg nr xxx, mis leiti 17.02.2008.a. xxx järvest, kasutati samal öösel kella 4 ajal toime pandud xxx asunud YYY kuulunud sularahaautomaadi varguse toimepanemisel.

Asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabelitega ( III kd tl 41-50) on tõendatud, et 08.06.2008.a. leiti xxx maanteesilla alt jõest ja jõe äärest metallist, tumesinist värvi sõiduki esimese parempoolse külje keredetailid, millele kinnitusid erinevad juhtmed, trossid ja mehhaanilised osad, keredetailil näha esimene osa VIN koodist xxx, tumesinist värvi sõiduki kere küljest lahti lõigatud esimese vasakpoolse külje keredetail, millele kinnitusid tumesinist värvi plekist tiivaosa, erinevad juhtmed, trossid ja mehhaanilised osad, tumesinist värvi sõiduki tagumise parempoolse külje keredetail ( lahti lõigatud sõiduki kere küljest) , millele kinnitus kütusepaagi kork, tumesinist värvi sõiduki katuseosa ( sõiduki kere küljest lahti lõigatud), tumesinist värvi sõiduki tagumise vasakpoolse külje keredetail, millele kinnitub katkine tuli, tumesinist värvi sõiduki esimene parempoolne tiivaosa, metallist sõiduki kaks põhjadetaili ( kere küljest lahtilõigatud), tumesinist värvi sõiduki keredetail, millel kleebis , neli väikesemõõdulist detaili ja määrdunud polstriosa, mis eraldusid kuivamise ja transpordi käigus, määrdunud plastikust sõiduki logar.Detailidele omistati numbrid xxx

Asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabelitega( IV kd tl 169, 172-178) on tõendatud, et 23.10.2008.a. S.S elukohast ära võetud sõiduauto xxx registreerimisnumbriga xxx on universaaltüüpi kerega, tumehalli värvi ja toonitud tagumiste akendega. Sõidukil on all neli ühesugust 5 kodaraga valuvelge, milledel Continental suverehvid. Mootori katte all on mootori kere külge needitud plekist tahvel, millel muuhulgas sõiduki VIN kood xxx Sõiduki esimesed istmed on nahkkattega, tagumised istmed tekstiilkattega. Sõidukil on peal Alppine magnetofon/raadio. Esimeste uste polstritel on puitimitatsiooniga iluliist ja tekstiili osa on otse ülevalt alla triibuga, tagumiste uste polstritel iluliiste pole ja tekstiili osa on nurga all oleva triibuga.

Läbiotsimisprotokolli ja asitõendi vaatlusprotokolliga ( V kd tl 25-27, 28-38) on tõendatud, et 27.10.2008.a toimunud läbiotsimisel xxx leiti garaaži lae pealsest ruumist ja võeti ära sõidukile xxx kuuluvad 2 tumesinist tagumist ust, 2 tumesinist esimest ust, 2 esimese ukse polstrit, 4 radiaatorit, 1 punast värvi tagatuli, 1 kaheosaline filtrikorpus, kliimaseade, ventilatsiooni jagamiskast, katki lõigatud plastmassist kanister, mille sees on: lülitite juhtplokk, ABS aju, airbag'i aju, sigaretisüütaja, 12 releed, 2 esilaternat (vasakja parempoolne) näidikuteplokk; ukse summutusmatid; sinist värvi juhiiste, 2 kummist lõdvikut; esistange nurk; pagasiruumi põhja kate; pagasruumi pealmine kate; 2 tagumist jalamatti; käigukast nr xxxx

Ekspertiisimäärusega ( III kd tl 52-53) määrati tehniline ekspertiis tegemaks kindlaks: 1) kas 08.06.2008.a. xxxx maanteesilla all toimunud sündmuskoha vaatluse käigus xxx leitud sõiduki detailid on pärit sõidukilt on xxx registreerimismärgiga xxx (VIN kood xxx , s.oxxx varastatud I.O sõidukilt ; 2) Kas 27.10.2008.a. S.S elukoha läbiotsimise käigus aadressil xxx leitud 48 sõiduki

29 (50) detaili on pärit sõidukilt xxx registreerimismärgiga xxx (VIN kood xxx 3) Kas 08.06.2008.a. xxx silla all toimunud sündmuskoha vaatluse käigus xxx leitud sõiduki detailid xxx ja 27.10.2008.a. S.S elukoha läbiotsimise käigus leitud 48 sõiduki detaili moodustavad tervikuna ühe sõiduki? 4) Kas sõiduki xxx regmärgiga xxx xxx (VIN- xxx) s.o. S.S kasutuses olnud sõiduki peal olev mootor või mõni muu detail on pärit sõidukilt xxx registreerimismärgiga xxx ( VIN kood xxx) s.o xxx varastatud I.O sõidukilt ; 5) Kas pakendis nr 1S oleva võtme näol on tegemist selle sõiduki võtmega, mille detailid nr xxx leiti 08.06.2008.a. xxx silla all toimunud sündmuskoha vaatluse käigus 6) Kas pakendis nr 1S oleva võtme näol on tegemist selle sõiduki võtmega, mille 48 detaili leiti 27.10.2008.a. S.S elukoha läbiotsimise käigus aadressil xxx Ekspertiisiaktis ( III kd tl 55-78) antud eksperdi arvamusest nähtub, et

1. akti uurimuslikus osas toodud põhjendustest saab järeldada, et kõik olulised kereosad (1R- 9R) pärinevad sõiduautolt xxx registreerimismärgiga xxx tehasetähis xxx). 2.Akti uurimuslikus osas käsitletud kereosad, agregaadid ja detailid (mis on ära võetud 27.10.2008.a. S.S elukoha läbiotsimise käigus xxx) pärinevad üldja/või eritunnuste alusel sõiduautolt xxx tehasetähisega xxx (registreerimismärgiga xxx). Sõidukiosade hulgas olev diiselmootor pärineb sõiduautolt xxx tehasetähisega VIN- xxx(regmärgiga xxx) ning ilmselt pärineb samalt autolt ka näidikute plokk ja esiuste polstrid.

3. Punktides 1 ja 2 on teineteisest sõltumatutest asjaoludest lähtuvalt tuvastatud, et mõlemal juhul on peamises ulatuses tegemist sõiduauto xxx tehasetähisega xxx registreerimismärgiga xxx) osadega. 4.Sõiduautol xxx regmärgiga xxx olev mootor numbriga xxx on tehase poolt paigaldatud sõiduautole xxx tehasetähisega xxx(registreerimismärgiga xxx).

5.6. Pakendis 1S olev xxx-logoga võti, mille vastavalt ekspertiisimäärusele esitas sõiduauto xxx reg.märgiga xxx (VIN-kood xxx) kasutaja/omanik, keerab takistuseta hoiuruumis oleva parempoolse esiukse lukku. Parempoolne esiuks pärineb akti uurimuslikus osas toodud põhjendustest lähtuvalt sõiduautolt xxx tehasetähisega xxx(registreerimismärgiga xxx).

Eeltoodust nähtub, et S.S oli paigaldanud enda kasutuses olnud sõidukile xxx regmärgiga xxx I.O varastatud sõiduki mootori, näidikute ploki ja esiuste polstrid, ning nii jõest kui S.S elukohast leitud ja ära võetud kereosad, agregaadid ja detailid pärinesid valdavalt I.O varastatud sõidukilt xxx registreerimismärgiga xxx

I.O ütluste ning fototabelitega ( II kd tl 9-12) on tõendatud, et politseis nägi ta enda auto juppideks lõigatud keredetaile. Oli terve auto, ei olnud katust ja tagaluuki, uksed olid olemas, tema käes olnud vana võti keeras ukse lahti. Võõrale xxx oli paigaldatud tema sõiduki käigukast, mootor, autos oli temale kuuluv CD makk, lae käepidemed olid tema xxx omad, suunatuli pärines tema autolt, automaatkäigukasti tabloo oli tema oma, xxx olid sees kummimatid, mis olid tema vanast xxx pärit ja mida ta kasutas enda xxx. Sellele xxx oli paigaldatud tema auto xxx pagasiruumi põhjakate, veel tundis ta ära enda auto tagaluugi juhtmestiku, sest juhtmeid oli ise teibiga kinnitanud. Ka tundis ära enda sõiduki uksed värvuse ja polstri järgi. Oli pildistanud enne kui auto ära varastati, oma sõidukit xxx ja ka sõiduki velge. Ülekuulamisprotokolli lisaga ( II kd tl 6) on tõendatud, et kannatanu I.O on uurijale andnud foto temalt varastatud xxxi veljest, millel kuupäev 27. november 2007 ja fotodel ( II kd tl 18) on I.O varastatud xxx , mida on pildistatud 29.novembril 2007.

Asitõendi vaatlusprotokollist ( IV kd tl 191, 202) nähtub, et 23.10.2008.a. S.S elukohas xxx toimunud läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud bensiinimootoriga punast värvi

30 (50) ketaslõikurile xxx on kinnitatud musta värvi lõikeketas kirjetega xxx xxx, tera on kulunud, mis viitab lõikeketta kasutamisele. Ketaslõikur pakendati pakendisse 1L. Asitõendi vaatlusprotokolliga ( IV kd tl 170,181-182) on tõendatud, et S.S kasutuses olnud sõidukist xxx reg,märgiga xxx pakiruumis olnud 6 lõikeketast SG-Elastic pakendati pakendisse 2C.

Ekspertiisiaktist ( III kd tl 87-97,98) nähtub, et ekspertiisiks esitati pakend 1G – 09.05.2008.a. xxx silla alt jõest leitud sularahaautomaadi seifiosa, pakend 1H – samal ajal samast kohast silla alt leitud seif, pakend 1-J – 08.06.2008 xxx silla alt jõest leitud seif, pakend nr 2G – 08.06.2008.a. samast kohast silla alt jõest leitud sularahaautomaadi seifiosa uks, 06.06.2008 xxx leitud sõidukidetailid, millest osadel lõikejäljed. Võrdlusmaterjalina esitati eksperdile 23.10.2008.a. läbiotsimise käigus S.S elukohas leitud bensiinimootoriga ketaslõikur Dolmar koos lõikekettaga ( pakend 1L), pakend nr 2 , milles 24.10.2008 S.S kasutuses olnud sõiduki xxx reg.märgiga xxx vaatluse käigus leitud 6 lõikeketast ja pakend nr 2F, milles 23.10.2008 S.S kasutuses olnud sõidukist xxx reg.märgiga xxx vaatluse käigus leitud 1 lõikeketas. Eksperdi arvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud sularahaautomaadi seifil nr xxx seifi uksel nr xxx seifil nr xxx, seifil nr xxx ja sõiduki detailidel olevad lõikejäljed võidi tekitada eskpertiisiks esitatud lõikeketaste SG-Elastic analoogsete ketastega, mis sobivad ekspertiisiks esitatud ketaslõikurile DOLMAR. Ekspertiisiks esitatud sularahaautomaadi seifiosa uks xxx oli lõikejälgede tekitamise ajal sularahaautomaadi seifiosa nr xxx küljes. Ekspertiisiks esitatud seifiosal nr xxx oleva lõike tekitamise tagajärjel osutus võimalikuks avada seif ilma kõrvalise esemeta. Eeltoodust nähtub, et ekspertiis ei välista, et xxxsilla juurest veest ja samas vallas xxx xxx silla juurest veest leitud esemete tükeldamiseks võib olla kasutatud S.S elukohast leitud ketaslõikurit ja lõikekettaid. Ekspertiis kinnitab, et xxx jõest leitud sularahaautomaadi seifiosa uks oli ketaslõikuriga lahti lõigatud xxx jõest leitud sularahaautomaadi seifiosalt. Eeltoodust järeldub, et esemed visati xxx ( s.o sündmuskoha skeemist ( II kd tl 168 ) nähtuvalt lähestikku asuvate) xxx sildade juures jõkke samade isikute poolt.

S.S ütluste kohaselt on tema kätte jõudnud autojuppe seoses sellega, et tema kasutuses olnud ema xxx turbodiisel mootor läks katki ja oli varuosasid vaja, sest mootori kordategemine oleks kalliks läinud. Helistas tuttavad läbi ja pakuti mootorit ja veel midagi nipet-näpet, midagi erilist ei olnud. Käigukast oli, see hakkas ema autol ka ära minema, tuledevärk oli ka, need olid esituled, defektiga. Tartust tuttavalt, kelle nime mainima ei hakka, ostis. Jupid toodi koju ära, äralõigatud vrakk, et võta endale ka. Ütles, et hea küll. Autokere viskas märtsikuus suvalise xxx tee ääres jõkke. Temale süüks arvatud vargustest ei tea midagi. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19.09.2005.a. otsuse nr 3-1-1-74-05 punktis 15 on kolleegium märkinud, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste tõenditega. Oluline on muu hulgas hinnata ka ütlustes väljendatud asjaolude „elulist usutavust“ ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Kohus leiab, et S.S ütlused ei ole usutavad. Tuttava nime, kellelt väidetavalt autoosad ostis, S.S ei nimeta. Kohus ei pea usutavaks, et keegi, kellelt tahetakse osta vaid mootorit või mootori varuosasid, tarib kohale terve tükkideks lõigatud sõiduki kere, aga sellele lisaks ka vanad porimatid. S.S ütluste kohaselt otsis ta enda kasutuses olnud sõidukile mootori varuosasid, siis seletab, et talle müüdi xxxjupid ja mittevajalikud jupid tulid kaasa, kuid nähtuvalt eelpoolkirjeldatud asitõendite vaatlusprotokollidest on I.O sõiduk tükeldatud osadeks just nii, nagu S.S vaja oli, s.o selliselt, et oleks võimalik kõike, mis vähegi sobis, paigaldada S.S kasutuses olevale xxx või hiljem

31 (50) selle juures ära kasutada, mida tõendab asjaolu, et palju sõiduki detaile oli S.S jätnud enda elukohta. Kohus märgib, et S.S, kes eeluurimisel väitis, et ei ole temale esitatud kahtlustuses toodud kuritegusid toime pannud ning kellel pärast prokuröri süüdistuskõnet oli ilmselgelt raskusi vastamaks kohtu küsimusele, millistes süüdistuse episoodides ta enda süüd tunnistab ( VII kd tl 56-57), on kohtuliku uurimise käigus ütlusi andes olnud kalkuleeriv ja rääkinud ainult sellistest süüdistuses toodud episoodidest ja nende episoodidega seonduvatest asjaoludest, mille eitamisel pole olnud mõtet seoses neid asjaolusid kinnitavate otseste tõendite olemasoluga. Kohus märgib, et visuaalsel vaatlusel on I.O kuulunud xxx reg.märgiga xxx ( II kd tl 18) ja S.S kasutuses olnud xxx reg.märgiga xxx ( IV kd tl 172) välimuselt väga sarnased, mistõttu kohtueelses menetluses on uurija esmasel vaatlusel S.S kasutuses olnud sõiduki margiks märkinud xxx ( IV kd tl 90,91-94) . Nähtuvalt sõidukite registreerimistunnistustest oli I.O varastatud universaalkerega xxx tumesinine (II kd tl 19), S.S kasutuses olnud universaalkerega xxx tumehall (IVkd tl 189) , seega pimedas võivad autod tunduda sama värvi. I.O ütluste kohaselt tema sõiduauto, mille mootor töötas , varastati xxx loetud minutite jooksul kella ühe ajal öösel, millest järeldub kohtu arvates, et I.O sõiduki vargus oli toime pandud pigem hetkeajendil kui ettekavatsetult ja selle auto varastanud isik oli huvitatud just sellist marki sõidukist. Kriminaalasjas uuritud tõenditest nähtub, et S.S oli kombeks öösiti ringi sõites talle vajaminevat otsida (xxx sularahaautomaadi varastamiseks vajaliku järelkäru varguse episood ), kusjuures S.S ei olnud võõras ka xxx ( xxx kavandatud sularahaautomaadi vargus). S.S, kes enda ütluste kohaselt muretses ketaslõikuri Dolmar selle tõttu, et tegeles vanarauaga, ei viinud metallist auto kere osasid mitte vanaraua kokkuostu, vaid pidas vajalikuks need jõkke visata. Kohtu arvates kuriteo jälgede peitmisest on huvitatud eelkõige kuriteo täideviinud isikud. Eeltoodud tõendeid kogumis ja siseveendumuse järgi hinnates loeb kohus tõendatuks, et I.O sõiduki xxx reg.märgiga xxx varastas 14.12.2007.a. xxx S.S.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on kohtulahendi nr 3-1-1-12-07 p-s 8 märkinud, et Põhiseaduse § 22 lg-st 2 tulenev ja ka KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud nn in dubio reo põhimõttest ei tulene mingil määral, et isikut süüstavaid järeldusi saaks teha üksnes otseste tõendite pinnalt ja et süü tuvastamisel ei tohiks tugineda kaudsetele tõenditele. See tähendab, et otseste tõendite puudumine iseenesest ja vahetult ei tähenda veel kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Täiesti loomulik on see, et otseste tõendite puudumisel püütakse otsida ja leida isiku süüd kinnitada võivaid kaudseid tõendeid ja põhimõtteliselt pole välistatud, et süüdimõistev kohtuotsus tuginebki üksnes kaudsetele tõenditele, kui need oma kogumis võimaldavad rääkida süü tõsikindlast tuvastatusest. Tunnistaja U.M kinnitas, et talle ülekuulamisel näidatud fotodel ( II kd tl 143) kujutatud autot nähes pidas ta seda autot samaks autoks, millega pandi toime sularahaautomaadi vargus xxx. Auto oli samasugust tumedat värvi, tumedate klaasidega. Arvas, et auto võis olla xxx täpselt ei osanud öelda. Arvestades sõidukite sarnasust, võis kohtu arvates selleks autoks olla ka S.S kasutuses olnud xxx. Kohtu poolt uuritud tõenditega on tuvastatud, et kõiki S.S süüks arvatud eelpoolkirjeldatud vargusi iseloomustavad ühesugused võtted ja viisid. Varasemalt on välja valitud kuriteo toimepanemise kohad, varastatud ja hiljem tarbetuks osutunud esemed on visatud xxx lähestikku asetsevate xxx sildade juures xxx, kusjuures S.S enda ütluste ja kirjalike tõenditega on tõendatud, et I.O varastatud sõiduki osad viskas S.S jõkke xxx silla juures. xxx varastatud sularahaautomaadi osad leiti nii xxx külas asuvate sildade juures veest. Tõendatud on, et kõik esemed visati samasse kohta ajavahemikus 2007.a. september-oktoober kuni 2008.a. mai. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et erinevad kurjategijad, pannes kuritegusid toime erinevates kohtades xxx viskaksid varastatud esemete

32 (50) ebavajalikke detaile just samasse kohta xxx, olles esemed eelnevalt identsel viisil tükeldanud. Kohtuistungil esitas S.S kaitsja kohtule ketaslõikuri Dolmar tootekaardi ( VII kd tl 220), tõendamaks S.S ütlusi selles, et ketaslõikuri ostis ta alles 2007.a. oktoobris. Kohus märgib, et nimetatud tootekaart ei oma tõenduslikku tähendust , kuna sellest ei nähtu, kes ja millal ketaslõikuri Dolmar ostis. Kriminaalasja materjalide juures on tootekaart (III kd tl 176) , millel on märgitud toote müüja ja võetud ostja allkiri. S.S kaitsja poolt esitatud tootekaardil on esialgne kuupäev 21.05.2007 maha tõmmatud ja kirjutatud käsitsi kuupäev 09.10.2007, puudub ostja allkiri, mille kauplus enne tootekaardi väljastamist ostjalt võtab, sest tootekaart väljastatakse selleks, et teavitada ostjat käitumisest võimalike pretensioonide esitamise korral. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas ei ole oluline kas ketaslõikuri Dolmar soetas S.S 2007.a. mais või oktoobris , sest esemeid tükeldada ja jõkke visata oli võimalik ka 2007.a. oktoobris, kuna tunnistaja M.L ütlustega on tõendatud, et kuni sügiseni jões mingeid esemeid ei olnud ning on üldteada, et 2007.a. sügis oli pikk ja suhteliselt soe. YYY on esitanud hagiavalduse T.T kasutuses olnud xxx varastatud järelhaagise xxx maksumuse 15 000 krooni hüvitamiseks ( VII kd tl 164). Kohus leiab, et tsiviilhagi on tõendatud kriminaalasjas uuritud tõendite ning hagiavalduse lisadega ( VII kd tl 165-169), millest nähtub, et YYY on registreeritud ARK-is xxx regmärgiga xxx omanikuna, xxx on ostetud YYY 31.07.2006.a. hinnaga 8474,58 krooni, 07.09.2006 ja 27.10.2006 on YYY tasunud haakekonksu ja selle paigaldamise ning mitmesuguste parendustööde eest kokku 7292, 45 krooni, millega on tõendatud, et xxx väärtus oli varastamise hetkel 15 767,03 krooni. YYY on esitanud hagiavalduse 13.08.2007.a. kauplusest YYY kahe raudkapi ja ühes raudkapis olnud sularaha ja loteriipiletite vargusega tekitatud kahju kokku 136 322 krooni hüvitamiseks ( I kd tl 91, VII kd tl 207-211), sh kahe seifi maksumuse kokku 5000 krooni, purustatud akna ja trellide taastamismaksumuse 4000 krooni, seifis olnud sularaha

104 449,40 krooni ja loteriipiletite väärtusega kokku 22 872,60 krooni hüvitamiseks. Kohus leiab, et tsiviilhagi on kassaaruande, loteriipiletite aruande, kriminaalasjas uuritud tõendite sh tunnistaja I.L ütlustega selles, et eeluurimisel käis saatelehega politseis ning andis politseile kõikide seifis olnud loteriipiletite seerianumbrid, tegi müügi ja jäägi aruande ning need olid politseis kaasas, I.L kohtuistungil avaldatud eeluurimisel antud ütlustega selles, et varastati kokku 270 piletit Summ6 ( 70 piletit 4870 , 100 piletit, seeriast 4871 ja 100 piletit seeriast 4872. Pileteid Väike vanker varastati kokku 280 ( 100 piletit seeriast 28535, 100 piletit seeriast 28537, 80 piletit seeriast 28562). Pileteid Miniloos varastati kokku 340 ( seeriast 20650 100 piletit, 100 piletit seeriast 20652, 40 piletit seeriast 20653, 100 piletit seeriast 20654). Veel varastati 100 Autoloosi piletit seerianumbriga 10876 ning kokku 170 Miljonär lotopiletit ( 100 piletit seerianumbriga 12539 ja 70 piletit seerianumbriga 011439) ( I kd tl 141) tõendatud ja kuulub rahuldamisele. YYY on esitanud hagiavalduse YYY kauplusse YYY asukohaga xxx xxx sissemurdmise ja vargusega tekitatud kahju kokku 334852,30 krooni hüvitamiseks. YYY teatiste ja teatiste lisaga ( I kd tl 167, 168,169-172 on tõendatud, et varastatud monitori maksumus oli 3000 krooni, lõhutud alumiiniumukse maksumus 15 000 krooni, lõhutud seina remont 3000 krooni, telefoniühenduse taastamine 325 krooni, signalisatsiooni taastamine 11200 krooni, Eesti Loto piletid ja võidusummad kokku 22072 krooni, seifis olnud sularaha 214260,40 krooni, varastatud teepakid kokku 1084,20 krooni, kohvipakid kokku 1412,50 krooni, pürotehnika kokku 16305 krooni, raseerimisvahendid kokku 4270,20 krooni, tubakatooted kokku 21230 krooni, alkohol kokku 14423 krooni Kohus leiab, et ilmselgelt on üle hinnatud kauplusest Kukemarket varastatud raudkapi/seifi väärtus, milleks on avaldatud 7000 krooni. Nähtuvalt asitõendi vaatlusprotokollidest on tegemist samasuguse seifiga, mille väärtuseks YYY on avaldanud 2500 krooni, kusjuures seda, et YYY varastatud seif ei olnud uus tõendab seifi ülevärvimine. Vastuseks kohtu küsimusele, kas YYY on kauplusest YYY varastatud seifi

33 (50) asemele soetanud uue seifi vastas osaühingu esindaja, et seal on asendusseif. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et YYY tsiviilhagi seifi maksumuse – 7000 krooni nõudes ei ole põhjendatud ning rahuldab YYY poolt esitatud tsiviilhagi 327 852, 30 krooni ulatuses. Kohus selgitab YYY, et tsiviilhagi seifi maksumuse hüvitamiseks võib esitada uuesti tsiviilkohtupidamise korras. Kannatanu I.O on esitanud tsiviilhagi temalt 14.12.2007.a. xxx varastatud sõiduki xxxturuväärtuse varguse hetkel - 80 000 krooni, autos olnud kiivri maksumusega 4000 krooni, loodi väärtusega 500 krooni, autos olnud ehitusprojektide taastamiseks kulunud 6000 krooni, võtmete (2 garaaži, 5 suvila-, 2 kuuri ja korterivõti,) koos lukkude vahetuseks kulunud 3000 krooni, uue mootorrattavõtme valmistamiseks kulunud 250 krooni, mootorratta tehnilise passi maksumuse 200 krooni, xxx tagumiste piduritrumlite maksumusega 2000 krooni, automaki Alppine maksumusega 3200 krooni, võimendi Inbakt HP 150,2 maksumusega 7200 krooni, Alppine basskõlari maksumusega 2400 krooni s.o kokku 108 750 krooni hüvitamiseks. Kuigi I.O ei ole esitanud temalt varastatud esemete maksumust tõendavaid dokumente, leiab kohus, et tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb süüdlaselt välja mõista. Kohus on seisukohal, et isik, soetades endale esemeid, ei pea nägema ette seda, et talt need ära varastatakse, tal ei ole kohustust hoida alles ostutšekke. Kohus leiab et I.O poolt nimetatud hinnad on kooskõlas 2007.a. lõpus kehtinud turuhindadega ning I.O tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. Kannatanu U.A on esitanud hagiavalduse temalt 14.02.2008.a. varastatud xxx maksumuse

154 000 krooni ja järelhaagise xxx, mis leiti xxx järvest, aga mis oli rikutud - kinnitusosa tagurdamise tagajärjel kõveraks sõidetud, juhtmed ära rebitud, number küljest võetud, üks kumm tühi taastamiseks kulunud, ARK-ist tuli uus number võtta s.o 2600 krooni , kokku

156 600 krooni hüvitamiseks. U.A selgitas, et ATV oli ostetud Tallinna Motocentrist ja hind ostmisel oli üle 180 000 krooni. ATV oli kaks aastat vana, aga vähe sõitnud. Umbes arvestas kulumise maha. Kohus märgib, et järelhaagisel esinenud vigastused on tõendatud kriminaalasjas uuritud tõenditega , sh E.A allkirjaga ( II kd tl 93) , millest nähtub, et U.A isa E.A sai 17.02.2008.a. kätte sõiduauto kerghaagise xxx tehasetähisega xxx millel olid nähtavad kahjustused: vigastatud haakeseade, kadunud elektripistik, kadunud registreerimismärk, kadunud tugijalg, parempoolne rehv torkeauguga. Kohus leiab, et U.A tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. YYY on esitanud hagiavalduse ( II kd tl 98) 14.02.2008.a. xxx asunud panga sularahaautomaadi vargusega tekitatud kindlustuse poolt hüvitamata kahju 150 000 krooni hüvitamiseks. Kannatanule tekitatud kahju koosnes pangaautomaadis olnud sularahast –

327 850 ja uue pangaautomaadi soetusmaksumusest koos paigaldamiskuludega summas

206 830 krooni. Seesam kindlustus hüvitas kindlustuslepingu alusel tekitatud kahjust 384 680 krooni, 150 000 krooni oli omavastutus. Kohus leiab, et tsiviilhagi on tõendatud kriminaalasjas uuritud tõendite, sh YYY 14.02.2008.a. avaldusega kriminaalmenetluse alustamiseks (II kd tl 95), YYY 09.03.2009.a. kirjaga , kus on täpsustatud kannatanule – YYY xxx pangaautomaadi vargusega põhjustatud kahju ning märgitud, et pangaautomaadis oli varguse toimepanemise hetkel sularaha 327 850 krooni, uue pangaautomaadi maksumus on 206 830 krooni ( II kd tl 98). YYY avalduse ja maksmisotsusega ( II kd tl 102, 107) on tõendatud, et YYY hüvitas kindlustuslepingu tingimuste kohaselt kindlustusvõtjale ATM-i soetamismaksumuse summas 167 430 krooni , ATM-i paigaldamisja transpordikulud summas 39 400 krooni ja varastamise hetkel ATM-s olnud sularaha summas 327 850 krooni, arvestades maha lepingujärgse omavastutuse summas 150 000 krooni. xxx poolt kindlustusvõtjale – YYY välja makstud hüvitise suurus oli 384 680 krooni. Hinnates kriminaalasjas uuritud, eelpool käsitatud tõendid kogumis , loeb kohus tuvastatuks, et S.S grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikutega varastas 13.08.2007 öösel xxx linnast xxx haagise väärtusega 15 000 krooni, grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikutega

34 (50) 13.08.2007.a kella 0:32 paiku tungis sisse xxx asuvasse YYY kust varastas kaks seifi koguväärtusega 5000 krooni, milledest üks oli tühi ja teises seifis sularaha 104449,40 krooni ja loteriipiletid maksumusega kokku 22872,60 krooni, s.o vara kokku 132 322 krooni väärtuses; grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikutega 19.11.2007 tungis sisse xxx YYY ja varastas arvuti monitori maksumusega 3000 krooni, seifi, milles sularaha 214 260,40 krooni ja Eesti Loto piletid ja võidud väärtusega 22072 krooni ning süüdistuses loetletud kaubad kogumaksumusega 58724,90 krooni, 14.12.2007 varastas xxx alevikust I.O kuuluva sõiduauto xxx reg.märgiga xxx väärtusega 80 000 krooni ja autos olnud süüdistuses loetletud esemed koguväärtusega 28750 krooni, põhjustades vargusega kahju kokku 108 750 krooni, grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikutega 14.02.2008 varastas U.A xxx väärtusega

154 000 krooni ja sõiduki järelhaagise xxx väärtusega 11000 krooni s.o vara kokku 165 000 krooni väärtuses , grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikutega 14.02.2008 xxx varastas kaupluse YYY tuulekojas olnud YYY sularahaautomaadi väärtusega 98 783,50 krooni koos selles olnud sularahaga 327 225 krooni s.o vara kokku 426 008,50 krooni väärtuses.

Kohtuvaidluses loobus prokurör S.S esitatud süüdistuses 08.07.2007 xxx asuvasse garaaži sissetungimises ja I.T kuuluvate murutraktori xxx, mootorsae, ehitussaepingi xxx maksumusega 5000 krooni ja nurklihvija xxx maksumusega 2500 krooni, s.o kokku vara väärtusega 33500 krooni varguses,

- süüdistuses ajavahemikul 30.01.2008 kell 20:00 kuni 31.01.2008 kell 08:30 xxx asuvasse A.P ehitusjärgus majja sissetungimises ja 5 puidust akna; 2 puidust ukse , 3 radiaatori 6 paki Isover rullvilla; 6 paki Isover plaatvilla, kasti erinevate toruühendustega, J.L kuuluva kohvri selles asuvate tööriistadega ning M.N kuuluva alumiiniumredeli ja klambripüstoli Rapid, kokku 71 050.- krooni väärtuses vara varguses,

- süüdistuses ajavahemikul 16.09-19.09.2008 xxx asuvasse kõrvalhoonesse sissetungimises ja V.P kuuluva murutraktori xxx (seerianumber xxx) väärtusega 26 500.- krooni varguses ning leidis, et kohtumenetluses uuritud tõendite põhjal tuleb S.S süüdi tunnistada -selles, et ta 08.07.2007.a. xxx asuvast garaažist hõivatud varast omandas murutraktori xxx mille turustas M.U;

- selles, et ta omandas ajavahemikul 30.01.2008 kell 20:00 kuni 31.01.2008 kell 08:30 xxx A.P kuuluval xxx kinnistul asuvast ehitusjärgus majast varastatud kaks puidust ust väärtusega 23 000 krooni, kaks puidust akent väärtusega 7600 krooni ning kolm radiaatorit väärtusega 3800 krooni

- selles, et ta omandas ajavahemikul 16.09-19.09.2008 xxx asuvast kõrvalhoonest varastatud V.P murutraktori xxx, mille turustas M.U milliste tegudega pani S.S toime KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KrMS § 268 lg 7 kohaselt prokurör võib kohtuvaidluses kuriteo samadest asjaoludest lähtudes muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kergendades süüdistatava olukorda. Sel juhul uuendab kohus süüdistatava või kaitsja taotlusel kohtuliku uurimise või kuulutab välja vaheaja. Süüdistatav S.S ega tema kaitsja kohtuliku uurimise uuendamise taotlust ei esitanud ja vaheaega ei soovinud.

Kannatanu J.S ütlustega, mille kohaselt 08. juulil 2007.a.xxx hommikul ärgates avastas, et elumaja kõrval asuvasse garaaži oli katuseaharja alt laka peale sisse ronitud, sealt alla hüpatud, vaheuks maha löödud, seest avatud suured garaažiuksed ja ära varastatud murutraktor väärtusega 23 000 krooni, käi, ehitussaag ja mootorsaag;

35 (50) kannatanu I.T ütlustega selles, et 08. juulil 2007.a. hommikul oli xxx garaaži uks lahti, hoonest olid kadunud muruniidutraktor Partner, saed ja lõikekäi. Välisvalgustuslambile oli peale visatud kaltsutaoline ese; muruniidutraktori ja ehitussaepingi Metabo kasutusjuhendite ning garantiilepingu - kasutusjuhendiga ( I kd tl 22,23-24, 25-26) ning fotoga ( I kd tl21), millest nähtub, et I.T valduses on olnud muruniidutraktor xxx sündmuskoha vaatlusprotokolli, skeemide ja fototabelitega ( I kd tl 27-43), millest nähtub, et 08.07.2007.a. on xxx suunduva tee ja xxx ristumiskoha läheduses kolmnurksel alal asuva majapidamise tuhaplokkidest ehitatud garaaži-traktorikuuri uksed avatud asendis, garaažis vasemal pool põrandal on kuivanud porised Partner murutraktori jäljed, traktorikuurist avastati kaks rombja mustriga jalatsijälge, sarnaseid jälgi avastati ka hoone seina lähedal ja valge linaga kaetud välisvalgustuslambi juures, sissesõiduteel avastati sõiduki rehvimuster, on tõendatud, et 08.07.2007.a. varastati xxx asuvast garaažist I.T kuuluv murutraktor xxx mootorsaag xxx , ehitussaepink xxx ja nurklihvija Metabo xxx.

Kannatanu A.P ütlustega selles, et 31. jaanuaril 2008.a. murti sisse ehitusjärgus olevasse hoonesse xxx kinnistul ning võeti ära kaks välisust, 5 akent, töömeestele kuuluvaid tööriistu,

3 radiaatorit, kast toruühendustega, 6 pakki rullvilla ja 6 pakki plaatvilla; kannatanu M.N ütlustega selles, et 2007.a. detsembrikuus varastati xxx pooleliolevast elumajast, kus ta ehitaja oli, ära uksed-aknad, radiaatorid, torumeeste tööriistakomplekt, sealhulgas tema alumiiniumredel ja klambripüss; kannatanu J.L ütlustega selles, et xxx ehitusjärgus olevast majast, kus ta teostas torutöid, varastati muu hulgas majast , mis oli lukustatud, ehituskohver koos tema tööriistadega, milleks olid presstangid, torutangid ,teemantfrees ja muu; 31.01.2008.a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga (II kd tl 32-33), millest nähtub, et xxx m kaugusel asuva siseviimistlusjärgus kahekordse ristpalk eramu esimese ja teise korruse seintes olid avaused mõõtudega 90x210, 60x60, 60x90 millede servades oli näha montaažvahu ribasid; kannatanu A.P ütlustega selles et xxx umbes aasta hiljem tundis ära ja sai tagasi 2 välisust ja

2 akent; on tõendatud, et 30.01.2008 öösel tungiti sisse xxx asuvasse A.P ehitusjärgus majja ja varastati sealt kaks välisust ja 5 akent, samuti kolm radiaatorit, Isover rullvilla ja Isover plaatvilla, J.L kohver selles olnud tööriistadega ning M.N alumiiniumredel ja klambripüstol.

Kannatanu V.P ütlustega selles, et 19.septembri 2008.a. õhtul avastas ta, et tema elukohas xxx kuurist oli kadunud musta värvi traktor xxx. Krundil on tara ümber, ühest kohast oli tara läbi lõigatud ja traktor läbi aia välja veetud ; sularaha arve ja tootekaartiga ( III kd tl 175,176 ), millest nähtub, et 30.05.2007.a. on YYY kauplus müünud murutraktori xxx seeria xxx hinnaga 26500 krooni; sündmuskoha vaatlusprotokolli, skeemide ja fotodega (III kd tl 163- 170), millest nähtub, et xxx maja teepoolne külg on piiratud puidust aiaga, kõrvalhoone teepoolses otsas on kuur, milles kannatanu sõnade kohaselt hoiti murutraktorit. Kuuri elumaja poolne uks on suletav väljast puupööraga, tee poolses otsas olev uks on suletav seestpoolt traadiga. Kuuri taga puidust metallpostidega aia kinnituspoltide lähemal uurimisel avastati poltide keermestikult lõikeriista süvendjäljed, vaatluse käigus avastati aia kõrvalt heina seest kolm pooleks lõigatud mutri poolt, millistel lõikeriista jäljed, on tõendatud, et ajavahemikul 16.09-19.09.2008 varastati xxx asuvast kõrvalhoonest V.P murutraktor xxx

36 (50) Süüdistatava S.S ütluste kohaselt on ta igasuguseid asju omakasu saamise eesmärgil edasi müünud ka murutraktori xxx mille ta ostis 2007.aastal isikult, kelle nime ei soovi öelda, 5000 krooniga, aga edasi müüs 9000-10000 krooniga M.U kaudu I.U. Murutraktori sai odavamalt, teadis, palju poes selline traktor maksab. See, mis põhjusel murutraktori nii odavalt saab, ei huvitanud ja teda ei huvitanud ka see, et murutraktoriga dokumente kaasas ei olnud. Ei küsigi dokumente, sest kui ise ei ole varastanud, ei tunne huvi, kas keegi on varastanud. Võtmed olid traktoril kaasas. 2008.a. juulikuus ostis ühelt isikult, kelle nime ei taha öelda, kaks akent ja kaks ust 3000 krooni eest ja tahtis need vanematele kallimalt maha müüa, aga need olid nõmedat värvi ja ei kõlvanud. Siis vaatas, kas saab kellelegi edasi müüa ja pakkus neid uksi-aknaid M.U, kes ütles, et ta need tema poole tooks, ta vaatab üle kas kõlbab või mitte. Ühe ukse viis M näitamiseks, teised tema isa poole xxx, sest endal ei ole kuskil hoida. 2008.a. sügisel pakkus keegi murutraktorit ja ta ostis selle 5000 krooniga ära. Teda ei huvitanud, kas asi puhas on. Kui murutraktori ära oli ostnud, hakkas sellele ostjat otsima, seni hoidis traktorit M.U isa pool, M.U ütles, et tal ei ole traktorit kuskil hoida. Traktorit pakkus 9000 krooniga M.U, öeldes, et poisid Soomest tõid. M.U otsis traktorile ostja , kellegi tuttava.

Süüdistatav M.U räägib, et 2007.a. sügisel kuskil septembris pakkus S.S temale murutraktorit. Endal raha ei olnud ja seetõttu pakkus traktorit I.U, kes oli nõus traktori ostma. Teatas sellest S.S, kes tõi traktori I.U poole ja nii nad omanikku vahetasid seal. Otseselt ei küsinud, kust see traktor pärit on, aga jutust sai aru, et Soomest tuuakse igasugu kaupa. Rohkem juttu ei olnud. Dokumente traktoriga kaasas ei olnud, aga kas peab siis olema või. Ei näinud põhjust kahelda kauba seaduslikkuses. Aasta pärast seda kui S.S I.U traktori müüs, helistas S.S, et kas ta võiks midagi maha panna natukeseks hoiule, endal ei ole ruumi hoidmiseks.

Helistas isa K.U ja nii need asjad sinna said. Nägi ka ise neid uksi-aknaid ja murutraktorit. Küsis, kas need uksed-aknad on müügiks ja kuna endal ka ehitamine pooleli, siis ühe ukse võttis prooviks, aga see ei sobinud ja jäi tema elukohta. 2008.a. sügisel helistas S.S ja palus luba asju maha panna, misjärel tõi tema isa K.U elukohta musta värvi murutraktori Partner. See, et ta traktori sinna tõi oli nagu iseenesest mõistetav, ei oska öelda, miks. S.S ütles, et tahab seda murutraktorit müüa, hinnaks oli 9000 krooni. Pakkus traktorit A.K, kes oli traktorist huvitatud ja käis vaatamas.

Kuna traktori võtit ei olnud, helistas S ja S.S tõi hiljem võtme. Ei osanud kahtlustada, et tegemist pole seaduslikult muretsetud traktoriga. 100% ei saanud veendunud olla, sest traktori passi ei olnud. Raha maksis A.K temale ja tema andis raha edasi S.S. S.S ise midagi ei saanud, ei olnud eesmärgiks kasu saada. Tunnistaja I.U ütlustega, millest nähtub, et 2007.a. augusti lõpus või septembris pakkus M.U talle müügiks murutraktorit Partner. Kuna tema poolt pakutud hind – 10 000 krooni M.U ja tema sõbrale sobis, helistas M.U kellelegi ja valge kaubik, mille roolis oli poiss, keda nägupidi enam ära ei tunneks, tõi traktori kohale.

Traktori eest maksis raha M.U kätte.Traktori võttis politsei tema elukohas toimunud läbiotsimise käigus ära; läbiotsimise protokolli ( I kd tl 60-63) ja asitõendi vaatlusprotokolliga ( I kd tl 64-69) , millest nähtub, et 23.12.2008.a. andis I.U oma elukohas xxx külas vabatahtlikult välja läbiotsimismääruses märgitud, tema majapidamises olnud murutraktori xxx kannatanu I.T ütlustega selles, et varastatud traktori Partner on ta kätte saanud ning kannatanu J.S ütlustega selles, et kuna elukaaslane I.T viibis välismaal sai tema nende elukohast xxx varastatud murutraktori tagasi 2008.a. xxx politseist, on tõendatud, et S.S poolt omandatud ning M.U poolt I.U turustatud murutraktor xxx oli varastatud I.T elukohast.

37 (50)

Tunnistaja K.U ütlustega selles, et 2008.a. rääkis poeg M.U , et S töötab ehitusel, aga tal ei ole kuskile aknaid uksi panna ja kas tema saaks need varju panna, kuna tal on maal suured hooned. S tuli valge kaubikuga ja ladus koos temaga kaasas olnud noormehega need asjad – eest ära kakutud makrofleksiga koos olnud uksed ja aknad lauta. Ühe korra käisid nad seal mõõtmas ja võtsid mõned kaasa. Politseis näidatud fotodel tundis S ära; äratundmiseks esitamise protokolli ja fototabelitega ( III kd tl 191-195) , millest nähtub, et 23.10.2008.a. on K.U osutanud S.S fotole ( foto nr 1 ) ja selgitanud, et tunneb ära isiku, kes nimetas ennast S ja kes oli üks poistest, kes tõi tema majapidamise kõrvalhoonesse uksed ja aknad; M.U elukohas xxx toimunud läbiotsimise protokolli (III kd tl 202-204), asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabelitega (III kd tl 205-206,210), millest nähtub, et M.U kõrvalhoonest (kuurist) avastati ja võeti ära kollast värvi uks koos lengiga, mille küljel kiri xxx number 3 läbi kriipsutatud; K.U elukohas xxx toimunud läbiotsimise protokolli ja fotodega (III kd tl 182-186) ning asitõendi vaatlusprotokolli ja fotodega ( III kd tl205-206,211-213) millest nähtub, et K.U elukohast leiti ja võeti kaasa kõrvalhoones olnud aken koos aknalengiga toote nr xxx, uks koos ukselukuga, pruuni värvi raamiga aken mõõtudega 702x1852 mm, aken koos aknalengiga tellimus nr xxx , mõõtudega 341x643 mm; kannatanu A.P ütlustega selles, et xxx Politseis tundis ta ära ja sai tagasi 2 välisust ja 2 akent, mis olid 30.01.2008 öösel varastatud xxx kinnistul asuvast ehitusjärgus hoonest, on tõendatud, et uksed ja aknad, millised S.S enda ütluste kohaselt omandas isikult, kelle nime ta avaldada ei soovi ja milliseid M.U hoidis alates juuli 2008.a.kuni 23.10.2008.a. xxx, olid varastatud 30.01.-31.01.2008 öösel xxx kinnistul asuvast A.P ehitusjärgus majast koos kolme radiaatori, Isover rullvilla ja Isover plaatvilla, kastiga, milles erinevad toruühendused, J.L kohvri ja selles olnud tööriistadega ning M.N alumiiniumredeli ja klambripüstoliga.

Tunnistaja K.U ütlustega, mille kohaselt pärast seda, kui poeg M.U oli helistanud, et tema elukohta tuuakse lisaks varem toodud ustele ja akendele veel midagi, tõi umbes nädal hiljem ühel õhtupoolikul S nimeline noormees valge kaubikuga tema elukohta murutraktori Partner, mille tema pani sinnasamasse lauta, kus olid uksed ja aknad ja viskas kile peale, et linnud ära ei reostaks. Luges xxx ajalehes xxx ilmuvast rubriigist „Mis juhtus“ , et üks traktor varastati xxx ja küsis poja käest ka, kas traktor on seoses sellega, aga poeg ütles, et viib selle traktori varsti ära ja jutul lõpp; tunnistaja A.K ütlustega, millest nähtub, et aasta tagasi ostis ta M.U murutraktori, mis oli M.U isakodus. Traktori päritolu kohta M.U ei küsinud. Võtmeid traktoriga kaasas ei olnud, sai traktori käima endal olemas olnud võtmega. Murutraktori eest maksis M.U kätte 9000 krooni. M.U murutraktori õiget võtit tagant järele ei toonudki, kuigi lubas; läbiotsimismääruse, A.K elukoha läbiotsimisprotokolli ning fotodega (III kd tl 196, 197-200) millest nähtub, et 23.oktoobril 2008.a. on A.K oma elukohas xxx vabatahtlikult välja andnud läbiotsimismääruses märgitud murutraktori , mille talle oli mõni aeg tagasi toonud M.U A.K elukohast võeti kaasa musta värvi murutraktor Partner; äratundmiseks esitamise protokolliga (III kd tl 177-178), millest nähtub, et 24.10.2008.a. kui V.P on äratundmiseks esitatud xxx ja I.U poolt välja antud murutraktor xxx mis sarnanevad tüübilt, värvilt ja muudelt üldistelt tunnustelt , tundis V.P ära A.K poolt välja antud murutraktori kui temalt varastatud murutraktori, millel oli ise heina väljaviske suunaja peale teinud kaks auku, kuhu oli kinnitanud heinapallinööri selleks, et selle nööri abil ise suunajat reguleerida. Augud olid samas kohas ja sarnased nendele, mis ta ise tegi. Peale selle oli ta ise just hiljuti ära vahetanud ühe teradest, mis raskemalt ringi käis, just nagu sellel traktoril; kannatanu V.P ütlustega selles, et kui ta uurija kutsel xxx politseisse läks, nägi ta enda

38 (50) traktorit ning oli selles kindel, et see on tema traktor, kuigi traktorilt oli numbrilipik ära võetud. Traktori tundis ära eritunnuste järgi; on tõendatud, et S.S poolt omandatud ja M.U poolt A.K turustatud murutraktor xxx oli 16.09-19.09.2008 oli varastatud V.P xxx asuvast kõrvalhoonest.

Kohus on käesolevas kriminaalasjas tuvastanud, et 10.09.2008.a. tungisid K.K ja Aleksandr Jerotski sisse xxx asuvasse YYY kauplusesse, kust varastasid kolm võsalõikurit ehk murutrimmerit (Kannatanu esindaja P.R selgituse kohaselt on käibel mõlemad nimetused olenevalt sellest, kas seadmele on kinnitatud lõikeketas või jõhv) sh võsalõikuri xxx, mis kaupluses maksis 6290 krooni. . Süüdistatava S.S ütlustega selles, et temale rääkis vargusest K.K, kellelt ta täiesti uue murutrimmeri xxx ka ostis, lubades raha hiljem maksta, on tõendatud, et S.S omandas murutrimmeri xxx, olles teadlik sellest, et trimmer on varastatud s.o omandatud süüteo toimepanemise tulemusena.

S.S ütlustega, mille kohaselt tema pakkus seda trimmerit edasi M.U, kes omakorda pakkus I.U ja murutrimmeri viis S.S enda autoga M.U kätte, saades M.U mõne päeva pärast 3000- 3500 krooni; süüdistatava M.U ütlustega selles, et 18.09.2008.a. oli tema elukohas murutrimmer Husqvarna, mille temale tõi S.S ja mida tema pakkus I.U. I.U tuli murutrimmerit vaatama, võttis selle ja andis osa raha ära, makstes kahes jaos. Raha andis edasi S.S tunnistaja I.U ütlustega selle kohta, et aasta pärast traktori ostmist ostis ta M.U oranži värvi murutrimmeri Husqvarna. Temal oli raha 3000 krooni ringis, aga taheti kõrgemat hinda ja siis M helistas müüjale , kes oli nõus, et osa raha maksab enne ja ülejäänu siis, kui trimmeri dokumendid saab. Selle järgi sai aru, et trimmer kuulus M.U sõbrale, kellel olid rahaprobleemid ja M. U oli ainult müügi vahendaja. Ise trimmeri omanikku ei näinud. Trimmeri dokumendid pidi saama M.U käest.Viis trimmeri koju xxx, pani keldrisse ja andis hiljem tema elukohta tulnud politseile; läbiotsimisprotokolli ( I kd tl 60-63) ja asitõendi vaatlusprotokolliga ( I kd tl 70-73), millest nähtub, et 23.12.2008.a. andis I.U oma elukohas vabatahtlikult välja läbiotsimismääruses märgitud murutrimmeri xxx, mis anti üle YYY esindajale; allkirjaga ( I kd tl 74) millest nähtub, et YYY esindaja A.J sai I.U elukohast leitud murutrimmeri xxx 09.04.2009.a. kätte, on tõendatud, et S.S turustas 10.09.2008.a. Aleksandr Jerotski ja K.K poolt xxx asuvast YYY kauplusest varastatud murutrimmeri xxx M.U vahendusel I.U ja on tõendatud, et M.U hoidis 18.09.2008 enda elukohas xxx kuriteo toimepanemise tulemusena saadud eelnimetatud murutrimmerit , mille samal päeval turustas xxx elavale I.U.

Eeltoodud tõenditega on kohtu arvates tõendatud S.S ja M.U süüks arvatud KarS § 202 järgi kvalifiteeritud kuritegude objektiivne külg. Subjektiivse külje tuvastamisel arvestab kohus toimepandud tegude objektiivseid ja subjektiivseid asjaolusid, aga ka S.S ja M.U isikut. Kohus leiab, et S.S süü on tõendatud eelkõige tema enda ütlustega, mille kohaselt teda ei huvita, kas esemed, mida ta soetab, on varastatud või mitte. Omandades esemeid kordi odavamalt, kui need maksavad kaupluses, mida S.S ise tunnistas, pidi ta aru saama nende ebaseaduslikust päritolust. Asjaolu, et S.S ei soovi nimetada isikuid, kellelt ta omandas murutraktorid ja uksed-aknad, annab tunnistust sellest, et S.S peab võimalikuks, et need isikud on esemed saanud kuritegelikul teel. Eeltoodut kinnitab S.S käitumine, mis seisnes selles, et esemeid ei hoidnud ta enda elukohas, vaid mujal, kusjuures turustamisel jäi ise tagaplaanile, viies näiteks murutrimmeri M.U kätte, kuigi võinuks selle otse I.U, kelle elukohta ta varem oli traktori oli viinud, poole viia. Ka siis, kui S.S valge kaubikuga viis murutraktori I.U poole ja ise kohal oli, maksis I.U traktori eest M.U

39 (50) Kuigi kohus ei pea usutavaks, et keegi ostab makrofleksiga koos, kuskilt eest ära võetud uksedaknad ära enne, kui nende sobivuses veendunud on, pärast ostmist ei vii neid mitte enda ehitusobjektile ja ei näita ehitise väidetavatele omanikele, vaid viib kolmandate isikute juurde hoiule, näidates ehitise omanikele vaid pilte fotokast, puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et S.S ise oleks osalenud varguse toimepanemisel xxx kinnistul asuvast A.P ehitusjärgus majast, mistõttu ka selles episoodis tuleb S.S süüdi mõista KarS § 202 järgi s.o süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise eest.

Kuna S.S ristküsitluse käigus ei küsitud ühtegi küsimust xxx kinnistu ehitusjärgus asuvast hoonest pärit radiaatorite kohta, on kohus seisukohal, et A.P ehitusjärgus olnud majast varastatud kolme radiaatori omandamises tuleb S.S õigeks mõista, kuna kriminaalasjas uuritud tõenditest - S.S elukohas toimunud läbiotsimise protokoll ja asitõendi vaatlusprotokoll (V kd tl 25-27, 28-39) millest nähtub, et 27.10.2008.a. xxx kinnistul toimunud läbiotsimise käigus võeti muu hulgas ära 1 valge alumiiniumist radiaator ja 2 valget kilesse pakendatud radiaatorit, kuna tegemist võis olla varastatud esemetega ja kannatanu A.P ütlused , mille kohaselt näidati talle xxx politseis radiaatoreid, aga mingit tunnusmärki, et need radiaatorid oleks olnud tema omad, ei leidnud, kuigi tegemist oli sama tüüpi radiaatoritega, ei nähtu, kuidas need radiaatorid, mis S.S elukohast ära võeti, sinna sattusid.

Kohus leiab, et süüdistatava M.U ütlused selle kohta, et tema ei olnud teadlik ühestki S.S probleemist, ka sellest mitte, et teda varem on kriminaalkorras karistatud ja selles, et temal sel momendil, kui asju enda juures hoidis ja neile ostjat otsis, ei olnud kahtlust, et need võiksid olla varastatud, ei ole tõsiselt võetavad. S.S ütluste kohaselt on M.U tema sõber ja sugulane, kellega ta suhtleb 2002.aastast, seega ei saanud M.U olla teadmata S.S käitumisprobleemid ja asjaolu, et 2007.a. kevadel vabanes S.S kinnipidamiskohast. M.U ütlustest, mille kohaselt ta otseselt ei küsinud, kust traktor pärit on, aga jutust sai aru, et Soomest tuuakse igasugust kaupa, ei ole võimalik aru saada, kust siis tema arvates see traktor pärit oli.

M.U ütlused selles, et tema ütles I.U, kes küsis , kas kaup on puhas või kuskilt varastatud, et Soomest toodud, on vastuolus I.U ütlustega , kes kinnitas, et traktori päritolust kahjuks juttu ei olnud. M.U ütluste kohaselt murutrimmeri päritolu kohta tema S. S ei küsinud ja kuigi dokumente ei olnud, arvas, et kõik on korras. Samas möönis M.U ka ise, et 100% kindel ta esemete seaduslikkuses ei olnud, kuna dokumendid puudusid. Kohus leiab, et jälitusprotokolli lisas - telefonikõne stenogrammis ( V kd tl 79-80) kirjapanduga on tõendatud, et M.U pidi aru saama sellest, et S.S esemed, mida ta M.U enda ja tema isa poole viis ja millede turustamisega tegeles, ise varju jäädes, on saadud süüteo toimepanemise tulemusel.

Kõneeristustest nähtub, kuidas S.S ja M.U telefoni teel S.S olemas olnud esemetest rääkides ei puudutanud kordagi nende päritolu, räägiti vaid hoidmisest ja turustamisest, teadlikult hoiduti esemeid nimetamast õigete nimedega. Rääkides potentsiaalsete ostjatega ei maini M.U kordagi S.S nime, samas kui ostjate nimed S.S teatavaks teeb. 15.09.2008.a. õhtul pärast 22 peetud telefonikõne käigus on M.U S.S pärinud, kas S see kallim muru läks ära , mille peale S.S vastab, et tal on hästi kallis ka veel, aga too läheb mujale ära, misjärel M.U avaldab soovi S.S murule ostja leida ja kui S.S seda lubab, ütleb M.U, et ta mõtleski, kuidas saab olla kasulik endale ja teistele , lõpetades jutu sõnadega, et iga asi on teretulnud, kallis aeg, millest kohtu arvates järeldub ka, et M.U ütlused selle kohta, et tema mingit kasu tehingutest ei saanud, on ebausutavad.

Järgmisel hommikul on M.U helistanud I.U, küsides , kas tollel ühte korralikku võsakat, praktiliselt tutikat, vaja ei ole. Kui I.U ohkab, ütleb U et poole hinnaga, mispeale lepitakse kokku, et U räägib tollega ja too hoiab alles kuni I.U raha kokku saab. Eeltoodu ei haaku M.U ütlustega selles, et I.U oli temale juba varem rääkinud, et soovib osta murutrimmerit. Kohtu arvates on märkimisväärne, et nähtuvalt jälitusprotokolli lisast vahepeal S.S M.U ei helista, aga helistab mõne aja pärast I.U uuesti , et too junn on nõus ootama, aga kui on võimalik, siis ta võtaks ühe tonni nigu

40 (50) kindlustuseks. Pärast seda kell 09:53 helistab M.U S, räägib, et pakkus ühele huvitavale inimesele, xxx pollarile ja ta võtab kindlasti ära, et hoiaks paar nädalat ja palub, et S hea oleks ja kellelegi ära ei annaks. Tonnisest ettemaksust ei räägi U. S midagi. Kui S.S M.U helistab ja küsib, et äkki toob ta U selle taadi poole ära, peseb enne puhtaks, räägib M.U talle, kuidas ostja küsis , et kui vana või mis, tema ütles, et tal on alati korralik asi ja see vist on kõige kavalam, siis ei ole ohtlik ka liigelda taga ja et pane sinna ära kuhugile, vaata ise. Veidi hiljem helistab M.U K.U, et S tuleb korra sinna ja paneb midagi lauda alla. Eeltoodust nähtub, et M.U lubas S.S traktori enda isa poole viia enne seda, kui ta isaga rääkinud oli.

17.09. 2008 lepib M.U I.U kokku, et asi tassitakse U poole ja U maksab kohe kinni. Seejärel helistab M. U S ja ütleb, et kui S temale ka väikse söögiraha annab, siis võib ta minna, I sai raha ja võtab ära. S küsib, mis U hinnaks ütles, U vastab, et kolm pool, ega tema ise vahelt ei võtnud, aga kui Stalle midagi poetaks, siis oleks … Nii rasked ajad. Kohtu arvates tõendab M.U ja tema isa K.U vaheline telefonikõne, milles K.U ütleb, et poisid tõivad siia hoiule midagi. M.U vastab, et ta teab ja küsib, et kas veel midagi toodi. K.U vastab, et too massin on.

Aga nüüd oli lehen ka too. M.U küsib, kust kandist, K.U vastab xxx, hind ka on öeldud. M.U küsib, kas kakskümmend viis ja saab jaatava vastuse, M.U vastab, et aga noh, ta ei pruugi too olla, või ei ole ka midagi muud ja käseb sinna midagi peale visata, tuletades K.U seda, et sinna midagi katteks visataks, ka kõne lõpus meelde, seda, et M.U peab võimalikuks , et traktor , mille S.S tema isa poole viis, on varastatud. Kohus leiab, et arvestades M.U elukogemust pidi ta aru saama, ( kuna esemetel puudusid dokumendid, traktoril ei olnud võtit, S.S ei hoidnud ilmselgelt kuskilt saadud uksiaknaid enda elukohas, kus ehitus käis, murutraktoreid ja trimmerit müüs palju odavamalt, kui need poes maksavad, kusjuures traktori õiget hinda M.U teadis, esemeid kohale tuues S.S ise ostjatega ei suhelnud ) et tegemist on varastatud esemetega.

Eeltoodu kinnitab kohtu arvates seda, et M.U pidas traktorite, murutrimmeri ja uste-akende süüteolist päritolu võimalikuks ja realiseeris süüteokoosseisu hoidmise ja turustamise näol vähemalt kaudse tahtlusega. Kogutud ja uuritud tõendeid kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks S.S süü I.T xxx varastatud murutraktori xxx omandamises ja turustamises, xxx asuva xxx kinnistu pooleliolevalt ehituselt varastatud kahe puidust ukse ja kahe puidust akna omandamises, xxx varastatud V.P murutraktori xxx omandamises ja turustamises ning xxx YYY kauplusest Aleksandr Jerotski ja K.K poolt varastatud võsalõikuri xxx omandamises ja M.U vahendusel I.U turustamises ning M.U süü I.T varastatud murutraktori xxx turustamises I.U, xxx kinnistu pooleliolevalt ehituselt varastatud kahe puidust ukse ja kahe puidust akna hoidmises, xxx varastatud V.P murutraktori xxx hoidmises xxxkülas ja turustamises A.K ja kuriteo tulemusena saadud murutrimmeri xxx R hoidmises enda elukohas xxx alevikus ja selle turustamises I.U Kohus leiab, et S.S ja M.U käitumine on õigesti kvalifitseeritud kuriteona KarS § 202 lg 2 p

2 järgi, sest mõlemad käitlesid kuriteo tulemusena saadud vara korduvalt.

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna elektroonilisest registriosast ( V kd tl 103) nähtub, et xxx asuva xxx kinnistu omanik on A.S 20.mail 2008.a. on A.S esitanud xxx kirjaliku nõusoleku taotluse väikeehitise – sauna püstitamiseks xxx kavandatav ehitise kasutusele võtmise kuupäev 30.12.2008.a(V kd tl 106). xxx 11.06.2008.a. korralduse ( V kd tl 109) ja 13.06.2008.a. kirjaliku nõusoleku ja selle lisaga ( V kd tl 107,108) on tõendatud, et xxx väljastas A.S kirjaliku nõusoleku madalvundamendil puidust sauna, mille ehitusalane pindala 55,5 m 2 , suletud netopind 47,6 m 2, kõrgus 6 m, pikkus 8,8 m ja laius 6,3 m 2, maht 128 m 3 ehitamiseks asukohaga xxx Kolmanda isiku A.S ütluste kohaselt on see saun ehitatud S.S vanemate raha eest, Sainult maksis. Arvestust pidas ka S kellel tema lasi kõik üles märkida, et siis nemad annavad raha.

41 (50) Ise tegi liitumise Eesti Energiaga, et saunale eraldi kaitsekilp saaks ja tegi ka pangaülekande. S.S pole motiveeritud sinna midagi ehitama, sest talle ei ole testamenti tehtud, see hoone ei ole S oma. K.S, kelle kohus pärast tunnistajana ülekuulamist tunnistas kolmandaks isikuks, ütlustest nähtub, et xxx kinnistu kuulub talle ja tema abikaasale A.S ühisomandina . On tehtud testament, et kui üks neist sureb, läheb kinnistu üle teisele ja pärast nende mõlema surma on pärijaks tütar S.S. Et nende saun on vana ja amortiseerunud oli juba ammu plaan ehitada korralik saun.

Kelder, mille peale saunakarkass tuli, oli ehitatud 22 aastat tagasi. Ehituse plaani tegid koos S. Stööd ei olnud ja ta oli asja organiseerimise ja eestvedamisega nõus, ehituse finantseerimine käis tema ja abikaasa A.S isiklikest summadest. Läbiotsimisprotokolliga ( IV kd tl 91-94, 98,99) on tõendatud, et 23.10.2008.a. S.S elukohas xxx toimunud läbiotsimisel võeti muu hulgas kaasa dokumendimapp, milles olid S.S ID kaart, autojuhiluba, Minigrip kilekott, milles 13 kuldset värvi sõrmust ning 7 kuldset värvi ketti, 38 viiesajakroonist rahatähte, 3 sajakroonist rahatähte, 9 kahekümneviie kroonist rahatähte ja eurosid, valge paberümbrik, milles üks viiesajane ja viis saja kroonist rahatähte, SEB pangakaart, paroolikaart ja kontokaart, erinevad ostutšekid ja märkmed erinevatel paberkandjatel.

Esemed pakendati ümbrikku, mis suleti teibi abil – pakend 3. Elutoast kirjutuslaualt leiti mobiiltelefon, 4 CD plaati plastkarbis ja 1 CD plaat paberümbrikus. Esemed pakendati ümbrikku – pakend 5. Asitõendi vaatlusprotokollist (V kd tl 192-193) nähtub, et läbiotsimise käigus pakendatud pakend 3 sisaldas S.S dokumente, õnnitluskaarti koos sellele lisatud rahaga, ruudulist paberit, mille mõlemale poole käsikirjas kirjutatud nimed koos telefoninumbritega(V kd tl 220-221), üheksa käsitsi visandatud majaplaani ( V kd tl 211- 219) millest nähtub, et dokumendimapp kuulus S.S. Muu hulgas oli dokumendimapi vahel A4 formaadis paber käsikirjas kirjutatud ehitusmaterjalide ja ehitustööde hindadega ( V kd tl 210), millele on üksikasjalikult kirja pandud , millise hinnaga ja kui palju on ostetud ehitusmaterjale ja milliseid töid on tehtud.

S.S ütluste kohaselt finantseerisid sauna ehitust vanemad. Tegelikult maksis ehituse eest ema, kes andis raha tema kätte ja tema maksis edasi. Osad hinnad on tal suuremaks pandud, kui tegelikult oli ja arvestusse on enda tööd ka sisse pandud. Tema kirjutas üles ja pani turuhinna, niisama pani mõned asjad sinna juurde. Osad tšekid on ema käes. Emaga koos tegi joonised. See on tavaline saun – leiliruum, pesuruum, esiku moodi väike ruum, kaminaruum ja teisele korrusele saaks hiljem mingi toa teha. Tunnistaja V.H ütlustest nähtub, et poolteist aastat tagasi, 2008.a. veebruaris hakkas ta ehitama maja S.S, kes tellis tööna palkmaja karkassi saun-suvila jaoks enda elukohta xxx lähedal.

Töö sai K.K kaudu, kes oli S.S tuttav, ise S.S ei tundnud. Asju ajas ja töö eest maksis S.S . Maksmine oli sularahas, järelmaksuga, osade kaupa. Esimene makse – palgi raha, oli suurem, 40 000 krooni, seejärel maksti 10 000 krooni kaupa, kokku sai 100 000 krooni. Teadis, et S.S elab seal koos vanematega, kellele kinnistu kuulub, ei tea. Tema tegi karkassi, ei oska öelda, mis ruume S.S sinna teha tahtis. Projekt oli tavaline, S.S enda joonistatud. M.U ütlustest nähtub, et ta tegi 2008.a. kevadel S.S elukohas ehitatavale saunale korstna ja soojamüüri.

Asju ajas S.S, kes vedas teda tööle ja tagasi ning maksis töö eest sularahas

30 000 krooni. S.S, kellele vajalikud numbrid andis, hankis ka vaja läinud kivid. Sauna juurde töid tegema tellis teda 2007.a. kevadel või sügisel S.S isa, kes ka ise 2008.a. kevadel kogu aeg sauna juures ehitustöid tegi. Kohus leiab, et M.U ütlused, mille kohaselt kutsus juba aasta ette sauna juurde töid tegema S.S isa, kes ise ka kogu aeg sauna juues töid tegi, ei ole usutavad. Kohtu arvates ei saanud enne leppida kokku tööde teostamises, kui polnud veel teada, milline kavandatav ehitus tuleb. K.S ütluste kohaselt otsustasid nad alles 2007.a. detsembris, et teevad sauna ära. Pärast ristküsitlusel avaldatud M.U poolt kriminaalasja kohtueelsel menetlemisel antud ütlusi „

42 (50) 2008.a. suvel tegin mina S.S pottsepatööd – ehitasin S.S tema elukoha hoovis olevasse palkhoonesse truubi ja kamina. Seetõttu viibisin ma S.S elukohas xxx piiri peal. Sellest, kust sai S.S raha palkmaja ehitamiseks, mina ei tea. See aeg kui mina S pottsepa töid tegin, mina teisi ehitajaid ei näinud, ainult S ise tegi palkmaja juures ehitustöid“, seletab M.U algul , et ütlused võeti ainult üks kord ja uurija ei küsinud, ütlused on väga pinnapealselt kirjas, seejärel väidab, et tema ei pidanud majaperemeest ehitusmeheks. Kohus leiab, et nähtuvalt kriminaalasja eeluurimisel protokollitud M.U ütlustest, on temalt eeluurimisel küsitud samamoodi nagu kohtuistungil küsis prokurör : „Kas oskate öelda, kes seal veel ehitustöid tegi?.“ (VII kd tl 253-254). Kohus ei pea usutavaks, et isik tellib aasta või pool enne seda kui üldse ehitust alustatakse, juba pottsepatööd. M.U ütlused on vastuolus ka kolmanda isiku A.S ütlustega selles, et tema viibis kodus harva, oli komandeeringus kõik need aastad ja kodus sai olla ainult nädalavahetustel. Asitõendi vaatlusprotokollist ja fotodest ( V kd tl 232 -242) nähtub, et xxx läbiotsimisel leitud CD plaadil kirjega „S pildid“ on talletatud palkmaja erinevad valmimisjärgud ja S.S erinevatel ehitusetappidel omanikule iseloomuliku olekuga. Kohus peab üldteadaolevaks asjaolu, et ehitusega seotud arvepidamist peab isik, kes seda ehitust finantseerib ning ka ehituse kulgu jäädvustatavatel fotodel poseerib üldjuhul ehituse omanik. Nähtuvalt saunana ehitatava palkmaja andmetest, plaanidest ja fotodest (V kd tl 108, IV kd tl 211-219, tl 234-242) on tegemist piisavalt suure pinnaga, mis võimaldab S.S teisele korrusele toa sisustamise korral privaatsema äraolemise võrreldes xxx elumajaga, milles S.S elab koos vanematega. Kõnealuse ehituse finantseerimist S.S poolt tõendavad ka YYY saateleht ( IV kd tl 222-223), millest nähtub, et S.S on juba 05.05.2008.a. s.o enne kui A.S pöördus sauna püstitamiseks loa saamiseks xxx, väljastatud mitmesuguseid ehitusmaterjale, YYY vastus päringule ( V kd tl 113) , millest nähtub, et S.S maksis sularahas katusematerjalide eest 28 300 krooni, YYY vastus, sularahaarvete koopiad ja tellimusleht (V kd tl 117-120) , millest nähtub, et S.S on ostnud kaupa 9950,40 krooni suuruses summas.

Kohtu arvates tõendab asjaolu, et K.S, kes väidetavalt tegi koos poja S.S ehituse plaani ja finantseeris enda säästudest sauna ehitamist, ei käinud ehitust üldse vaatamas ega tundnud huvigi, kuidas väidetavalt tema poolt finantseeritava sauna ehitamine kulgeb, seletades kohtuistungil, et S kutsus küll, aga tema ütles, et küll ta siis vaatab, kui valmis saab, kusjuures nähtuvalt fotodest ( IV kd tl 95, 239) asub ehitis elumaja vahetus läheduses, seda, et S.S ehitas seda hoonet eelkõige enda jaoks, kusjuures kohus peab loomulikuks, et sauna hakanuks kasutama ka S.S vanemad. Kohus, arvestades seda, et kohtuistungil esitati S.S kaitsja poolt, kes ühtlasi oli ka kolmandate isikute A.S ja K.S esindajaks, abikaasade vastastikune testament, laenuleping , Eesti Energiaga liitumisleping koos maksekorraldustega (VII kd tl 217-219, 212-213, 214-216), aga mitte ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et A.S või K.S oleks finantseerinud ehitusmaterjalide ostmist või ehitusega seonduvat, leiab, et S.S ütlused selles, et osa tšekke on ema käes, on paljasõnalised. K.S ütluste kohaselt kui elukohas läbiotsimine tehti ja sularaha ära võeti, siis see pidi olema tema pangalaenuga võetud 20 000 krooni, mida kohe vaja ei läinud, sest muud materjalid olid olemas. Kohus märgib, et nähtuvalt läbiotsimisprotokollist ( IV kd tl 91-94) võeti S.S dokumendimapi vahelt ja sõidukis xxx reg.märgiga xxx olnud S.S rahakotist ära kokku 31 108 krooni, lisaks veel 480 eurot ja 120 USA dollarit ja ka kuldesemed, millest nähtub, et S.S kasutuses oli tol hetkel rohkem vahendeid kui väidetavalt sauna tarbeks laenatud 20 000 krooni. Kolmanda isiku A.S ütlustest nähtub, et tema ei tea, kas S endal rahaline sissetulek oli, oma rahadest S ei rääkinud. Kohus leiab, et S.S ütlused selles, et osad hinnad on tal enda arvestuste lehel suuremaks pandud kui tegelikult oli , ta kirjutas üles ja pani turuhinna, niisama pani mõned asjad sinna

43 (50) juurde, ei haaku kolmanda isiku A.S ütlustega, mille kohaselt arvestust pidas S, kellel tema lasi kõik üles märkida, et siis nemad annavad raha. Kohus märgib, et võrguühenduse liitumislepingu sõlmimine Eesti Energiaga ( V kd tl 214-215) A.S poolt oli vajalik, sest tema on kantud kinnistusraamatusse xxx omanikuna ja Eesti Energia ei oleks liitumislepingut kinnistul asuva tarbimiskoha - sauna kohta saanud teha suvalise isikuga. Kohus märgib, et rahapesu eesmärk ongi selle vara tegeliku omaniku ning ebaseadusliku päritolu varjamine.

Kolmandad isikud A.S ja K.S rõhutasid, et nende poolt on tehtud abikaasade vastastikune testament, mille kohaselt nende vara pärija ei ole poeg S.S vaid pärijaks on nimetatud S.S mistõttu S.S polnud motiivi sellele kinnistule midagi ehitada. Nähtuvalt abikaasade vastastikusest testamendist ( VII kd tl 217-219) on notariaalakt koostatud ja tõestatud xxx 10.novembril 2008.a. Kahtlustatava kinnipidamise protokolliga ( V kd tl 213-214) on tõendatud, et S.S peeti kahtlustatavana kinni 23.10.2008.a. , kohtumäärusega (V kd tl 233- 234) on tõendatud, et 24.10.2008.a. kohaldati S.S suhtes tõkend vahistamine.

Eeltoodust nähtub, et abikaasade vastastikune testament koostati ja allkirjastati rohkem kui kaks nädalat pärast S.S kinnipidamist. On üldteada, et ka notariaalseid lepinguid on võimalik hiljem poolte kokkuleppel muuta, viia sinna sisse parandusi, S.S on õigus pärandist loobuda jne. Õiendist ( VI kd tl 89) on tõendatud, et Maksuja Tolliameti andmebaasi andmetel ei ole S.S alates 2003.aastast esitanud mitte ühelgi aastal tuludeklaratsiooni ja andmed tema tulude kohta puuduvad. Väljamakseid on S.S alates 2003.aastast tehtud ainult 2005.aastal, mil temale tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist oli 2459 krooni.

Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et S.S pani ajavahemikus 13.08.2007.a. kuni 14.02.2008.a. toime rea vargusi, saades kuritegelikku tulu , lisaks sellele on S.S omandanud süüteo tulemusel saadud esemeid ja need kallimalt turustanud. Süüdistuses on märgitud, et ajavahemikul 08.07.2007 kuni 14.02.2008 S.S poolt kuritegeliku tegevuse s.o varguste tulemusel saadud vara kogumaksumus on 1 421 687, 80 krooni. Kohus leiab, et käesolevas asjas vara mõiste on piiratud majandusliku väärtusega, selle puudumine välistab sobivuse rahapesuks.

Kohus leiab, et rahapesu süüdistuses ei saa varguste tulemusel saadud vara hulka arvata varastatud, aga hiljem lõhutud ja ära visatud seife, sularahaautomaatide korpusi, kätte saadud ja omanikele tagastatud esemeid, sest nende arvelt ei saanud S.S tulu. Ka tuleb maha arvata YYY varastatud loteriipiletite maksumus, sest kriminaalasjas on tuvastatud, et YYY varastatud seifist, mis tõmmati välja xxx, oli ära võetud küll sularaha, kuid vees kannatada saanud lotopileteid oli seifis. Arvestades nende vargustega, mille toimepanemise S.S poolt kohus tuvastas, varastatud esemete ja sularaha maksumuse (YYY varastatud monitor, kaubad, sularaha, I.O sõidukis olnud kiiver, lood, piduritrumlid, automagnetofon, võimendi, basskõlar, U.A xxx, xxx pangaautomaadist saadud sularaha, T.I järelkärus olnud esemed, YYY treiler) kujuneb varguste tulemusel saadud vara kogumaksumuseks 896 940 krooni, millele lisandub S.S poolt omandatud esemete turustamisel saadud vaheltkasu.

S.S enda poolt koostatud arvestuste kohaselt on tal xxx kinnistule ehitise püstitamiseks kulunud 411 999 krooni. Nähtuvalt kriminaalasja materjalide juurde võetud märkmetest ( IV kd tl 210) on S.S üles märkinud ka elektriga liitumise 15 500 krooni, kuigi maksekorraldustega ( VII kd tl 216) on tõendatud , et selle summa, ehk täpsemalt 15 576 krooni tasus A.S enda pangakontolt. Et S.S ka selle summa on üles märkinud, võib kohtu arvates viidata, et S.S võis hiljem hüvitada isale ehitise liitumislepingu eest makstud summa, kuid tõlgendades kõrvaldamata kahtluse S.S kasuks ja arvates kogusummast maha

15 576 krooni, mis kulus elektri liitumislepingu sõlmimisele, loeb kohus S.S poolt palkehitise finantseerimiseks kulunud summaks 396 823 krooni.

44 (50) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 2 kohaselt on rahapesu kuriteo tulemusena või sellises teos osalemise eest saadud vara omandamine, valdamine, kasutamine, muundamine, üleandmine või varaga tehingute või toimingute sooritamine, mille eesmärk või tagajärg on selle vara tegeliku omaniku ning ebaseadusliku päritolu varjamine. Kohus leiab, et kuriteo pani S.S toime vähemalt kaudse tahtlusega. Koos lisaruumidega palkehitise, mille esimesel korrusel planeeringu kohaselt paikneb saunaruum, pesemisruum ja kaminasaal, mida saab kasutada ka elutoana, ehitamisega oma vanematele kuuluvale kinnistule muundas S.S kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara, eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu. Palkmaja ehitamiseks vajalikud ehitusmaterjalid ostis S.S sularaha eest. Osa ehitustöid tegi S.S ise, tellitud ehitustööde eest tasus S.S sularahas, kusjuures kuritegelikul teel saadud varal oli ehituse teostamisel oluline osa. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis loeb kohus tuvastatuks, et eesmärgiga varjata ajavahemikul 13.08.2007 kuni 14.02.2008 enda poolt toimepandud varguste tulemusel saadud vara ebaseaduslikku päritolu, ehitas S.S kuritegelikul teel saadud vahendeid kasutades oma vanemate kinnistule xxx palkehitise, milles saun ja lisaruumid., pannes oma tegevusega toime KarS § 394 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü. Kohus leiab, et süüdistatavate xxx, Aleksandr Jerotski, K.K ja M.U käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. S.S, Aleksandr Jerotski ja K.K panid toime KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 199 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Kõik vargused olid toime pandud kavatsetult. Nähtuvalt kriminaalasjas uuritud tõenditest oli xxx alevikust sularahaautomaadi varguse toimepanemisel keskne roll S.S, kes oli varguse toimepanemise initsiaatoriks ning kelle kasutuses olnud sõidukeid ning muid abivahendeid varguse toimepanemisel kasutati, mistõttu on kohus seisukohal, et S.S süü selle varguse toimepanemisel on kaastäideviijatest suurem. S.S pani lisaks xxx alevikust sularahaautomaadi vargusele toime veel seitse vargust. Aleksandr Jerotski pani toime kaks vargust, K.K kolm. S.S vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Karistusregistri teatisest ja jõustunud kohtuotsustest ( VI kd tl 90-92, 93-107) nähtub, et S.S on varavastaste kuritegude toimepanemise eest varem kriminaalkorras karistatud neljal korral, väärtegude toimepanemise eest on S.S karistatud kuuel korral. xxx vabanes S.S pärast karistuse kandmist 27.aprillil 2007.a. Arvestades S.S süü suurust kuritegude toimepanemisel, seda, et varasemad karistused ei ole teda mõjutanud õigusekuulekalt käituma, pärast vanglast vabanemist hakkas ta suhteliselt lühikese aja jooksul uuesti vargusi toime panema, välistab kohus S.S karistamise rahalise karistusega ning leiab, et teda tuleb varguste eest karistada keskmisest mõnevõrra suurema karistusmääraga.

KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest karistab kohus S.S vangistusega 1/3 osas sanktsiooni kõrgemast määrast ning KarS § 394 lg 1 järgi peab kohus võimalikuks karistada S.S vangistusega sanktsiooni miinimumlähedases määras, kuna varem pole S.S samalaadseid kuritegusid toime pannud ja tema süü ei ole suur. Aleksandr Jerotski vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri teatisest ja jõustunud kohtuotsustest ( VI kd tl 109-112, 113-148) nähtub, et Aleksandr Jerotskit on kriminaalkorras karistatud üheksal korral, viimati Tartu Maakohtu 13.06.2008.a. otsusega KarS § 422 lg 1 järgi 1 aastase vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 5 kuu ja 5 päeva vangistuse võrra, liitkaristus 1 aasta 5 kuud ja 5 päeva.

45 (50) Väärtegude toimepanemise eest on A.Jerotskit karistatud üheksal korral. Aleksandr Jerotski kannab käesoleval ajal karistust Tartu Vanglas. Erija üldpreventiivsetel kaalutlustel ei pea kohus võimalikuks Aleksandr Jerotski karistamist rahalise karistusega. Arvestades, et A.Jerotski poolt toime pandud kuritegudega tekitatud kahju ei olnud suhteliselt suur, aga ka asjaolu, et kuriteod pani A.Jerotski toime pärast Tartu Maakohtu 13.06.2008.a. otsuse kuulutamist, milles väljendub kohtu arvates eriline küünilisus, karistab kohus Aleksandr Jerotskit vangistusega.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendab kohus mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 13.06.2008.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 5 kuu ja 28 päeva võrra. K.K vastutust kergendavaks asjaoluks on enda süü tunnistamine ja süüteo avastamisele kaasaaitamine, vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. K.K karistuse mõistmisel arvestab kohus K.K süü suurust ( nähtuvalt kriminaalasjas uuritud tõenditest ei olnud K.K kuritegusid toime pannes juhtfiguur, kuriteo toimepanemise vahendid olid kaastäideviijate omad), samuti asjaolu, et süüdistatavatest oli K.K ainus, kes andis enda käitumisele negatiivse hinnangu ja lubas edaspidi käituda õigusekuulekalt ( VI kd tl 236).

Karistusregistri teatisest ja jõustunud kohtuotsustest ( VI kd tl 150,151-161) nähtub, et K.K on kriminaalkorras karistatud kahel korral , mõlemal korral ühe kuriteoepisoodi eest. Väärteokorras on K.K karistatud ühel korral. Arvestades varasemat karistatust ei pea kohus otstarbekaks K.K karistamist rahalise karistusega, ning karistab teda vangistusega, karistust KarS § 74 alusel 18 kuulise katseajaga täitmisele mitte pöörates. Kohus leiab, et ka tingimisi mõistetud karistus ja allutamine käitumiskontrollile mõjutab K.K edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

M.U vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Nähtuvalt karistusregistri teatisest, ei ole M.U varem kriminaalkorras karistatud ( VI kd tl 163-164), kuid teda on neljal korral karistatud väärtegude toimepanemise eest, sh 30.09.2008.a. arestiga. Kohus, arvestades, et M.U pani toime viis kuriteoepisoodi, kusjuures tema tegevus muutus süstemaatiliseks, peab õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et mõjutada M.U edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, põhjendatuks karistada teda vangistusega sanktsioonis sätestatud maksimummäärast 1/6 ulatuses s.o 6 kuulise vangistusega.

Arvestades, et varem pole M.U kriminaalkorras karistatud, kohaldada vangistus tema suhtes KarS § 74 sätteid kohaldades minimaalse katseajaga s.o 18 kuud.

Kannatanute eelpool käsitatud tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele ja VÕS § 1043, mille kohaselt teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi ja § 1045 p 5, mille kohaselt kahju tekitamine on õigusevastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega , süüdlastelt välja mõistmisele. VÕS § 137 lg 1 näeb ette, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Juhindudes eeltoodust ja eelpool tuvastatud kannatanute nõuetest, mõistab kohus kannatanutele vargustega tekitatud kahjud välja alljärgnevalt: S.S 15 000 krooni YYY kasuks, 327 582 YYY kasuks, 156 600 krooni U.A kasuks,

108 750 krooni I.O kasuks, 150 000 krooni YYY kasuks, 132 322 krooni YYY kasuks; Aleksandr Jerotskilt ja K.K solidaarselt 6067 ,80 krooni YYY kasuks; S.S ja K.K solidaarselt 14 279 krooni T.I kasuks; S.S, Aleksandr Jerotskilt ja K.K solidaarselt 51 736 krooni YYY kasuks ja 17 850 , 31 krooni YYY kasuks. Tuvastamist ei leidnud S.S süü 30.01.2008 öösel xxx kinnistul asuvasse A.P ehitusjärgus majja sissetungimises ja sealt kahe välisukse ja 5 akna, kolme radiaatori, Isover rullvilla ja Isover plaatvilla, J.L kohvri selles olnud tööriistadega ning M.N alumiiniumredeli ja

46 (50) klambripüstoli varguses, mistõttu juhindudes KrMS § 310 lg 2 jätab kohus kannatanute I.T A.P, J.L ja M.N tsiviilhagid läbi vaatamata.

KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 5, 9 , § 180 lg 1 alusel mõistab kohus A.S, Aleksandr Jerotskilt, K.K ja M.U välja kriminaalmenetluse kulud alljärgnevalt : S.S Riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud kokku 58 055 krooni ( YYY sündmuskohalt võetud DNA ekspertiisi maksumus 2920 krooni ( I kd tl 125) ja jäljeekspertiisi maksumus 1680 krooni ( I kd tl 136) , YYY YYY võetud DNA ekspertiisi maksumus 2920 krooni ( I kd tl 223), xxx asunud xxx sularahaautomaadi korpuselt võetud DNA ekspertiisi maksumus 37 960 krooni ( II kd tl 137), U.A xxx ja xxx varastatud sularahaautomaadi osadelt võetud värvkatte ekspertiisi maksumus 3035 krooni ( II kd tl 210), sõidukite xxx ja xxx kohta teostatud liiklusekspertiisi maksumus 4500 krooni ( III kd tl 79); jäljeekspertiiside maksumus 5040 krooni ( III kd tl 98). määratud kaitsjale advokaat Andres Veskile makstud tasu 22 848 krooni ( VIII kd tl 61-63); kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 1206, 80 krooni (VI kd tl 213), süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525 krooni. Aleksandr Jerotskilt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 1206,80 krooni ( VI kd tl 214) senti ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. K.K määratud kaitsjatele makstud tasu kokku 17 252 krooni ( VI kd tl 31,35,38,41, VIII kd tl 58- 60); kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 7 krooni ( VI kd tl 215); süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525 krooni. M.U määratud kaitsja vandeadvokaat Mall Saarele makstud tasu 7080 krooni ( VIII kd tl 64-66) ; kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 1206,80 krooni ( VI kd tl 212); süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. K.K ja Aleksandr Jerotskilt solidaarselt kriminaalasjas teostatud YYY kauplusest võetud DNA ekspertiisi maksumus 9490 ( III kd tl 145). S.S, Aleksandr Jerotskilt ja K.K solidaarselt Riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud kokku 79848 krooni (xxx varastatud YYY sularahaautomaadilt võetud DNA ekspertiisi maksumus 74 460 krooni ( IV kd tl 65), värvkatteekspertiisi maksumus 3660 krooni ( IV kd tl 166) ja osaliselt , 1/5 osas jäljeekspertiisi maksumus 1728 krooni ( IV kd tl 160), kuna viimati nimetatud ekspertiis hõlmas käesolevat kriminaalasja vaid sellises osas.

Tartu Maakohtu 15.09.2009.a. määrustega hüvitati KrMS § 178, Vabariigi Valitsuse 22.12.2005.a. määruse nr 322 alusel kriminaalasja menetlusest osavõtuga seotud sõidukulud tunnistaja H.M 322 krooni, tunnistaja I.L 224,25 krooni, tunnistaja A.P 204 krooni ning kannatanu YYY esindajale T.T 1039 krooni. Juhindudes KrMS § 175 lg 1 p 2 , 180 lg 1 sätestatust nõuab kohus tunnistaja H.M ja kannatanu YYY esindajale T.T välja makstud sõidukulu kokku 1361 krooni ( VII kd tl 170- 174, 198-203) sisse S.S ning tunnistajatele I.L ja A.P välja makstud sõidukulu kokku 428,25 krooni (VII kd tl 175-197 ) sisse Aleksandr Jerotskilt.

Asitõendid:

47 (50) I.T tagastatud murutraktor xxx, YYY tagastatud murutrimmer xxx , U.A tagastatud järelhaagis xxx reg. märgiga xxx, A.P tagastatud 2 puidust ust ja 2 akent, YYY esindajale üle antud sularahaautomaadi seifi osa ja rahakassetidYYY esindajale üle antud sularahaautomaadis olnud sularaha kokku 399 200.- krooni; V.P tagastatud murutraktor xxx, YYY esindajale tagastatud võti koos võtmehoidjaga ja varastatud seifis olnud esemed (kaustikud, kiirloterii piletid), Aleksandr Jerotski elukaaslasele tagastatud Aleksandr Jerotski mobiiltelefon abonentnumbriga xxx, K.K tagastatud jalatsid tuleb vabastada asitõendi staatusest ja lugeda omanikele kuuluvaks. Tartu Maakohtu 23.03.2009.a. määrusega on arestitud tsiviilhagide tagamiseks Aleksandr Jerotskilt ära võetud sularaha 8469 krooni ( VI kd tl 78-79). Vara arestimise protokolli ja kviitung-orderiga (VI kd tl 80,81 ) on tõendatud, et 8469 krooni sularaha, mis võeti ära 23.10.2008 sõiduauto xxx reg.märgiga xxx läbiotsimise käigus , anti uurija poolt 23.03.2009.a. üle xxx rahandusbüroole tagatiskontole kandmiseks. Kohus leiab, et tsiviilhagi tagamiseks arestitud sularaha tuleb jätta arestituks.

Tartu Maakohtu 23.03.2009.a. määrusega on arestitud tsiviilhagide tagamiseks S.S ära võetud sularaha ning 34 g kaaluvad kollaka/punaka värvusega metallist esemed markeeringuga 583/585 ( VI kd tl 84). Vara arestimise protokollide ja kviitung-orderiga (VI kd tl 85-87) on tõendatud, et kollaka/punaka värvusega metallist (kullast) esemed kogukaaluga 34 g markeeringuga 583/585, väärtusega 4250 krooni, mis on ära võetud 23.10.2008.a. S.S elukohas toimunud läbiotsimise käigus, on arestitud. pakendatud pakendisse nr 3L ning jäetud kriminaalasja juurde. Sularaha summas 31 108 krooni, 480 eurot, 120 USA dollarit , mis on ära võetud 23.10.2008.a. S.S elukohas ja kasutuses olnud sõidukis toimunud läbiotsimise käigus , on 23.03.2009.a. uurija poolt üle antud xxx rahandusbüroole tagatiskontole kandmiseks. Kohus leiab, et tsiviilhagi tagamiseks arestitud sularaha ja esemed tuleb jätta arestituks.

Prokurör taotles K.S kuuluvate, kuid S.S kasutuses olnud kaubiku xxx reg nr xxx ja sõiduauto xxx reg nr xxx , kui kuriteo toimepanemise vahendite konfiskeerimist KarS § 83 lg 1 ja lg 3 p 1 alusel, kuna omanik K.S on vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud sõidukite kasutamisele kuriteo toimepanemisel. Kolmanda isiku K.S ütluste kohaselt ostsid nemad kaubiku xxx 2007.a. juunis, sest majapidamises oli vaja igasugu asju tuua, xxx ostsid 2007.a. juulis Sõidukite eest maksid sularahas. S.S raha autode soetamisse ei pannud, aga hooldas autosid. Millal xxx viimati remonditi, ei oska K. S öelda, seletab, et S togis seda pidevalt ja varuosad muretses S. Sõidukite registreerimisnumbreid K.S peast ei tea, mootorsõiduki juhtimise õigust ei oma. Prokuröri küsimusele, kas talle S.S öiseid äraolekuid tuleb meelde , vastab K.S, et nagu noored ikka käivad vahest peol. Enda nimele registreeritud sõidukeid andis S.S kasutada, sest S.S on siiski poeg ja kui tal ei ole tööle millegagi sõita, tuleb anda. Alateadlikult oli hirm, et S. S võib pahandusi teha. A.S ütluste kohaselt on tema olnud seoses tööga pikalt komandeeringutes, kodus oli laupäeviti-pühapäeviti. Kaubiku sõitjatesalongis oli YYYesinduse arve nr xxx, kuupäevaga 11.04.2008 sõidukile VIN koodiga xxx mudel xxx roolivarda otsa tellimise kohta – maksja S.S tel xxx kauba saaja S.S, arvel tempel MAKSTUD SULARAHAS. Arvest tehti koopia, arve pakendati pakend 10F. Arve koopiast ( IV kd tl 136) nähtub, et xxx mudelile xxx on roolivardaotsa tellinud ja selle eest maksnud S.S KarS § 83 lg 3 p 1 kohaselt erandina võib kohus konfiskeerida käesoleva paragrahvi lõigetes

1 ja 2 nimetatud vahendi, aine või eseme, kui see kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui ta on vähemalt kergemeelsusega aidanud kaasa vahendi, aine või eseme kasutamisele süüteo toimepanemisel või ettevalmistamisel.

48 (50) KarS § 18 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. See tähendab, et isik peab olema piisavalt hoolikas, et tajuda ohtu mingile õigushüvele ja seda ära tunda. Hoolsuskohustus on igaühe jaoks kohustuslik nõue käituda vastutustundlikult. Kergemeelsuse puhul näeb isik ette tagajärje saabumist, kuid loodab seda vältida. Kohus leiab, et K.S ja ka A.S on vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud nimetatud sõidukite kasutamisele kuriteo toimepanemisel. Kriminaalasjas on tõendatud, et S.S oli piiramatu kasutusõigus mõlemale nimetatud sõidukitele. Mõlemaid sõidukeid kasutas S.S kuritegude toimepanemisel, kusjuures kaubikut lubas kasutada ka kolmandal isikul. S.S enda ütluste kohaselt 2007.a. sügisel leidis, et töö on nõme ja otsustas hakata tegelema vanarauaga. K.S oli teadlik S.S varasematest kuritegudest. Talle ei saanud jääda märkamatuks temaga koos elava S.S öised äraolekud ning see, et tema kasutuses olnud sõidukeid polnud ka kodus. K. S jutt , et poeg käis vahel peol, ei ole tõsiselt võetav. Kohus ei pea usutavaks, et peol käib inimene korraga kahe autoga. Arvestades K.S elukogemust ja seda, et enda poja probleemidest oli ta teadlik, pidas K.S, nagu ta ka ise möönis, võimalikuks S.S poolt uute kuritegude toimepanemist, kuid lootis kergemeelselt, et seda siiski ei juhtu. Kohus leiab, et K.S on vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud sõidukite xxx xxx reg nr xxx ja xxx reg nr xxx kasutamisele süütegude – S.S poolt toime pandud varguste toimepanemisel ning peab otstarbekaks mõlemad nimetatud sõidukid konfiskeerida. Sõiduki xxx reg.märgiga xxx võti kirjaga xxx ning sõiduki registreerimistunnistus ja liikluskindlustuspoliis, samuti sõiduki xxx reg.märgiga xxx võti koos signalisatsioonipuldi ja metallist võtmega ning Sõiduki liikluskindlustuspoliis ja registreerimistunnistus edastada koos konfiskeeritud sõidukitega xxxx

Prokurör taotles ka E.J kuuluva Aleksandr Jerotski kasutuses olnud sõiduki xxx reg.märk xxx VIN koodiga xxx konfiskeerimist KarS § 83 lg 1 ja lg 3 p 1 alusel, kuna omanik E.J on vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud sõidukite kasutamisele kuriteo toimepanemisel. Kohus leiab, et kuigi ka E.J on enda nimele registreeritud sõidukit Aleksandr Jerotskile kasutada andes kergemeelsusega kaasa aidanud A.Jerotski poolt kuriteo toimepanemisele, ei ole sõiduki konfiskeerimine põhjendatud. E.J ja tunnistaja I.L ütlustega on tõendatud, et nimetatud sõiduki osteti YYY 250 000 krooni eest. Kriminaalasjas uuritud tõenditega on tuvastatud, et sõidukit xxx kasutas Aleksandr Jerotski kuriteo toimepanemise vahendina vaid ühel korral – lõikurite vargusel YYY. Selle vargusega põhjustati YYY kahju koos kirveste rikkumise ja uste lõhkumisega 30 720 krooni, kusjuures üks lõikur xxx tagastati hiljem kauplusele. Kohus leiab, et 250 000 krooni maksva sõiduki konfiskeerimine ei oleks proportsionaalne Aleksandr Jerotski poolt selle sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendiga toimepandud kuriteo olemusega. Sõiduki xxx reg.märk xxx VIN koodiga xxx tuleb kohtuotsuse jõustumisel vabastada asitõendi staatusest ja tagastada koos sõiduki xxx reg nr xxx signalisatsioonipult/võtme ja nahast võtmehoidjaga, ning sõiduki registreerimistunnistuse ja liikluskindlustuspoliisiga E.J Kohus leiab, et kuna kannatanu I.O avaldas kohtule, et ta enda sõiduki juppe tagasi ei taha ning mingi S.S elukohast ära võetud sõiduki detaile kuulus K.S sõidukile xxx, kuuluvad konfiskeerimisele KarS § 83 lg 1 ja lg 3 p 1 alusel ka xxx hoiukambris asuvad S.S elukohast läbiotsimisel äravõetud sõiduki xxx detailid, kusjuures detailid, milledel puudub väärtus, kuuluvad hävitamisele. Bensiinimootoriga ketaslõikur xxx ja elektrooniline seade - GSM levi segaja tuleb KarS § 83 lg 1 alusel kui tahtliku süüteo toimepanemise vahendid konfiskeerida. Kaupluse YYY valveseadme kast ja valveseadme vahekast ning kauplusest varastatud seif tagastada YYY xxx hoiuruumis asuvad asitõendid:

49 (50) sõiduki xxx reg nr xxx detailid numbritega xxx, 4 metallist trossi/trossijuppi ( pakendid nr 3F-6F ), metallist sõrgkang ( pakend nr 7F), kirves ( pakend nr 9F), xxx varastatud sularahaautomaadi seifiosa ( asitõend nr 1 G), xxx varastatud sularahaautomaadi seifiosa uks ( asitõend nr 2G), xxx varastatud plekist korpusega sularahaautomaadi detailid ( asitõendid nr 4G, 5G), xxx varastatud sularahaautomaadi ekraaniosa ( asitõend nr 6G ), xxx varastatud sularahaautomaadi korpus, mille sees elektrooniline seade ( asitõend nr 8G ), kauplusest YYY varastatud seif ( asitõend nr 1H ) KrMS § 123 lg 3 p 4 alusel hävitada Kriminaalasja materjalide juures asuvad asitõendid: volikiri mootorsõiduki kasutamiseks ( pakend 3A), halli värvi teibiga kaetud fooliumkott (pakend nr 5A), kaks paari heledast nahast ja sinisest tekstiilist töökindaid ( pakend nr 6A) ,

2 kruvi (pakend nr 1F), 9 mm pikkune, kollaka värvusega kruvi (pakend nr 1 N ), 13 mm pikkune, kollaka värvusega kruvi (pakend nr 2 N), 9 mm pikkune kruvi (pakend nr 3G), 1,3 cm pikkune kruvi ( pakend nr 7G), lõikeketas Metabo (pakend nr 2F), juhtmejupp, valgest plastikust väike detail, valgele paberile trükitud arve (pakend nr 3N ), musta värvi želatiinkile jalatsijälje fragmendiga (pakend nr 4N ), sündmuskohajälgede kaart nr 8/9 (pakend nr 5N ), elektrijuhe ja musta värvi juhtmekate (pakend nr 9G ), CD plaat (pakend nr l 0G ), 13 mm pikkune metallist kruvi (pakend nr 1B ), 6 lõikeketast SG-Elastic (pakend nr 2C), 3 paari töökindaid ( pakendid 3C,4C), 1 paar kaitseprille ja 2 respiraatorit (pakend nr 5C), 1 paar valget värvi tekstiilist töökindaid (pakend nr 6C) , taskulamp ( pakend nr 9C ), dressipluus ja püksid (pakend 8C), lõikeketas SG-Elastic ( pakend nr lÖ), kirju tekk (pakend nr 14L ), Fiskars kirve tootesilt jalatsijälje fragmendiga (pakend nr 1Z ), želatiinkile, millele on kopeeritud Fiskars kirve tootesildil olev jalatsijälje fragment (pakend nr 2Z ), kruvikeeraja ( pakend nr 3Z), sündmuskoha vaatluse käigus murdmisriista poolt jäetud jälgedest tehtud kaks tõmmist (pakend nr 4Z), sündmuskohajälgede kaart xxx sularahaautomaadi varguse sündmuskohalt võetud jälgedega ( suures ümbrikus), xxx varastatud sularahaautomaadilt võetud värviproovid (pakend 1.3), järelhaagiselt võetud värvkatteladestus (pakend 4), eksperdi poolt tagastatud voolujuhtmed ja kaabel (pakendid 1,2), järelhaagiselt reg nr xxx võetud värviproovid (pakend 1), xxx alt jõest leitud sularahaautomaadi osadelt võetud värviproovid (pakendid nr 1.1; 1.2; 2.1; 3.1 ), 13.08.2008 sündmuskoha vaatluse käigus YYY põrandalt ja laua pealt leitud ja želatiinkilele võetud jalatsijälje fragmendid , sündmuskoha vaatluse käigus S. S elukoha prügikastist võetud jalatsid (pakend nr 1.6) , asitõendi vaatluse käigus sõidukis xxx asunud sularahaautomaadi seifilt želatiinkilele võetud jalatsijälje fragmendid (pakend nr 1.2), kannatanu ülekuulamise käigus üleantud xxx reg nr xxxvaruvõti (pakend nr 1 S) KrMS § 123 lg 3 p 4 alusel hävitada.

Kriminaalasja materjalide juures olevad 5 võtit (ära eraldati võti kirjega "xxx) – (pakend nr 8L), musta värvi plastikust kattega võti (pakend nr l0L), kahest võtmest ja taskulamp/võtmehoidjast koosnev võtmekimp (pakend nr 11L ) ja läbiotsimise käigus ära võetud mobiiltelefon xxx koos selles oleva SIM kaartiga ( pakend nr 15L) ning xxx asitõendite hoiuruumis asuvad sõidukist xxx registreerimismärgiga nr xxx ära võetud aku (pakend 7C ) ja kolm radiaatorit mõõtmetega 50x100 cm vabastada asitõendi staatusest ja tagastada S.S Kolm metallist võtit (pakend nr 2A ), tabalukk kirjega CB ( pakend 7A), EMT liitumisleping nr xxx A. Jerotski nimele (pakend nr 9A), Aleksandr Jerotski jalatsid (pakend 1) vabastada asitõendi staatusest ja tagastada Aleksandr Jerotskile YYY esinduse arve nr xxx ( pakend nr l0F ) ja saateleht nr xxx katusematerjalide tellimise kohta (pakend nr 13L ) , DVD plaat kahtlustatava K.K ütluste ja olustiku seostamisega, DVD plaat xxx asuva sularahaautomaadi turvakaamerate salvestisega ja jälitusprotokolli lisa CD plaat salvestustega jätta kriminaalasja materjalide juurde.

50 (50)

Kersti Vosman Kohtunik