1-09-17967/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1.02.2010 Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-17967 Kohtukoosseis Sekretär Prokurör kohtunik Peet Teidearu Jane Oidsalu Kristi Keldo Süüdistus

V.A süüdistus KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses

Süüdistatava andmed

Kaitsja

V.A elu- või asukoht ja aadress: XXXX

isikukood või sünniaeg: XXX

karistatus:

kriminaalkorras varem karistatud 1-l korral

tõkend:

elukohast lahkumise keeld

Adv. Heiki Kuningas (Advokaadibüroost Karl Saavo ) riigi õigusabi korras. Juhindudes KrMS § 239-250, § 311 , § 313, kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada V.A KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 9(üheksa)kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 10.06.2008.a Tartu Maakohtu Tartu

kohtumaja kohtuotsusega V.A-le mõistetud ja ärakandmata karistuse – 10 kuu

2 pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista V.A-le 1(üks) aasta ja 7(seitse) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada V.A-le mõistetud karistus -1(ühe) aasta ja

7(seitsme) kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümber arvestatuna teeb 1150(üks tuhat ükssada viiskümmend) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb

ära teha 2(kahe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab V.A järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule; elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele

kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab

kriminaalhooldajale andmeid oma kohutuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-,töö- või õppimiskoha vahetamiseks .

Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel

KrMS § 180 lg.1 alusel mõista välja V.A-lt riigieelarvesse menetluskuluna 1049(üks tuhat nelikümmend üheksa)krooni ja 45 senti. KrMS § 179 lg.1 p. 2 alusel välja mõista V.A-lt sundraha 6525(kuus tuhat viissada kakskümmend viis ) krooni riigieelarvesse.

Menetluskulu ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi ühele järgnevatest arveldusarvetest :

SEB-s 10220034800017 ,viitenumber 2800049874; Swedbank-s 221023778606, viitenumber 2800049874; Danske Bank AS Eesti filiaalis 333416110002, viitenumber 2800049874.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku

nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale.

Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning

kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kohtule esitatud kokkuleppe sisu /

koostatud Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 5.11.2009/

Kuriteo asjaolud: V.A süüdistatakse selles, et tema 19.04.2009.a kella 21.45 paiku viibides Tartumaal XXXX vallas XXXX külas XXXX , lõi ühel korral L.T. ’le rusikaga näkku, millise käitumisega tekitas kanntanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse.

3 Sellega V.A pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so. teise inimese tervise kahjustamise.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kriminaalasjas on kannatanu L.T. ’i poolt esitatud tsiviilhagi 1890 krooni, milline on V.A poolt kriminaalmenetluses hüvitatud( tl . 35.allkiri 1890 krooni hüvitamise kohta). Kohtueelsed menetluskulud on järgmised: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale Rainer Objartel’i poolt osutatud õigusabi eest kokkuleppemenetluses 840 krooni. Karistuse liik ja määr: KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 9 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 10.06.2008.a. Tartu Maakohtu Tartu

kohtumaja kohtuotsusega V.A-le mõistetud ja ärakandmata karistuse – 10 kuu pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 7 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada V.A-le mõistetud karistus -1 aasta 7 kuu pikkune

vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümber arvestatuna teeb 1270 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab V.A

järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule;

elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal

registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohutuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-,töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja kaitsja nõustusid esitatud

süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Menetlus kohtus Tartu Maakohtus 01.02.2010 kohtuistungil riiklik süüdistaja Kristi Keldo avaldas kokkuleppe , ja jäi selle kokkuleppe juurde, kuid täpsustas üldkasuliku töö tundide arvuks 1150 krooni. Süüdistav V.A jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, kinnitas, selle vastavust tema tahtega ning kinnitas, et on aru saanud kriminaalhoolduse sisust ja ühiskondliku töö sisust.

Kaitsja Heiki Kuningas kinnitas, et kokkulepe vastab kaitsealuse tahtele, on sõlmitud kokkuleppemenetluse norme järgides ning kokkuleppe võib aluseks võtta kohtuotsusele. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et V.A

süütunnistus ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava V.A vaba tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Seega tuleb V.A süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 121 järgi ja mõista talle karistus ning see asenda vastavalt kohtule esitatud kokkuleppele, milles arvestada prokuröri poolt kohtuistungil tehtud parandust töötundide arvus – 1150 tundi.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS § 179 lg.1 p. 2 mõistab kohus süüdimõistetult välja riigieelarvesse sundraha 1,5 minimaalpalka-s.o. 6525 krooni.

KrMS § 180 lg.1 alusel kanda süüdistataval kõik menetluskulud, sh.õigusabikulu. Menetluskulu

koosneb süüdistatavatele V.A-le osutatud õigusabikulust kohtueelses menetluses ja kohtus,

samuti menetluses tehtud postikulust . Välja mõista V.A-lt menetluskulu 1049.45 krooni riigieelarvesse.

Kohtunik: