4-19-3478/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 19.09.2019 Tallinn

as Väärteoasja number 4-19-3478 (2302,19,007012) Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi

sekretär Maive Aun Väärteoasi M Mi kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi 03.06.2019 otsusele nr 2302,19,007012 M Mi väärteoasjas Liiklusseaduse (LS) §

227 lg 2 järgi. Kaebuse esitaja M M

isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, elukoht xxx, e-posti aadress xxx Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet Põhja Prefektuur

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja indaja Raul Annuka es

RESOLUTSIOON

1.

Jätta rahuldamata kaebaja taotlus kohtuistungi edasilükkamiseks.

2. M Mi kaebus Politsei- Jätta läbi vaatamata ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 03.06.2019 otsusele nr 2302,19,007012 M Mi . väärteoasjas Liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi

Edasikaebamise kord

Kohtumenet Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale luse pool võib esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Kui kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

, kaebaja taotlus ja kohtuvälise menetleja seisukoht:

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 03.06.2019 otsuse alusel tunnistati M M süüdi LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toime panemises ja teda karistati mootorsõiduki juhtimise õiguse ära võtmisega 3 kuuks.

M M esitas 21.06.2019 Harju Maakohtule kaebuse. Kaebus oli allkirjastamata, kohus jättis 09.08.2019 määruse alusel kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

M M esitas tähtaegselt nõuetekohase kaebuse ja kohtu 26.08.2019 määruse kohaselt pidi kohtuistung kaebuse arutamiseks toimuma 19.09.2019 kell 09.30. Kaebaja osavõtt kohtuistungist oli määruse järgi kohustuslik.

M M saatis kohtule 26.08.2019 kaks e-kirja. Esimeses kirjas taotles kaebaja 19.09.2019 määratud kohtuistungi edasilükkamist seoses ammu ette planeeritud toiminguga. Teises kirjas avaldas kaebaja põhjuse – ajavahemikul 18.09.2019-23.09.2019 viibib Eestis tema xxx elav tütar kes käib Eestis kaks korda aastas ning ta soovib selle aja veeta koos tütrega. Kohus vastas kaebajale 28.08.2019 ja selgitas, et istungit ei ole võimalik edasi lükata seoses kohtuniku tiheda istungikavaga ja samuti seda, et kohtuistungiks on planeeritud 30 minutit ning istung on avalik.

M M saatis kohtule 18.09.2019 kell 18.17 e-kirja, milles taotles 19.09.2019 kohtuistungi edasi lükkamist seoses haigestumisega. Kohus vastas kaebajale samal päeval kell 18.31 ja selgitas, et kohtule tuleb esitada nõuetekohane tõend. Kohus teavitas kaebajat, et tõendi esitamata jätmise korral jäetakse kaebus läbi vaatamata.

M M 19.09.2019 kell 09.30 alanud kohtuistungile ei ilmunud. Nõuetekohast arstitõendit kaebaja kohtule enne istungi algust ei esitanud.

Kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja taotlus tuleb jätta rahuldamata ja kaebus läbi vaatamata:

kaebaja ei ole tõendanud, et tema mitteilmumine oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kohtu seisukoht: Kaebaja taotles 19.09.2019 kohtuistungi edasilükkamist põhjendusega, et ta on haigestunud. Haigestumisest teatas kaebaja kohtule 18.09.2019 õhtul e-kirjaga.

VtMS § 42 lg 1 kohaselt peab isik juhul, kui tal ei ole võimalik kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmuda, sellest viivitamata teatama. VtMS § 42 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi on ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks mh väljakutsutu äraolek, mida ei saa käsitleda väärteomenetlusest kõrvalehoidumisena ja asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks. Kohus leiab, et VtMS § 42 lg

2 p-de 2 ja 3 sisustamiseks

rduda kriminaalmenetluse seadustiku võib käesoleval juhul pöö

(KrMS) sätete juurde, kuivõrd VtMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

KrMS § 170 lõike 1 kohaselt kui kutsutul ei ole võimalik tähtpäevaks ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse ilmumata jäämise mõjuvad põhjused ning p 1 kohaselt on selleks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega, p 2 kohaselt kutse mittekättesaamine või hilinenult kättesaamine, p 3 kohaselt on mõjuvaks

põhjuseks ka raske haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mis ei võimalda isikul ilmuda menetleja juurde, p 31 kohaselt osavõtt varem määratud kohtuistungist ja p 4 kohaselt muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.

Seega kohalduvad kohtu hinnangul kaebaja suhtes KrMS § 170 lg 2 p 3 sätted kuivõrd kaebaja põhjendab istungi edasilükkamise vajadust haigestumisega.

Samas loetakse mõjuvaks põhjuseks isiku raske haigestumine, mis eeldab vältimatut tervishoiuteenuse osutamist või haiguslik seisund, mis takistab isikul menetleja juurde ilmumist. Kooskõlas KrMS § 170 lg 4 peab ilmumist takistav raske haigestumine või haiguslik seisund , takistuse kohta peab istungi mõjuva põhjusena peab olema jälgitav ja tõendatav edasilükkamist taotlev isik esitama tõendi, mille vormi ja väljaandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

26.01.2016 vastu võetud sotsiaalministri määruse nr 5 § 1 lg 2

kohaselt käsitletakse määruse tähenduses tõendina väljavõtet tervisekaardist, haigusloo epikriisi, haigusloo erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi osa, kiirabikaarti, väljavõtet hambaravikaardi päeviku osast või muud terviseseisundit kirjeldavat asjakohast dokumenti või selle osa.

Määruse § 2 lõike 2 kohaselt antakse tõend välja menetlustoimingule väljakutsutud isikule, kelle terviseseisund või lähedase isiku haigus ei võimalda väljakutsutud isikul ilmuda kutses esitatud tähtajaks menetlustoimingule, § 2 lg 3 kohaselt käsitletakse kiirabikaarti või selle koopiat tõendina juhul, kui kiirabi väljakutse esitati päeval, mil isik pidi menetleja juurde ilmuma ja menetlustoimingule ilmumise tähtajale eelnevalt. Vastavalt sama paragrahvi lõike 4 sätetele vormistatakse tõend ja väljastatakse isikule pärast tervishoiuteenuse osutamist ning sellekohase kande tegemist tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse dokumenti, mis on vormistatud sotsiaalministri 18.09.2008 määrusega nr 56 ja 17.09.2008 määrusega nr 53 kehtestatud tingimustel ja korras.

Kohtu hinnangul ei olnud kaebajal takistusi tõendi esitamiseks enne kohtuistungit: sotsiaalministri 06.01.2010 vastu võetud määruse nr 2 § 5 lg 4 kohaselt peab üldarstiabi osutaja korraldama ägeda tervisehäirega patsiendile vastuvõtu pöördumise päeval. Viidatud määruse § 5 lg 3 kohaselt peavad vastuvõtuajad olema igal tööpäeval ajavahemikus kella 08.00 – 18.00.

Kaebaja ei ole kohtule esitanud ülalviidatud määruse nr 5 § 2 sätestatud korras vormistatavat tõendit, mistõttu on kaebuse esitaja kohtule edastatud kirjas väljendatud menetlustoimingule ilmumist takistav terviseseisund tõendamata. Kohus leiab, et kaebajal oli võimalus tõendi saamiseks pöörduda haigestumise päeval erakorralise meditsiini osakonda või istungipäeva hommikul perearsti vastuvõtule.

Eeltoodu tõttu jätab kohus kaebuse esitaja taotluse kohtuistungi rahuldamata, taotluse rahuldamiseks puudub seaduslik alus. Käesoleval juhul on kaebaja kirjale vastatud samal õhtul ja talle on selgitatud vajadust esitada nõuetekohane tõend ning selle esitamata jätmise tagajärgi.

VtMS § 126 lg 2 järgi jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt käesoleva seadustiku §-le 125.

Kohus leiab, et Moonika Mi kaebus

tuleb jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/