2-18-582/105 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise aeg ja koht

17. september 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-582 Tsiviilasi Marju Silveti hagi Tartu linna vastu hooldustasude nõudmise ja üürilepingu korralise ülesütlemise õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 12. augusti 2019 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Marju Silveti määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): Marju Silvet (isikukood XXXXXXXXXXX ) Vastustaja (kostja): Tartu linn Tartu Linnavalitsuse kaudu (registrikood 75006546), volitatud esindaja Anu Öpik

RESOLUTSIOON

1. Jätta Marju Silveti määruskaebus Tartu Maakohtu 12. augusti 2019 määruse peale läbi vaatamata osas, milles hageja taotleb Tartu Maakohtu 25. septembri 2018 otsuse vigade parandamist.

2. Jätta Marju Silveti määruskaebus Tartu Maakohtu 12. augusti 2019 määruse peale rahuldamata osas, milles hageja taotleb riigilõivu summas 125 euro tagastamist.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus resolutsiooni punkti 1 peale Riigikohtule

15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses oli Marju Silveti (hageja) hagi Tartu linna (kostja) vastu hooldustasude nõudmiseks ja üürilepingu korralise ülesütlemise õigusvastaseks tunnistamiseks. Tartu Maakohus rahuldas 25. septembri 2018 otsusega hagi osaliselt. Kohus jättis rahuldamata hagi üürilepingu korralise ülesütlemise õigusvastaseks tunnistamiseks. Menetluskulud jäeti

72 % ulatuses kostja kanda ja 28 % ulatuses hageja kanda ning kostjalt mõisteti hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõiv 306 eurot. Kohtuotsus jõustus 19. juunil 2019. Hageja esitas 27. juunil 2019 avalduse, milles palus tagastada enamtasutud riigilõiv 125 eurot, parandada kohtuotsus selles osas, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetud riigilõiv oleks 216 eurot (306 euro asemel) ning see kohtul hagejale tagastada. Hageja leiab, et maakohtu otsuses on hagihind vale, sest ringkonnakohus on hagihinna tühistanud.

MAAKOHTU LAHEND

2. Tartu Maakohus jättis 12. augusti 2019 määrusega taotluse vigade parandamiseks kohtuotsuses ja riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. Hageja palus parandada kohtuotsus selliselt, et tema kasuks välja mõistetud riigilõiv oleks 216 eurot (306 euro asemel). Maakohtu põhjenduste kohaselt vaidlustas hageja maakohtu otsuse osaliselt (s.o osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata), mistõttu oli vaidlustatud osas apellatsioonkaebuse hinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotust ja rahalise suuruse kindlaksmääramist ei saa kohus määrusega kohtuotsuses parandada, vaid selleks tulnuks kohtuotsus selles osas vaidlustada. Käesolevaks hetkeks on kohtuotsus jõustunud ja menetlusosalistele täitmiseks kohustuslik. Maakohus jättis hageja taotluse vigade parandamiseks kohtuotsuses rahuldamata. Hageja palus tagastada riigilõivu summas 125 eurot. Maakohus leidis, et hageja esitatud nõudest tulenevalt oli tsiviilasja hinnaks maakohtus 5761,50 eurot (üürilepingu kehtivuse üle peetav vaidlus TsMS § 128 I ls 1201,32 eurot + tuvastusnõue TsMS § 132 lg 1 järgi 3500 eurot + hooldustasude nõue 659,74 eurot), millelt RLS § 59 lg 1 lisa 1 kohaselt tasutakse riigilõivu

425 eurot. Hageja on nõutud summa tasunud, mistõttu jättis maakohus hageja taotluse riigilõivu summas 125 euro tagastamiseks rahuldamata. Hageja palus tagastada riigilõivu 216 eurot (306 euro asemel). Maakohus selgitas, et 306 eurot on 25. septembri 2018 otsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud, mis tähendab, et riigilõivu peab hagejale tagastama kostja. Maakohus jättis hageja taotluse riigilõivu summas

216 euro tagastamiseks rahuldamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega Tartu Maakohtu 25. septembri 2018 otsus parandada ja riigilõivu enammakstud summa

125 eurot hagejale tagastada. Hageja palub menetluskulud jätta vastustaja (kostja) või riigi kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt kaebas hageja kogu Tartu Maakohtu 25. septembri 2018 otsuse peale, mistõttu oli riigilõiv ringkonnakohtus sama suur kui maakohtus. Hageja ei pidanud ringkonnakohtus hagihinda vaidlustama enne kohtuotsuse jõustumist, sest ringkonnakohus vähendas hagihinda 3500 euroni, millest sai hageja teada 25. veebruari 2019 kohtuotsusest. Hagihinnalt 3500 eurot oleks pidanud tasuma riigilõivu 300 eurot nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus. Kuivõrd Tartu Ringkonnakohus enammakstud riigilõivu summas 125 eurot tagastanud, peab seda tegema ka maakohus. Hageja märgib, et oli ise asjatult hagihinda suurendanud ja selle pealt riigilõivu tasunud, kuna haginõuet, mis käsitles tuvastada, et tema üürileping on jätkuvalt viieaastase tähtajaga tähtajaline leping, ei võetud eraldi haginõudena menetlusse.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

4. Kostja on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik, põhjalikult motiveeritud ja selle tühistamiseks ei esine alust. Vastustaja nõustub maakohtu määruses tooduga, et kohtuotsusest ei nähtu, et hageja oleks hagihinda vaidlustanud ning kuna Tartu Maakohtu 25. septembri 2019 otsus on jõustunud

16. juunil 2019, ei ole võimalik menetluskulude rahalist suurust jõustunud kohtuotsuses määrusega parandada. Tsiviilasja hinnaks oli 5761,50 eurot, millelt tasutakse riigilõivu

425 eurot, mille on hageja ka tasunud. Kostja juhib tähelepanu, et on hagejale riigilõivu summas

306 eurot üle kandnud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata osas, milles hageja taotleb Tartu Maakohtu 25. septembri 2018 otsuse vigade parandamist. TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. TsMS § 664 lg-st 2 tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. TsMS § 660 lg 1 järgi võib menetlusosaline maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 447 lg 4 võimaldab esitada määruskaebuse üksnes otsuse parandamise määruse peale, kuid ei näe ette määruskaebuse esitamise võimalust määruse peale, millega taotlus vigade parandamiseks jäeti rahuldamata. Seetõttu võttis maakohus määruskaebuse ebaõigesti menetlusse ja see tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohus lisab täiendavalt, et nõustub maakohtu ja kostja seisukohaga, et menetluskulude rahalist suurust pole võimalik jõustunud kohtuotsuses määrusega parandada. Hageja oleks oma õiguste kaitseks pidanud esitama apellatsioonkaebuse.

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 667 lg 1 järgi rahuldamata osas, millega hageja taotleb enam tasutud riigilõivu summas 125 euro tagastamist.

Tartu Maakohtu 12. augusti 2019 määrus riigilõivu summas 125 eurot tagastamata jätmise osas on põhjendatud ja seaduslik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. TsMS § 667 lg 1 teise lause kohaselt, kui ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja selle määruse peale ei saa edasi kaevata Riigikohtule, võib ringkonnakohus määruse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 150 lg 8 alusel ei saa määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.

7. Kuivõrd käesolev määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetavaks määruseks TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, ei märgita selles määruses menetluskulude jaotust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke