2-19-11127/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-19-11127

1(2)

K O H T U M Ä Ä R U S

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on AS Eesti Gaas hagi N B vastu võlgnevuse nõudes. Kohtul ei õnnestunud kostjale hagimaterjale kätte toimetada. Kohus tegi Politseija Piirivalveametile päringu kostja eluvõi viibimiskoha kohta, mis võimaldaks hagimaterjalid kostjale kätte toimetada. PPA 16.09.2019 vastuse kohaselt on kostja elukohaks xxx.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 70 lg 1 ja 2 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Kohtuasja number 2-19-11127 Määruse tegemise aeg ja koht 17. september 2019.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi AS Eesti Gaas hagi N B vastu võlgnevuse nõudes Hagi hind 518,20 eurot Menetlustoiming Hagi läbi vaatamata jätmine Menetlusosalised ja esindajad Hageja: AS Eesti Gaas (registrikood 10178905, asukoht Liivalaia 9 Tallinn 10118) Hageja esindaja: xxx Julianus Inkasso OÜ (e-post: jurist@julianus.ee) Kostja: N B (ik xxx, aadress avalduses: xxx, tegelik elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Eesti Gaas hagi N B vastu võlgnevuse nõudes läbi vaatamata. 2. Jätta menetluskulud AS Eesti Gaas kanda. 3. Saata määrus hageja esindajale teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

2-19-11127

2(2) Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

Kuna võlgnik on Venemaa kodanik ja tema tegelik elukoht on Venemaal tuleb kohtualluvuse määramisel juhinduda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades (edaspidi Leping) kohtualluvuse sätetest. Lepingu artikli 21 p. 1 kohaselt, kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Lepingu artiklis 21 p. 1 on sätestatud kohtualluvuse üldpõhimõte, st. asi allub selle liikmesriigi kohtule, kelle territooriumil on võlgniku elukoht. Leping võlgnevuse nõude kohtualluvuse osas üldpõhimõttest kõrvale kalduvaid kohtualluvuse erinorme ette ei näe. Järelikult ei allu asi rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule ning avaldus tuleb jätta läbi vaatamata.

TsMS § 425 lg 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega.

Menetluskulude jaotus

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega avaldus jäetakse läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2).

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Kohus selgitab, et hagi läbi vaatamata jätmisel tagastatakse tasutud riigilõiv menetlusosalise avalduse alusel TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 4 alusel.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/