1-19-7309/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-19-7309

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

16. september 2019. a

Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kohtunik Anneli Tanum

Sekretär Kristi Suvi

Prokurör Margit Pärn

Kriminaalasi Märt Pill süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse

sätteid kohaldades

Süüdistatav Märt Pill, IK 35601086513; sünniaeg: 08. jaanuar 1956. a; kodakondsus: Eesti

Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX; töökoht: XXX;

elukoht: XXX; kontaktandmed: telefon XXX, e-post XXX; varasem karistatus: kriminaal- ja

väärteokorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud

KOHUS OTSUSTAS

Süüdi tunnistada Märt Pill KarS § 424 lg 1 järgi ja karistuseks mõista neli (4) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Märt Pilli kahtlustatavana kinnipidamise aeg

15.–16. september 2019. a, s.o kaks (2) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista kolm (3) kuud

kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui

Märt Pill ei pane ühe (1) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS §

75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi.

KarS § 75 lg 1 alusel on Märt Pill katseajal kohustatud:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2. ilmuma

kriminaalhooldusametniku

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma

kriminaalhooldusametniku

kontrollile

oma

elukohas

ning

esitama

kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite

kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata Märt Pillile katseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata Märt Pillile katseajaks lisakohustus osaleda

kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

KarS § 75 lg 4 alusel määrata Märt Pillile katseajaks lisakohustus registreerida ennast

kohtulahendi jõustumisest alates ühe (1) kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem

ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“

teenusele kas Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi

Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis (teenusele pöördumiseks Tartus võimalik registreerida

ennast sõltuvushäirete õe vastuvõtule telefonil 7 319 100 või internetis aadressil

http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine)

ning

läbida

hindamine

meditsiiniasutuse määratud ajal.

KarS § 78 p 1 alusel hakata Märt Pill katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest,

kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.

Määrata

Märt

Pill

katseajaks

Tartu

Vangla

kriminaalhooldusosakonna

kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Märt Pillilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus

kolmeks (3) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 alusel on Märt Pill kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti

elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva

jooksul.

KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista Märt Pillilt sundraha

nelisada viis (405) eurot ja kaitsjatasu kuuskümmend (60) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Märt Pillil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud

osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt

kolmkümmend kaheksa (38) eurot 75 senti kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele

järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS,

SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või

EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks

99919700046330.

Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku

nimi, kelle eest menetluskulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse

jõustumist

pööratakse

kohtuotsus

sundtäitmisele

kohtutäituri

kaudu.

Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse

peale

on

õigus

kohtumenetluse

poolel

esitada

apellatsioonkaebus

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse

olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus

selle eest ette ei näe.

Apellatsioon

esitatakse

Tartu

Ringkonnakohtule

kirjalikult

vormistatuna

viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva

jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus

Märt Pilli süüdistatakse selles, et tema juhtis 15. septembril 2019. a kella 18:32 ajal Tartu linnas

Ringtee tn 10 juures mootorsõidukit Audi A6 reg-nr XXX, olles alkoholijoobes –

alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 0,78 mg/l kohta. Märt Pill rikkus liiklusseaduse § 69

lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt

loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus

on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi.

Sellega pani Märt Pill toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse

liigis ja määras.

Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest süüdistatavale Märt Pillile karistuseks 4 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 15.–16.

september 2019. a, s.o 2 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3

kuud 28 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetavat vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui

Märt Pill ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg

1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2, 4 alusel temale määratavaid lisakohustusi.

KarS § 75 lg 1 alusel on Märt Pill käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud

alalises

elukohas;

ilmuma

kriminaalhooldusametniku

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile

oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja

elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

Eesti

territooriumi

piires

kauemaks

kui

viieteistkümneks

päevaks;

saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti

territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata Märt Pillile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte

tarvitada alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas

sotsiaalprogrammis.

KarS § 75 lg 4 alusel kohustada Märt Pilli alates kohtulahendi jõustumisest hiljemalt 1 kuu

jooksul registreerima ennast riikliku alkoholi ravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames

alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise„ teenusele kas Lõuna-Eesti

Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis või Viljandi

Haiglas ja läbima hindamine meditsiiniasutusest saadud ajal.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Märt Pillilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3

kuuks.

Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 405 eurot ja kaitsjatasu 60 eurot. Märt Pill

avaldas, et tema sissetulekuteks on töötasu 1000 eurot kuus, tal on maksta 500 eurot liisingut ja

kaskot, järelmaksud (telefon, televiisor) 200 eurot kuus, ta on viibinud 4 kuud haiguslehel,

säästud puuduvad ning seetõttu pole tal majanduslikult võimalik kriminaalmenetluse kulusid

ära tasuda 1 kuu jooksul. KrMS § 180 lg 3 alusel taotleb Märt Pill kriminaalmenetluse kulude

(465 eurot) tasumise võimalust 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, st et Märt Pill

tasub menetluskulud 1 aasta jooksul iga kuu võrdsetes osades kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni (12x38,75 eurot = 465 eurot).

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus

selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja

kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

Märt Pill tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt

kokkuleppele.

Kriminaalasjas

tsiviilhagi

ja

avalik-õiguslikku

nõudeavaldust

esitatud

ei

ole.

Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Märt Pilli menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha,

mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses

menetluses osalenud kaitsja tasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude

suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta

leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale

ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning

määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda

menetluskulud osade kaupa.

Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum

(allkirjastatud digitaalselt)