3-19-1491/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(12)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.09.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1491

Haldusasi

Baltic Restaurants Estonia AS kaebus Pärnu Kuninga

Tänava Põhikooli riigihankes „Toitlustusteenuse tellimine

Pärnu Kuninga Tänav Põhikoolile“ (viitenumber nr

208989) VAKO 24.07.2019 otsuse nr 109-19/208989 ja

Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli 26.06.2019 otsuse

punkti 1.2.2, milles hankija lükkas riigihankes tagasi

Baltic Restaurants Estonia AS-i pakkumuse ja punkti 2,

milles hankija tunnistas edukaks Mole OÜ pakkumuse,

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Baltic Restaurants Estonia AS, esindajad vandead-

vokaadid Epp Lumiste ja Siret Siilbek.

Vastustaja – Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, esindaja van-

deadvokaat Grete Tark

Kolmas isik – Mole OÜ, esindaja vandeadvokaat Kristina

Laarmaa

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahul-

damata.

2. Tühistada Riigihangete vaidlustuskomisjoni 24.07.2019 otsus nr 109-19/208989 osas, mil-

les jäeti Baltic Restaurants Estonia AS vaidlustus Mole OÜ pakkumuse edukaks tunnis-

tamise otsusele läbi vaatamata.

3. Teha uus otsus, millega jätta Baltic Restaurants Estonia AS kaebus kõigis nõuetes rahul-

damata.

4. Mõista Baltic Restaurants Estonia AS-ilt Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli kasuks välja

menetluskulud summas 1170 eurot.

5. Mõista Baltic Restaurants Estonia AS-ilt Mole OÜ kasuks välja menetluskulud summas

1170 eurot.

6. Jätta Baltic Restaurants AS menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arva-

tes otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 26.09.2019.

2(12)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 09.05.2019 avaldas Pärnu Kuninga Tänava Põhikool (edaspidi hankija või vastustaja) riiklikus

riigihangete registris hanketeate riigihanke „Toitlustusteenuse tellimine Pärnu Kuninga Tänava

Põhikoolile“ (viitenumber 208989) kohta, mida korraldatakse avatud hankemenetlusena ja tegi

kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitati kolm

pakkumust.

2. Hankija 18.06.2019 protokollilise otsusega nr 7.1-9/1 kvalifitseeriti hankepassis esitatud teabe

alusel kõik pakkujad. Hankija 26.06.2019 protokollilise otsusega nr 7.1-9/2 tunnistati vastavaks

Mole OÜ pakkumus, lükati tagasi Baltic Restaurants Estonia AS-i (kaebaja) ja P. Dussmann Eesti

OÜ pakkumused ning tunnistati edukaks Mole OÜ (kolmas isik) pakkumus.

3. 05.07.2019 esitas kaebaja Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, milles

taotles hankija 26.06.2019 otsuste, millega otsustati lükata tagasi kaebaja pakkumus ja tunnistada

edukaks Mole OÜ pakkumus, kehtetuks tunnistamiseks.

4. VAKO 24.07.2019 otsusega jäeti vaidlustus pakkumuse tagasilükkamise otsusele rahuldamata

ja vaidlustus Mole OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele läbi vaatamata. VAKO

põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised: a) pakkumuse esitamise hetkel, 23.05.2019, ei saanud

kaebaja kuidagi kinnitada, et Pärnu Ühisgümnaasiumi köök on toidu valmistamise kohana tema

kasutuses; b) isegi kui kaebaja poolt esitatud 12.06.2019 protokoll riigihankes, mille kohaselt oli

kaebaja tunnistatud Pärnu Ühisgümnaasiumi hankes edukaks, võiks tõendada, et kaebaja kasutuses

on Pärnu Ühisgümnaasiumi köök, ei tõenda protokoll kaebaja õigust kasutada viidatud kööki

muuks otstarbeks kui riigihankes 208233 nimetatud; c) kuna kaebaja jättis vaatamata oma

lubadusele 25.06.2019 hankijale esitamata oma pakkumuse vastavust tõendavad selgitused ja/või

dokumendid, ning kuna ilma nendeta ei olnud pakkumuse vastavus sisuliselt kontrollitav, oli

hankija õigustatud pakkumuse selle mittevastavuse tõttu RHAD-ile RHS § 114 lg 2 alusel tagasi

lükkama. Hankija on oma otsust piisavalt põhjendanud; d) kuna hankija on õigesti lükanud

kaebaja pakkumuse tagasi, ei ole kaebajal põhjendatud huvi kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamise otsuse vaidlustamiseks, siis tuleb vaidlustus kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamise otsusele jätta läbi vaatamata vaidlustuse esitamise õiguse puudumise tõttu.

5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse ja kaebuse täienduse hankija 26.06.2019

otsuste: kaebaja pakkumuse tagasi lükkamine (p 1.2.2) ja Mole OÜ pakkumuse edukaks

tunnistamine (p 2) tühistamiseks ning VAKO 24.07.2019 otsuse tühistamiseks.

6. Tallinna Halduskohus võttis 06.08.2019 kohtumäärusega kaebuse menetlusse, tunnistas

vastustajaks Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli ja kaasas menetlusse kolmanda isikuna Mole OÜ.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

7. Hankija 26.06.2019. a otsuse punktid 1.2.2 ja 2 rikuvad kaebaja õigusi. Kui hankija ei oleks

õigusvastaselt lükanud kaebaja pakkumust tagasi, oleks ta pidanud hindamise tulemusel tunnista-

ma edukaks kaebaja pakkumuse, kuna kaebaja pakkumus oli odavam kui kolmanda isiku pakku-

mus. Menetluse kestel muutunud olukorras on kaebajal võimalik saavutada oma eesmärk seeläbi,

et hankija on kohustatud korraldama uue hankemenetluse.

8. Hankija lükkas ebaõigesti kaebaja pakkumuse tagasi. Hankija korraldab eriteenuste hanget ava-

tud hankemenetlusena, millest tulenevalt pidi ta riigihangete seaduse (RHS) § 126 lg 8 kohaselt

kohaldama vastava menetluse kohta sätestatud korda, sh RHS § 114 lg-s 1 sätestatut. Viidatud

sätte kohaselt peab hankija kontrollima pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides sätesta-

tud tingimustele. See tähendab, et hankija ei saa vastavaks tunnistamise otsuse tegemisel tugineda

3(12)

neile tõenditele/dokumentidele, mida hanke alusdokumentides ei nõutud. 26.06.2019. a protokol-

list nähtub, et hankija on küsinud nii kaebajalt kui ka kolmandalt isikult täiendavat informatsiooni.

26.06.2019. a kaebaja poolt hankijale edastatud kinnitusest nähtub, et ta on tunnistatud Pärnu

Ühisgümnaasiumi hankel edukaks. Järelikult on kaebaja esitanud hankijale viimase poolt küsitud

tõendid selle kohta, et tal on õigus kasutada Pärnu Ühisgümnaasiumi ruume alates 2019. a sügi-

sest. Arusaamatul kombel ei piisanud hankijale esitatud tõenditest ning hankija rikkus RHS § 114

lg-t 1 tulenevat põhimõtet, kui jättis kaebaja pakkumuse vastavaks tunnistamata, kuna tugines ot-

suse tegemisel tõendile, mille esitamist ta esialgselt ei küsinud. Kaebaja sõlmis Pärnu Ühisgüm-

naasiumiga lepingu 04.07.2019. Seega ei saanudki kaebaja pakkumuse esitamisel esitada muud

dokumenti, kui edukaks tunnistamise protokolli. Hankijal ei olnud õigust küsida kaebajalt teisi

dokumente. Endise direktori 25.06.2019 kiri on saadetud enne lepingu sõlmimist ning seda ei saa

võtta tõsikindla alusena lepingu sõlmimise välistamise osas. Kolmanda isiku pakkumus on praegu-

seks ka kehtivuse kaotanud.

9. VAKO on ebaõigesti asunud seisukohale, et pakkumus peab vastama nõuetele igal ajahetkel

pärast pakkumuste esitamist. Kui see on õige, siis oleks hankijal kohustus lükata tagasi ka kol-

manda isiku pakkumus. Kaebaja leiab, et pakkumus peab vastama hankedokumentide nõuetele

pakkumuse vastavuse kontrollimise ajal. Puudub vaidlus, et vastavuse kontrollimise ajal oli kaeba-

ja esitanud hankijale tõendi, mille kohaselt tal oli õigus kasutada Pärnu Ühisgümnaasiumi kööki.

Seega oli kaebaja esitanud dokumendid, millest nähtud, et kaebaja pakkumus vastas hankija poolt

alusdokumentides seatud tingimustele ning kaebaja oli esitanud toidu valmistamise aadressi. Kae-

baja sai hankija seatud tingimustest aru selliselt, et hankelepingu täitmise ajal (mitte pakkumuste

esitamise ajal) peab neil olema õigus kasutada pakkumuses näidatud ruume. Nii kaebaja kui ka

kolmas isik esitasid hankijale toidu valmistamise koha aadressina koolid, mille hankelepinguid

nad ei olnud võitnud pakkumuse esitamise ajal. Ka kolmanda isiku ja Raeküla kooli vahel sõlmiti

hankeleping alles 25.06.2019, ehkki pakkumus tuli esitada juba 27.05.2019. a, st pakkumuste esi-

tamise ajal ei olnud kolmandal isikul õigust kasutada Raeküla kooli kööki. Seega ei vastanud ka

kolmanda isiku pakkumus selle esitamise ajal hankedokumentide tingimustele. Ka Raeküla kooli

vara tasuta kasutamise lepingu sõnastuse kohaselt ei ole kolmandal isikul õigust kasutada Raeküla

kooli muul otstarbel kui ainult Raeküla kooli õpilaste toitlustamiseks. Hankija on siinjuures rikku-

nud pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna vara tasuta kasutamise lepingute sõnastused olid

sarnased. Kui hankija sai kinnituse, et kaebajal on õigus kasutada Pärnu Ühisgümnaasiumi kööki,

siis ei saanud ta nõuda täiendavaid dokumente pakkumuse vastavuse hindamisel. Juhul, kui hanki-

ja oleks soovinud pakkumuste vastavust hinnata teiste koolide kinnituskirjade alusel, oleks ta pi-

danud vastava asjaolu sätestama kohe algselt hankedokumentides. Hankija on põhjendamatult

eelistanud kolmanda isiku poolt esitatud dokumenti.

10. Praegusel juhul ei ole ka välistatud, et kaebaja ja Pärnu Ühisgümnaasiumi vahelist hankelepin-

gut saab muuta viisil, et kooli sööklat saab kasutada ka hankija õpilaste toitlustamiseks. Vastustaja

poolt viidatud kiri on koostatud kooli endise direktori poolt. Praeguseks on direktor vahetunud.

11. Hankija on rikkunud hankemenetluse etapilise läbiviimise põhimõtet. Hankija on omaks võt-

nud, et ta on hinnanud pakkumuse vastavaks tunnistamise etapis hankelepingu sõlmimise võima-

likkust, st ta on rikkumise omaks võtnud. Kooskõlas RHS § 119 lg-ga 1 oleks hankija saanud tun-

nistada kolmanda isiku pakkumuse edukaks üksnes siis, kui edukas pakkuja oleks oma pakkumuse

tagasi võtnud. Antud juhul on hankija jätnud teostamata RHS § 114 ja § 117 nimetatud kohustu-

sed ja eeldanud, et kaebajaga ei ole võimalik lepingut sõlmida.

12. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on õigusvastane ja tuleb tühistada. Kui

hankija ei oleks õigusvastaselt jätnud kaebaja pakkumust vastavaks tunnistamata, oleks tal olnud

kohustus tunnistada kaebaja pakkumus edukaks. Hankija otsus sisaldab ka olulisi kaalutlusvigu.

Kolmas isik on avalikult deklareerinud, et tal on 5 täistööajaga töötajat, kuid tasub töötajatele töö-

tasuna 332,65 eurot. Järelikult rikub kolmas isik Eesti Vabariigis kehtestatud miinimumtasu

4(12)

maksmise kohustust. Kolmandal isikul on töötamise registri kohaselt vaid üks töötaja ning ei ole

mõeldav, et üks isik suudaks 600 inimesele süüa valmistada. Hankija otsuse punktist 2 ei nähtu, et

hankija oleks kaalunud RHS § 94 lg 4 p 2 alusel kolmanda isiku kõrvaldamist.

13. 19.08.2019. a seisuga on vaidlustatud hanke kohta avaldatud riigihangete registris, et hange on

hindamisel. Reigistrist ei nähtu, et hankeleping oleks sõlmitud. Vaidlusaluses hankes on hankija

märkinud hanketeates teenuse osutamise perioodiks 36 kuud, kuid hankedokumentides on teenuse

osutamise periood määratud kuupäeva täpsusega. Hankedokumentide lahutamatu osa on lepingu

projekt, mille punkti 1.2 kohaselt kehtib leping 15.08.2019 kuni 14.08.2021. Seega on riigihanke

alusdokumentides kogumis üheselt mõistetavalt välja toodud hankelepingu täitmise tähtaeg. Seega

pidi hankeleping olema sõlmitud viisil, et leping oleks kehtinud alates 15.08.2019. Juhul, kui le-

pingut nimetatud kuupäevaks ei olnud sõlmitud, siis ei toimuks lepingu sõlmimine enam RHS

§ 120 lg 1 kohaselt ja hankijal on kohustus kogu hange kehtetuks tunnistada, sest lepingu sõlmi-

mine ei ole enam võimalik hanke alusdokumentides näidatud tingimustel.

14. Hankija on kohut eksitanud. Kui hankija oleks käitunud õiguspäraselt ning tunnistanud hanke

kehtetuks, siis ei oleks käesoleva menetluse jätkamine vajalik. Hankijal on praegusel juhul kohus-

tus tunnistada hange tervikuna kehtetuks. Vastustaja ei ole kohut hankelepingu sõlmimisest infor-

meerinud, sest lepingut ei ole sõlmitud. Ja seda ei saa objektiivselt ka sõlmida. Rahandusministee-

rium on algatanud hankija poolsete RHS-i nõuete rikkumiste osas järelevalvemenetluse. Tulene-

valt RHS § 205 lg-st 3 ei ole hankijal lubatud hankelepingut sõlmida enne järelevalvemenetluse

lõpule viimist. 04.09.2019. a esitas Rahandusministeerium hankijale ettekirjutuse eelnõu, milles

teatas, et kavatseb teha ettekirjutuse hanke kehtetuks tunnistamiseks.

Vastustaja seisukoht

15. Esinevad kaebuse läbi vaatamata jätmise alused HKMS § 44 lg 1 tähenduses. Kaebaja huviks

saab olla vaid majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Praegusel juhul ei ole see hanketingimusi,

pakkuja pakkumust ning Pärnu Ühisgümnaasiumi direktori väljastatud 25.06.2019 kinnitust arves-

tades võimalik. Ehkki kaebajal on õigus Pärnu Ühisgümnaasiumi kööki viidatud kooli õpilaste ja

personali toitlustamiseks kasutada, puudub tal luba selle köögi kasutamiseks toidu valmistamiseks

teiste hankelepingute täitmiseks. Seega ei saa kaebaja saavutada hankelepingu sõlmimist oma

pakkumuse alusel ning kaebuse rahuldamisega ei ole saavutatav kaebuse eesmärk. Seega puudub

kaebajal subjektiivne kaitsmist vääriv õigus. Antud juhul esinevad kõik HKMS § 121 lg 2 p-des 1-

2 sätestatud kaebuse läbi vaatamata jätmise alused.

16. Hankija ei ole vaidlustatud otsuse tegemisel rikkunud RHS nõudeid, mida on oma otsuses kor-

rektselt leidnud ka VAKO. Vaidlust ei saa olla selles, et hankedokumentides on hanke täiendavate

tingimustena (p 2.7.1) selgelt määratletud, et teenuse osutamine peab toimuma termosköögi põhi-

mõttel ja see tähendab, et pakkuja peab valmistama toidu tema kasutuses olevas teises toidu val-

mistamise kohas. Vastava koha pidi pakkuja konkreetselt märkima hanke alusdokumentide vormil

1. Kaebaja pakkumuse vormil 1 kinnitas kaebaja, et tal on kõik võimalused ja vahendid eelnimeta-

tud teenuse tellimise hanke teostamiseks vormi 1 punktis 10 märgitud köögis. Pakkumuse vastavu-

se kindlakstegemiseks saab hankija küsida pakkujalt ka selgitusi ja tõendeid ning kontrollida esita-

tud andmete ja dokumentide tõele vastavust. Vastav õigus tuleneb direktiivide 2014/24EL art 56 lg

3 ja 2014/25/EL art 76 lg-st 4 ning RHS § 46 lg-st 4. Seega oli hankijal õigus küsida kaebajalt

täiendavaid selgitusi ja tõendeid selgitamaks välja kaebaja õigust vastavat kööki hanke eesmärki-

dest lähtuvalt kasutada. Sama nõude esitas hankija ka Mole OÜ-le, st kohtles pakkujaid võrdselt.

Kaebaja ei vaielnud hankija palvele vastu ning lubas, et vastab küsimustele 25.06.2019. Kaebaja

selleks kuupäevaks kinnitust ega muid selgitusi ei esitanud. 25.06.2019 esitas aga Pärnu Ühis-

gümnaasium Pärnu Linnavalitsuse kaudu kinnituse, et kaebajal ei lubata Pärnu Ühisgümnaasiumi

köögis hankija õpilastele ja personalile toitu valmistada. Pärnu Ühisgümnaasiumi direktori vahe-

tumisega ei muutunud varasem 25.06.2019. a kinnituskiri tühiseks. Kummutamaks lõplikult kae-

baja väiteid hankelepingu võimaliku muutmise kohta esitab hankija Pärnu Ühisgümnaasiumi uue

5(12)

direktori kinnistuskirja, milles direktor on vastusena kaebajale 23.08.2019 märkinud, et ei luba

Pärnu Ühisgümnaasiumi kööki kasutada mõne muu hankelepingu täitmiseks. Mole OÜ sõlmis

Pärnu Raeküla Kooliga 25.06.2019 hankelepingu ning hankija sai viimaselt kinnituse, et lubab

Mole OÜ-l oma koolis valmistada toitu hankijale. Antud menetluses tehtav lahend ei saa ka kuida-

gi mõjutada Pärnu Ühisgümnaasiumi otsust ega kohustada neid võimaldama selle köögi ja vahen-

dite kasutamist hankijale toitlustusteenuse osutamiseks.

17. Kaebaja ei esitanud hankemenetluses hankija määratud tähtajaks tõendit, mis võimaldanuks

hankijal veenduda, et kaebajal on õigus pakkumuses osundatud kööki sõlmitava hankelepingu

täitmiseks kasutada. Kaebaja selgitus ja tõend selle kohta, et ta on tunnistatud parimaks Pärnu

Ühisgümnaasiumi toitlustuse hankes ei ole piisav tõend selle kohta, et tegelikkuses on kaebajal

õigus seda kööki hankijale toitlustusteenuse pakkumiseks kasutada. Võimetus tõendada hanketin-

gimuste täitmist on käsitletav sisulise puudusena ning sellises olukorras oli hankijal kohustus pak-

kumus tagasi lükata.

18. Kuna hankijal oli õigus kaebaja ja P. Dussmann Eesti OÜ pakkumused tagasi lükata ja Mole

OÜ pakkumus vastas nii vormiliselt kui sisuliselt hanketingimustele, siis tunnistas hankija põhjen-

datult Mole OÜ pakkumuse edukaks.

19. Vaidlustatud otsus tuleb jätta tühistamata ka menetlusökonoomia printsiibist lähtudes. Hankija

otsus on sisuliselt õige ja otsuse kehtetuks tunnistamise järgselt tuleks samasisuline otsus igal ju-

hul uuesti vastu võtta. Asjaolud, mis tingisid kaebaja pakkumuse tagasilükkamise ei ole muutunud,

mistõttu tuleks kaebuse rahuldamise korral hankijal kaebaja pakkumus uuesti tagasi lükata

Kolmanda isiku seisukoht

20. Kolmas isik vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ja palub jätta see rahuldamata.

21. Kuna VAKO otsuses leidis kinnitust, et hankija on õiguspäraselt kaebaja pakkumuse tagasi

lükanud, siis juba pelgalt seetõttu on õiguspärane ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnis-

tamis otsus. Kuna kaebaja ei ole vaidlustanud kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise

otsust, ei ole tähtsust kaebaja väidetel, mille kohaselt ei vasta kolmanda isiku pakkumus vastavus-

tingimustele. Sisuliselt esitab kaebaja hoopis etteheiteid kolmanda isiku suhtes 03.07.2019 tehtud

otsusele RHS § 104 lg 8 alusel kolmanda isiku kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise kohta.

Selles osas saabus vaidlustamise tähtaeg aga 29.08.2019 ent kaebaja ei ole otsust vaidlustanud.

22. Kolmas isik esitas vastusena hankija 01.07.2019 päringule 02.07.2019 selgitused ja tõendid,

mis kinnitavad, et kolmas isik täidab nõuetekohaselt tööõigusest tulenevaid kohustusi miinimum-

palga maksmisel. Kolmas isik rakendab töötajatele tööaega keskmiselt 5-6 tundi päevas ja töötasu

tunnihind on osalist tööaega arvestades kõrgem alampalga kohustuslikust minimaalsest tunnihin-

nast. Põhjendamatu on kaebaja eeldus, et kolmanda isiku töötajad peavad töötama täistööajaga.

23. Kolmanda isiku pakkumus vastab riigihanke vastavustingimustele. Kolmas isik on esitanud

hankijale tõendid selle kohta, et tal on õigus toidu valmistamiseks kasutada Raeküla kooli kööki,

kuna kooli juhtkond andis talle selle kohta selgesõnalise kirjaliku nõusoleku.

24. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et pakkumuse vastavuse kontroll ei saa piirduda formaalse

kontrolliga, vaid peab olema sisuline. Seega ei saa hankijale olla etteheidetav see, et ta asus kaeba-

ja poolt esitatud vormil 1 märgitud andmeid toidu valmistamise koha kohta ka sisuliselt kontrolli-

ma. Hankija ei ole sisulise kontrolli teostamisel piiratud dokumentidega, mida hanke alusdoku-

mentides on otsesõnu nõutud. Pakkumuse edukaks tunnistamise protokoll ei saa tõendada seda, et

pakkujaga sõlmitakse hankeleping ja pakkujal on võimalus kasutada hankelepingus märgitud koh-

ta toidu valmistamiseks teise hanke raames. Hankeleping kaebajaga sõlmiti alles 04.07.2019. Han-

kija on juba vaidlustusmenetluses oma vastuse lisana 8 esitanud ühesed tõendid selle kohta, et

Pärnu Ühisgümnaasium keeldus nõusolekust võimaldada kaebajale kooli ruumide kasutamist vaid-

6(12)

lusaluses hankes sõlmitava lepingu täitmiseks. Seega on vale kaebaja pakkumuses märgitud toidu

valmistamise asikoht Pärnu Ühisgümnaasium. Seega on tõendatud, et kaebaja pakkumus ei vasta

riigihanke vastavustingimustele. Seega on hankija otsus kaebaja pakkumuse tagasilükkamiseks

õiguspärane.

25. Õige ei ole kaebaja väide, et kolmanda isiku pakkumuse kehtivus on lõppenud. Kolmas isik on

pikendanud oma pakkumuse kehtivust omaalgatuslikult ja tagasiulatuvalt 28.08.2019, mistõttu ei

ole pakkumus kehtivust kaotanud.

26. Rahandusministeerium ei olnud seisuga 30.08.2019 teinud mingit otsust kaebaja poolt algata-

tud järelevalvemenetluses ning ministeerium on vaid teavitanud ettekirjutuse tegemise kavatsusest

andes menetlusosalistele aega selgituste andmiseks. Järelevalvemenetluse algatamise fakt kui sel-

line ei kohusta hankijat riigihanget kehtetuks tunnistama.

27. Väär on ka kaebaja väide, et 15.08.2019 möödumise tõttu ei ole objektiivselt võimalik hanke-

lepingut sõlmida ja ainus õiguspärane võimalus on riigihange kehtetuks tunnistada. Hanketingi-

mustest tulenevalt ei olnud õiguspärane mitte kuupäev 15.08.2019, vaid toitlustusteenuse osutami-

ne õppeaastatel 2019/2020; 2020/2021; 2021/2022.

KOHTU PÕHJENDUSED

28. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

29. HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt

kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.

Vastustaja esitas 08.08.2019 menetlusdokumendis taotluse jätta kaebus HKMS § 151 lg 2 p 2

alusel läbi vaatamata, kuna esinevad kõik HKMS § 121 lg 2 p-des 1-22 sätestatud alused.

Kohus leiab, et vastustaja taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata.

Kohus võib HKMS § 151 lg 2 p 2 järgi jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse

menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg- s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 kohaselt

on sellisteks asjaoludeks kaebeõiguse puudumine (p 1); kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik

saavutada kaebuse eesmärki (p 2); kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning

asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (p 21) ning fakt, et kaebaja on

kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne (p 22).

Vastustaja märgib õigesti, et kaebaja huviks käesolevas vaidluses saab olla majanduslik huvi

sõlmida hankeleping. Ehkki Tallinna Ringkonnakohus on oma 14.08.2019 määruses käesolevas

asjas osundanud, et tulenevalt asjaolust, et kaebaja ei ole esitanud hankijale ega ka

kohtumenetluses kohtule tõendeid, mille kohaselt tal on õigus Pärnu Ühisgümnaasiumi kööki

kasutada ja sellest tulenevalt ei ole kaebusel eduväljavaateid, ei tähenda see veel seda, et

kaebusega ei ole mitte mingil juhul võimalik saavutada kaebuse eesmärki või et kaebajal puuduks

kaebeõigus. Kaebaja on esitanud hankemenetluses pakkumuse ning seega on tal kehtiva

kohtupraktika kohaselt kaebeõigus hankija otsustele, mis takistavad hankelepingu sõlmimist

(HKMS § 121 lg 2 p 1). Samuti on seadusandja eesmärgiks HKMS § 121 lg 2 p 2 muutmisel

olnud piirata sätte kohaldamisala juhtumitega, mil kaebaja on eksinud kaebuse liigi või nõude

valikul, sest nõude rahuldamine ei annaks kaebajale tegelikult soovitud tulemust ning kaebaja

keeldub eesmärgi saavutamiseks sobiva nõude esitamisest. Sellise olukorraga praegusel juhul

tegemist ei ole. Õigus sõlmida õiguspärase hankemenetluse tulemusel hankijaga hankeleping ei

ole ka väheintensiivne õigus. Seega ei ole sellise õiguse riive väheintensiivne. Seega ei esine ka

HKMS § 121 lg 2 p-des 21 ja 22 esinevaid aluseid kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Kuivõrd

alused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks puuduvad, siis lahendab kohus kaebuse sisuliselt.

7(12)

30. Kaebaja on halduskohtule esitanud tühistamiskaebuse hankija 26.06.2019.a otsustele, millega

hankija lükkas tagasi kaebaja pakkumuse ja tunnistas edukaks kolmanda isiku pakkumuse. Samuti

on kaebaja esitanud kaebuse VAKO 24.07.2019 otsuse tühistamiseks. Kaebuse väidete kohaselt

rikuvad viidatud hankija otsused kaebaja õigusi, kuna tal on otsuste tühistamise kaudu võimalik

saavutada hankelepingu sõlmimise võimalus ning kaebuse ainsaks eesmärgiks on majanduslik

huvi sõlmida hankijaga hankeleping. Menetluse kestel on kaebaja oma positsiooni täiendanud.

Kaebaja väidab, et kui hankija ei ole seisuga 15.08.2019 sõlminud kolmanda isikuga

hankelepingut on hankijal kohustus tunnistada hange tervikuna kehtetuks. Kaebaja väidab ka, et

hanke kehtetuks tunnistamise korral on tal kaebuse rahuldamisel võimalik saavutada kaebuse

eesmärk, kuna hanke kehtetuks tunnistamisel on hankija kohustatud korraldama uue

hankemenetluse.

31. HKMS 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste

kaitseks. RHS § 185 lg 1 kohaselt on hankija tegevuse vaidlustamiseks kaebeõigus pakkujal, kui ta

leiab, et RHS rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. HKMS § 158

lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga.

Kohtupraktikast tulenevalt on hankija otsuste vaidlustamisel nii vaidlustus- kui ka

kohtumenetluses kaitstavaks õigushüveks õiguspärase hankelepingu sõlmimise võimalus. See

tähendab, et mistahes hankija poolt hankemenetluses tehtav otsus saab rikkuda kaebaja õigusi

üksnes juhul, kui see omab puutumust kaebaja subjektiivsete õigustega. Kohus ei teosta hankija

tegevuse üle hankemenetluses abstraktset kontrolli, vaid kontrollib kaebaja poolt vaidlustatud

haldusaktide õiguspärasust nende andmise aja seisuga. Nimetatu tähendab praegusel juhul, et

kohus kontrollib kaebuse lahendamisel, kas hankija otsused kaebaja pakkumuse tagasi lükkamise

ning Mole OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise kohta olid nende andmise hetkel õiguspärased.

Otsuste õiguspärasust nende andmise hetkel ei mõjuta asjaolu, kas hankijal on hilisemalt

muutunud asjaolude tõttu õiguslikult võimalik sõlmida parimaks pakkujaks tunnistatud pakkujaga

hankeleping või mitte. Seega ei mõjuta vaidlustatud otsuste õiguspärasust asjaolu, kas

hankelepingu sõlmimine peale 15.08.2019 on õiguslikult võimalik või mitte. Võimatus sõlmida

hankelepingut peale viidatud kuupäeva ei muudaks ka kaebaja poolt vaidlustatud otsuseid

õigusvastaseks, kuivõrd vaidlustatud otsustega ei otsustatud hankelepingu sõlmimise küsimust.

HKMS § 2 lg 3 kohaselt saab kohus lahendada kaebuse vaid kaebuse nõudes toodud ulatuses.

Küsimus sellest, kas hankijal on hüpoteetiliselt kohustus tunnistada hange kehtetuks väljub

ilmselgelt käesoleva vaidluse piiridest ning ei ole seotud kaebaja poolt seotud nõuetega. Käesoleva

otsuse tegemise seisuga ei ole hankija hanget ka kehtetuks tunnistanud.

Seega ei hinda kohus käesoleva vaidluse lahendamisel kaebaja väiteid, mis seonduvad hankija

väidetava kohustusega tunnistada hange kehtetuks põhjusel, et hankelepingu sõlmimine kolmanda

isikuga on muutunud õiguslikult võimatuks. Kohus märgib täiendavalt, et asjaolu, kas hankija on

praeguseks hetkeks minetanud kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimise õiguse, ei saa kuidagi

rikkuda kaebaja õigusi olukorras, kus hankija otsus kaebaja pakkumuse tagasi lükkamise kohta on

õiguspärane. Isegi kui hankija on praeguseks hetkeks minetanud õiguse sõlmida kolmanda isikuga

hankeleping, ei tooks see vaidlustatud otsuste õiguspärasuse korral kaasa hankelepingu sõlmimist

kaebajaga.

Vastuseks kaebaja väitele, mille kohaselt on tal hanke kehtetuks tunnistamisel võimalus sõlmida

hankijaga hankeleping märgib kohus, et hanke kehtetuks tunnistamisel kaotaksid küll kehtivuse ka

kaebaja poolt vaidlustatud otsused, kuid see ei tooks kaasa hankelepingu sõlmimist kaebajaga.

Kehtetuks tunnistatud hankes hankelepingu sõlmimine ei ole õiguslikult võimalik. Hanke

kehtetuks tunnistamisel oleks hankijal küll õigus kuulutada välja uus hange, kuid uue hanke välja

kuulutamisel oleks kaebajal üksnes õigus hankel osaleda. Hankelepingu sõlmimise õigus tekiks

aga hanke võitjal, kelleks ei pruugi ilmtingimata olla kaebaja.

Eeltoodust tulenevalt on kohus määranud kindlaks käesoleva vaidluse piirid ning hindab

järgnevalt vaidlustatud otsuste õiguspärasust sisuliselt.

8(12)

32. RHS § 126 lg 8 sätestab, et kui hankija korraldab sotsiaal- või eriteenuste erimenetluse avatud,

piiratud,

konkurentsipõhise

läbirääkimistega

või

väljakuulutamiseta

läbirääkimistega

hankemenetlusena, innovatsioonipartnerlusena, võistleva dialoogina või ideekonkursina, kohaldab

ta vastava menetluse kohta sätestatud korda. Riigihangete registris hanke kohta avaldatud info

kohaselt korraldab hankija käesoleval juhul menetlust avatud menetlusena, millest tulenevalt on ta

kohustatud järgima RHS-is avatud hankemenetluse kohta sätestatut.

33. Vaidlustatud otsuse kohaselt on hankija lükanud 26.06.2019 otsusega kaebaja pakkumuse

tagasi RHS § 114 lg-de 1 ja 2 ning hankedokumendi (HD) p 8.3 alusel, kuna kaebaja ei esitanud

tähtajaks, 25.06.2019, hankija nõutud selgitusi ega tõendeid, mis võimaldaksid hankijal veenduda,

et pakkumus vastas hankedokumendis sätestatud tingimustele, ning et pakkuja selgituste põhjal ei

olnud võimalik üheselt hinnata pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud

tingimustele (p 1.2.2). Nagu nähtub otsuse punktis 1 toodud kirjeldusest, siis pidid pakkujad HD

lisa 1 punktis 10 märkima hankijale toidu valmistamise koha aadressi. Kaebaja oli märkinud selle

kohana Pärnu Ühisgümnaasiumi köögi. Veendumaks pakkumustes esitatud andmete tõesuses

palus hankija kaebajal ja kolmandal isikul esitada tõendid, et neil on õigus ja võimalus nimetatud

kööke kasutada. Ettenähtud tähtajaks esitas kolmas isik Pärnu Raeküla Põhikooli kinnituskirja.

Dussmann Eesti OÜ ega kaebaja tõendeid ei esitanud. Kaebaja esitas vaidlustatud otsuse

kirjelduse kohaselt küll selgituse, et nad on tunnistatud edukaks Pärnu Ühisgümnaasiumi

toitlustushankes järgnevaks kolmeks õppeaastaks, kuid hankija hinnangul ei tõendanud see, et

kaebajal oleks võimalik kasutada seda kööki muuks otstarbeks, kui selles hankes nimetatud.

34. RHS § 114 lg 1 kohaselt kontrollib hankija kvalifitseeritud pakkujate (kvalifitseerimise otsus

on tehtud 18.06.2019. a) pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides sätestatud

tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või

tagasilükkamise kohta, lg 2 sätestab, et hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta

riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud

selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust

riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele.

HD p 2.7.2 sõnastuse kohaselt toimub teenuse osutamine termosköögi põhimõttel, mis tähendab,

et pakkuja peab valmistama toidu tema kasutuses olevas teises toidu valmistamise kohas. Pakkuja

pidi HD lisa 1 vormil 1 (punkt 10) näitama toidu valmistamise koha aadressi. HD vormil 1

sisaldusid kinnitused selle kohta, et pakkuja võtab üle kõik hanketeates ja hankedokumentides

esitatud tingimused (vorm 1 p 1) ning et pakkujal on kõik võimalused ja vahendid eelnimetatud

teenuse tellimise hanke teostamiseks (vorm 1 p 3).

Seega pidid kõik pakkujad esitama HD p. 2.7.2 tingimuste täitmiseks toidu valmistamise koha

aadressi. Kaebaja on pakkumuse lisaks olnud vormil 1 kinnitanud, et tema kasutuses on toidu

valmistamise koht aadressil Kooli 13, Pärnu, st Pärnu Ühisgümnaasiumis.

35. VAKO on oma otsuses (p 9.3.1) õigesti märkinud, et hankija poolset RHS § 114 lg 1 kohast

pakkumuste vastavuse kontrolli võib liigitada formaalseks (hankija kontrollib, kas tingimuse

täitmist tõendavad andmed ja dokumendid on esitatud) ja sisuliseks (hankija kontrollib, kas

tingimuse täitmist tõendavate andmetega on pakkumuse vastavus riigihanke alusdokumentidele

tõendatud, sh kas andmed on õiged). Hankija võib pakkumuse tagasi lükata mõlema kontrolli

tulemusel tuvastatud mittevastavuse tõttu, st et olukorrad, kus formaalse kontrolli tulemusel on

tõendatud, et esitatud andmed pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentidele ei tõenda, või

kui sisulise kontrolli tulemusel selgub, et pakkumuses esitatud andmed riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimusi ei täida, on RHS § 114 lg-de 1 ja 2 mõttes pakkujale

samasuguste tagajärgedega - pakkumus lükatakse tagasi. Kohus nõustub ka VAKO ja vastustaja

seisukohaga, mille kohaselt ei saa pakkuja nõuda hankijalt üksnes formaalse kontrolli teostamist ja

pakkumuse vastavaks tunnistamist üksnes pakkuja poolt esitatud andmete alusel. Juhul, kui

hankija saaks ja peaks piirduma vaid pakkuja poolt esitatu formaalse kontrolliga ega saaks

kontrollida esitatud andmeid ja teavet sisuliselt, annaks see pakkujale võimaluse oma õiguste

9(12)

kuritarvitamiseks. Kui hankijal puuduks õigus dokumentide sisu õigsust kontrollida, siis oleks

pakkujal võimalik saavutada hankijaga lepingu sõlmimine ebaõigetele andmetele tuginedes.

Selline olukord ei ole aga tolereeritav ega taga avalike vahendite säästliukku kasutamist.

Seega ei nõustu kohus kaebajaga selles, et pakkumuse vastavuse kontrolli teostamisel on hankijal

lubatud küsida üksnes neid dokumente, mille esitamist ta on hankedokumentides sõnaselgelt

nõudnud. Hankija võib pakkujalt tõepoolest nõuda, et pakkumus vastaks hankija enda poolt

koostatud hankedokumentides sätestatud tingimustele ning et esitatud oleksid hankija poolt

hankedokumentides nõutud dokumendid. Nimetatu ei tähenda aga, et hankija oleks pakkumuse

vastavuse sisulisel kontrollimisel piiratud üksnes dokumentidega, mille esitamise võimaluse ta

hankedokumentides sõnaselgelt ette on näinud. Hankija ei saa hankedokumentide koostamisel

näha ette, millist informatsiooni ta mingil ajahetkel võib pakkumuse vastavuse kontrollimiseks

vajada. Seega leiab kohus, et pakkumuse vastavuse kindlakstegemiseks võib hankija pakkujalt

küsida mistahes selgitusi ja tõendeid ning kontrollida esitatud dokumentide ja pakkuja poolt

avaldatu tõele vastavust. Vastav õigus on sõnaselgelt sätestatud ka RHS § 46 lg-s 4, mille kohaselt

esitab ettevõtja hankijale selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid kõrvaldamise aluste

puudumise, heastamise või kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud andmete või pakkumuses

esitatud andmete kohta kolme tööpäeva jooksul hankija sellekohase nõude saamisest.

Seega, kuna kaebaja avaldas oma pakkumuses, et kavatseb hankedokumentide p 2.7.2 kohaselt

hakata hankelepingu täitmisel toitu valmistama Pärnu Ühisgümnaasiumi köögis, siis oli hankijal

õigus küsida kaebajalt täiendavaid selgitusi ja tõendeid selgitamaks välja kaebaja õigus vastavat

kööki hankija poolt korraldatud hankes toidu valmistamiseks kasutada. Toidu valmistamise koha

aadressi näitamine pakkumuses ei tähenda, et hanke raames on pakkujal õigus kööki ka kasutada.

Ka Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas 14.08.2019 tehtud kohtumääruses rõhutanud, et

hankijal peab olema võimalus enne hankelepingu sõlmimist veenduda selles, et pakkuja suudab

hankelepingut täita. Seega oli kaebaja risk, kui ta märkis oma pakkumuses toidu valmistamise

kohaks köögi, mille kasutamise õigust tal ei olnud ja mille osas ta ei saanud eeldada, et tal tekib

Pärnu Ühisgümnaasiumi köögi kasutamise õigus pelgalt teise hanke võitmise läbi.

36. Kohus nõustub VAKO väitega, et pakkumus peab vastama nõuetele igal ajahetkel alates

pakkumuse esitamisest. VAKO on põhjendatult leidnud, et pakkumus, mis pidi vastama HD-ile

pakkumuse esitamise hetkel ei saa hakata vastama HD-ile mingil ajal tulevikus hankemenetluse

kestel, nt 12.06.2019 või 04.07.2019 või muul ajal. RHS § 110 lg 1 kohaselt on pakkumus

pakkujale

siduv

alates

pakkumuse

esitamise

tähtpäevast

vähemalt

kuni

riigihanke

alusdokumentides määratud pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni, lg 2 kohaselt

peab pakkumus vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. Viidatud sätetest

ning printsiibist, mille kohaselt ei saa pakkuja oma pakkumust muuta, tuleneb üheselt, et

pakkumus peab vastama esitatud nõuetele nii selle esitamise hetkel kui ka mistahes muul ajahetkel

alates pakkumuse esitamisest. Hankijal on RHS §- dest 114-117 tulenevat kohustus ja õigus

kontrollida esitatud pakkumuse vastavust hankemenetluse erinevates etappides. Nimetatud normid

muutuksid sisutuks, kui pakkujal oleks võimalik oma pakkumust hankemenetluse kestel muuta või

täiendada asjaoludega, mida ei esinenud pakkumuse esitamise hetkel. Sellise olukorra

võimaldamine oleks olulises vastuolus hankija kohustusega kohelda kõiki pakkujaid

hankementluses võrdselt. Seega, kui kaebaja märkis pakkumuses, et kavatseb kasutada

hankelepingu täitmisel Pärnu Ühisgümnaasiumi kööki, siis pidi kaebaja olema nii pakkumuse

esitamise hetkel kui ka mistahes ajahetkel alates pakkumuse esitamisest suuteline hankijale

tõendama, et tal on nii õiguslikult kui ka faktiliselt võimalik viidatud kööki hankija poolt

korraldatud hankes toidu valmistamiseks kasutada. HD-st tulenevalt oli hankija nõudeks viidatud

köögi kasutamise õigus, mitte formaalne nõue näidata pakkumuses toidu valmistamise koha

aadress.

37. Kuivõrd hankija esitas nõude tõendada pakkumuses näidatud köögi kasutamise õigust ka

kolmandale isikule, siis ei ole hankija kohelnud pakkujaid hankemenetluses ebavõrdselt, nagu

10(12)

ekslikult leiab kaebaja. Kaebaja on kaebuses välja toonud, ning asjas puudub vaidlus, et nii

kaebaja kui ka kolmanda isiku poolt referentsina esitatud hankelepingute punkti 2.2 sõnastused

olid sarnased ning lepingutest ei tulenenud kasutaja õigust kasutada kooli kööki muuks otstarbeks,

kui konkreetse kooli ja selle personali toitlustamiseks. Sellest tulenevalt oli hankijal õigus

pöörduda RHS § 46 lg 4 alusel pakkujate poole et saada täiendavaid selgitusi ja tõendeid

pakkumuses märgitud köögi kasutamise õiguse osas. Hankija esitas sama küsimuse kõigile

pakkujatele.

Kohtu arvates ei ole hankija jaoks olnud seejuures määravat tähtsust sellel, et kaebaja ei olnud

pakkumuse esitamise seisuga sõlmitud Pärnu Ühisgümnaasiumiga hankelepingut ning et kaebaja

esitas vastustajale pakkumusega üksnes väljavõtte Pärnu Ühisgümnaasiumi toitlusteenuse

osutamiseks korraldatud hanke 12.06.2019 protokollist, mille punkti 3.1 kohaselt tunnistati

edukaks pakkumuseks kaebaja poolt esitatud pakkumus. Sarnases olukorras oli pakkumuse

esitamise seisuga ka kolmas isik, kes sõlmis Pärnu Raeküla Kooliga lepingu 25.06.2019.

Käesoleva asja materjalide kohaselt ei olnud hankija jaoks oluline mitte hankelepingu sõlmimise

fakt iseenesest, vaid asjaolu, et sõlmitavate hankelepingute sõnastustest ei tulenenud kasutajale

õigust kasutada lepingu objektiks olevat kööki teenuse osutamiseks mõne muu hanke raames.

Seega on hankija mõlema pakkuja pakkumuse vastavuse kontrollimisel lähtunud samadest

põhimõtetest ega ole loonud kolmandale isikule menetluses eeliseid.

38. Hankija on esitanud kaebajale 18.06.2019 päringu, milles palub kaebajal esitada Pärnu

Ühisgümnaasiumi kinnitus selle kohta, et tal on õigus ja võimalus valmistada toitu Pärnu Kuninga

Tänava Põhikoolile Pärnu Ühisgümnaasiumi köögis. Kaebaja edastas hankijale 20.06.2019 teate,

milles lubas saata vastuse 25.06.2019 hommikul. Kaebaja selleks kuupäevaks kinnitust ega muid

selgitusi ei esitanud. 25.06.2019 kuupäeva seisuga on aga Pärnu Ühisgümnaasium väljastanud

kaebajale teate „Vastuseks Teie suulisele päringule“, millest nähtub üheselt Pärnu

Ühisgümnaasiumi seisukoht, mille kohaselt ei anna Pärnu Ühisgümnaasium kaebajale luba

kasutada kooli kööki mõne muu (hanke) lepingu täitmiseks, sh Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli

õpilastele ja personalile toidu valmistamiseks. Vastava kinnituse edastas Pärnu Linnavalitsus ka

vastustajale. On tähelepanuväärne, et ehkki viidatud kiri oli adresseeritud kaebajale, ei andnud ta

sellest hankijale teada, millest saab järeldada, et kaebaja soovis kirjas sisalduvat teavet hankija

eest varjata. Kuivõrd kaebaja ei saanud Pärnu Ühisgümnaasiumilt tema poolt soovitud kinnitust,

siis on sellega ka seletatav, miks ei esitanud kaebaja hankija poolt nõutud dokumente hankija

pöördumises näidatud tähtajaks. Viidatud kirjas sisalduv teave on oluline ning vastustaja ei saanud

seda hankemenetluses eirata.

Seega asus hankija vaidlustatud otsuses põhjendatult seisukohale, et kuna kaebaja ei esitanud

vaatamata oma lubadusele 25.06.2019 hankijale dokumente ega selgitusi, mis võimaldaks

veenduda pakkumuse vastavuses hankedokumentides esitatud tingimustele ning kuna ilma nendeta

ei olnud pakkumuse vastavus sisuliselt kontrollitav, tuli kaebaja pakkumus selle mittevastavuse

tõttu hankedokumentidele RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükata. Vastavale järeldusele on õigesti

jõudnud ka VAKO. Hankija ei saanud tekkinud olukorras teha teistsugust otsust, kui kaebaja

pakkumus tagasi lükata. Kaebaja enda risk oli, et ta märkis oma pakkumuses toidu valmistamise

kohaks köögi, mille kasutamise õigust tal ei olnud ja mille osas ta ei saanud eeldada, et tal tekib

Pärnu Ühisgümnaasiumi köögi kasutamise õigus pelgalt teise hanke võitmise läbi. Kaebaja pidi

teadma, et selleks on tal vajalik konkreetne kokkulepe kooliga. Antud juhul kaebajal sellist

kokkulepet saavutada ei õnnestunud. Hankija ei saanud ega pidanud arvestama hüpoteetilise

võimalusega, et Pärnu Ühisgümnaasium võib oma seisukohta muuta, nagu kaebaja on menetluses

leidnud. 25.06.2019 kirjas oli Pärnu Ühisgümnaasium oma seisukohta selgelt väljendanud ning

hankija sai lähtuda vaid nimetatud dokumendist ja selles sisalduvast infost.

Käesoleva otsuse tegemise seisuga ei ole enam ka tähendust kaebaja väidetel, mille kohaselt oleks

Pärnu Ühisgümnaasium pidanud talle köögi kasutamiseks nõusoleku andma või et 25.06.2019

seisukoht on esitatud Pärnu Ühisgümnaasiumi eelmise direktori poolt ning see ei välista, et kooli

11(12)

uus direktor võib kaebajale nõusoleku anda. Pärnu Ühisgümnaasiumi uus direktor on esitanud

23.08.2019 kaebajale adresseeritud kinnituskirja, milles kooli uus direktor on märkinud, et ei luba

Pärnu Ühisgümnaasiumi kööki kasutada mõne muu (hanke)lepingu täitmiseks. Vastustaja märgib

õigesti, et kaebaja ei olnud ainus viidatud kirja saaja, vaid kiri oli lisaks kaebajale saadetud ka

vastustajale. Seega on ainetud kaebaja väited, mille kohaselt ei ole vastustaja saanud viidatud kirja

õiguspärasel viisil ning kohus peaks kirja kui tõendi nimetatud põhjusel jätma tähelepanuta.

Viidatud kiri on 26.08.2019 edastatud e-kirjaga nii kaebajale kui ka vastustajale, mistõttu on

vastustaja saanud kirja Pärnu Ühisgümnaasiumilt. Kaebaja on menetluses käitunud pahatahtlikult,

esitades kohtule eksitavaid asjaolusid.

39. Eeltoodut kokku võttes on hankija otsus, millega hankija lükkas kaebaja poolt esitatud

pakkumuse tagasi, õige.

40. Kohus nõustub VAKO-ga ka selles, et hankija otsuses on piisavalt põhjendatud, miks hankija

leiab, et kaebaja pakkumuses esitatud andmed ja kaebaja poolt esitatud 12.06.2019 pakkumuse

edukaks tunnistamise protokoll ei tõenda kaebaja pakkumuse vastavust hankedokumentidele.

26.06.2019 otsuse kirjeldavas osas on hankija üheselt märkinud, et hankija soovib veenduda

kaebaja poolt esitatud andmete tõesuses, mille kohaselt tal on õigus pakkumuses näidatud kööki

kasutada. Asjaolu, et kaebajale oli hankija nõue aru saadav tõendab üheselt Pärnu

Ühisgümnaasiumi poolt 25.06.2019 kaebajale adresseeritud vastus. Nimetatud vastusest on

nähtav, et vastus on adresseeritud kaebajale vastusena tema poolt esitatud küsimusele.

41. Kaebaja on vaidlustanud ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse. Kohus

nõustub kolmanda isikuga, et kuivõrd kaebaja ei ole vaidlustanud hankija otsust tunnistada

kolmanda isiku pakkumus vastavaks, ei saa ta enam tugineda asjaoludele, mis seonduvad

kolmanda isiku pakkumuse vastavusega hankija poolt kehtestatud nõuetele. Seega jätab kohus

tähelepanuta kaebaja väited, mis seonduvad võimalike tööõiguse normide rikkumisega kolmanda

isiku poolt.

42. VAKO on oma otsuses jätnud kaebaja poolt esitatud vaidlustuse kolmanda isiku pakkumuse

edukaks tunnistamise otsusele läbi vaatamata põhjusel, et kuivõrd hankija on õigesti lükanud

vaidlustaja pakkumuse tagasi, ei ole kaebajal põhjendatud huvi kolmanda isiku pakkumuse

vaidlustamiseks ning kaebajal puudub selle otsuse vaidlustamiseks kaebeõigus.

Kohus ei nõustu VAKO-ga selles, et vaidlustus nimetatud otsusele tuli jätta läbi vaatamata. RHS §

192 lg 1 kohaselt hindab vaidlustuskomisjon ühe tööpäeva jooksul vaidlustuse laekumisest arvates

selle vastavust käesolevas peatükis sätestatud nõuetele, lg 3 p 7 kohaselt jätab vaidlustuskomisjon

vaidlustuse läbi vaatamata, kui vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus.

Kohus leiab, et nimetatud sätetest tuleneb analoogselt HKMS § 44 lg 1 kohaldamisel välja

kujunenud kohtupraktikaga printsiip, mille kohaselt tehakse kaebeõigus kindlaks kohtusse

pöördumise aja seisuga (nt Riigikohtu lahend asjas 3-3-1-96-13). See tähendab, et olukorras, kus

kaebajal on VAKO-sse pöördumisel kaebeõigus, ei mineta ta kaebeõigust seetõttu, et kohus või

VAKO tuvastab, et kaebaja pakkumuse tagasi lükkamine oli põhjendatud. Sellisel juhul tuleb

kaebaja poolt esitatud kaebus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele jätta

rahuldamata, mitte läbi vaatamata.

Eeltoodust tulenevalt on VAKO otsuses küll õigesti leidnud, et olukorras, kus kaebaja pakkumuse

tagasi lükkamise otsus osutus õiguspäraseks, ei riku kolmanda isiku pakkumuse edukakas

tunnistamise otsus enam kaebaja õigusi. Kohus leiab aga et VAKO oleks pidanud jätma kaebaja

poolt esitatud vaidlustuse kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele rahuldamata,

mitte läbi vaatamata. Seega tühistab kohus VAKO otsuse osas, milles VAKO jättis kaebaja poolt

esitatud kaebuse läbi vaatamata. Tühistatud osas teeb kohus uue otsuse, millega jätab kaebaja

poolt esitatud kaebuse kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele rahuldamata.

MENETLUSKULUD

12(12)

43. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna

kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda.

44. Vastustaja on taotlenud lepingulise esindaja kulude hüvitamist kokku summas 3247,4 eurot

koos käibemaksuga, sh VAKO menetlusega seotud õigusabikulud summas 1297,40 eurot ja

käesoleva kohtuasjaga seotud menetluskulud summas 1950 eurot.

Kohus leiab esmalt, et nõustub VAKO-ga selles, et vastustajal oli praeguses asjas õigus kasutada

välist õigusabi, kuna vaidlus väljub vastustaja igapäevase tegevuse raamidest. Asjaolu, et Pärnu

linnavalitsus on jätnud toitlustushangete korraldamise iga individuaalse haridusasutuse

vastutusalasse ei tähenda veel, et hankijalt saab eeldada hangete läbi viimise ja hangetega seotud

kohtuvaidluste pidamise oskust. Vastustaja puhul on tegemist kooliga, kelle igapäevaseks

tegevuseks ei ole riigihangete korraldamine ja sellega seotud vaidluste pidamine. Kaebaja on küll

põhjendatult esile toonud, et vastustaja on varem viinud läbi toitlustusteenuse hankeid, kuid samas

on olnud tegemist lihthangetega. Antud hange on aga varasemast suurem ja mahukam ning

tegemist on vastustaja poolt esimese n.ö tavapärase riigihankega. Seega ei saa vastustajalt eeldada,

et ta suudab kohtumenetluses oma positsiooni ilma välist õigusabi kasutamata nõutaval tasemel

kaitsta.

HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohus leiab, et vastustaja ei saa kohtumenetluses nõuda kulutuste hüvitamist osas, milles VAKO

jättis 24.07.2019 otsusega vastustaja taotluse menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata. VAKO

otsusega mitte nõustumisel oleks vastustaja pidanud esitama otsusele kaebuse halduskohtusse.

Vastustaja seda aga ei teinud, millest tulenevalt ei saa kohus muuta VAKO otsust vastustaja

menetluskulude suurust puudutavas osas. Seega jääb vastustaja taotlus VAKO menetlusega seoses

kantud menetluskulude hüvitamiseks summas 1297,40 eurot rahuldamata.

Kohus leiab, et ka ülejäänud osas ei ole vastustaja kulutused õigusabile kogu ulatuses

põhjendatud. Vastustaja sisulised väited ei erine suures osas tema poolt esitatud väidetest VAKO

menetluses. Uudsed on vaid asjaolud, mis seonduvad kaebaja seisukohaga, mille kohaselt on

vastustajal kohustus tunnistada hange kehtetuks ning seisukohad, mis seondusid esialgse

õiguskaitse kohaldamise ja halduskohtu määruse vaidlustamisega ringkonnakohtus. Arvestades

kõiki viidatud asjaolusid leiab kohus, et käesoleva haldusasjaga seotud kulud on põhjendatud 60

% ulatuses, st (1950 x 60%) summas 1170 eurot. Nimetatud summa mõistab kohus kaebajalt välja.

45. HKMS § 108 lg 8 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade

reeglite järgi nagu poolele.

Kolmas isik on esitanud käesolevas vaidluses taotluse menetluskulude hüvitamiseks kokku

summas 2169,60 eurot. Kohus leiab, et ka kolmas isik on oma väidetes tuginenud olulises osas

juba VAKO menetluses esitatud väidetele, millest tulenevalt ei ole tema menetluskulud täielikult

põhjendatud. Samuti leiab kohus, et kolmanda isiku menetluskulud ei saa olla suuremad, kui seda

on hankija menetluskulud. Kohus leiab nimetatust tulenevalt, et ka kolmanda isiku menetluskulud

on põhjendatud 1170 euro ulatuses. Nimetatud summa mõistab kohus kaebajalt välja.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm