1-19-6865/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

1-19-6865

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. septembril 2019 Tallinnas Kriminaalasja number 1-19-6865 (18230100943)

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Tõlk Anneli Helmann Kriminaalasi Q.Q , süüdistatuna KarS § 215 lg 2 p 1, 2 § 424 lg 2 ja

järgi Anna Borzhevskyi süüdistatuna KarS § 215 lg 2 p 2, 1 kokkuleppemenetluses § 424 lg järgi Prokurör Kristo Adosson Süüdistatav

Q.Q – isikukood XXX, elukoht xxx, kodakondsus mata, aridus, emakeel vene keel, määratle põhih xxx, varem kriminaalkorras karistatud ja väärteo

Süüdistatav Anna Borzhevskyi – isikukood 48609130239, elukoht xxx, kodakondsus määratlemata, keskharidus, emakeel vene keel, xxx, varem kriminaalkorras karistamata

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § järgi Q.Q 215 lg 2 p 1, 2 . Süüdi tunnistada § 424 lg 2 järgi. Q.Q KarS

KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks vangistus 5 kuud.

KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 mõista liitkaristus alusel Viru Maakohtu 19.02.2019.a kohtuotsusega nr 1-18-9926 mõistetud karistusega, suurendades üksikkaristusest raskemat, mõista liitkaristuseks vangistus 9 kuud. Liitkaristusest arvata maha ärakantud karistus 6 kuud vangistust ning kandmata liitkaristuseks lugeda 3 kuud vangistust.

2

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 8.05.2018-9.05.2018.a, s.o 2 päeva, anda jäävaks karistuseks lugeda 2 kuud 28 päeva vangistust. karistusaja hulka. K

KarS § 69 kohaldades asendada vangistus üldkasuliku tööga

88 tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et Q.Q peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma KarS § 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil xxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, õppimis või töökoha vahetamiseks 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7. ei tarvita alkoholi; 8. allub alkoholi liigtarvitamise vastasele ravile, mis sisaldab psühholoogi/psühhiaatri külastusi, millega tuleb alustada esimesel võimalusel alates kohtuotsuse jõustumisest ning jätkata kuni arsti otsuseni, et ravi ei ole enam vajalik.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata Q.Q katseajaks kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Välja mõista Q.Q-lt KrMS

§ 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 150 eurot riigituludesse .

Kohustada Q.Q tasuma kaitsjatasu kulu 5 kuu jooksul väljamõistetud kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 30 eurot.

Kaitsjatasu tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab Harju maakohtu kantseleist või etoimikust. Q.Q , kriminaalasi 1-19- Maksekorraldusel märkida selgitusena „ 6865, menetluskulud.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda telefoninumbril 6 200 100.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära Q.Q mootorsõiduki juhtimise õigus viieks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Q.Q kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Süüdi tunnistada KarS § 215 lg 2 p 2 järgi. Anna Borzhevskyi

Süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi. Anna Borzhevskyi

3

KarS kuud. § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks vangistus 8

KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, Anna kui Borzhevskyi ei pane 1-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuots

use kuulutamise kuupäev.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel

karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 8.05.2018-9.05.2018.a, s.o 2 . päeva

Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p Anna Borzhevskyi lt 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise kor 1,5 palga alammäära, s.o 810 KrMS § 180 lg 1 ja ral eurot ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 150 eurot riigituludesse osutatud õigusabi eest .

Kohustada Anna Borzhevskyit tasuma

väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jook 80 eurot. sul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt

Sundraha

kaitsjatasu tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele ja EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab Harju maakohtu kantseleist või e Maksekorraldusel märkida selgitusena „ -toimikust. Anna Borzhevskyi, kriminaalasi 1-19-6865, menetluskulud

ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda telefoninumbril 6 200 100.

Asitõendid jätta k - - ja DVD- plaat (kriminaalasja materjalide juures) CD riminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva

jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

Q.Q-d on varem karistatud Harju Maakohtu 11.08.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7 järgi (grupis toime pandud vargus) ja 22.10.2015 otsusega KarS § 424 järgi (joobes

juhtimine). J Mi kasutuses oli Xxx -le kuuluv linnamaastur xxx OÜ registreerimismärgiga xxx. Sõiduk oli 8.05.2018 pärastlõunal pargitud J. . Samal päeval Mi elukoha juurde Tallinnas aadressil xxx enne kella 14.57 sai Q.Q enda valdusesse sõiduki süütevõtme. Q.Q , tarvitades koos Anna Borzhevskyiga alkoholi, sisenesid ühisel nõul koos autosse ning jätkasid ühiselt autos alkoholi tarvitamist. Vahepeal väljus Q.Q autost, et suitsu teha. Ühel

4

hetkel alustas A. xxx ja J. M Borževskyi OÜ i loata linnamaasturiga sõitmist. Seejärel Q.Q , teades, et nii temal kui A. Borževskyil puudub õigus sõiduki valdamiseks, andis A. Boržhevskyile korralduse sõidukiga parkimiskohale sõita. Teel maja juurde põhjustas xxx A. , kes juhtis Borževskyi sõidukiga avarii, mille järel asus sõidukit juhtima Q.Q sõidukit kuni parkimiskohale jõudmiseni. Samuti Q.Q , olles joobeseisundis alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 0,80 mg/l, juhtis 8.05.2018 kella 14.57 ajal Tallinnas xxx xxx maja juures mootorsõidukit registreerimismärgiga xxx. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides (korrakaitseseaduse § 36 lg 1). Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi

0,75 mg/l kohta või rohkem (liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1).

Q.Q pani toime KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varem varguse toime pannud isikuna võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise. Lisaks pani Q.Q toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis.

J Mi kasutuses oli Xxx -le kuuluv linnamaastur xxx OÜ registreerimismärgiga xxx. Sõiduk oli 8.05.2018 pärastlõunal pargitud J. . Samal päeval Mi elukoha juurde Tallinnas aadressil xxx enne kella 14.57 sai Q.Q enda valdusesse sõiduki süütevõtme. A. Borzhevskyi ja Q.Q , tarvitades koos alkoholi, sisenesid ühisel nõul koos autosse ning jätkasid ühiselt autos alkoholi tarvitamist. Ühel hetkel alustas A. Borzhevskyi OÜ xxx ja J. Mi loata linnamaasturiga sõitmist. Seejärel Q.Q , teades, et nii temal kui A. Borzhevskyil puudub õigus sõiduki valdamiseks, andis A. Borzhevskyile korralduse sõidukiga parkimiskohale sõita, mida viimane täitma asus. Teel maja juurde põhjustas A. xxx Borzhevskyi sõidukiga avarii, mille järel asus sõidukit juhtima Q.Q , kes juhtis sõidukit kuni parkimiskohale jõudmiseni. Samuti A. Borzhevskyi, olles juhtimisõiguseta ja joobeseisundis alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 1,03 mg/l, juhtis 8.05.2018 kella 14.57 ajal Tallinnas xxx maja juures mootorsõidukit registreerimismärgiga xxx xxx. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides (korrakaitseseaduse § 36 lg 1). Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l kohta või rohkem (liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1).

Anna Borzhevskyi pani toime KarS § 215 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, kui see on toime pandud grupis. Lisaks pani A. Borzhevskyi toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

5

Süüdistatav Q.Q , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud 30.08.2019.a kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör süüdi tunnistamist KarS § 215 lg 2 p Q.Q 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 424 lg 2

vangistusega 5 kuud. Vastavalt KarS § järgi KarS § 63 lg 1 alusel kokkuleppele palub prokurör kohtult KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel mõista Q.Q-le liitkaristus Viru Maakohtu 19.02.2019 kohtuotsusega nr 1-18-9926 mõistetud karistusega (KrMS § 338 lg 1 alusel vähendatud karistus kuus kuud vangistust), suurendades mõistetud üksikkaristustest raskemat (Viru Maakohtus mõistetud kuus kuud vangistust), mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks osalise suurendamise teel üheksa kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 teise lause alusel arvata kokku lepitud liitkaristusest maha Viru Maakohtu 19.02.2019 otsuse alusel ära kantud 6 kuud vangistust ja lugeda lõplikuks ärakandmata liitkaristuseks kolm kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata vangistusliku karistuse hulka Q.Q eelvangistuses 8.-9.05.2018 viibitud aeg, s.o kaks päeva ning lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistuse suuruseks kaks kuud ja 28 päeva vangistust. Vastavalt K - arS § le 69 asendada kokku lepitud kaks kuud 28 päeva vangistust ehk 88 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestusega, et üks päev vangistust võrdub ühe tunni üldkasuliku tööga, mõistes asendatud karistuseks 88 tundi üldkasulikku tööd. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks üks aasta. Võttes aluseks KarS § 69 lg 4 on Q.Q kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) -

elama alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaa – lhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks ning 6)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Q.Q-d mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel võtab Q.Q endale kohustuse alluda alkoholi liigtarvitamise vastasele ravile, mis sisaldab psühholoogi/psühhiaatri külastusi, millega tuleb alustada esimesel võimalusel alates kohtuotsuse jõustumisest ning jätkata kuni arsti otsuseni, et ravi ei ole enam vajalik. KarS § 50 lg 1 p 1 ja KarS § 424 lg 3 alusel võtta Q.Q-lt lisakaristu

sena ära mootorsõiduki juhtimise õigus viieks kuuks.

Süüdistatav süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel .2019.a sõlmitud Anna Borzhevskyi, 30.08 kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör süüdi tunnistamist KarS § 215 lg 2 p Anna Borzhevskyi 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema karistamist KarS § 215 lg 2 p 2 järgi KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka A. Borzhevskyi eelvangistuses 8.-9.05.2018 viibitud aeg, s.o kaks päeva ning lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistuse suuruseks seitse kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et kokku lepitud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdlane ei pane ühe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Asitõendid

6

KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

Juhindudes ,4 otsustab kohus k - - ja KrMS § 126 lg 3 p 1 riminaalasjas olevad asitõendid CD DVD- plaat, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures - riminaalasja materjalide jätta k juurde.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt Q.Q-lt välja järgmiselt: KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 150 eurot riigituludesse. 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest Kuivõrd sundraha on Q.Q-lt kriminaalasjas nr 1-18-9926

välja mõistetud, jätta käesolevas kriminaalasjas

sundraha Q.Q-lt välja mõistmata. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatava välja järgmisel KrMS § lt Anna Borzhevskyilt t:

179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 810 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 150 eurot riigituludesse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. 245 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka märtsil 2015 jõustunud KrMS § lg süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS 180 ka riigi kanda § lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatavad on sõlmitud kokkulepetes leppinud kokku süüdistatav d

atelt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub nendega ja ei pea vajalikuks kokkuleppeid menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatava lt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate te menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3 12 väljendatud -1-1-2- seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks piken

dada Q.Q-le kohtuotsusega

välja mõistetavate menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest 5 ning pikendada Anna Borzhevskyilt kohtuotsusega välja mõistetavate menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistatava l ei ole reaalselt võimalik te

7

menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatavate majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik