1-19-6941/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-19-6941

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. september 2019, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-6941 (19233000766) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistungi sekretär Marju Palm Tõlk Svetlana Hamaza Kriminaalasi

T.H süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abi Ragnar Plistkin prokurör Süüdistatav T.H

isikukood XXX; elukoht ata XXX; määratlem

kodakondsus; keskeriharidus; emakeel vene keel; töökoht

puudub; tõkend – viibis vahi all ajavahemikul 25.06.2019- 15.08.2019 Kaitsja Tatjana Massalina (kohtuistungil ei osalenud) Kohtuistungi toimumise aeg 18.09.2019 RESOLUTSIOON

Tunnistada T.H 121 lg 2 p 2, 3 6 süüdi KarS § järgi ja mõista talle karistuseks ( kuud vangistust. kuus) KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 25.12.2018 kuni 26.12.2018 ja

vahi all viibitud aeg alates 25.06.2019 kuni 15.08.2019, s.o kokku 1 (üks) kuu ja 23 (kakskümmend kolm) päeva, karistusaja hulka ja lugeda ärakandmata karistuseks 4 (neli) kuud ja 7 (seitse) päeva vangistust. Jätta KarS § 74 lg te 1 ja 3 alusel ärakandmata vangistus 4 (neli) kuud ja 7 (seitse) päeva -

täielikult täitmisele pööramata, kui T.H ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse

katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-s 2 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Ta on kohustatud:

1) elama alalises elukohas aadressil ;

XXX

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

1-19-6941

2

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

7) mitte tarvitama alkoholi.

KarS § 75 lg 4 alusel kohustub T.H peale kohtuotsuse jõustumist 10 tööpäeva

jooksul ning edaspidi katseaja lõpuni ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel mitte harvem kui üks kord 6 kuu

jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis

koosneb analüüsist CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin) ja analüüsist GGT

(gammaglutamüüli transferaas). Vereanalüüsi saab läbi viia SYNLAB Eesti OÜ laborites

(Narvas Fama tn 10/3, kabinet 14, verevõtt tööpäeviti 7.30-12.30). T.H on

kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Uuringule minnes ei ole eelregistreerimine vajalik. Kaasa võtta isikut tõendav

dokument. Iga uuringu maksumus on 32,71 eurot ja see tuleb tasuda uuringus osalejal endal kohapeal. Uuringu vastus saabub laborilt hiljemalt 3 tööpäeva jooksul ja see edastatakse labori

poolt kokkuleppel uuringus osalejaga viimasele kas meili teel või paberkandjal. Antud

vereproovi tulemused peavad kinnitama, et T.H ei tarvita käitumiskontrolli ajal

alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3% ja GGT suurem kui 73, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise

prooviga väiksemad. 6 (kuue) kuu möödumisel, pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk GGT analüüsi tulemus peab olema väiksem kui 73 ning CDT

analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi

liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema võrreldes eelmise prooviga võrdsed või väiksemad.

Katseaeg hakkab kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o alates 18.09.2019. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtulahendi jõustumisest. Asitõendid elektroonilised andmekandjad, s.o DVD+R plaat ja DVD-R plaat – jätta KrMS § 126

lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde, ning katkine nuga, mis asub PPA Ida

prefektuuri asitõenditõendite hoidlas vastavalt 02.08.2019 asitõendi üleandmise–vastuvõtmise aktile nr 2547 . – konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel

Mõis Eesti Vabariigi kasuks välja ta T.H-lt osa sundrahast summas 405 (nelisada viis) eurot. KrMS § 180 lg misest, jättes 3 alusel vabastada T.H osaliselt menetluskulude tasu riigi kanda ning muu menetluskulu ülejäänud osa sundrahast summas 405 (nelisada viis) eurot

935 eurot ja 72 senti (kaitsja p te oolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud ning kohtupsühhiaatriaeksertiisi (akt nr 2019-043) kulu). KrMS § 180 lg 1, 3 alusel kohustub T.H hüvitama temalt väljamõistetud osa

sundrahast summas 405 (nelisada viis) eurot alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast

kuust 1 (ühe) aasta jooksul otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr

1-19-6941

3

EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

99919700046259 T.H , 1-19-6941 ning selgitus „ , kriminaalmenetluse kulud“. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses

kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning

süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS

1. T.H ´it süüdistatakse selles, et ta 25.12.2018.a kella 21.20 paiku, viibides

alkoholijoobes

XXX I L rusikaga pea piirkonda. Samuti haaras XXX asuvas korteris, lõi oma

T.H I L juustest kinni ning lõi teda rusikatega korduvalt näo piirkonda. Oma

tahtliku tegevusega tekitas T.H I L pindmine füüsilist valu ja kehavigastusi – peavigastus. Samuti süüdistatakse T.H´it selles, et tema isikuna, kes on varem toime

pannud kehalise väärkohtlemise, viibides 25.06.2019.a kella 13.30 paiku alkoholijoobes XXX asuvas korteris, lõi oma rduvalt rusikatega näo piirkonda. Osa rusikalööke tabasid XXX I L ko I L vastu käevarsi, kuna ta kaitses kätega oma nägu. Oma tahtliku tegevusega tekitas T.H I L füüsilist valu. Sel moel pani T.H toime teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Kooskõlas T.H , tema kaitsja Tatjana Massalina ja Viru Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör .08.2019 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus Ragnar Plistkini vahel 23 T.H 121 lg 2 p 2, 3 epanemises ja süüdimõistmist KarS § järgi kvalifitseeritava kuriteo toim tema karistamist 6 kuu pikkuse vangistusega. elvangistuses Kohaldada KarS § 68 lg 1 ja arvata e viibitud aeg alates 25.12.2018 kuni 26.12.2018 ja vahi all viibitud aeg alates 25.06.2019 kuni 15.08.2019, s.o kokku 1 kuu ja 23

päeva, karistusaja hulka, lugedes ärakandmata karistuseks 4 kuud ja 7 päeva vangistust. rS § 74 lg 1 ja 3 alusel tuleb ärakandmata vangistus jätta täielikult Ka

täitmisele pööramata, kui T.H ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu . Katseaja jooksul kohustub T.H 75 lg 1 p-des 1-6 ning lg 2 p-s 2

järgima KarS § sätestatut. KarS § 75 lg 4 alusel kohustub T.H peale kohtuotsuse jõustumist 10 tööpäeva jooksul ning

edaspidi katseaja lõpuni ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku

poolt kehtestatud korra alusel mitte harvem kui üks kord 6 kuu jooksul, tegema alkoholi

liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb analüüsist CDT

(süsivesikdefitsiitne transferriin) ja analüüsist GGT (gammaglutamüüli transferaas).

Välismaalasest süüdistatav ei ole nõus võtma endale kohustust lahkuda Eesti Vabariigist

vastuvõtvasse riiki koos sissesõidukeeluga (KrMS § 244²). Asitõendid:

Elektroonilised

andmekandjad, s.o DVD+R plaat ja DVD-R plaat tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde, katkine nuga, mis asub PPA Ida prefektuuri asitõenditõendite

hoidlas vastavalt 02.08.2019 asitõendi üleandmise–vastuvõtmise aktile nr 2547 kuulub kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerimisele ja hävitamisele. T.H-lt kuulub väljamõistmisele ka menetluskulu, s.o osa sundrahast summas 405 eurot. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel vabastada T.H osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes riigi kanda ülejäänud osa sundrahast summas 405 eurot, kaitsja Irina Žurina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud summas 170, 72 eurot,

kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluur gusabi kulud summas 510 eurot ning imisel osutatud õi ambulatoorse kohtupsühhiaatriaeksertiisi (ak KrMS § 180 lg t nr ) kulu summas 255 eurot. XXX 1, 3 alusel kohustub T.H hüvitama temalt väljamõistetud osa sundrahast summas 405 eurot

1-19-6941

4

alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole.

3. 18.09.2019 kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub

sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe

sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega ja soovib, et kohus teeks just sellise otsuse, mis vastaks kõigile sõlmitud kokkuleppe tingimustele. toetas lmitud kokkulepet ning taotles kohtult kohtuotsusega Prokurör sõ kokkuleppe kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe

sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud

kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et

kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on

otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised.

5. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ning talle tuleb mõista kokkuleppe kohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile. 6. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ning juhindudes KrMS § 248-249. / / Heili Sepp Kohtunik