1-19-6141/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 17.09.2019.a Tallinna kohtumaja

Kriminaalasja number

1-19-6141 (19231701319)

Kohtunik

Aulike Salo

Sekretär

Mari Kirs

Prokurör

Diana Helila

Kaitsja

Martin Kirsipuu

Menetluse liik

kokkuleppemenetlus

Süüdistatav:

M.H (isikukood: XXX; xx kodakondsusega; emakeel: eesti keel; keskharidusega; elukoht xxxx,

viibimiskoht xxxx; töökoht: puudub; eelnevalt kriminaalkorras karistatud; tõkend: vahistamine)

süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi

RESOLUTSIOON

Tunnistada süüdi M.H KarS § 424 lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud.

KarS § 74 lg-te 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust, ei

pöörata osaliselt täitmisele. Karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 3 (kolm) kuud ja 15 (viisteist)

päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja hulka

eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda M.H kinnipidamise aeg

10.06.2019.a.

Ülejäänud karistust, 1 (üks) aasta ja 15 (viisteist) päeva vangistust, ei pöörata täitmisele, kui M.H ei

pane 2- (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6

sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes:

1. elama oma alalises elukohas xxxx;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool

Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrata M.H lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal alluda alkoholi

võõrutusravile

KarS § 75 lg 4 alusel kohustada M.H, alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul,

registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“.

Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on M.H kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“

esmase hindamise teenuse.

KarS § 75 lg 4 alusel kohustada M.H, alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning

edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni, kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid

mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi

liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin).

Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on M.H

alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide

näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast

esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema

väiksem kui 1,3%.

Olukorras, kus M.H poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse

vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3%.

M.H allutada katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud

kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. KarS § 78 p 1 alusel käitumiskontrolli

nõuded kohalduvad pärast kohtulahendi jõustumist ning KarS § 75 lg 5 alusel peatub KarS § 75 lg 1

sätestatud kontrollnõuete täitmine koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise ajaks.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena M.H ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks)

kuuks.

LS § 127 alusel on M.H kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama

juhiloa Maanteeametile.

M.H suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni koheselt ärakandmisele kuuluva

karistuse ärakandmiseni või kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista M.H riigituludesse:

-

sundraha – 810 eurot

-

määratud kaitsjale makstud tasu – 450 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 105 eurot. Menetluskulud tuleb Maksu-

ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank

või EE401700017002872300 Luminor Bank.

Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse

avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos

lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning

süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda sõiduki teisaldamise kulud summas 42 eurot.

Asitõendid

CD-plaat (asub kriminaalasja toimiku juures) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja

materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel.

Sõiduk BMW 325I (registreerimismärgiga xxxx, VIN – koodiga xxxx, mis asub Põhja prefektuuri

parklas aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6/1) – tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2

alusel M.H-le kui asja seaduslikule valdajale.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse

normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4

sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse

peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku

järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus

selle eest ette ei näe.

Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

M.Hd (M.H) süüdistatakse selles, et tema, olles 09.05.2018 karistatud Harju maakohtu poolt KarS §

424 lg 2 alusel, uuesti, juhtis tahtlikult 10.06.2019 kella 21.35 ajal Tallinnas xxxx asuva maja juures

mootorsõidukit BMW 325I registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove –

alkoholisisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 1, 41 mg/l).

Sellise tegevusega rikkus M.H



liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Juht ei tohi olla joobeseisundis.

Joobeseisundi või LS paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse

korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ning § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse

mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on

vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75

milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/



korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine

või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt

tajutavas häiritud või muutnud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/

ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise,

psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/

nõudeid.

Seega M.H, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, pani

toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest

süüdistatavale karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

Lähtuvalt KarS § 74 lg 1 ja 3 kuulub mõistetud vangistusest koheselt ärakandmisele 3 kuud ja 15

päeva vangistust ning ülejäänud 1 aasta ja 15 päeva vangistust jätta täitmisele pööramata, kui M.H ei

pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab temale katseajaks pandud

kontrollnõudeid lähtuvalt KarS § 75 lg 1:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas: aadressil xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast Eesti territooriumi piires lahkumiseks

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool

Eesti territooriumi viibimiseks

KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrata M.H-le lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal alluda alkoholi

võõrutusravile

KarS § 75 lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest

10 tööpäeva jooksul, registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja

tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi

„Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse.

Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „ Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates

meditsiiniasutustes:

-

Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik

-

Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet

-

Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik

-

Valga Haigla

-

Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond

-

Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik

-

Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet

-

Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik

-

AJK Kliinik

-

Viru Haigla Tapa Tervisekeskus

-

Kuresaare Haigla

KarS § 75 lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest

10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt

kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu

jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk

süsivesikdefitsiitne transferriin).

Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on

süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis

kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu

möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi

näit peab olema väiksem kui 1,3 %.

Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse

vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja jõudsid

KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes kokkuleppele.

M.H nõustus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja

prokurör ning kaitsja taotlesid kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused

sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et

menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad on kokkuleppest aru

saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on

sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Arvestades eeltoodut tuleb M.H talle esitatud süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi süüdi mõista ja talle

karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab M.H süü suurusele ning karistuse

eesmärkidele.

Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest.

Aulike Salo

Kohtunik