1-18-7935/26 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 19. september 2019 (kirjalik menetlus) Kohtuasja number 1-18-7935 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuasi Aleksandr Ševtšenko (isikukood 37201280335) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 19. augusti 2019. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksandr Ševtšenko kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Valdo Gerassimov

RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus Tartu Maakohtu 19. augusti 2019. a määruse peale läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Maakohtu 25. oktoobri 2018. a otsusega tunnistati Aleksandr Ševtšenko süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 120 lg 1 järgi, mille eest karistati teda 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 136 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 141 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust ja KarS § 3312 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti A. Ševtšenkole liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Lõplikuks karistuseks loeti 2 aastat 10 kuud 27 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 16. juunil 2018. a ja lõppeb 13. mail 2021.

2. Tartu Vangla ja prokurör A. Ševtšenko tingimisi enne tähtaegset vabastamist elektroonilise valvega ei toeta.

3. Tartu Maakohtu 19. augusti 2019. a määrusega ei vabastatud A. Ševtšenkot. Kohus tuvastas, et esinevad A. Ševtšenko vabastamise formaalsed eeldused. A. Ševtšenko tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda materiaalsed alused.

4. A. Ševtšenkot ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud. Ta kannab karistust vägistamise, samuti ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest, aga ka vabaduse võtmise ning korduva

2(3) lähenemiskeelu rikkumise eest. A. Ševtšenko kuritegude asjaolud on rasked. A. Ševtšenko on kõik kuriteod toime pannud lähedase isiku suhtes. Vägivallakuriteod ja seksuaalse enesemääramise õiguse vastu suunatud kuriteo pani A. Ševtšenko toime pikema aja jooksul vaatamata kohaldatud lähenemiskeelule. Kuritegude asjaolud viitavad süüdlase äärmisele agressiivsusele. Ta on põhjustanud palju kannatusi oma endise elukaaslasele tervisele. Arvestades A. Ševtšenko selgitusi kohtuistungil, puudus kohtul veendumus, et süüdlane on mõistnud ja aru saanud toimepandud kuritegudest. A. Sevtšenko väidab, et riidles endise elukaaslasega ja kannab karistust selle tõttu, et soovis suhteid taastada. Ta väidab, et käitus väga halvasti, kuid ei ole suuteline selgitama, mida konkreetselt väga halvasti tegi. Seetõttu ei ole põhjust arvata, et A. Ševtšenko on teinud vajalikud järeldused ja vabaduses ei jätkaks samalaadsete kuritegude toimepanemist.

5. A. Ševtšenko on alates 6. maist 2019. a osalenud vangla tööhõives ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetava individuaalse täitmiskavast nähtuvalt muu tegevus on planeeritud alates 2019 aasta II-III kvartalisse. Positiivseks saab pidada ka seda, et süüdlasel on vabanemise korral kindel elukoht ja lähedaste toetus ning soov pühenduda lastele. Samas puudub A. Ševtšenkol vabanemisel kindel töökoht. Võttes arvesse tasumata nõuete suurust (11 476 eurot) ja vabanemisfondis vahendite puudumist, oleks aga kindla töökoha olemasolu äärmiselt oluline (seda enam, et isikul on ülalpidamist vajavad alaealised lapsed).

6. A. Ševtšenko tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud eelkõige kuritegude toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut arvestades.

MÄÄRUSKAEBUS

7. Määruskaebuses taotletakse maakohtu määruse tühistamist ja A. Sevtšenko vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega.

8. A. Ševtšenko on teinud karistusest vajalikud järeldused ja ei jätka samalaadsete kuritegude toimepanemist, sest isik on vanglas käitunud korralikult. Ta kinnitas ka kohtuistungil oma käitumise ebaõigsust, ent ei olnud ilmselt võimeline oma tegudest viisakalt jutustama.

9. A. Ševtšenko on vanglas osalenud tööhõives. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Isikule ei saa ette heita, et individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused on planeeritud 2019 a. II-III kvartalisse. Sotsiaalprogrammis osalemise võimalus on ette nähtud katseaja kohustusena. Vabaduses on tal võimalik saada kiiresti tööle ka endisele töökohale. Ta oskab teede ehituse töid ning töötas ka Soomes ehitusel.

10. A. Ševtšenko soovib kasvatada last ning ilmselgelt ei ole põhjendatud järeldus tema kuritegelikust tulevikust. Risk uute kuritegude toimepanemiseks on maandatud suhete ja elustiili osas, kuna ta ei suhtle enam teatud inimestega. Praeguse suhtlusringkonna moodustaksid tööga seotud inimesed.

11. A. Ševtšenkol on elukoht. Ka alkoholist soovib ta täielikult loobuda. A. Ševtšenkol on võimalik asuda elama ka Lootuse Külla, mille kohta on vanglale esitatud kinnitus. Ohtlikkus ja risk puudub ka narkootikumidega seoses.

12. Uue kuriteo risk ei peaks realiseeruma, sest isik soovib täita kontrollnõudeid. Kohus jättis veenvalt põhjendamata, miks ei ole ära kantud karistus eesmärki täitnud ning uue kuriteo riskid maandatud. Positiivsed asjaolud on jäetud arvestamata. Negatiivset sisaldub iseloomustuses vähe. Kriminaalhooldusel oleks võimalik kontrollida alkoholi tarvitamise keeldu ning rikkumise korral isik tagasi vanglasse paigutada.

3(3) RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

14. Kolleegiumi hinnangul on niisiis määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).

15. Kaalutlusõiguse rikkumisena on kaebaja välja toonud positiivsete asjaolude arvestamata jätmist. Määruskaebuses on rõhk pandud positiivsetele asjaoludele, mis A. Ševtšenko vangistusest ennetähtaegset vabastamist toetavad. 16. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus A. Ševtšenko ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. Süüdlase ennetähtaegse vabastamata jätmise põhjuseks on eelkõige kuriteo rasked asjaolud ning isik. I astme kohus on analüüsinud nii A. Ševtšenko uute kuritegude toimepanemise riskifaktoreid, kui ka positiivseid asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus A. Ševtšenko vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kuna ka kohtukolleegium ei ole veendunud, et A. Ševtšenko suudab edaspidi kuritegudest hoiduda, siis edulootust määruskaebusel apellatsioonikohtus ei oleks. 17. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Mati Kartau