1-19-1138/30 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. september 2019, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-1138 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseorg - Prokurör Maarja-Liisa Sari (arvamus esitatud kirjalikult) kriminaalasi Tartu Vangla materjalid osas vangistusest S.A tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu

Kaitsja Kohtuistung S.A isikukood: , asukoht: Tartu XXX vanglas, vabanemisjärgne elukoht: xxx. Karistusaja algus ja lõpp: 21.12.2018 - 21.02.2020. Ei soovi kaugkohtuistung 11.09.2019 RESOLUTSIOON

1. Vabastada

S.A temale Tartu Maakohtu 08.03.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1138

mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. 2. katseaeg kestusega kuus (6) kuud. KarS § 76 lg 4,5 alusel määrata S. le A-

3. KarS § 78 p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

4. KarS § 76 lg 5 alusel allutada S. käitumiskontrollile kestusega kuus (6) A kuud, mille jooksul kohustada teda järgima KarS § 75 lg s 1 sätestatud - kontrollnõudeid ja –kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5. 2, 5, 8 KarS § 75 lg 2 p alusel määrata S. le katseajaks järgmised A-

lisakohustused:  Mitte tarvitada alkoholi;  olles andnud selleks nõusoleku, alluda ettenähtud sõltuvusravile programmis „Kainem ja tervem Eesti“  osalema sotsiaalprogrammis. 6. kriminaalhooldusosakonna Määrata S. katseajaks elukohajärgse A kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

7. Määrus S. suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks A elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

8. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.

9. Vabastada süüdimõistetu S.A karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 08.03.2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1138 tunnistati

S.A süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja teda karistati KarS § 68 lg 1

1 aasta 2 kuu vangistusega. alusel arvati karistusaja hulka ja S.A eelvangistuses viibitud aeg alates 21.12.2018.a

1 aasta 2 kuu vangistuse kandmise alguseks loeti 21.12.2018.a.

12.07.2019 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud isikliku toimiku S.A otsustamaks isiku

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik konkreetsele täiskasvanule (risk ühiskonnas) ja avalikkusele (risk ühiskonnas) Alkoholijoobes vägivalla kasutamine, mille . tagajärjeks võib olla teise isiku surm, füüsilise vägivalla oht, millega kaasnevad kerged/rasked kehavigastused, ähvardamine, lisaks on kuritegude toimepanemisel kasutanud abivahendeid (taburet, riidepuu). , kui lahendab probleeme tarvitades alkoholi ja Oht on kõige tõenäolisem kasutades vägivalda, kui laseb ennast teistest mõjutada. S.A-l krooniline psühhiaatriline mis on tingitud alkoholi tarvitamisest. Ohtlikkus võib tulevik probleem, us

suureneda kui kinnipeetav ei muuda oma elustiili, mõtlemist ja hoiakuid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 30%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 47%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepane vangla mise tõenäosust kinnipeetava S.A tingimisi enne tähtaega ei toeta vabastamist.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib enn reaalne etähtaegset vabastamist. Kolmas vangistus Oli alkoholi tarvitanud ja ei tea ema löömise eest. , miks nii juhtus. Palus tema käest andeks ja o

b elama ema juurde. Maja n kõik teinud, et ema on andestanud. Lähe pärand jäi isal poole, kuna isa suri ära, peab

õdedega kokku leppima, kui välja saab. Ema on 82-aastane. Saab edasi elada ei juhtuks. Kinnitab seda. Vanglas ei ole nii, et füüsilist vägivalda enam kunagi ühtegi programmi määratud. Varasemalt üks sotsiaal aga ei läinud kohale. programm pandi,

Kogemata juhtus nii. On poeg K , helistatakse iga xxx. On . Ü. päev, ta elab töövõimetuspensionär, on rajada koos pojaga firma, kui poeg on nõus. Hakka aga plaanis ks tegema katuste pesu ja värvimisi. Mingid teadmised selle jaoks on. On poolt, et kohus määraks sõltuvusravile, ü i ei võimaldata. On kohe nõus vanglas htegi sotsiaalprogramm minema vabanedes kainem ja tervem Eesti programmi, panema hhiaatrilisele ampulli ja minema psü nõustamisele. O rikkumise tagajär n tuttav kriminaalhoolduse tingimustega ja teab gi: tagasi vanglasse, On ema nii vana ja soovib ivallaga see aga ei riku ühtegi tingimust. teda aidata. Väg ei lõpe kindlasti n vastu võtnud otsuse, et ei võta . Ema on andestanud. O enam tilkagi. Kohtus eile tugiisikuga ja otsusta , et kui ti vabastatakse läheb kohe Tervem ja kainem Eesti programmi ja laseb ampulli panna. On oma kuriteost aru saanud ja kahetseb seda südamest. On muutunud. Looda list . b vabanedes saada psühholoogi ja psühhiaatrilist abi

Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa S.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta S.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu S.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud.

S.A o toimepanemise eest ning KarS kannab käesolevalt karistust teise astme kurite §

76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks S.A on temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle kuu, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Seega on KarS § s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest - vabastamiseks täidetud.

Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava - suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3

17. See aga tähendab, et ennetähtaegse -1-1- - vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust.

Vabanedes kinnipeetav elama xxx. Elukoht kuulub kinnipeetava emale, M. al võimalik asuda Ü , kes igapäevaselt Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse . xxx talus elab. vabanemise vältimatuks eelduseks.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust. Materjalidest nipeetav vanglas osalenud nähtuvalt ei ole kin taasühiskonnastavates tegevustes, kuid tema käitumine vangistuse ajal on olnud korrektne ning ametiisikutega suhtlemisel on viisakas. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeg litest ning soovi naasta õiguskuulekale teele.

Lisaks saavad isikule pakkuda seadusekuulekal teel püsimisel tuge ja motivatsiooni toetavad lähedased. Kuigi kinnipeetav on kasutanud vägivalda oma ema suhtes, on omavahel ära lepitud ning kinnitab, et seda ei juhtu enam kunagi. Pojaga on suhted materjalidest nähtuvalt head ning omavahel konflikte pole esinenud. Nii poeg, kui isiku ema ootavad teda koju. Suheldakse telefoni d suudavad teel ja on olnud ka lühiajalisi kokkusaamisi. Seega võib loota, et lähedase kinnipeetavale tuge ning motivatsiooni pakkuda seadusekuulekale teele naasmisel.

Suurim murekoht isiku seadusekuulekuse seisukohast on alkohol. Ta on korduvalt pannud toime kuritegusid alkoholijoobes olles. agressiivne ning Lähedaste sõnul on S.A vägivaldne alkoholijoobes olles ning väidetavalt on isik kainena abivalmis ja tore inimene. Alkoholi tarvitas kinnipeetav pea igapäevaselt, aegajalt on suutnud kaine olla lühikest perioodi ( 2 kuud kuni 6 kuud), alati olnud tagasilangused. Ka on ta varas -kliinikus ravil emalt käinud A ning läbinud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Siiski on isik taas vangistuses. Samas märkis kinnipeetav, et soovib tulevikus vabaneda alkoholisõltuvusest ning kohtudes tugiisikuga pandi plaan paika, et ta läheb peale vangistust kohe Tervem ja kainem Eesti programmi ja laseb ampulli panna. Seega on isiku riskiteguriga tegeletud ning loodetavasti suudab ta vabaneda alkoholisõltuvusest Selle eesmärgi toetamiseks on kohtu hinnangul oluline kohustada isikut . alluma antud nõusoleku alusel alkoholivastasele ravile.

Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Käesoleval juhul oleks määratav katseaeg pikem kui järelejäänud karistus vangistusasutuses. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks teiste vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik