1-09-929/291-09-929/29 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1

KO H T UM Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.02.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-09-929 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Kohtuasi

Viru Vangla materjalid H.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu H.S

sünd. xxx, isikukood xxx , Eesti Vabariigi kodanik, haridus 8 klassi, rahvuselt venelane, elukoht xxx-xxx töökoht puudub Karistuse kandmise algus 08.12.2008 ja lõpp 17.05.2010 RESOLUTSIOON Jätta H.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus

ja määrata tema poolt H.S-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks 300 krooni (s.h.

kohtulikus menetluses osalemine 250 krooni, käibemaks 50 krooni).

Välja mõista H.S-ilt kaitsjale

(vandeadvokaat Ka

ido KOOGA) kohtulikus

menetluses makstud tasu eest 300 (kolmsada) krooni.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

2

Viru Vangla esitas 28.08.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

H.S on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 10.02.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4, 7, 8 järgi ja karistatud lõpliku karistusena vangistusega 1 aasta 5 kuud 13 päeva alates 08.12.2008.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud

distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav osales alates 14.07.2009 Convictuse tugigrupi

tegevuses. Kinnipeetava lähikonda kuuluvad ema, vanem õde, vanem vend ja

elukaaslane. Kinnipeetav ei pea haridust oluliseks. Tasumata rahalisi nõudeid on kinnipeetaval summas 129 932,28 krooni. Kinnipeetava põhiline riskitegur on alkohol,

tema elustiil on hoolimatu, riskiv ja tagajärgedega mittearvestav. Kinnipeetava

enesehinnang on madal, ta on tagasihoidlik, kuid ärritub väga kergesti. Teistega suhtleb isik ainult vajadusel, kuna on umbusklik. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused vajavad täiustamist. Isikul on raske teistega vestelda, silmsidet väldib. Oma probleeme tunnistab, kuid ei tea, mida teha probleemide lahendamiseks ja uute probleemide ennetamiseks. Kinnipeetaval on tuleviku eesmärk olemas, kuid ta teadvusta endale, et eesmärkide saavutamiseks tuleb ennast muuta. Kinnipeetav loodab, et asjad lahenevad iseenesest. Ametiisikutesse suhtub positiivselt ning vaenulikkust ühiskonna suhtes üles ei näita. Kriminaalhooldust peab mõttetuks, käitumiskontrolli nõudeid on varasemalt rikkunud. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral, reaalset vangistust

kannab samuti neljandat korda. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset

vabastamist, kuna kinnipeetav on olnud kriminaalhooldusel kolmel korral ning takistavaks asjaoluks kriminaalhoolduse läbiviimisel oli registreerimistel mittekäimine

ja koostöö puudumine kriminaalhooldusametnikuga. Lisaks puudub kinnipeetaval kindel sissetulekuallikas ning tema elukaaslasel on suured rahalised raskused, mis ähvardavad ka elukohast ilmajäämise rahaliste võlgade tõttu. Kinnipeetaval puuduvad ka eriala ja töökogemused.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega sissetulekuallikat, samuti puuduvad tal töökogemus ja eriala. Alkoholi tarvitamine võib suurendada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetava käitumine näitab, et tema elustiil on seotud kuritegeliku käitumisega ja tal puudub motivatsioon ennast muuta. Arvamuse kohaselt on kinnipeetav olnud kriminaalhooldusel kolmel korral, takistavaks asjaoluks

oli

kinnipeetava

poolt

registreerimisel

mittekäimine, koostöö kriminaalhooldusametnikuga puudus. Vabanemise korral kavatseb kinnipeetav asuda

elama elukaaslase juurde xxx. Tegemist on xxx linnale kuuluva üürikorteriga, üürileping on sõlmitud. Kinnipeetava elukaaslasel on korteri eest võlad ja xxx xxx on vormistanud dokumendid kohtule elukaaslase korterist väljatõstmiseks. Korter ise on 2-toaline, halvas seisundis, räpane, seal elab elukaaslane koos alaealise tütrega.

Elukaaslane on lapsehoolduspuhkusel, kuid kinnitas, et toetab kinnipeetavat vabanemisel. Kinnipeetava puhul on positiivseks asjaoluks kehtiva isikut tõendava

dokumendi olemasolu, negatiivsed asjaolud on järgmised: probleemid alkoholiga,

korduvalt karistatud kriminaalkorras, töökoha puudumine, materiaalne sõltumine

sugulastest, võlgnevused ületavad juba käesoleval ajal sissetulekuid. Kinnipeetava

poolt uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid on järgmised: korduv karistatus,

varasem kriminaalhooldusel olemine, riskiv ja hoolimatu käitumine, hoiakud

Maakohtu istung

Kinnipeetav H.S taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et

tema teada on elukaaslane kõik võlad tasunud, endine töökaaslane on suuliselt kinnitanud, et töökoht on kinnipeetavale säilinud ning kriminaalhoolduse puhul esitab ta koheselt kriminaalhooldajale kõik vajalikud dokumendid tsiviilhagide maksmise kohta.

Prokuröri abi Sergei Travnikov leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ei ole õigustatud.

Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on põhjendatud.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus rahuldamisele ei kuulu.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud, ka reaalse vangistusega.

Karistusregistri väljavõttest ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav on korduvalt viibinud kriminaalhooldusel, mis ei ole õnnestunud, kuna kinnipeetav on käitumiskontrolli nõudeid rikkunud. Maakohtul puudub veendumus, et ta sel korral suudab määratud katseaja läbida nõuetekohaselt. Kinnipeetav seletas ise

maakohtu istungil, et juhul, kui kohus ta vabastab vangistusest tingimisi enne

tähtaega, otsib ta kohe endale töö ja hakkab tsiviilhagide tasumise kohta kriminaalhooldusametnikule dokumente esitama. Maakohus peab vajalikuks siinkohal märkida, et kriminaalhooldus ja katseaja nõuete täitmine ei tähenda vaid tsiviilhagide

tasumise kohta dokumentide esitamist, nii nagu on maakohtu istungil seletanud kinnipeetav.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest ja kinnipeetava seletustest maakohtu istungil

nähtub, et vabanemise korral soovib ta elama minna elukaaslase juurde. Samast kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et tegemist on üürikorteriga, mida üürib

elukaaslane, kellel on aga võlad ja keda ähvardab väljatõstmine. Kinnipeetava

seletused selles osas maakohtu istungil, et tegelikult on võlad makstud, ei ole millegagi tõendatud.

4

Maakohus leiab, et olukorras, kus kinnipeetaval ei ole selge vabanemisjärgne elukoht, ei ole tema vabastamine tingimisi enne tähtaega võimalik, kuna sellisel juhul on

raskendatud või ei ole üldse võimalik KarS §75 lg.1 p.1 ettenähtud elukoha määramine kohtumääruses.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest ja Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et vabanemise korral ei ole kinnipeetaval garanteeritud töökohta. Kinnipeetava seletused selle kohta, et endine töökaaslane lubas suuliselt, et ta saab oma endise töökoha

tagasi, on tõendamata, samuti ei osanud kinnipeetav kinnitada, et sellel endisel töökaaslasel on üldse õigus kedagi tööle võtta ja töölepingut sõlmida.

Nagu nähtub Karistusregistri väljavõttest, on kinnipeetav korduvalt karistatud

varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Arvestades eeltoodut ja kinnipeetaval

olemasolevat võlgnevust peaaegu 130 000 krooni, on oht, et legaalse sissetuleku puudumisel hakkab kinnipeetav toime panema uusi kuritegusid.

Maakohus leiab, et ülaltoodud asjaolud on sellised, mis ei võimalda kinnipeetavat vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kehtiva isikut tõendava dokumendi, distsiplinaarkaristuste puudumise ja osalemise Convictuse tugigrupi tegevuses loeb maakohus käesolevas asjas positiivseteks.

Kinnipeetava taotlusel osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kelle kulud õigusabi osutamisel olid summas 300 krooni. Nimetatud summa kuulub H.S-ilt väljamõistmisele.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik