1-19-1302/33 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 18. september 2019 Kohtuasja number 1-19-1302 Kohtukoosseis Juhan Sarv Kohtuasi Süüdimõistetu Rauno Frolovi (isikukood 38709112712) karistuse täitmisele pööramine KarS § 69 lg 6 alusel Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 9. augusti 2019. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Rauno Frolov, määruskaebus

RESOLUTSIOON 1. Jätta Rauno Frolovi määruskaebus Tartu Maakohtu 9. augusti 2019. a määruse peale läbi vaatamata. 2. Jätta Rauno Frolovi taotlus määrata talle riigi õigusabi korras advokaat rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 1. Tartu Maakohtu 15. märtsi 2019. a otsusega tunnistati Rauno Frolov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 4231 järgi ja teda karistati 5 kuu pikkuse vangistusega, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvati maha 3 päeva eelvangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust R. Frolovile Tartu Maakohtu 8. septembri 2016. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 11 kuu 28 päeva vangistuse võrra ning tema liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 1 aasta 4 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendati see vangistus 505 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrati üks aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. Ka kohustati R. Frolovi järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 loetletud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 2. aprillil 2019. 2. Tartu Maakohtu 9. augusti 2019. a määrusega pöörati R. Frolovile Tartu Maakohtu 15. märtsi 2019. a otsusega mõistetud vangistus täitmisele, samuti loeti tema suhtes Tartu Maakohtu 5. augusti 2019. a määruse alusel kohaldatud tõkend vahistamine põhjendatuks. 3. R. Frolov esitas 8. septembril 2019 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles ta palub tõsiselt kaaluda, kas tema karistuse täitmisele pööramine on ikka otstarbekas.

2(2) Määruskaebuse lõpus märgib R. Frolov sedagi, et ta soovib, et talle antaks advokaat ja ta soovib temaga kohtuda. 4. Ringkonnakohus tõdeb, et kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus kriminaalmenetluse seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. Tulenevalt viidatud normist ja KrMS § 326 lg 2 p-st 1 koostab kohtunik määruskaebuse läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab kaebuse selle esitajale, kui määruskaebus on esitatud pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kui kohus on jätnud tähtaja ennistamata. 5. KrMS § 387 lg 1 näeb ette, et määruskaebus esitatakse kohtumääruse teinud kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Vaidlustatud kohtumäärusest selguvalt on maakohus R. Frolovile selgitanud KrMS § 387 lg-st 1 tulenevat kaebekorda, s.o võimalust esitada määruskaebus 15 päeva jooksul. 6. Kohtutoimikust nähtuvalt sai R. Frolov maakohtu määruse kätte 9. augustil 2019, mil see anti talle üle allkirja vastu (KoTo, tl 97). KrMS § 171 lg 1 ls 2 alusel hakkas edasikaebetähtaeg kulgema 10. augustil 2019. Kaebuse esitamise viimaseks päevaks oli KrMS § 171 lg 3 ls-st 2 tulenevalt 26. august 2019. R. Frolov esitas määruskaebuse 8. septembril 2019 ehk siis peaaegu kaks nädalat pärast KrMS § 387 lg-s 1 sätestatud edasikaebetähtaja möödumist. Kuivõrd R. Frolov on määruskaebuse esitanud selgelt hilinenult ega ole taotlenud ka kaebetähtaja ennistamist, tuleb tema kaebus jätta KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. 7. R. Frolovi määruskaebusest võib aru saada, et ta soovib endale määruskaebemenetluseks advokaadist kaitsjat. 8. R. Frolov ei ole esitanud riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 13 lg 1 kohaselt nõutavat majandusliku seisundi teatist, mistõttu ringkonnakohtul ei ole võimalik hinnata tema maksevõimet RÕS § 6 lg 1 tähenduses. R. Frolovile ei oleks praegu alust riigi õigusabi anda aga isegi juhul, kui oleks võimalik tuvastada, et tema majanduslik seisund on riigi õigusabi määramiseks piisavalt vilets. Sõltumata isiku majanduslikust seisundist ei anta talle RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt riigi õigusabi mh juhul, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Nagu ringkonnakohus selgitas, on R. Frolov Tartu Maakohtu 9. augusti 2019. a määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja mööda lasknud. Maakohtu määrus on jõustunud. Seega pole R. Frolovil selles määruskaebemenetluses ka kaitsja abiga enam võimalik ühtegi oma väidetavat õigust kaitsta. Ühtlasi pole R. Frolovi kaebuses mingeid viiteid asjaoludele, mis võiksid anda kaitsjale aluse taotleda määruskaebetähtaja ennistamist. Järelikult ei aitaks kaitsja määramine R. Frolovi õiguste kaitsmisele kaasa. 9. Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus R. Frolovi määruskaebuse KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg 2 p-st 1 juhindudes läbi vaatamata. Juhindudes RÕS § 15 lg-st 1, KrMS § 390 lg-st 1 ja § 19 lg 1 teisest lausest, jätab ringkonnakohus R. Frolovi riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata.

Juhan Sarv (allkirjastatud digitaalselt)