2-19-1483/21 · 2-19-1483/21 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata.

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebu- se esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apel- landile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möö- dumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtume- netluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjali- kus menetluses.

ASJAOLUD

J Saja V Sa esitasid oma seadusliku esindaja N N kaudu hagi D Si vastu elatise nõudes.

Hagejate nõue

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht 16. september 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-19-1483 Kohtuasi J Sa, V Sa hagi D Si vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja esindajad Hageja I: J Sa (IK xxx), Hageja II: V Sa (IK xxx), le- pinguline esindaja: Andrei Matvejev e-post: and- rei.matvejev@sillar.ee), Alaealiste (seaduslik) esindaja: N N (IK xxx, e-post: xxx) Kostja: D S (IK xxx) Lepinguline esindaja: advokaat Aleksei Forstiman, Advokaadibüroo Narlex

2-19-1483

2

Hagejad taotlevad hagiavalduses mõista kostjalt kummagi hageja I kasuks 270 eurot elatist kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast alates hagi esitamise päevast ja kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Kostja ja hagejate seadusliku esindaja abielust on sündinud kolm last: A S, V N ja J N.

Poolte abielu on lahutatud. Kostja ja hagejate seaduslik esindaja elavad lahus. A S elab kostja juures ja V N ja J N elavad hagejate seadusliku esindaja juures.

Kostja tasub hagejate ülalpidamiseks elatist alla seadusega kehtestatud elatise miinimum- määra. Hagejad esitavad koos hagiavaldusega sünnitõendid, millega tõendatakse, et kostja on hagejate isa.

Kuna vanemad kannavad ülalpidamiskohustust võrdsetes osades, peab elatise maksmiseks ko- hustud isik maksma elatist poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatu- ses.

Vabariigi Valitsuse 13.12.2018.a määrusega nr 117 kehtestati Eesti Vabariigis kehtiva töötasu alamäära, mis moodustab alates 01.01.2019.a 540 eurot kuus. Pool sellest summast on 270 eu- rot.

Eeltoodu alusel esitatakse nõue välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis summas 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäära kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta menetluskulud hageja kanda, lähtudes järgmistest asja- oludest.

Kostja tasub vabatahtlikult igas kuus ette mõlemale hagejale 240 eurot elatist kuus. Lähtudes oma varalisest seisundist, ei ole kostja võimeline tasuma hagejatele elatist seaduses sätestatud miinimummääras, ilma et see kahjustaks tema teiste alaealiste laste ja kostja iseenda ülalpida- mist. Kostjal on lisaks hagejatele veel kolm alaealist last – A S, (ik xxx), A Sa, (ik xxx) ja P S (ik xxx), kes elavad kostjaga koos. Seega on kostjal viie lapse ülalpidamise kohustus.

Kostja ainuke sissetulek on OÜ-s x (kostja töötab selle tööandja juures alates 05.11.2018) on 2018. novembri eest 783,43 eurot neto ja 2018. detsembri eest 851,78 eurot neto. 2019. jaanuari eest seisuga 12.02.2019 ei ole kostja veel töötasu saanud. Enne töötamist OÜ-s x töötas kostja x ja tema töötasu 2018. a augusti eest oli neto 486,28 eurot ja 2018. sep- tembri eest 511,58 eurot neto. 2018. a oktoobris kostja ei töötanud ning oli Eesti Töötukaasas arvel kui tööotsija. Kostja sissetulek 2018. a oktoobris oli töö-tuskindlustushüvitis 190 eurot. Kostjal puudub vara, mille abil oleks võimalik ülal pidada kõi-ki kostja lapsi seaduses sätesta- tud miinimumelatisega.

Kostjaga elava laste (A S, A Sa ja P S) igakuised vajadused ei ole vähem kui hagejatel. Riigi- kohus selgitas, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumela- tis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtume- netluses tõendada (vt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).

Tuleb vältida kostja ja tema teiste laste asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.

2-19-1483

3

Kostja tasub igale hagejale 2019. a elatist 240 eurot kuus, mis on arvestatud järgmiselt: 2019. aastas miinimumelatis 270 eurot miinus 30 eurot (mis on pool igale hagejale makstavast riik- likust toetusest 60 eurot). Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot. Kohus peab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtma ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõistma juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb ja seda on pooltega arutatud. Antud juhul annab ha- gejatele lapsetoetuse maksmise fakt alust elatist vähendada. Riiklike lapsetoetuste maksmine on mõjuv põhjus nõutava elatise vähendamiseks koostoimes selle asjaoluga, et kostja varaline seisund ei võimalda maksta kõikidele oma lastele miinimumelatist.

Kostja annab hagejatele ülalpidamist ka otse. Hagejad elavad iga kuu iga teisel nädalavahetu- sel reedest pühapäevani kostjaga koos ja sel ajal hagejatele annab ülalpidamist kostja. Seega annab kostja hagejatele ülalpidamist iga kuu 6 ööpäeva vältel. Peale selle ostab kostja hage- jate jaoks asju. 25.01.2019 ostis ja andis kostja hagejatele arvuti.

Eeltoodust lähtudes andis kostja hagejatele pidevalt ülalpidamist elatise maksmisega seadu- sega sätestatud miinimummääras, mida oli vähendatud hagejatele riigi poolt makstava riiklike lapsetoetustest 30 eurot võrra. Seega täitis kostja aastate vältel hagejate ülalpidamiskohustust seadusega sätestatud suuruses arvestades hagejatele tasutava lapsetoetuste summasid ning pole rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust.

Kostjal on õigus taotleda kõrvalekaldumist võrdsetes osades ülalpidamise andmise kohustu- sest, kuna hagejate ema varaline seisund on parem, kui kostjal seetõttu, et hagejate ema ülalpi- damisel on kolm last, aga kostja ülalpidamisel on viis last.

Kuna hagejad on ühest soost ja elavad koos, siis nendega seotud ülalpidamiskulud kattuvad (samad mänguasjad, riided, majandamiskulud ja muu), mistõttu iga hageja ülalpidamiskulud on väiksemad, kui kuupalga alammäär.

Riigikohus on 17.05.2011. a lahendi nr 3-2-1-33-11 p 18 selgitanud, et kehtib TsMS § 369, mille järgi võib nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones just ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Kostja taotleb ha- gi rahuldamata jätmist. Kostja maksis ja maksab elatist hagejatele vabatahtlikult asjaoludega põhjendatud suuruses ning seega pole rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust. Ülalpidamis- kohustuse rikkumise puudumisel puudub ka TsMS § 369 järgi alus elatishagi rahuldamiseks. Kostja ei ole nõus sõlmima kompromissi, kuna ei ole rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata, lähtudes järgmistest asjaoludest.

Kohus nõustub kostja vastuväidetega ja lisatud analüüsiga kostja sissetulekute ja elatise maks- mise võimaluste kohta. Kostja on tõendanud, et tal on viis alaealist last, kelle ülalpidamisko- hustus tal on. Kolm last – A S, (ik xxx), Sa, (ik xxx) ja P S (ik xxx) elavad kostjaga koos.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on tasunud mõlemale hagejale 240 eurot elatist kuus. Hageja esindaja tunnistas, et elatise võlga kostjal ei ole.

2019. aastal on miinimumelatis 270 eurot miinus 30 eurot (mis on pool igale hagejale maksta- vast riiklikust toetusest 60 eurot). Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot. Kohus peab asjaolu, et osa laste vajadustest on

2-19-1483

4

kaetud peretoetustega, arvestama ning mõistma välja miinimumelatisest väiksema elatise ju- hul, kui menetlusosaline sellele tugineb ja seda on pooltega arutatud (vt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p d 11 ja 13). Antud juhul annab hagejatele lapse- toetuse maksmise fakt alust elatist vähendada. Riiklike lapsetoetuste maksmine on mõjuv põhjus nõutava elatise vähendamiseks koostoimes selle asjaoluga, et kostja varaline seisund ei võimalda maksta kõikidele oma lastele miinimumelatist.

Kostja tasub igale hagejale 2019. a elatist 240 eurot kuus, mis on arvestatud järgmiselt: 2019. aasta miinimumelatis 270 eurot miinus 30 eurot (mis on pool igale hagejale makstavast riikli- kust toetusest 60 eurot). Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt lapsetoetuse suurus pere esi- mese ja teise lapse kohta on 60 eurot. Kohus peab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtma ning välja mõistma miinimumelatisest väiksema elatise juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb ja seda on pooltega arutatud (vt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p d 11 ja 13).

Kostja ainuke sissetulek on OÜ-s x saadav töötasu. Kostja töötab x alates 05.11.2018. Tema töötasu 2018. novembri eest oli 783,43 eurot neto ja 2018. detsembri eest oli 851,78 eurot neto. 2019. jaanuari eest seisuga 12.02.2019 ei ole kostja veel töötasu saanud. Enne töötamist OÜ-s xt töötas kostja x. Tema töötasu 2018. a augusti eest oli neto 486,28 eu- rot ja 2018. septembri eest 511,58 eurot neto. 2018. a oktoobris kostja ei töötanud ning oli Eesti Töötukaasas arvel kui tööotsija. Kostja sissetulek 2018. a oktoobris oli töötuskindlustus- hüvitis 190 eurot. Kostjal puudub vara, mille abil oleks võimalik ülal pidada kõiki kostja lapsi seaduses sätestatud miinimumelatisega.

Põhjendatud on ka kostja väide, et hagejad on ühest soost, mistõttu saab nende garderoobiku- ludes säästa, kuna noorem laps saab kasutada vanema lapse rõivaid ja jalanõusid.

Menetluskulud

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, kuna menetluskulude jätmine hagejate kanda oleks ilmselt ebaõige.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik