1-08-12580/10 · 1-08-12580/10 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 26 jaanuaril 2010.a Kohtla-Järve kohtumaja avalik kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-08-12580

Kohtunik

Jüri Sakkart

Kohtuistungisekretär

Marge Ojaäär

Tõlk

Svetlana Hamaza

Prokuröri abi

Ave Arnim

Kohtuasi

Viru Vangla esitatud materjalid L.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu L.K (isikukood: xxx; viibib xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384, kohus

M Ä Ä R A S :

Jätta L.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Määrus saata Viru Vanglale, prokurörile ja L.K-le.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 28.12.2009.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

L.K mõisteti süüdi Viru Maakohtu 26.09.2008 a. kohtuotsusega nr.1-08-12580 KarS § 121 järgi ja karistati 8 kuulise vangistusega tingimisi katseajaga 2 aastat. Viru Maakohtu 18.03.2009 a. määrusega ülalmainitud vangisus oli pööratud täitmisele. Karistuse kandmise algus oli 26.06.2009.a ja lõpp on 25.02.2010.a.

L.K kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub

, et vangistuse ajal on teda 5 korda karistatud distsiplinaarkorras. Viru Vanglas viibides kinnipeetav

ei õppi ega tööta. Kinnipeetaval on 8 klassi haridust ja eriala puudub. Peale vabanemist garanteeritud töökoht puudub. Vabanemisel asub elama vanema juurde aadressil xxx xxx xxx.

Enne vangistust kuritarvitas alkoholi ja narkootikume. Vanglas läbis sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“ Viru Vangla ei toeta kinnipeetav vabastamist ennetähtaegselt.

Kriminaalhooldusametniku ettekande

kohaselt kriminaalhooldaja toetab L.K

tingimisi ennetähtaegset vabastamist eelkõige seetõttu, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb

veebruaris 2010.aa. ja ennetähtaegne vabastamine annab võimaluse määrata kinnipeetav

kriminaalhooldusele, mis tagab sujuva sotsialiseerimise protsessi ning järelvalve isiku

2

käitumise üle. Katseaja positiivsel kulgemisel on võimalik maandada kinnipeetava riskifaktoreid.

L.K taotleb kohtult enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Prokuröri hinnangul L.K ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud L.K, tema kaitsja ja

prokuröri arvamuse, leiab, et L.K tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua

tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik L.K isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Vangistuse ajal on kinnipeetav 5 korda karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega pole oma käitumisega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituda seaduskuulekalt.

L.K on varem 5 korda kriminaalkorras karistatud, kuid vaatamata sellele ei ole

oma eelnevast karistusest järeldusi teinud ja paranemise teele ei asunud ning olles karistatud tingimisi vangistusega ei täitnud ta katseajal kontrollnõudeid ja kohustusi, mis räägib sellest et ta ei suuda hoiduda õigusrikkumiste toimepanemisest ega järgida kontrollnõudeid.

Kinnipeetaval puudub vabaduses garanteeritud töökoht, mis raskendaks toimetulekud ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Narkootikume ja alkoholi kuritarvitamine võib omakorda suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Lähtudes ülaltoodust võib järeldada, et L.K puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Kohtu hinnangul kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise risk on suur kuna talle oli antud võimalus uue ja seaduskuuleka elu alustamiseks aga ta ei kasutanud seda võimalust.

Arvestades L.K poolt toimepandud kuritegude korduvust ja asjaolusid, ei ole

kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel

vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Jüri Sakkart Kohtunik