1-18-7617/16 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. september 2019, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-7617 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseorg - Prokurör Evelin Merilaine (arvamus esitatud kirjalikult) kriminaalasi Tartu Vangla materjalid osas vangistusest D.P tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu

Kaitsja Kohtuistung D.P isikukood: XXX, asukoht: Tartu

vanglas, vabanemisjärgne elukoht: xxx. Karistusaja algus ja lõpp: 22.09.2018 - 19.05.2020. Vandeadvokaat Otto Preem

riigi õigusabi korras kaugkohtuistung 11.09.2019 RESOLUTSIOON

1. Vabastada

D.P temale Tartu Maakohtu 24.09.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-7617 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

2. KarS

§ 76 lg 4,5 alusel määrata D.P-le katseaeg kestusega kuni 19.05.2020 .

3. KarS § 78 p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

4. KarS § 76 lg 5 alusel allutada D.P käitumiskontrollile kestusega kuni

19.05.2020 - , mille jooksul kohustada teda järgima KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:

 elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx;

 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territ

ooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5. 5, 8

KarS § 75 lg 2 p 2, 4, alusel määrata D.P-le katseajaks järgmised lisakohustused:

 mitte tarvitama alkoholi;

 otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas arvele 2 nädala aja jooksul pärast antud määruse jõustumist;

 olles andnud selleks kohtuistungil nõusoleku, alluma alkoholivastasele sõltuvusravile;

 osalema liiklusohutusalases sotsiaalprogrammis.

6. Määrata D.P katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

7. Määrus D.P suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

8. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.

9. Vabastada süüdimõistetu D.P karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. 10. Välja mõista D.P-lt menetluskuluna riigituludesse 157,80 eurot kaitsetasu advokaadi Otto Preemi poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates makseinfo alusel.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 24.09.2018 otsusega tunnistati

D.P süüdi KarS § 424 lg 2 ja § 423 1 järgi ja teda karistati KarS § 63 lg-t 1 kohaldades 10-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 24.07.2018. a otsusega kriminaalasjas 1-18-

5938 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuu ja 27 päevase vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud ja 27 päeva KarS § 68 lg 1 alusel l vangistust. oeti D.P karistuse kandmise aja alguseks 22.09.2018, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamisest.

11.07.2019 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud isikliku toimiku D.P otsustamaks isiku

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik konkreetsele täiskasvanule (risk ühiskonnas) ja

avalikkusele (risk ühiskonnas). Turvalisusriskid puuduvad. Alkoholi kuritarvitamine ning

mootorsõiduki juhtimine joobes olekus võivad tingida liiklussüüteo. Samuti süstemaatiline juhtimine ilma juhtimisõigust omamata. Lisaks võib kasutada vägivalda lähisuhtes oleva isiku vastu. Oht on kõige tõenäolisem siis, kui kuritarvitatakse alkoholi ning tekib olukord, kus on

vaja rooli minna. Samuti kui tekib konflikt elukaaslasega. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 34 Väg e tõenäosus 2 %. ivaldse kuriteo toimepanemis aasta jooksul 40%. Arvestades kinnipeetava ohutaset taset ning uue kuriteo toimepanemise

tõenäosust D.P tingimisi enne tähtaega vangistusest toetab Tartu Vangla vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOH

AD

Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Esimene reaalne

vangistus ja joobes auto juhtimise eest ja ilma lubadeta. O isitreeningu, n läbinud Eluvi Vihajuhtimise ja on avavanglas ning b -is S. On aru saanud oma vigadest, tegeleb käi tööl AS

alkoholiprobleemidega. Praegu sooviks vabaneda just sellepärast, et jääks jälgimise alla. Programmide abi seisnes on alkohol b ennetada neid asju ja mõistmises, et kõiges süüdi. Oska kui tekib alkoholihimu, siis millega asendada seda, et ennetada olukordasid. Avavanglas on olnud üle kuu. S töö on töö, tööd abanemise korral on oma ettevõte ja hakka . peab tegema. V b sellega tegelema. Vennal on ka objekt ja saab sellega edasi minna. Isiklikul firmal R. E. O. on maksuvõlg. 5000 on oma maksud, mis on vaja maksta, mida vanglast teha ei saa. Naine oli ka

sunnitud , vanem 15 on xxx tööle minema aga tal on raske. Lapsed on 9, 11 ja 13. Kõige

kutseõppekeskuses õppimas. K poissi on erivajadustega. Üks poiss on aks vanemat internaatkoolis. Elama b oma koju. Korter on isiklik. Abikaasaga on ta lähe väga head suhted, on käinud väärkohelnud abikaasat, pikaajalistel kokkusaamistel. On kunagi ammu praeguseks

on kõik klaar. Koju saades vägivaldne ei ole. Abikaasal ei ole põhjust karta. Lapsed ei ole

bioloogilised b b lusikaga, kas lapsed. Kui õpeta last sööma, ütle , et söö noa ja kahvliga mitte see on vaimne vägivald või kui ütlen suuremale poisile, et tee trenni, et kaalu on palju ja treenin temaga koos, n naisega arutanud teemat ja kui ta tahab midagi kas see on füüsiline vägivald. O öelda, siis ta ütleb ise. ikka neid lapsi, meeldib neid õpetada ka A b ita ehituse alal. On soov minna ka alkoholivastasele ravile. Kui on vaja, siis läheb vabatahtlikult ravile, on sellest naisega rääkinud. O nõus n minema ka kohe ravile.

Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt

ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa D.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega, nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab D.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kaitsja Tuvastatud faktilised asjaolud leiab, et isikut on võimalik ennetähtaegselt vabastada. räägivad sellest, et D.P kannab esmast reaalset vangistust ja kantud on enamus ehk 10 kuud.

Ta on osalenud vanglas tööhõives, on läbinud edukalt ja produktiivselt programmid. Alates

augustist on ta viibinud avavanglas ja asunud tööle. Vabaduses on olemas kindel elukoht, töökoht, nagu kuulsime on tal äriühing, millel lasuvad kohustused on tema ü

lesanne. Kui ta on 10 kuud ära, siis kohustused loomulikult süvenevad. iseloomustusest nähtub ka, et D.P ei ole inimene kes ei tööta. Tema osalus sotsiaalprogrammides ja tehtud töödest on iseloomustuses

põhjalikult kirjutatud ja juhendaja arvamuse kohaselt on sellest ka kasu olnud. D.P on teinud

tööd ja omab kindlaid plaane elukorralduse tegemiseks vabaduses. Vangla ja prokuratuur toetavad vabanemist ja kriminaalhooldaja poolt pakutu aitab kaasa selle, et R.Kõvaks elab edasi seadusekuulekalt. Meil on olemas programm Kainem ja tervem Eesti ja see oleks D.P-le

asjakohane. palun D.P ennetähtaegselt vabastada ja määrata talle kohustused mida kriminaalhooldaja on et

te näinud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu

Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu D.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud.

D.P gude toimepanemise eest ning kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kurite KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud ähemalt 1/2 mõistetud v karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on D.P temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut alla 1 aasta, so üle 1/2 mõistetud karistusajast.

Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud.

Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses

märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste

täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava - st suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28.

aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3 17. See aga tähendab, et ennetähtaegse -1-1- - 12

vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust.

Vabanedes on kinnipeetav vangla iseloomustusest ning enda kinnitusest tulenevalt al võimalik asuda elama xxx, kus elab koos abikaasa L. K. ja kasulastega 3-toalises mugavustega kõigi

korteris. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane

käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning ta on läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine.

Iseloomustused läbiviijate poolt on positiivsed. 01.02.2019 määrati isik tööhõivesse

majandustöödele, kus probleeme ei esinenud. ates augustikuust on kinnipeetav viibinud Al

avavanglas ning käib tööl väljaspool Vangla territooriumi A näitab .-is S., mis , et ka

vangistusasutus on pidanud isikut piisavalt usaldusväärseks. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul igati isiku suutlikkust kehtestatud reeglitest kinni pidada ning soovi naasta õiguskuulekale teele.

Samuti kinnipeetav saab vabaduses majanduslikult hakkama. Vabanedes soovib võib loota, et D.P jätkata töötamist oma firmas R. e. O. Kuigi ettevõttel on maksuvõlgnevused ning

laenuvõlgnevused abiga siiski äriühingu majandusseisu loodab kinnipeetav venna K. K.

parandada. Valmisolekut venda aidata on materjalidest . K. Isiku nähtuvalt kinnitanud ka K

ütlustest ning varasemast elukäigust nähtuvalt mõistab töö tegemisega vajadust, ega ole ta tööpõlgur. Kinnipeetav oli enne vangistust tööga hõivatud ja täidab töökohustust ka avavanglas viibides A.-is S.

Ka on positiivne, et isikul on säilinud toetavad suhted lähedastega. Lisaks ühele vennale, kes on valmis kinnipeetavat toetama, saavad talle tuge pakkuda abikaasa, ema ja teised õed-vennad.

Kinnipeetav suhtleb emaga telefonitsi ning abikaasaga on toimunud ka pikaajalised kokkusaamised. Läbisaamine lähedastega on hea ning abikaasa suhtes toime pandud kehalisest väärkohtlemisest on õpitud ja edasi liigutud. Seega võib loota, et lähedased suudavad toetavad kinnipeetavale tuge ning motivatsiooni pakkuda seadusekuulekale teele naasmisel.

Murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on isiku jaoks alkohol. Kinnipeetav on toime pannud vägivallakuriteo alkoholijoobes olles ning korduvalt kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Materjalidest ning isiku selgitustest kohtuistungil nähtub, et D.P mõistab

ka ise, et alkohol on tema jaoks probleem ning toonud kaasa

paljud konfliktid ja rikkumised, mis oleks muidu olemata. Kinnipeetav märkis, et on programmide abil aru saanud oma vigadest ja sellest, et süüdi on alkohol. Oskab ka ennetada probleemolukordasid ning talle on selgitatud, mida ette võtta, kui tekib alkoholihimu. Soovib vabaneda just sellepärast, et sellisel juhul jääks ta jälgimise alla. Ka peab D.P oluliseks

ravi läbimist ning on igati valmis sellele alluma, kui kohus nii määrab. Seega on kohtu hinnangul antud juhul näha, et isik on oma vigadest õppinud ning tal on tahe ja teadmine, kuidas

konkreetset riski maandada. Isiku püüdluste toetamiseks on kohtu hinnangul põhjendatud kohustada teda alluma alkoholivastasele

sõltuvusravile ning tal tuleb läbida liiklusohutusalane sotsiaalprogramm.

Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt

käituda. Iseloomustusest ning isiku kinnitustest istungil nähtub tema sisemine soov elus uu lehekülg pöörata ning edaspidi elu korraldada seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega

kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks teiste vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus

ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele.

Menetluskulud D.P enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis tingimisi kaitsjana 11.09.2019.a kohtuistungist määratud korras osa advokaat Otto Preem. Kaitsja esitas 11.09.2019.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamis

e ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga

summas 157,80 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 157,80 eurot.

Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS § le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole - endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Seega tuleb

D.P-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud

õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui

süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning

tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik