1-10-715/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 03. veebruaril 2010.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-10-715 Kohtukoosseis Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär tõlk Karine Vartla Ilja Malštšukov `i Kriminaalasi G.S süüdistus KarS § 202 lg.1 - § 25 lg.2 ja KarS § 215 lg.2 p.1 järgi kokkuleppemenetluses Ringkonnaprokuröri Elle – Mai Velling Süüdistatav G.S

Isikukood: xxx, rahvuselt venelane, EV kodanik,

emakeel vene keel, keskeriharidusega, vallaline, ülalpeetavaid ei

ole, töötab mitteametlikult juhutöödel, elab aadressilxxx; oli

KrMS § 217 korras kinni peetud 16.08.2009.a. – 18.08.2009.a.,

tõkend – elukohast lahkumise keeld; varem korduvalt

kriminaalkorras karistatud, neist viimasel korral: 07.11.2008.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg.2 p.9 - § 25 lg.2 järgi ning karistatud 2 kuulise vangistusega.

Kaitsja advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada G.S KarS § 202 lg.1 - § 25 lg.2 järgi ning

karistada teda 6 /kuue/ kuulise vangistusega.

2. Süüdi tunnistada G.S KarS § 215 lg.2 p.1 järgi ning karistada

teda 1 /ühe/ aastase vangistusega.

3. KarS § 64 lg.1 alusel lugedes kergema karistus kaetuks raskeimaga ning mõista

lõplikuks liitkaristuseks 1 /üks/ aasta vangistust. 4. Kohaldades KarS § 74 lg.1 ja lg.3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui G.S ei pane katseaja – 2 (kahe) aasta jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu ja täidab talle käesoleva seadustiku §-s 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Kriminaalasi nr. 1-10-715

2

5. Tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistatava G.S suhtes jätta

muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada.

6. Määrata

G.S

katseajaks Tallinna Vangla Harju

Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

7. Kohaldada G.S-ile katseajaks KarS § 75 lg.1 alusel ettenähtud

kontrollnõudeid: elada kohtu määratud alalises elukohas;

ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

8. Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 03.02.2010.a..

9. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka

G.S poolt eelvangistuses viibitud aeg 16.08.2009.a. - 18.08.2009.a.,

s.o. 3 /kolm/ päeva. Seega karistuse täitmisele pööramisel kuulub ära kandmisele 11 /üksteist/ kuud ja 27 /kakskümmend seitse/ päeva vangistust. 10. Antud kriminaalasjas asitõenditena olevad sõiduauto Mercedes – Benz A 190 reg. nr. xxx ja selle võtmed ning registreerimisnumbrid, mis on tagastatud sõiduki omanikule HR`ile, jätta kohtuotsuse jõustumisel selle seaduslikule omanikule HR`ile. 11. G.S-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel

määratud kaitsjale makstud tasu 1500.-EEK-i, mis tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas ,

viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. 12. G.S-ilt välja mõista KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179

lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti

Ühispangas , viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. 13. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Selgitusse märkida isiku nimi kelle eest makstakse ja kohtuasja number 1-10-715.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 318 lg.3 p.4 käesoleva kohtuotsuse peale apellatsiooni ei saa esitada, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega.

SÜÜDISTUSE SISU

G.S on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse korras, mille kohaselt teda süüdistatakse selles, et tema, olles teadlik, et tegemist on S Tvardovski poolt varastatud

sõiduautoga Mercedes-Benz A190, reg nr xxx, püüdis 15.08.2009.a. päevasel ajal koos S Tvardovskiga Tallinnas, Sõle 51 asuva Pelgulinna Selveri lähedal seda autot, väärtusega 120 000 krooni, või selle auto rattaid OL´ele müüa, kuid ei saanud oma tahtlikku tegevust lõpule viia, kuna OL keeldus midagi ostmast. Seega pani G.S toime kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise katse, mis on KarS § 202 lg. 1 - § 25 lg. 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

3

Samuti tema, varem varguse toime pannud isikuna, 16.08.2009.a umbes kella 01.00 paiku võttis omavoliliselt Tallinnas, Sõle 51 asuva Pelgulinna Selveri lähedal seisnud, HR´ile kuuluva ja S

Tvardovski ebaseaduslikus valduses olnud sõiduauto Mercedes-Benz A190, reg.nr xxx, sõitis

sellega koos Aleksandra-nimelise sõbrannaga, kellele oli öelnud, et antud auto kuulub tema

tuttavale, Stroomile ning istus autos koos Aleksandraga mitu tundi, pärast mida umbes kella 05.00 paiku sõitis nimetatud autoga tagasi ning jättis selle Puhangu 4a maja juurde. 16.08.2009.a

umbes kella 07.00 - 09.00 paiku jätkas G.S võõra sõiduki omavolilist

kasutamist, sõites selle autoga koos S Tvardovskiga ning kasutas sõiduautot Mercedes-Benz

A190, reg.nr xxx, kuni enda kinnipidamiseni politsei poolt 16.08.2009.a kella 10.30 paiku Tallinnas, Randla 30 maja juures.

Selliselt pani G.S toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, mis on KarS § 215 lg. 2 p. 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

KOKKULEPPE SISU

Vastavalt KrMS § 245 alusel 03.02.2010.a. süüdistatav G.S, viimase kaitsja Eva

Rivis ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Elle – Mai Velling sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus

vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör ettenähtud kuriteo KarS § 202 lg. 1 - § 25 lg. 2 toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 215 lg. 2 p. 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 64 lg. 1 alusel lugeda k m karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista lõplikuks liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 alusel lugeda kantud karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.-18.08.2009, so 3 päeva. Seega kuulub karistusest kandmisele 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

KarS § 74 lg. 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele kui G.S

ei pane temale määratud 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja järgib KarS § 75 lg. 1 ettenähtud kontrollnõudeid

Süüdistatav G.S KarS § 202 lg.1 - § 25 tunnistas kohtuistungil end temale lg.2 ja KarS § 215 lg.2 p.1 järgi inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises täielikult süüdi ning kahetses toimepandut.

Süüdistatav G.S

selgitas, et 03.02.2010.a. sõlmisid Põhja

Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Elle – Mai Velling, tema (G.S ) ja tema kaitsja Eva Rivis kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Elle – Mai Velling ning süüdistatava

G.S kaitsja Eva Rivis selgitasid samuti, et nad jäävad 03.02.2010.a.

kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde G.S-ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud

kõiki tõendeid kogumis leiab süüdistatava G.S , et tõendamist on leidnud

poolt kvalifitseeritavate kuritegude KarS § 202 lg.1 - § 25 lg.2 ja KarS § 215 lg.2 p.1 järgi toimepanemine ning süüdistatava G.S käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

Tsiviilhagi kriminaalasjas puudub.

4 Kohus leiab samuti, et 03.02.2010.a. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Elle

– Mai Velling `u, süüdistatava G.S ja viimase kaitsja Eva Rivis `e vahel

kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe G.S-ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, oli nende tõelise tahte avaldus; - ning võttes arvesse samuti seda, et kriminaalasja

menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid, siis lähtudes eeltoodust ning samuti

arvestades toimepandud kuritegude raskust ja laadi, süüdlase isikut, vastutust kergendavaid (puhtsüdamlik kahetsus ) asjaolusid; – ning

Kohus juhindub KrMS §-dest 247 – 249

Kohtunik: