Legislator Case Law & Legislation
1-09-21546/6 AI generated

1-09-21546/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-09-21546/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2010. a Tartus Kriminaalasja number 1-09-21546 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi E.I süüdistus KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu I osakonna prokuröri abi Kristi Keldo Süüdistatav E.I Elu- võ...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2010. a Tartus Kriminaalasja number 1-09-21546 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi

E.I süüdistus KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu I osakonna prokuröri abi Kristi Keldo Süüdistatav E.I

Elu- või asukoht ja aadress: XXXXX XX-XX Isikukood: XXX Karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 3-l korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Riigi poolt määratud korras advokaat Rainer Objartel

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada E.I KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 6 ( ) kuud kuus vangistust.

KarS § 69 alusel asendada E.I-le mõistetud 6 kuu pikkune vangistus (kuue)

üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümber arvestatuna teeb 360 (kolmsada kuuskümmend) (ühe) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 aasta 3 kuu (kolme) jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal on E.I kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas-

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

2 viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata E.I üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla

Kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS §-de 175 lg 1 p-de 4, 9,10; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja E.I-lt menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 6 525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;

 määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 960.- (üheksasada kuuskümmend) krooni;

 postikulu 32.- (kolmkümmend kaks) krooni.

Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB

Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 2800049874 ning selgitus: „isiku nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud”. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsi

ooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päev

jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse aluse tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis võ määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: E.I süüdistatakse selles, et tema 21.08.2009.a kella 23.00 paiku Tartumaal Nõo vallas Nõo alevikus Kase tn 2 maja ees lõi H.K. ’le kaks korda käega pea piirkonda ja seejärel enda sõiduautos Merzedes –Benz S 500 reg nr XXX XXX lõi veelkord ühel korral käega

H.K. ’le vastu vasakut silma, millise käitumisega põhjustas H.K. ’le füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Sellega E.I pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so. teise inimese tervise kahjustamise.

Kannatanu poolt tsiviilhagi esitatud ei ole. KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi on menetluskuluks kaitsja Rainer Objartel’i õigusabi kulu 840 krooni.

Karistuse liik ja määr: KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus

süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust.

KarS § 69 alusel asendada E.I-le mõistetud vangistus 6 kuud üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümber arvestatuna teeb 360 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 aasta 3 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab E.I järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.

3 II Kohtu seisukoht kokkulepete osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et E.I, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §- de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et E.I on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse E.I süüdi tunnistada KarS

§ 121 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt kokkuleppele ning asendada vangistus üldkasuliku tööga.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas peab kohus välja mõistma süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o.

6525.- krooni. KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel kuulub süüdimõistetult väljamõistmisele postikulu summas 32.- krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale väljamaksmisele kuuluv tasu summas 960.- krooni.

Rutt Teeveer Kohtunik