1-19-6915/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 03.09.2019.a. Tallinnas (Tallinna kohtumaja)

Kriminaalasja number 1-19-6915 (19230200614)

Kohtunik Merle Parts

Sekretär Merili Kuus

Prokurör Katerin Hovi

Kaitsja

süüdistatav on kaitsjast loobunud

Menetluse liik

kiirmenetlus (lühimenetluse sätete järgi)

Süüdistatav:

J.Z ik: XXX; elukoht: xxx; kodakondsus: EV; emakeel: eesti keel; haridus: xxx; töökoht või õppeasutus: ei tööta; karistatus: 1 kehtiv kriminaalkaristus: Pärnu Maakohtu 17.07.2019.a otsusega KarS § 4231 järgi vangistusega 4 kuud, KarS § 73 lg 1 järgi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud. Tõkend: ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinnipidamine: 02.09.2019.a kell 11.57 süüdistuses KarS § 4231 järgi

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 256 1, § 2564 lg 4, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 130 lg 41 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada KarS § J.Z teda vangistusega järgi ja karistada

6 (kuus) kuud.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

Kriminaalasi nr 1-19-6915

KarS § 65 lg 2 aluse uurendada mõistetud karistust 17.07.2019.a. Pärnu l s Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ära , võrra ja liitkaristuseks mõista kandmata osa, 4 kuu

8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 02.09.2019.a. karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada kinnipidamisest, s.o alates 02.09.2019.a. J.Z’i

Kohaldada

J.Z J.Z ’i suhtes tõkendina vahistamist, vahistada kohtusaalist. Tõkend vahistamine kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista J.Z-ilt riigituludesse: - sundraha summas 405 eurot;

–

Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu 15. kuupäevaks (alates 15.10.2019.a. kuni 15.09.2020.a.) vähemalt

33,75 eurot kuus Maksuja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99919700043582. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid ja salvestised:

- Volkswagen Passat Variant registreerimisnumbriga xxx sõiduk (asub Rahumäe tee 6, Tallinn) – tagastada omanik M. K.

’ile. - CD plaat asub kriminaalasja materjalide juures (jätta kriminaalasja materjalidele).

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 03.09.2019.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule teatamist.

SÜÜDISTUS

J.Z-i 17.07.2019 nu Maakohtu Rapla süüdistatakse selles, et tema olles Pär kohtumaja poolt karistatud KarS § 4231 eest (episoodid 07.05.19, 08.05.19, 19.05.19), juhtis tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt poole mootorsõidukit 02.09.2019.a kella 11.57 ajal xxx Volkswagen Passat Variant regxxx nr , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud.

Seega J.Z pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

POOLTE SEISUKOHAD:

Süüdistatav J.Z tunnistas end kohtus talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi. Süüdistatav soovis anda täiendavaid selgitusi eeluurimisel antud ütlustele lisaks ning selgitas, et ta istus autorooli, kuivõrd ta auto hooldusesse viia ja müügi eest saadud raha soovis eest endale üürida korter Tallinnas. Ka selgitas süüdistatav, et ta ei tööta ja majanduslikult toetab i teda ema, kelle juures ta elab koos oma alaealise lapsega.

Kohtuistungil jäi üüdistuse juurde ning nõudis J.Z ’i prokurör esitatud s

süüditunnistamist KarS § 4231 alusel ning karistamist vangistusega 6 kuud, millest tuleb KrMS §

238 lg 2 järgi maha 1/3 ja mõista karistuseks kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata tuleb lugeda eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 3 kuud 28 päeva vangistust KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 järgi palus prokurör mõista . liitkaristus 17.09.2019.a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata osaga, mis on 4 kuud vangistust, seega on liitkaristuseks kokku 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Prokurör selgitas, et kuivõrd süüdistataval on alaealine laps ning süüdistatav ise kinnitas, et on nõus üldkasulikku tööd tegema taotles prokurör mõistetava karistuse asendamist ü kasuliku tööga 238 tundi, mille tegemise ajaks määrata 2 ld aastat, mille ajal peab süüdistatav alluma ka kriminaalhooldusele ja täitma KarS §-s 75 loetletud nõudeid. Samuti taotles prokurör välja mõista sundraha pooles ulatuses, politseiparklas oleva sõidu plaadi jätmist kriminaalasja ki Volkswagen Passat Variant tagastamist omanikule ja CD- materjalidele.

KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja viinud läbi kohtulike tõendite uurimise kogumis leiab, et tegevus o J.Z’i n õigesti kvalifitseeritud ning tema süü KarS § järgi kvalifitseeritavas kuriteoepisoodis on tõendamist leidnud.

J.Z’i süüd kinnitavad peale tema poolt süü isikliku omaksvõtu ka:

- kiirmenetluse protokoll /tl 1/, millest nähtuvalt isik soovib kriminaalasja arutamist tunnistajaid välja kutsumata; - tl 12-13/, mille kohaselt J.Z tunnistab, et juhtis kahtlustatava ülekuulamise protokoll / 02.09.2019 kell 11:57 xxx poole mootorsõidukit Volkswagen Passat Variant reg nr xxx, omamata juhtimisõigust. Juhtimisõigus võeti temalt ära kiiruseületamise eest, ka on teda sel aastal karistatud kriminaalkorras süstemaatilist juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise eest. Ta on selgitanud, et auto oli vaja remonti viia, ta proovis leida juhtimisõigusega juhti, kuid ei leinud. Ka on selgitanud, et tal on kodus 6 aastane laps ning palub teda mitte vangi panna, on nõus tegema üldkasulikku tööd. Ta kahetseb juhtunut;

- kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 3 J.Z kinni /, millest nähtuvalt peeti 02.09.2019 kell 11:57 xxx vahelisel alal, seoses kahtlustusega KarS § 4231 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles varem karistatud KarS § 4231 järgi, juhtis tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust;

- tunnistaja K. K. - mille kohaselt ütlused /tl 7 7pö/, teostades liiklusjärelevalvet Tallinna linnas koos liikluspolitseinik K. V., märkas vahel mootorsõidukit Volkswagen Passat Variant reg nr xxx xxx, mis liikus xxx, , kellel puudub vastava kategooria mootorsõidukit juhtis J.Z mootorsõiduki juhtimisõigus, juhtimisõigus peatatud 14.08-13.11.2019.a, isik peeti kinni kell 11:57; - / kehtiv väljatrükk juhiloa andmete kohta /tl 9 , mille kohaselt puudub J.Z ’il mootorsõiduki juhtimisõigus. Samuti nähtub, et sõiduki Volkswagen Passar Variant reg nr xxx omanikuks on M. K., kasutajaks J.Z; -tõend isiku maksustatava tulu kohta /tl 10/, mille kohaselt 2018.a puudusid J.Z ’il tulud.

- karistusregistri väljavõte, Pärnu Maakohtu 17.09.2019.a otsus, 26.07.2019.a otsus väärteoasjas 2780,19,007525 14-15; 16-18; 19-20 /

- /tl , millest nähtuvalt on J.Z ’i karistatud 1 l korral kriminaalkorras st, milledest enamus on liiklusalased , isikul on 10 kehtivat väärteokaristu süüteod; 17.09.2019.a Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 423 karistati isikut

1 alusel; 26.07.2019.a otsus väärteoasjas 2780,19,007525 tõendab, et J.Z ’i on Lõuna karistatud prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse liiklusväärtegude menetlusgrupi 26.07.2019 otsusega LS § 227 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3-ks kuuks.

Kohus leiab, et J.Z ’i tegevusele on süüdistuse kohaselt antud õige juriidiline hinnang ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning J.Z ’i poolt kohtuistungil antud seletust, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on J.Z ’i süü kuriteo, mis seisneb mootorsõiduki süstemaatilises juhtimises juhtimisõiguseta isiku poolt, toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et J.Z pani kuriteo toime otsese ta kohtus ise tahtlusega, kuivõrd kinnitas, et oli teadlik, et tal puudub juhtimisõigus, kuid sellest hoolimata asus ta mootorsõidukit juhtima. J.Z teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu (sõiduki juhtima asumine juhtimisõigust tahtis või vähemalt möönis seda. omamata) ja

Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas

süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Süüdistatava näol on tegemist täisealise süüvõimelise isikuga.

KARISTUS

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada, kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS §

56 lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve.

Kohus viitab, et karistamise esmaseks aluseks on isiku süü. KarS 4. peatüki mõttest ja KrMS §

306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6).

Kohus peab karistuse mõistmisel smalt andma hinnangu KarS § 56 lähtudes süü suurusest e

lähtuvalt karistuse liigi ja määra osas (RK3

06 p 14). Karistusseadustiku mõtte kohaselt -1-1-99- tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RK 3-1-1-99-06 p 14).

Süüdistatav J.Z pani otsese tahtlusega toime teise astme kuriteo. Kohus selgitab, et seadusandja on kuriteo eest, millises süüdistatavat süüdistatakse, näinud karistusena ette rahalise karistuse või kuni 1- aastase vangistuse.

Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse eesmärke arvestades peab kohus antud juhul vajalikuks kohaldada süüdistatava J.Z ’i suhtes karistusena vangistust. Samas lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-24-

07), mida kohus järgnevalt ka käsitleb. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks süüdistatava puhul karistuse eesmärke. Seda esmalt põhjusel, kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt puuduvad Maksu-ja Tolliametil andmed J.Z-i tulude kohta aastal 2018.a (tl 10). Ka kinnitas isik kohtuistungil, et ta ei tööta ning majanduslikult aitab teda ema (tl 27). Samuti juhib kohus tähelepanu, et isikut on väärteokorras korduvalt karistatud, millede eest mõistetud rahalised karistused on isikul 15pö osaliselt tasumata (tl 14- ). Seega ei oleks praegusel juhul, isikut ja tema poolt toimepandud tegu arvestades, tema rahalise karistusega karistamine kooskõlas karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega.

Kohus peab karistuse mõistmisel muuhulgas arvestama ka asjaolu, et J.Z ’i karistati viimati kriminaalkorras Pärnu Maakohtu otsusega 17.07.2019.a. KarS §

1 järgi vangistusega 4 kuud, mis jäeti KarS § 73 lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata 1 aasta 6 kuulise katseajaga. Seega saab järeldada, et J.Z olles varem toime pannud eest mõistet samalaadse kuriteo,

mille ud vangistus jäeti täielikult tingimisi täitmisele pööramata, ei ole avaldanud isikule mõju. Isik pani uue kuri

teo toime katseajal, vaid vähem kui 2 kuu möödudes peale eelmist kohtuotsust.

Kohus leiab, et juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on J.Z-ile iseloomulik käitumismuster, mis tuleneb karistusregistri väljatrükist ja Pärnu Maakohtu 17.09.2019.a kohtuotsusest. See -

näitab erilist ükskõikset suhtumist liiklus ja õiguskorda. Kohus rõhutab, et juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on üks ohtlikumaid liiklusalaseid süütegusid, mis väljendub ka selle eest kehtestatud karistustes ning asjaolus, et sellise teo süstemaatilise toimepanemise eest on ettenähtud kriminaalvastutus. Seega on sellise rikkumise süstemaatiline toimepanemine eriliselt taunitav.

Kohus peab vajalikuks kohaldada karistusena vangistust, kuid arvestades isiku puhtsüdamlikku kahetsust, on põhjendatud kohaldada vangistust sanktsiooni keskmisest määrast madalamal määral. Kohus peab põhistatuks karistada J.Z-i vangistusega 6 kuud, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi, tulenevalt KrMS § 238 lg-st 2, maha arvata üks kolmandik (s.o antud juhul

2 kuud vangistust), seega on J.Z-ile mõistetavaks karistuseks 4 kuud vangistust. Vastavalt KarS 65 lg 2-le peab kohus vajalikuks mõista liitkaristuse Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 17.07.2019.a

4 kuu

8 kuud vangistust. tuleb vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 02.09.2019.a karistusaja hulka ning karistusaja algust tuleb arvestada .2019.a. J.Z’i kinnipidamisest, s.o alates 02.09

Tulenevalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-40-04).

Arvestades, et isik olles varasemalt karistatud 4 kuulise vangistusega, mille kandmiselt vabastati ta täies ulatuses katseajaga, pani ta uue süüteo toime katseajal, ei ole tingimuslik karistus pikemaajalist mõju avaldanud. Seega leiab kohus, et J.Z ’i väärtushinnangute muutmiseks, juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise kokkusobimatuse mõistmine ning seeläbi karistuse eesmärkide saavutamine, on võimalik üksnes reaalse vangistuse kohaldamisega. Antud juhul leiab kohus, et tingimisi isiku reaalselt kandmisest vabastamiseks puuduvad igasugused alused, arvestades eelpool tuvastatud ning käsitletud isikut iseloomustavaid andmeid (korduv liiklusalaste väärtegude toimepanemine, käesolev samalaadse kuriteo eest mõistetud a kuriteo toimepanemine tingimusliku vangistuse katseajal).

Prokurör taotles J.Z-i karistamist vangistusega, mis asendada üldkasuliku tööga. Ka süüdistatav selgitas, et soovib teha üldkasulikku tööd. Kohus ei pea võimalikuks mõistetava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, seda juba eespool toodud motiividel varasem – karistatus, sealhulgas samalaadse kuriteo eest ning asjaolu, et eelmine tingimuslik vangistus ei avaldanud pikemaajalist mõju, kuivõrd isik pani käesoleva kuriteo toime katseajal. Kõike eelnevat arvestades on ilmne, et eelmiste karistustega ei saavutatud karistuse eripreventiivseid eesmärke ja need ei oleks enam saavutatavad ka käesoleval hetkel vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga.

Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendi küsimusel. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel - tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS § s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või - kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid.

Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes on varasemalt mõistetud vangistuse kandmiselt tingimuslikult vabastatud ja kes katseajal pani toime uue kuriteo. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohus leiab, et antud juhul, kui J.Z peeti kinni 02.09.2019.a ning toimetati 03.09.2019.a kiirmenetluse korras kohtuistungile, on põhjendatud ärakandmisele kuuluva karistuse täitmiseks ning selle mõjususe saavutamiseks kohaldada J.Z ’i suhtes tõkendina vahistamist.

Sel põhjusel tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada J.Z ’i kinnipidamisest, s.o alates 02.09.2019.a. Kohus peab vajalikuks rõhutada ka asjaolu, et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et J.Z ’i tervislik seisund välistaks tema vangistuse, ühtegi sellekohast asjaolu ei ilmnenud ka kohtuistungil. Mis puudutab J.Z ’i alaealist last, siis märgib kohus, et süüdistatav ise kinnitas kohtuistungil, et ta elab koos lapsega enda ema juures Ka kinnitas ning ema hoolitseb lapse eest, seega laps järelevalveta ei jää. süüdistatav ise, et tema ema oli teda ja last ülalpidavaks isikuks.

Menetluskulud ja asitõendid

Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks . KrMS § sundraha

180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu kuulub nimetatud menetluskulu süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2019

0 eurot. Kuivõrd käesol .a. on selle suuruseks 81 ev kriminaalasi lahendatakse kiirmenetluses, kuulub KrMS § 2565 lg 2 kohaselt väljamõistetav sundraha vähendamisele kuni poole võrra. Kohus peab käesoleval juhul teo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut arvestades põhjendatuks vähendada väljamõistetavat sundraha poole võrra, s.o väljamõ J.Z ’il istetava sundraha suuruseks on 405 eurot. Kohtu hinnangul ei esine erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. J.Z ’i näol on tegemist töövõimelise isikuga, kes on nii vanglas, kui ka karistuse kandmiselt vabanenuna võimeline tasu eest töötama. Kuivõrd isik asub kandma vabadusekaotuslikku karistust peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine, määrates hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest.

Kriminaalasjas asitõendiks olev 1 CD-plaat videosalvestusega (asub kriminaalasja materjalide juures) on dokumentaalne asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning see tuleb jätta kriminaalasja materjalidele. Kriminaa Volkswagen Passat Variant lasjas asitõendiks olev sõiduk registreerimisnumbriga xxx tuleb tagastada omanik M. K.

(asub Rahumäe tee 6, Tallinn) ’ile.

Merle Parts kohtunik