4-19-1151/24 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 17. september 2019 Kohtuasja number 4-19-1151 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 13. augusti 2019. a määrus S.T-le asenduskaristuseks määratud aresti täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdlase S.T

(S.T, isikukood: XXX) kaitsja Philippe Hint, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse pooled Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakond Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 13. augusti 2019. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesolev määrus ei ole edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tartu Maakohtu 27. märtsi 2019. a määrusega asendati Politseija Piirivalveameti Põhja

prefektuuri 3. juuni 2016. a otsusega väärteoasjas nr 2302,16,006973 S.T-le

karistusseadustiku § 63 lg 1 alusel liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi määratud rahatrahv

75 trahviühikut, s.o 300 eurot, arestiga 7 päeva, mis omakorda asendati üldkasuliku tööga 7 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 2 kuud määruse jõustumisest. S.T-st

kohustati üldkasuliku töö tegemise korraldamiseks olema kriminaalhooldusametnikule kättesaadav oma elukohas ja /või telefoni nr XXX teel. Tartu Maakohtu 27. märtsi 2019. a määrus jõustus 12. aprillil 2019.

2. Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 18. juunil 2019 Tartu Maakohtule taotluse S.T-le asenduskaristuseks määratud aresti täitmisele pööramiseks, sest S.T on teadlikult kõrvale hoidnud kriminaalhooldusest ning jätnud üldkasuliku töö tegemata.

2

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Maakohus pööras VTMS § 2101 lg 2 ja KarS § 69 lõike 6 alusel S.T-le mõistetud aresti täitmisele.

4. Maakohtu määruse kohaselt on ilmne, et S.T jättis üldkasuliku töö tegemata.

S.T oli teadlik, et kohus oli teda kohustanud üldkasulikku tööd tegema. Sellest hoolimata kadus ta riigi radarilt: teda ei olnud võimalik kätte saada tema nimetatud elukohast

ega ka telefoninumbrilt. Seega tuleb S.T käitumist pidada töö tegemisest kõrvale

hoidumiseks. Kuna S.T käitus pärast tema üldkasulikule tööle saatmist vastutustundetult, pole alust loota, et ta edaspidi teisiti toimiks ja töö ära teeks. Seega tuleb

S.T-le määratud arest täitmisele pöörata ning S.T saata 7 päevaks aresti kandma.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Tartu Maakohtu 13. augusti 2019. a määruse peale esitas määruskaebuse S.T kaitsja, kes palub jätta aresti täitmisele pööramata.

6. Määruskaebuse kohaselt tunnistab süüdlane, et ei olnud teatud perioodi ajal kriminaalhooldajale kättesaadav. Selle põhjuseks oli telefoni kaotamine. S.T soovis

anda kriminaalhooldusametnikule oma uue telefoninumbri, kuid ei osanud teda otsida. Süüdlane pöördus kohtu poole kriminaalhooldaja telefoninumbri saamiseks, kuid ei osanud

kohtu poolt saadetud dokumenti avada. S.T pole püüdnud kohtu poolt pandud kohustustest tahtlikult kõrvale hoiduda. Probleemide põhjused on olnud tehnilist laadi.

7. S.T palub kohtult võimalust üldkasulik töö ära teha. Tal ei ole majanduslikult võimalik 7 päeva aresti kanda, kuna ta teeb juhutöid ja on lubanud olla tööandja jaoks lisatööjõuna olemas. Kui S.T töötulemused on head ja ta on tööandja jaoks kättesaadav, on tal võimalik saada püsivalt tööle. Ta vajab sissetulekut üüri maksmiseks ja peatselt sündiva lapse jaoks. S.T on nõus üldkasuliku töö ära tegema kohe, kolme päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest või hetkest, kui kriminaalhooldaja seda võimaldab.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus leiab, et S.T kaitsja määruskaebus ei anna alust maakohtu määrust muuta.

9. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtuvalt ei olnud S.T kriminaalhooldajale kättesaadav ja jättis ette nähtud tähtajaks üldkasuliku töö tegemata. Kriminaalhooldusametnik saatis S.T-le kutsed 14. ja 29. mail 2019 registreerimisele ilmumiseks, kuid S.T ei ilmunud nendel päeval kriminaalhooldusosakonda ega teavitanud asjaoludest, mis takistasid tal registreerimisele ilmumist. Kriminaalhooldusametnik helistas S.T-le korduvalt Tartu Maakohtu 27. märtsi 2019 määruses märgitud telefoninumbrile, millelt kohustati S.T-st olema kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. Telefon oli pidevalt välja lülitatud.

10. Ringkonnakohtu hinnangul pööras maakohus eeltoodule tuginedes põhjendatult

S.T-le määratud aresti VTMS § 210 1

lg 2 ja KarS § 69 lõike 6 alusel täitmisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et S.T on üldkasuliku töö tegemisest tahtlikult kõrvale hoidunud. Määruskaebuses esitatud väited telefoni kadumisest ja takistustest

3

kriminaalhooldaja telefoninumbri leidmisel ringkonnakohut vastupidises ei veena. S.T oli kohtu poolt määratud kohustustest teadlik ja kaebusest ei nähtu objektiivseid takistusi, mis

oleks õigustanud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidumist. Maakohus on põhjendatult

leidnud, et rikkumise asjaolusid arvestades pole alust loota, et S.T edaspidi teisiti toimiks ja töö ära teeks. Kaitsja väited, et S.T kaotab 7 päeva pikkuse aresti kandmise tõttu sissetuleku, on liialdatud. Arvestades seda, et S.T töötab väidetavalt juhutöödel,

puudub alus arvata, et nädala pikkune eemalolek tema võimalusi edaspidi tööd leida ja sissetulekut teenida oluliselt mõjutaks.

11. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VTMS §-st 194, § 147 lg 1 punktist 1, VTMS § 2101

lõikest 2 ja KarS § 69 lõikest 6, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 13. augusti 2019. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aarne Sarjas Kohtunik