1-19-5774/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 16. september 2019, Võru Kriminaalasja number 1-19-5774 (19261000327) Kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungi sekretär Kristel Toots Kriminaalasi Teet Kõivu süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 1, § 418 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Terje Aleksašin Süüdistatav Teet Kõiv. Isikukood 38907266527; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidusega; emakeel eesti keel; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaadi abi Anne Vissak

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:

1. Tunnistada Teet Kõiv süüdi KarS § 184 lg 1 järgi narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses ja karistada teda 2 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega.

2. Tunnistada Teet Kõiv süüdi KarS § 418 lg 1 järgi tulirelva ebaseaduslikus käitlemises ja karistada teda 4 kuu pikkuse vangistusega.

3. Tunnistada Teet Kõiv süüdi KarS § 424 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ja karistada teda 5 kuu pikkuse vangistusega.

4. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõista Teet Kõivu liitkaristuseks 2 aastat ja 7 kuud vangistust.

5. KarS § 68 lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.–21. aprill 2019, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõista Teet Kõivu kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 6 kuud ja 28 päeva vangistust.

2

6. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Teet Kõiv ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

7. Katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 16. septembrist 2019.

8. Teet Kõivu suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada KrMS § 306 lg 1 p 9 ja § 313 lg 1 p 8 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

9. Konfiskeerida KarS § 83 lg 4 alusel Teet Kõivule kuuluv algselt hoiatus-signaalpüstol Walther P22 nr L50256967 olnud tulirelv, mis asub Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonnas. Jätta see püstol Politseija Piirivalveameti valdusesse.

10. Hävitada asitõendiks olevad lusikas, joogipurgid, süstlad, elektronkaal ja ekspertiisist tagastatud pakendid.

11. Arvata Teet Kõivu menetluskulude hulka sundraha 1350 eurot. Mõista sundraha ja kohtueelses menetluses menetluskulude hulka arvatud riigi õigusabi tasu 163,68 eurot, narkootilise aine ekspertiisi kulu 252 eurot, DNA ekspertiisi kulu 1254 eurot, tulirelva ekspertiisi kulu 420 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu 71 eurot, kokku 3510,68 eurot välja Teet Kõivult. Menetluskulud tuleb Teet Kõivul tasuda ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates võrdsetes osades hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks kontole, mis on märgitud otsusele lisatud makseinfolehel. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 16. septembrist 2019. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

PÕHIOSA

Süüdistus

Kokkuleppe järgi süüdistatakse Teet Kõivu kolmes kuriteos.

Esiteks süüdistatakse T. Kõivu narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses. Nimelt omandas tema 17. aprillil 2019 kella 23 paiku Järva maakonnas Anna külas Tallinn– Tartu–Võru–Luhamaa maantee ääres täpselt tuvastamata kohas edasimüügi eesmärgil seni tuvastamata isikult 116,27 grammi metamfetamiini, mille metamfetamiinsulfaadi sisaldus oli 20–22% (puhast ainet oli kokku 17,88 grammi), s.o narkootilist ainet suures koguses. Ta toimetas narkootilise aine sõiduautoga Alfa Romeo registreerimismärgiga xxxxxx Võru maakonda ja hoidis narkootilist ainet enda juures, kui politsei pidas tema 20. aprillil 2019 kella 03.30 paiku Võru maakonnas Võru vallas Puiga külas Rõuge-Verijärve tee 7. kilomeetril kinni. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on

3

narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Metamfetamiin kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Metamfetamiini puhul on selliseks koguseks 0,3 grammi. Seega pani T. Kõiv toime narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise suures koguses, s.o KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Teiseks süüdistatakse T. Kõivu tulirelva ebaseaduslikus käitlemises. Seda seetõttu, et tema soetas ebaseaduslikult ilma relvaloata kindlakstegemata ajal ja viisil hoiatus-signaalpüstoli Walther P22 nr L50256967 kaliibriga 9 mm PAK, mis on relvaraua käsitööndusliku väljavahetamisega muudetud tulirelvaks kaliibriga 6,35 mm Browning, ja hoidis seda enda kasutuses olevas sõiduautos Alfa Romeo registreerimismärgiga xxxxxx, kuni politsei pidas tema 20. aprillil 2019 kella 03.30 paiku Võru maakonnas Võru vallas Puiga külas Rõuge- Verijärve tee 7. kilomeetril kinni. Nende tahtlike tegudega rikkus T. Kõiv relvaseaduse § 32 lgsid 1 ja 2, § 34 lg-t 2 ja § 45 lg-t 1. Relvaseaduse § 32 lg-te 1 ja 2 järgi on piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks vajalik soetamisluba, mis annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva ja vastava laskemoona soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. Relvaseaduse § 34 lg 2 järgi annab relvaluba õiguse relvaloale kantud relva ja laskemoona käitlemiseks õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Relvaseaduse § 45 lg 1 järgi võib relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Seega pani T. Kõiv toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kolmandaks süüdistatakse T. Kõivu mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Nimelt juhtis tema 20. aprillil 2019 kella 03.15 paiku Võru maakonnas Võru vallas Puiga külas Rõuge- Verijärve tee 7. kilomeetril mootorsõidukit Alfa Romeo registreerimismärgiga xxxxxx metamfetamiini, amfetamiini, nordasepaami ja tetrahüdrokannabinooli metaboliidi (THC- COOH) tarvitamisest põhjustatud narkojoobeseisundis, mis avaldus väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes ja psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides: silmade punetus, kerge nüstagm, ärrituvus, suurenenud pupillid ja häiritud koordinatsioon. Seega esines T. Kõivul korrakaitseseaduse § 36 lg-s 1 kirjeldatud joobeseisund. Selle teoga rikkus T. Kõiv liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille järgi ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Seega pani T. Kõiv toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

Süüdistatava T. Kõivu, tema kaitsja vandeadvokaadi abi Anne Vissaku ja ringkonnaprokuröri Terje Aleksašini vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on T. Kõivule mõistetavaks karistuseks KarS § 184 lg 1 järgi 2 aastat ja 3 kuud vangistust, KarS § 418 lg 1 järgi 4 kuud vangistust ja KarS § 424 lg 1 järgi 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendatakse mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõistetakse T. Kõivu liitkaristuseks 2 aastat ja 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.–21. aprill 2019, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõistetakse T. Kõivu kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 6 kuud ja 28 päeva

4

vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui T. Kõiv ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse T. Kõivult ära võetud hoiatus-signaalpüstol Walther P22 nr L50256967.

Kohtu seisukoht

Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kaitsja nõustus kohtuistungil kokkuleppega.

Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb T. Kõiv KarS § 184 lg 1, § 418 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus.

KarS § 83 lg 4 alusel tuleb konfiskeerida KarS § 418 lg 1 järgse kuriteo vahetu objekt: tulirelvaks ümber tehtud hoiatus-signaalpüstol Walther P22 nr L50256967, sest T. Kõivul pole relva soetamisluba. Püstol asub Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tatu politseijaoskonnas Tartus, Riia 132a. Püstol tuleb jätta Politseija Piirivalveameti valdusesse, sest tulenevalt riigivaraseaduse § 7 lg 5 p-st 2 ja siseministri 25. mai 2017 käskkirjast nr 1–5/61 on just Politseija Piirivalveamet õigustatud konfiskeeritud vara valitsema. Hoiatussignaalpüstol Walther P22 nr L50256967 on ühtlasi asitõend, mille suhtes teeb kohus konfiskeerimise läbi KrMS § 306 lg 1 p-s 13 nõutava otsustuse

Asitõendiks olevad lusikas, joogipurgid, süstlad, elektronkaal ja ekspertiisist tagastatud pakendid (tl 108) tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

Seni on kriminaalasjas arvatud menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 163,68 eurot, narkootilise aine ekspertiisi kulu 252 eurot, DNA ekspertiisi kulu 1254 eurot, tulirelva ekspertiisi kulu 420 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu 71 eurot. Lisaks tuleb lugeda menetluskulude hulka sundraha 1350 eurot. Seega on menetluskulud kokku 3510,68 eurot. Kokkuleppe alusel ja KrMS § 180 lg 1 järgi mõistetakse menetluskulud välja süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb T. Kõivul menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates.

/allkirjastatud digitaalselt/