4-19-1811/30

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.09.2019, Rakvere kohtumajas, avalikul kohtuistungil Väärteoasja number 4-19-1811 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Väärteoasi

T.E kaebus PPA Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 05.03.2019 otsuse 2590,19,000223 peale Kaebuse esitaja T.E, isikukood XXX, elukoht xxxx; varem

korduvalt väärteokorras karistatud Kaitsja Robert Sprengk Kohtuväline menetleja Kohtuotsuse õiguslik alus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, esindaja Ave Uue VTMS § 132 p 2; § 134 lg 3; § 135, § 155, kohus

o t s u s t a s:

T.E kaebus rahuldada.

Tühistada osaliselt, s.o mõistmise osas karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 05.03.2019 otsus väärteoasjas nr 2590,19,000223,

millega T.E karistati liiklusseaduse 7 lg 2 alusel § 22 mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Teha uus otsus, millega T.E 7 lg 2 süüdi tunnistada liiklusseaduse § 22 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemises mõista mootorsõiduki ning karistuseks

juhtimisõiguse äravõtmine 4 (neljaks) kuuks.

Vastavalt Liiklusseaduse § 127 on viie tööpäeva jooksul T.E kohustatud kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Välja mõista T.E-lt menetluskuluna riigituludesse 168,00 eurot kaitsetasu vandeadvokaat Robert Spreng

ki poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank , EE891010220034796011 Swedbank , Luminor Bank 01700017001577198. EE932200221023778606 EE7 Maksekorraldusele m

ning 4-19- ärkida viitenumber 4100081886 selgitusse märkida: „ 1811, T.E, menetluskulu “.

2

Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Barrister Narva osakond kasuks 168 Robert ,00 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi

Sprengk poolt menetlusaluse isiku T.E kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7

päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule advokaadi vahendusel Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus tervikuna on 18.09.2019 kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 05.03.2019 otsusega väärteoasjas nr 2590,19,000223 § 22 karistati T.E liiklusseaduse 7 lg 2 alusel sega 6 kuuks, selle eest et tema 07.02.2019 kell mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmi

18:40 xxxx, juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 74 +/ 3 km/h. Antud teelõigul -

suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Otsuse kohaselt rikkus T.E liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 ja pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

26.03.2019 esitas T.E Viru Maakohtule kaebuse, vaidlustades kohtuvälise menetleja o , tsuse mõistetud karistuse osas ja taotles karistuse kergendamist et kohus mõistaks karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks.

T.E tunnistas enda süüd täielikult ja kahetses tehtut. Tema hinnangul ei ole

mõistetud karistus kooskõlas riigikohtu tunnustatud seisukohtadega, mille kohaselt tuleb

lähtuda karistuse mõistmisel sanktsiooni keskmisest määrast ning sõltuvalt karistust

kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest tuleb mõista lõplik karistus alla või üle sanktsiooni

keskmise määra.

Kohtuvälise menetleja esindaja avaldas eelmenetluses seisukoha, et kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud üldmenetluse otsuse tühistamine ega muutmine, mistõttu ta palus jätta

kaebus rahuldamata. Sama seisukohta väljendas kohtuvälise menetleja esindaja ka kaebuse kohtulikul arutamisel.

VTMS § 123 lg 2 sätestab, et kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohtuistungil avaldas T.E , et jääb kirjalikult esitatud kaebuse juurde. Seletas, et töötab ning et seetõttu on juhtimisõigus temale eluliselt vajalik. Samuti elab ta xxxx maal ja seega ka lastega seonduvalt on vaja juhtimisõigust, kuna nad käivad koolis mõlemad. Seda teed, kus rikkumine toimus, ei sõida ta tihti ning arvas, et see liikluspiirang lõppeb üks kakssada meetrit varem. Teisi autosid ega jalakäijaid seal ei olnud. Avaldas kahetsust.

3

Kohus uuris kirjalikke tõendeid:

kohtuvälise menetleja otsus tl 8-11, laste passi koopiad tl 12, karistusregistri väljavõte tl 18-20, otsus väärteoasjas tl 21-22, väärteoprotokoll tl 23, kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll tl 24

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja uurinud vahetult asjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnates neid kogumis, on seisukohal, et T.E kaebus tuleb rahuldada ning kohtuvälise menetleja otsus tühistada karistuse mõistmise osas.

Kuivõrd selles asjas p ületas suurimat lubatud uudub vaidlus, et T.E sõidukiirust, ei hakka kohus üksikasjalikult väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti kirjutama,

kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus

26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-22-10, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestatakse karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Vaidlustatavast otsusest raskendavaid asjaolusid ei

nähtu. Samas on märgitud karistust kergendavate asjaoludena süü tunnistamine ja kahetsus. Kohtuväline menetleja on oma otsuses leidnud, et karistust kergendavaks asjaoluks on see, et menetlusalune isik kahetseb juhtunut. Kohus, a leiab, et olles tutvunud väärteoasja materjalideg menetlusaluse isiku avaldatud kahetsus ei ole siiski käsitletav siirana ning on antud ajendatuna soovist vähendada määratava karistuse suurust. T.E karistusregistri andmetest nähtub, et otsuse koostamise hetkel oli isikul

karistatud korduvalt erinev ka ate liiklussüütegude eest nii rahatrahvide, kui ühel korral

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks, mis annab ilmselgelt tunnistust

sellest, et varasemad karistused ei ole mõjutanud teda liikluses hoolikamalt käituma. Seega,

Lähtudes karistusregistri andmetest on T.E näol tegemist isikuga, kes rikub süstemaatiliselt liiklusseaduse nõudeid.

Karistuse ebaproportsionaalsuse osas leiab kohus järgmist. LS § 227 lg 2 alusel

karistatakse isikut, kui tema poolt ületatud sõidukiirus jääb vahemiku 21- 40 km/h. T.E ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h, seega sellest tulenevalt

on tema süü keskmine. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda karistuse mõistmisel karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11 ja 17.05.2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Seega keskmiseks karistuseks oleks juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Kohus möönab, et rahatrahv kui karistusliik, on T.E puhul ammendunud, kuna see pole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohtu hinnangul on

põhjendatud – juhtimisõiguse äravõtmist, kuna tema suhtes kohaldada teiseliigilist karistust isiku liiklusalane käitumine (rikub liiklusseadust, kahetseb ja rikub taas liiklusseadust) viitab

üheselt sellele, et isik suhtub liiklusnõuetesse, liiklusohutusse ja oma kohustustesse ning võimalikku järgmisesse karistusse üleolevalt. Kohus asub seisukohale, et sellise suhtumisega juht on liikluses ohtlik ning tuleb liiklusest

kõrvaldada.

4

T.E poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud ning tema

tegu vastab LS § 227 lg 2, mille kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

T.E rikkus seadust teadlikult, kuna ta otsustas ületada suurimat lubatud sõidukiirust, kuigi tema enda sõnul hajameelsusest, mida hiljem kahetses. Samas ei ole tema

varasemad liiklusalased karistused teda kallutanud liikluses tähelepanelikumalt ja vastutustundlikumalt käituma.

Kohus nõustub kaebuse esitajaga siiski selles, mõistetud karistus ole kooskõlas üldise

karistuspraktikaga, mille kohaselt karistuse mõistmisel tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ning sõltuvalt karistust kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest tuleb mõista lõplik karistus alla või üle sanktsiooni keskmise määra.

Käesoleval juhul leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt karistusena mõistetud

juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud, kuid maksimaalmääras määratuna siiski

põhjendamatult karmina Kohus märgib, et isik, keda on korduvalt karistatud samasisuliste . rikkumiste eest, kuid kes paneb süstemaatiliselt toime liiklusalaseid ohtlikke rikkumisi, peab

ette nägema, et iga järgmine karistus võib olla raskem. Seega kuna varasem kolme kuuline

juhtimisõiguse äravõtmine ei ole mõjutanud T.E liikluses õiguskuulekalt

käituma, siis peab kohus tema suhtes põhjendatud karistuseks juhtimisõiguse äravõtmist üle sank

tsiooni keskmise määra. Eeltoodud põhjendustel tühistab kohus osaliselt, s.o karistuse mõistmise osas Politsei

- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 05.03.2019 otsuse väärteoasjas nr

2590,19,000223, millega T.E karistati liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks ja teeb uue otsuse, millega tunnistab T.E süüdi liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ning mõistab karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 (neljaks) kuuks, pidades seda käesoleval ajal piisavaks, et mõjutada isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer kohtunik

05.09.2019 kohtuotsus 4-19- . 1811 jõustus 13. novembril 2019 Riigikohtu kohtumäärusega

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne referent