1-09-7871/10 · 1-09-7871/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

HARJU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kriminaalasja number 1-09-7871 (09230105887) Otsuse kuupäev 03. veebruaril 2010.a. Kohtunik

Sekretär

Tõlk

Violetta Kõvask

Sirje Luga

Anneli Helmann

Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaat Mari Nettan Eva Rivis Kriminaalasi

G.J süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses Süüdistatav

G.J, elukoht: xxx, isikukood xxx, EV

kodanik, keskharidus, emakeel – vene keel, töötab A S , varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral, viimati

- 31.05.2007.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424, KrMS §

238 lg 2, KarS § 74 alusel tingimisi vangistus 6 kuud katseaeg 1 a 6 k ja juhtimise õiguse äravõtmine 6 k,

väärteokorras karistatud korduvalt viimati 28.10.2008.a. ja

04.11.2008.a. karistatud Põhja PP poolt KarS § 218 lg 1 alusel, tõkend – vahistamine

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel

süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada

apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või

selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus

OTSUSTAS:

Süüdi tunnistada G.J KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ettenähtud

kuriteo toimepanemise eest ning mõista talle rahaline karistus 333 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. 16500,-krooni.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega tasumisele kuulub rahaline karistus 222 miinimumpäevamäära ulatuses, so. 11 100,-krooni.

KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 14.04.2009.a.-16.04.2009.a., s.o. 3 päeva ning alates 23.11.2009.a.-03.02.2010.a., so. 2 kuud ja 11 päeva lugeda karistusaja hulka ning kuna ühele vangistuse päevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära siis lugeda karistus kantuks.

Tõkend – vahistamine - tühistada ning vabastada G.J vahi alt kohtusaalis.

Välja mõista G.J-ilt (ik xxx, elukoht xxx) riigituludesse sundraha 6525,- krooni ja kaitsjatasud summas 1275,60 krooni.

G.J tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele

SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr 221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse: „G.J , 1-09-7871, sundraha ja kaitsjatasud“. Menetluskulud tasuda 6 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

Tsiviilhagi ei ole esitatud. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole.

SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

G.J on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema varem

(06.10.2009.a. ja 28.10.2008.a.) vargusi toimepannud isikuna, uuesti süstemaatiliselt

14.04.2009.a. kella 20:20 paiku kaupluses Sikupilli Prisma aadressil Tartu mnt 87 Tallinn

võttis omastamise eesmärgil brändi Ibis maksumusega 129,90 krooni, kuid jättis süüteo lõpuni viimata oma tahtest sõltumata, kuna peeti turvatöötaja poolt peale kassaliini läbimist kinni.

Seega G.J olles isikuks, kes on aasta jooksul vähemalt kahel korral toime

pannud varguse, uuesti pani süstemaatiliselt toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o. KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

G.J esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur.

03.02.2010.a. toimunud kohtuistungil kinnitas G.J, et on talle esitatud

süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja

lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Kinnitas, et elab Koerus, töötab söevabrikus.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning G.J-i poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava G.J-i süü on tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil

(tl.19 - 21) ja millest nähtub, et G.J tunnistas ennast süüdi ja seletas, et sisenes 14.04.2009.a. kella 20:15 ajal Sikupilli Prismasse. Seljas oli tal tumedat tooni nahast jope. Alkoholi osakonnast võttis ta brändi Ibis ja pani jope taskusse. Tal ostukorvi ei olnud.

Kassapidajale midagi ütlemata, läbis ta kassarivi. Teda peeti kinni. Varasemad trahvid varguste eest 2008. aastal on tal maksmata. Ka:

- Asitõendi vaatlusprotokoll, vaadeldud G4S Eesti AS poolt võetud pildid CD pealt.

Piltidel on nähtav kahtlustatav G.J Sikupilli Prismas ning

14.04.2009.a. kella 20.20 paiku kahtlustatav, kellel seljas tumedat tooni nahast jope (pea paljas) võtab alkoholi osakonnas ühe pudeli brändit Ibis kätte. Pildil näha, kuidas G.J läbib kassaderivi. Samuti näha pildil, kuidas G.J kiirustab tagasi kauplusesse, kui märkab turvatöötajate lähenemist. (tl. 5 – 7);

- Prisma avaldus, milles palutakse võtta vastutusele 14.04.2009.a. kella 20.30 kaupluses

Sikupilli Prisma õigusvastase teo toime pannud isik, kelle juurest avastati maksmata kaupa (Ibis alkohol) 129,90 krooni väärtuses. (tl.8);

- Õigusvastase teo toimepanemise akt, 14.04.2009.a. kell 20.30 Sikupilli Prismas väljus

müügisaalist G.J jättes kauba eest tasumata. Isik osutas füüsilist vastupanu ja kasutatu käeraudu. Kaup tagastati kauplusele. (tl. 9);

- Tunnistaja V T ´i ütlused, olles tööl 14.04.2009.a. Sikupilli Prismas kell 20:15, kui

võttis tumedates riietes meesterahvas alkoholi osakonna pudeli brändit ja jalutas saalis ning pani selle jope taskusse. Isik väljus müügisaalist kell 20:20. Kui turvatöötaja tuli

meesterahva juurde, suundus ta saali tagasi ning vehkis kätega. Isikuks osutus G.J. (tl. 10 – 11);

- Tunnistaja T B ütlused, olles tööl 14.04.2009.a. Sikupilli Prismas, paluti kell 20:20

kinni pidada tumedas rõivastuses meesterahvas, kes väljus kassast nr 3 ja suundus teda

nähes tagasi saali. Kinnipidamisel isik hakkas kätega vehkima ja ebatsensuurselt väljenduma. Isikul pandi käed raudu. Isik käitus agressiivselt. (tl. 12 – 14);

- Kiirmenetluse otsus 28.10.2008.a., millest nähtub, et G.J-ile määrati

KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o. 600,- krooni. (tl. 30 – 31);

- Väärteootsus 04.11.2008.a., millest nähtub, et G.J-ile määrati KarS §

218 lg 1 alusel rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses, s.o. 900,- krooni. (tl. 32 – 33);

Kohtunik asub seisukohale, et G.J on kohtus end esitatud süüdistuses

täielikult süüdi tunnistanud, tunnistaja ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas

kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning G.J süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi, kuna G.J paneb vargusi toime süstemaatiliselt, nimelt: 28.oktoobril 2008.a. Tondi Selver kaupluses ja 04.novembril 2008.a. Tondi Selver kaupluses. Kuriteod ta ei viinud lõpule temast mitteolenevatel põhjustel, kuna teda peeti kinni turvatöötaja poolt.

Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik G.J-i süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. G.J on varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral, väärteokorras karistatud

korduvalt. Oma süüd ta tunnistab, kahetseb, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks,

tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises, ta töötab söevabrikus, omab kindlat legaalset sissetulekut, seega võib talle mõista rahalise karistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga ta on eelvangistuses viibinud vahi all 2 kuud ja 14 päeva, ühele vangistuse päevale vastab aga rahalise karistuse kolm päevamäära, siis võib lugeda talle mõistetav rahaline karistus kantuks ( 74 eelvangistuspäeva vastab rahalise karistuse 222 päevamäärale).

Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud.

Violetta Kõvask Kohtunik