1-18-8374/36 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

16. september 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-8374 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Orvi Koik ja Urmas Reinola Kriminaalasi T.P süüdistuses KarS § järgi

118 lg 1 p 2

ja O.H süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 10. aprilli 2019 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja

Kaitsjad Prokurör Natalia Lebed Süüdistatavad T.P , ik: XXX,

varem kriminaalkorras karistamata, tõkendit ei kohaldatud. O.H , ik: XXX,

varem kriminaalkorras karistamata, tõkendit ei kohaldatud. Kaitsjad Dmitri Školjar ja Paul Järve Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 10. aprilli 2019 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-18-8374 O.H süüdimõi tmises ja karistamises KarS § 121 lg 1 järgi muutmata ja T.P s süüdimõistmises ja karistamises KarS § 118 lg 1 p 2 järgi sisuliselt muutmata.

2. Teha kohtuotsuse põhiosas täpsustus T.P teole antud kvalifikatsiooni osas, lugedes

KarS § 118 lg 1 p 1 asemel õigeks KarS § 118 lg 1 p 2.

3. Kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldamata.

4. KrMS § 185 lg 2 alusel jätta O.H valitud kaitsja menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1. T.P ’it süüdistatakse selles, et tema 08.10.2016 kella 05.00 ajal viibides aadressil X Y - XX, Tallinn asuvas ööklubis , lõi ühe korra rusikaga CC le näo piirkonda, vastu vasakut silma, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – vastavalt kohtuarstlikule ekspertiisiaktile nr 17E-PõI0098 vasaku silma trauma: silmakoopa keskmise seina murru koos silmamuna läbistava vigastusega, põrutushaava silma ülalaul ja nahaalused verevalumid ning turse silma laugudel. - CC l esinev tervisekahjustus põhjustab pikaajalise tervisehäire kestusega üle nelja kuu. Seega pani

T.P toime tervisekahjustuse tekitamise, millega on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud, s.o KarS § 118 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. O.H ’t süüdistatakse sel

les, et tema 08.10.2016 kella 05.00 ajal viibides aadressil XXX VV , Tallinn asuvas ööklubis , lõi korduvalt Y VV rusikatega vastu pead, millega tekitas - le füüsilist valu ja kriimustusi. Seega pani O.H toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

3. Maakohus tunnistas T.P

süüdi KarS § 118 lg 1 p 2 järgi ning mõistis karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. Kohaldas vangistuse

KarS § 73 sätteid ja jättis täielikult täitmisele pööramata, kui T.P

4 (nelja) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel päeva. luges katsea kulgemise alguseks kohtuotsuse kuulutamise ja

4. Maakohus tunnistas

O.H süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ning mõistis karistuseks rahalise karistuse 50 päevamäära, mis lähtudes keskmisest päevamääras 31,20 eurot, on 1560 eurot. Kohaldas KarS § 73 sätteid ja jättis karistuse täielikult täitmisele pööramata, kui O.H

18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel päeva. luges katsea kulgemise alguseks kohtuotsuse kuulutamise ja

5. Rahuldas osaliselt kannatanu tsiviilhagi. M

CC õistis T.P-lt välja hüvitise õigusvastaselt tekitatud kahju katteks kokku summas 3 833,18 eurot, s.h. varali kahju 833,18 se eurot ja mittevaralise kahju 3 000 (kolm tuhat) euro.

6.

0 lg 1 alusel menetluskulud riigieelarve tuludesse: KrMS § 18 mõistis

T.P-lt kogusummas 1 434 (üks tuhat nelisada kolmkümmend neli) eurot, s.h.

ekspertiisi tegemise kulu 84 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1 350 eurot. O.H-lt 810 (kaheksasada kümme) eurot, s.o. süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 10 kuu jooksul. Kannatanu VV-le KrMS § 183 alusel hüvitatud menetluskulud summas 487,04 eurot jättis riigi kanda.

APELLATSIOONID

7. T.P kaitsja leiab, et kohus rikkus kriminaalmenetlusõigust, mistõttu kuulub vaidlustatud kohtuotsus tühistamisele ning süüdistatav õigeksmõistmisele. Kaitsja arvates maakohus on vaidlustatud otsuse tegemisel eksinud otsuse põhjendamise kohustuse vastu ning see on käesoleval juhul käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg

2 järgi. Otsuse põhjendamise kohustust on rikutud esmalt sellega, et maakohtu järelduste kujunemine ei ole kohati jälgitav, sest maakohtu otsuses pelgalt refereeritakse tõendeid ja siis tehakse järeldus. Tõendite analüüs kriminaalasja arutamisel maakohtus on olnud ühekülgne. Maakohus on tõendeid hinnanud neile juba ette kindlaksmääratud tähendust andes, mis läheb vastuollu KrMS § s 61 sätestatud põhimõtetega. -

7.1. Puudub vaidlus selles, et kannatanud viibisid 08.10.2016 kella 05.00 ajal Tallinnas asuvas ööklubis Y, kus toimus 2 konflikti (üks CC-ga ja teine VV-ga), ei ole vaidlust ka selles, et samal ajal viibisid öö süüdistatavad ja . Kaitsja rõhutab, et klubis Y T.P O.H kriminaaltoimikust on selgelt näha, et ükski tunnistaja, kes oli kohtuliku uurimise käigus ristküsitletud ei ole näinud kes ja kuidas lõi kannatanu CC. Kohus refereerib tunnistajate ütluseid, kuid kaebajale jäi arusaamatuks kohtu käsitlus vastava tõendi seondumisest teiste t enditega uidas ja mida vastav isikuline õ , samuti jäi arusaamatuks kohtu hinnang selle kohta, k t end T.P-le esitatud s endab. õ

üüdistusest tõ Ka kannatanud ja

CC VV samuti ei osanud toimunust selgitusi anda ei samal päeval ega hilisemal ülekuulamisel politseis. õlemad kannatanud kinnitasid kohtu M s, et peale kohtueelse menetluse lõpuleviimist said nemad kriminaaltoimikuga tutvuda. Samuti selgus, et peale toimikuga tutvumist toimus veel üks ülekuulamine. Kaitsja leiab, et käesoleval juhul on ilmselge, et kannatanud rääkisid kohtus just seda, mida nemad said kriminaaltoimikust teada, mitte aga seda, mida nemad nägid 08.10.2016 ja mäletasid sündmusest. Ei ole eluliselt usutav, et inimene, kes väidab paar päeva peale sündmust 2016 aastal, et ta ei mäleta mitte midagi, meenutaks toimunut alles 2019 aasta

l ja kohtuistungil neid sündmusi paremini mäletaks. Käesoleval juhul ei saanud kohus kannatanute ütlused usaldusväärseteks pidada. Käesoleval juhul pidi kohus hindama, kas isik on v imeline eristama, mida ta koges ise ja millest sai õ teadlikuks prokuratuuri sel. s toimikuga tutvumisel ja asja menetleva prokuröriga suhtlemi Kaitsja leiab, et kohus neid asjaolusid analüüsinud ei ole, mis võis viia ebaseadusliku kohtuotsuse tegemiseni.

7.2. Politseiametnikust tunnistaja HH, kes oli käesolevas kriminaalasjas menetleja oli prokuröri taotlusel kohtus tunnistajana ütlusi andnud. Kaitsjad vaidlesid sellele vastu. Kaitsja avab KrMS § 66 lg-le 2 sisu ja märgib, et antud asjas kohus lubas tunnistajal vabalt rääkida tõendamiseseme asjaolude kohta, millega rikkus kohus KrMS § 66 lg- 2 tulenevat keeldu. Kaitsja leiab, et st HH- le tunnistaja staatuse omistamine oli algusest peale meelevaldne ning ebaseaduslik. Eelpool mainitud rikkumisele järgnes veel üks rikkumine, nimelt, lubas kohus tunnistajale kohtuliku uurimise käigus demonstreerida ja vabas vormis kommenteerida kohtus uuritud videosalvestise. Antud videosalvestisel oli kohtuotsuse tegemisel oluline roll.. Sellised tunnistaja kommentaarid mõjusid kohtu siseveendumust ning leidsid aset juba peale seda, kui tunnistaja ristküsitlus oli lõppenud. Kaitsja rõhutab, et KrMS § s 287, 288 on ettenähtud - tunnistaja ristküsitluse kord, mille järgimist ei ole kohus kohtuliku uurimise käigus taganud.

7.3. Kaitsja on seisukohal, et videosalvestis, millega kohus põhjendab süüdimõistvat kohtuotsust ei tõenda seda, et just T.P oli see, kes lõi CC ja tekitas talle raske tervisekahjustuse. Vastupidi salvestisel on näha, et konflikti toimumise hetkel asub T.P sündmuskohast eemal ja turvatöötajad, kes nägid toimunut pidasid teise isiku kinni. T.P-d kinnipeetud ei ole. Arvestades eeltoodut, leiab kaitsja, et tegemist on kriminaalmenetlus

339 lg 2 j hjendamise õiguse olulise rikkumisega KrMS § ärgi. Otsuse põ kohustust on rikutud esmalt sellega, et maakohtu järelduste kujunemine tõendi usaldusväärsuse osas ei ole jälgitav ja vastuoluline. Samuti on maakohus tõendeid hinnanud ü ülgselt. hek

7.4. Kaitsja oli esimese astme kohtus seisukohal, et T.P-d õig tuleb eks kuna mõista, ta ei ole kuritegu toime pannud. Sama seisukoht on v ljendatud ka apellatsioonis. Kui aga maakohus ä leidis,

pani toime kuritegu, ka oli KarS 118

1 p 2 j , siis pidi kohus et T.P § lg ärgi kontrollima, kas kvalifikatsioon on Kannatanut tabas

tal olid prillid ees, kas õige. üks löök, tahtlus oli suunatud just raske tervisekahjustuse tekitamisele. KrMS 306 § lg 1 p3 kohaselt pidi kohus hindama kas tegu on kuritegu ning ise paragrahvi,

punkti

mill lõike ja järgi karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida. See ka

nõue jäi täitmata.

7.5. Eelpooltoodust l

337 lg 1 p 4

338 p 3 kaitsja ähtuvalt ja tuginedes KrMS § , § , § 339 lg 2 palub ies ulatuses ja

tühistada Harju Maakohtu otsus tä mõista T.P õigeks.

8. O.H kaitsja palub t Harju Maakohtu 10.04.2019.a. kohtuotsus O.H ühistada süüditunnistamises KarS § 121 lg 1 alusel täies ulatuses. kriminaalasjas nr 1-18-8374

Teha u O.H

121 lg 1

us kohtuotsus, millega mõista süüdistuses KarS § järgi õigeks. Alternatiivselt -18-8374 tehtud maakohtu otsus

– tühistada kriminaalasjas nr 1 täies ulatuses ja saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks. Jätta süüdistatava menetluskulud riigi kanda.

Apellant vaidlustab maakohtu otsuse ulatuses, millega O.H mõisteti süüdi KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, leides et maakohus on sellist otsust tehes ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust (KrMS § 338 p 2) ning oluliselt rikkunud menetlusõigust (KrMS § 338 p 3).

.1. Rikkumised tõendite vastuvõtmisel ja kogumisel. Kaitsja hinnangul oleks maakohus pidanud keelduma politseitöötaja HH kohtuistungil ülekuulamisest (vt.kaitsjate taotlused kohtus vastavalt KrMS § 66 lg 2)

. Vastavalt KrMS - 286 § le -le 1 kohus vastu ainult sellise korraldab selliste lg võtab tõendi ja tõendite tähtsust. kogumise, millel on kriminaalasjas

Kaitsja hinnangul ei oleks antud asjas

HH saanud ühelgi juhul anda tõendamiseseme seisukohast tähtsust omavate asjaolude kohta ütlusi sel lihtsalt põhjusel, et HH ei viibinud väidetavate süütegude toimepanemise juures – ta ei saanud süüteo tehiolusid vahetult tajuda.

Samuti puudus käesolevas asjas mistahes alus nimetatud isiku ülekuulamiseks mõne menetlustoimingu täpse käigu kohta. See, et 08.10.2016 sündmuste kohta oli algatatud 2 kriminaalasja jms, milles

HH ütlused kohtuotsuse kohaselt seisnesid, ei omanud asja õiglase lahendamise koha pealt vähimatki tähtsust. Võib koguni öelda, et selline tõend on täiesti sobimatu.

Samuti ei ole õige maakohtu seisukoht, et politseiametnikust tunnistaja (ühtlasi asja HH kohtueelne menetleja) andis ütlusi vaid menetluse käigu kohta. H kohtus antud ütlustest nähtub selgelt, et ta teeb juba järeldusi väidetavate süüdlaste isikute kohta, mis on aga lubamatu (õiguslikult tähendust omavaid järeldusi võib teha vaid kohus).

Kaitsja hinnangul tehti kohtueelses menetluses ka oluline viga, kui O.H kui potentsiaalse kahtlustatava esialgselt äratundmiseks esitamisel ei tehtud seda koos vähemalt kahe temaga sarnase isikuga (KrMS § 81).Ilmselgelt näidati kannatanule vähemalt 8-9 fotot ja anti temale seejuures selgitusi politseitöötaja poolt. Kaitsja hinnangul ei saa seetõttu tõsikindlalt väita, et pea poolteist aastat pärast sündmuse toimumist paranes kannatanu mälu nii oluliselt et (kes tema esmase ütluse järgi lööjat ei VV näinudki) tundis O.H ära isiku, kes teda süüdistuste kohaselt lõi. Tegemist on ka täieliku loogikapuudusega kohtuotsuses –nimelt ei saa ära tunda asja või isikut, mida (või keda) äratundja pole näinud (täpsemalt allpool).

8.2. Rikkumised t l. õendite usaldusväärsuse hindamise Kaitsja esitab

VV poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste sisu teda löönud isiku ja asjaolude osas ja märgib, et kohtumenetluses (s.o pea poolteist aastat pärast sündmuse asetleidmist) muutusid

, et VV ütlused selle kohta, kes teda lõi, diametraalselt. Kohtumenetluses väitis VV ründajaks oli O.H ja vähemalt allakirjutanule ei jää mingit kahtlust selles, et nende ütluste kujundamise allikaks oli HH. O.H on kannatanu

VV löömist kategooriliselt eitanud. Kaitsja leiab, et VV kohtus antud ütlusi ei saanud mingil juhul usaldusväärseks pidada ja sellest tulenevalt neile ütlustele rajanevalt ka süüdimõistvat otsust teha. O.H ütluste ebausaldusväärseks lugemiseks puudus kohtul aga mistahes alus. Asjaolu, et A.Borotko ei tunnista end süüdi ja on kogu menetluse ajal kinnitanud enda süütust, pole vastuolu videomaterjaliga, kuigi see kohtule ei meeldinud.

Antud juhul on

selge näide täielikust vastuolust isikulise tõendiallika ütlustes. Kannatanu VV tunnistas kohtueelses menetluses üheselt, et tema ei näinud üldse, kes teda lõi. Kohtumenetluses andis ta selles osas aga diametraalselt vastuolulise ütluse. Seega puudub igasugune alus VV ütluste ebausaldusväärsuses kah vähemalt osas, milles ta tuvastab teda löönud isikut. elda,

Kohtuotsuse rajamine isiku nendele ütluste osadele, milles ilmnevad diametraalsed vastuolud, on käsitletav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Selliselt toimides andis maakohus ühele tõendile ette ka kindlaksmääratud jõu, mis on tulenevalt KrMS § 61 lg-st 1 keelatud ning kujutab endast eraldi võetuna samuti kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 2 mõttes.

O.H ütluste ebausaldusväärseks tunnistamisel on maakohus aga toiminud täielikult meelevaldselt. Esiteks puuduvad mistahes legitiimsed alused et kahelda

O.H ütluste usaldusväärs . Asjas pole esitatud ega uuritud ühtegi tõendit, mis vähemalt viitaks uses vastuolule O.H ristküsitlusel antud ütlustele ja kohtueelses menetluses antud ütlustele, võimalikele puudujääkidele võimes tajuda adekvaatselt tema ümber toimuvat ja tema poolt tehtavat, jne. Isegi siis, kui - ate salvestisest O.H jutt ei klapi üks ühele turvakaamer nähtuvaga (väga suures osas aga klapib), ei ole see oluline. Nagu ülal märgitud, ei oma tõendite riimuvus nende usaldusväärsuse hindamisel erilist tähendust. Tuleb lisada, et isikuallikalise tõendi puhul ei saagi eeldada, et see kajastab sündmusi 100% protsendilise täpsusega. Oluline -

on, et täpselt kajastatakse tõendamiseseme seisukohast tähtsust omavat asjaolu – antud juhul siis eeskätt seda, kas O.H lõi või ei löönud VV. Meelevaldne on ka maakohtu arvamus, et O.H ütlused tuleb ebausaldusväärseks lugeda ka sellest tulenevalt, et need on kantud soovist vabaneda vastutusest (prokuröri poolt temale pakutud oportuniteet oleks ta juba ammu enne kohut jätnud sellest asjast kõrvale ja elimineerinud vastutuse võimaluse). Kaitsja märgib, et kui maakohtu selline arvamust saab üldse tõsiseltvõetav olla, saaks igas menetluses iga süüdistatava puhul tema ütlused tuginevalt väitele, et „need on kantud soovist vastutusest vabaneda“, ebausaldusväärseks lugeda. Ilmselgelt on selline s

eisukoht meelevaldne. Usaldusväärse tõendi – s.o O.H ütluse – ebausaldusväärseks tunnistamisel rikkus maakohus kahtlemata oluliselt menetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.

8.3. . Rikkumised kohtuotsuse põhjendamisel Kohtuotsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Samuti ei ole otsus rajatud ühelegi kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendile (sest mitte ühestki tõendist ei ole võimalik järeldada, seda ka mitte ülimalt kaudselt, et O.H pani temale etteheidetava kuriteo toime), vaid kohtu enda oletustele.

Kaitsja hinnangul võib möönda, et O.H viibis süüdistuses märgitud kohas süüdistuses , märgitud ajal. Möönda võib ka seda, et O.H oli videokaamerate salvestistelt nähtuv pikemat kasvu tumedas pikkade varrukatega särgis/kampsunis meesterahvas, kes viibis kannatanutega ühes suitsuruumis ning lahkus suitsuruumist ka koos nende isikutega. Küll aga ei saa nõustuda kohtu seisukohaga sellest, et rünnanud isikuks oli just O.H . VV Nõustuda ei saa sellegagi, kuidas kohus sellise järelduseni jõudis.

Esiteks tuleb käesolevas menetluses rõhutada seda, et turvakaamerate salvestisest ei ole tegelikkuses

näha väidetava kuriteo toimepanemise kohta – s.o koridori, mis jääb nn vaheukse ja suitsuruumist tulevate treppide vahele. Ka ei ole keegi, sh kannatanu

VV näinud, kes teda lõi (kuivõrd tema vastupidised kohtumenetluses antud ütlused on ebausaldusväärset, ei või nendega arvestada). Seega ei ole võimalik süüdlase isikut kindlaks teha. Teiseks, kaitsjale arusaadavalt leiab kohus, et O.H motiiviks VV rünnata oli tema valesti mõistetud soov oma sõpra (s.o T.P-d ) aidata või soov kätte maksta VV-le, kes tema sõpra CC-st eemale lükkas (kui T.P oli CC väidetavalt rünnanud). Võib-olla tundis O.H ennast solvatuna ka sellest, et

CC T.P-le keskmist sõrme näitas. Kaitsja hinnangul kujutavad kohtu sellised väited oletuste kuhja, millel pole mitte mingisugust tõepõhja. Mitte ühestki turvakaamera salvestisest ei nähtu, et keegi oleks kellelegi konkreetselt „keskmist sõrme“ näidanud või et asjaosaliste vahel oleks mingi konflikt suitsuruumis olnud (milline tõend seda kinnitaks?) vms. Kannatanute võimalikke vastupidiseid väiteid ei ole kohus aga ümber lükanud. Kahtlust selles, „kes keda lõi“ või kas asjaosaliste vahel oli või ei olnud mingit konflikti, mis võis eskaleeruda kakluseks nn klubi koridoris, ilmestab ka maakohtu oletuslik sõnakasutus (vt nt mk otsuse viimane lõik: „ on rünnatud või lk 6 /---/ sel hetkel C

mõlemat kannatanut / “, vt ka mk otsuse eelviimane lõik: „ ---/ lk 7 / / suitsuruumis alguse --- saanud sõnaline kontakt/konflikt jätkus sealt väljudes / / --- “). Videol pole heli, kuskohast tuletas kohus sõnalise konflikti, on täiesti arusaamatu.

Olgugi et turvakaamerate salvestistest ei ole näha, et sündmuskohas (s.o koridoris) oleks viibinud menetlusse mittepuutuvaid isikuid, ei nähtu turvakaamerate salvestistest ka vastupidist. Küll on aga eluliselt usutav, et koridoris võis olla rohkem isikuid kui süüdistatavad ja kannatanud, kes võisid rünnata. See järeldub tegelikkuses ka tunnistajate ja kannatanute VV

ütlustest (et inimesi oli vaja maas lamava ümbert laiali saata jms) ja ruumist väljuvate CC inimeste hulgast. Sellises olukorras oleks maakohus pidanud KrMS § 7 lg-le 3 tuginevalt O.H temale etteheidetavas süüdistuses üheselt õigeks mõistma. Vastupidine näitab aga kohtu süüdistavat kallakut, võimetust olla erapooletu ja tugineda üksnes tõenditele. Vastupidi , mis selt toimides rikkus maakohus oluliselt menetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes tingis ebaõige kohtuotsuse tegemise – süütu isiku süüdi tunnistamise.

8.4 . Materiaalõiguse ebaõige kohaldamine Kaitsja hinnangul kujutab menetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamine ( rMS § 339 lg 2 läbi K § 3051 lg 1) automaatselt ka materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Materiaalõigust saab lugeda õigesti kohaldatuks vaid siis, kui selle kohaldamist on ka põhjendatud. Jättes mõne süüteokoosseisu kuuluva elemendi tuvastamata, ei saa rääkida normi korrektsest subsumeerimisest, seega koosseisunormi (materiaalõiguse) õigest kohaldamisest. Kaitsja maakohus on eelnevalt näidanud, mil viisil on menetlusõigust oluliselt rikkuvalt leidnud, et O.H pani temale etteheidetava kuriteo toime. Kuivõrd need rikkumised puudutavad eeskätt just etteheidetava süüteokoosseisu elementide olemasolu põhistatust, tuleb siinkohal asuda seisukohale, et O.H gesti kohaldatud. suhtes on materiaalõigust ebaõi

8.5. Kaitsja taotleb O.H õigeksmõistmist ja ei soovi seetõttu pikemalt peatuda temale mõistetud karistusel. Siiski tuleks märkida järgmist. Olgugi et karistusest tingimisi vabastamise lahutamatu osa moodustab süüdlasele määratav katseaeg, ei ole kaitsja hinnangul käesoleval juhul mõistetud pikkuses katseaeg – s.o 18 kuud – proportsionaalne, arvestades mõistetud karistust, mis on rahaline, ning süüteokoosseisu – KarS § 121 lg 1 – sanktsiooni-raamistikku (rahaline karistus või kuni 1 aasta pikkune vanglakaristus). Seetõttu leiab kaitsja, et isegi juhul kui O.H süüdimõistmine olnuks põhjendatud (mida ta aga ei ole) tulnuks temale katseaja pikkuse määramisel lähtuda miinimumist – s.o 12 kuud.

8.6. Apellant taotleb kogu O.H kaitsjatasu (11.03.2019 taotluses koos lisadega maakohtule esitatud 2520 euro ja apellatsioonikaebuse eest 20.06.2019 tasutud 720 euro , kokku 3240 euro

jätmist riigi kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

9. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, kohtuotsusega ja esitatud apellatsioonidega leiab alljärgnevat.

10. Kaitsjad on leidnud, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust politseitöötaja kohtuistungil üle HH kuulamisega. Eelnimetatud politseitöötajat taotles tunnistajana üle kuulata menetlustoimingu tegemise asjaolude kohta, prokurör süüdistusaktis ( t.lk. 1-3. 122-124)). O.H kaitsja P.Järve ei ole kaitseaktis nimetatud tunnistaja kutsumise osas vastuväiteid esitanud ( t.lk. 9). T.P kaitsja on kaitseaktis leidnud, et

HH-le tunnistaja staatuse andmine on ebaseaduslik ja palub kohtul kontrollida kas on alust tunnistaja kutsumise taotlus rahuldada ( t.lk. 12). Maakohtu eelistungil ei ole kaitsja esitanud vast poolt taotletud uväiteid ühegi prokuröri tunnistaja kohtusse kutsumise osas. Kaitseaktis taotletud tunnistaja staatuse kontrollimise küsimust kaitsja ei tõstatanud eelistungil ( t.lk. 16). Kohus on oma määrusega süüdistatavad kohtu alla andnud ja kohustanud prokuröril kannatanud ja tunnistajad kohtusse kutsuda ( t.lk. 14).

Kohtuliku uurimise käigus on T.P kaitsja leidnud, et HH ei saa üle kuulata, kuna tegemist on menetlejaga, kes ei saa olla tunnistaja. O.H kaitsja jätab sisuliselt tunnistaja ülekuulamise kohtu otsustada

11 pöördel). ( t.lk.

HH on 28. veebruari 2019 aasta kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud ja teda on ristküsitlenud nii prokurör, mõlemad kaitsjad kui ka lõpuks kohus ( pöördel 146 pöördel). t.lk. 143 -

Maakohus on otsuses kajastanudki

HH ütlused menetluse käigu kohta, isikute tuvastamise metoodika ning asitõendi vaatlusprotokolli koostamise kohta. Tunnistaja ütlused ei ole maakohtu poolt käsitatud süüstava tõendin unnistaja oli nii sündmuskoha vaatlusprotokolli a. T ( t.lk. 88- klubi Y siseruumides 95) kui ka asitõendi vaatlusprotokolli, millest kajastuvad süüdistuses näidatud sündmused . Seetõttu saigi tunnistaja ka nende tõendite , koostajaks

koostamise asj nende alusel tema aolude osas oma ütlused anda ning kohtul oli õigus ütluste poolt koostatud tõendi usaldusväär ust kontrollida. Mingit muud tähtsust pole maakohus s tunnistaja ütlustele omistanud ning tema ütlustele pole kohus tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel ka toetunud. Seega O.H kaitsja apellatsiooni väited, et tunnistaja ei olnud sündmuste pealtnägija ega tuvastada maakohtu poolt saa anda ütlusi tõendamiseseme asjaolude kohta, ei anna alust tunnistaja ristküsitlemisega menetlusõiguse rikkumist Samuti on ainetud T.P . kaitsja väited sellest, et kohus lubas anda tunnistajal videosalvestiselt nähtu osas ütlusi. Kohtuistungi helisalvestise kohaselt on kohus kontrollinud tunnistaja poolt koostatud vaatlusprotoko , seda vahetult uurides ning llis kajastatu vastavust videosalvestiselt nähtuga asjaolu, et tunnistaja, vaatlusprotokolli koostaja, on vastanud tõendi uurimisel tekkinud poolte ja kohtu küsimustele pole käsitatav KrMS § 66 lg 2 ettenähtu rikkumisena. Siinkohal kolleegium ka märgib, et otsusest ei nähtu, et kohus on asitõendi vaatlusprotokollile ja vahetult uuritud videosalvestisele hinnangu andmisel tuginenud menetleja selgitustele.

11. Kaitsjad on leidnud, et kannatanu VV ütluste usaldusväärsusele on maakohtu poolt antud ebaõige hinnang. Kolleegium tõdeb, et kaitsjate poolt taotletud ja maakohtu poolt avaldatud kannatanu 18. oktoobril 2016 antud ütluste kohaselt ei näinud ta teda löönud meest, kuid on kinnitanud, et see ei olnud valgesse riietatud mees, kes lõi . Samas oli prokuröri CC taotluse alusel avaldatud ka kannatanu poolt kohtueelsel uurimisel 03. oktoobril 2017 antud ütlused, kus ta kinnitab eelnevaid ütlusi, kuid täiendab neid teda löönud is , andes iku kohta kirjelduse. Kohtuistungil on kannatanu kinnitanud, et tema lööjaks oli O.H , kelle ta kohtueelsel uurimisel 9-

12 foto hulgast koheselt ära tundis. Maakohus on hinnanud kannatanu

rseteks VV kohtulikul uurimisel antud ütlused usaldusvää peamiselt põhjusel, et lt nähtuga need on riimuvad turvakaamera videosalvestise . Kohus on hinnanud usutavateks ka kannatanu selgitused esimesel ülekuulamise antud ütluste l erinevusest teisel ülekuulamisel ja kohtus antud ütlustest ning kolleegium maakohtu järeldusega nõustub. Kolleegium leiab, et mingeid detail eenutada ning oluliseks saab e on võimalik aja jooksul m hinnata ka seda, milliseid küsimusi ülekuulamise käigus küsitakse ja millele on kogu toiming fokusseeritud. Kannatanu on selgitanud, et esimene ülekuulamine oli temale täiesti uus kogemus. Seal huvituti rohkem suhtes toimepandust. Kuna tal ei olnud mingeid CC pretensioone teda löönud isiku suhtes, siis ütleski, et ei näinud lööjat. Juba teisel ülekuulamisel, kui ta oli

ka saanud rohkem toimunut analüüsida ja kui küsitleti ja uuriti rohkem teda löönud isiku osas,

andis ta ka täpsema kirjelduse teda löönud isiku kohta. Kolleegium leiab, et asjaolu, et kannatanu on juba kohtueelsel uurimisel andnud täpsustavaid ütlusi teda löönud isiku kohta ning on kohtuistungil andnud analoogseid ütlusi ning usutavalt ka selgitanud kohtueelsel uurimisel täpsustavate ütluste andmise põhjuseid ja asjaolusid, siis pole alust tema kohtulikul uurimisel antud ütlusi ebausal väärseteks tunn . Seetõttu on dus istada

maakohus seaduslikult

VV ütlused täies mahus hinnanud usaldusväärseks tõendiks ning kogumis teiste tõenditega neid süü küsimuse lahendamisel arvestanud. löönud isiku CC kirjelduse ja löömise asjaolude osas on kannatanu ütlused olnud läbivalt ühesugused

. O.H kaitsja apellatsioonis viidatud asjaolu, et kannatanu on eksinud T.P-l seljas olnud valge pikkade varrukatega riietuse materjali osas, ei kahanda kannatanu ütluste usaldusväärsust. Samuti ei alust seada kannatanu ütluste usaldusväärust kahtluse alla põhjusel, et kannatanule oli kriminaaltoimiku materjalid esitatud tutvumiseks ja kannatanu on saanud oma ütlusi kujundada. Kolleegium osutab, et KrMS § 224 lg 2 näeb ette kannatanu nõudmisel kriminaalasja materjalidega tutvumist ja KrMS § 38 lg 1 p 7 näeb sellise õiguse kannatanule ka ette. Kuna isikuliste tõendite kohtuliku uurimise põhimeetodiks on ristküsitlus, siis kannatanu annabki kohtus ristküsitlemisel ütlusi pärast kriminaalasja materjalidega tutvumist. Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et kannatanu

VV ütluste usaldusväärseks tunnistamist on maakohus piisava selgusega otsuses põhjendanud ning nendele kui usaldusväärsetele tõenditele tõendamiseseme asjaolude tuvastamisel tuginemine pole käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes.

12. O.H kaitsja on apellatsioonis märkinud, et kohtueelsel uurimisel tehti viga O.H äratundmiseks esitamisel. Kolleegium märgib, et kohtule on esitatud ja kohus on tõendina hinnnaud äratundmiseks esitamise protokolli ( t.lk. 34-38), kus kannatanu AA on fotolt ära tundnud O.H kui teda peksnud isiku. Eelnevalt on kannatanu üle kuulatud ning ta on andnud oma mäletamise kohase kirjelduse isikust, kes teda lõi. Süüdistatava foto on äratundmiseks esitatud koos kahe temaga sarnase isiku fotodega ning kannatanu on nimetanud ka tunnused, mille alusel ta isiku ära tundis. Nimelt on kannatanu kinnitanud, et tundis ta ära huulte, näojoonte, silmade, ninakuju järgi. Seega on äratundmiseks esitamine toimunud KrMS § 81 ettenähtu alusel. Kannatanu poolt kinnitatud ja apellatsioonis esitatud asjaolu, et tegelikkuses oli talle esitatud 9-12 fotot ning ta tundis nende hulgast süüdistava ära kui teda löönud isiku, ei anna vähimatki alust hinnata na

äratundmiseks esitamise protokolli ebaseadusliku ja tõendite kogumist välja jätta.

13. ise etteheite, et kohus on refereerinud T.P kaitsja on teinud üldsõnal tunnistajate ütlusi, kuid ei saa aru, kuidas kannatanu löömist mittenäinud inimeste ütlused CC tõendavad T.P-le esitatud süüdistust. Kolleegium leiab, et kohtus ristküsitletud tunnistajate ütluste kohtuotsuses refereerimisel ja hindamisel pole midagi ebaseaduslikku, seda enam, et tunnistaja , on kinnitanud, et DD suitsuruumis sekkus korduvalt nende vestlusse keegi võõras heledas riietuses pikemat kasvu blondiin meesterahvas ( kohtuliku uurimisel tuvastatuna süüdistatav T.P )

, kellele tuli korduvalt selgitada, et nad ei soovi temaga vestelda. Ta läks ees suitsuruumist välja, temale järgnesid koos abikaasaga ja siis . Kuulis laksu ja tagasi vaadates oli juba pikali ja CC VV CC verine. Seega kinnitab tunnistaja suitsuruumis toimunud kannatanu

ütlus CC ja süüdistatava T.P vahelist sõnelust, mistõttu tunnistaja ütlusi aluseks võttes on ekslik O.H kaitsja apellatsioonis esitatud seisukoht, et suitsuruumis sõnalise konflikti toimumine on vaid kohtu oletus. Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et tunnistajate poolt antud ütluste otsuses kajastamisega ja koos teiste tõenditega hindamisega pole maakohus kriminaalmenetlusõigust rikkunud.

14. on T.P kaitsja esitanud apellatsioonis seisukoha, et videosalvestiselt nähtu ei tõenda, et T.P on kuriteo toime pannud. Märgib, et salvestisest nähtub, et süüdistatav viibib sündmuskohalt eemal. Kaitsja leiab, et tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kolleegium märgib, et kaitsja ei ole esitanud apellatsioonis põhjendust asitõendi vaatlusprotokolli ja sellele lisatud ning vahetult uuritud videosalvestise ebaseaduslikkuse ega ka sellest miks siis vahetult uuritud salvestis pole usaldusväärne tõend. Kaitsja pole ka viidanud vastuoludele salvestise ja seda kajastanud vaatlusprotokolli vahel. Maakohus on videosalvestist ja selle alusel koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohtuistungil vahetult uurinud. Otsuses ( lk. 6-7 on maakohus ) esitanud oma põhjendused mida kohus kuriteosündmuse ja kuriteo toimepanijate osas videosalvestiselt näeb ja millistele järeldustele on kohus jõudnud. a väited T.P viibimisest Kolleegium leiab, et kaitsj

sündmuskohast eemal kummutatud videosalvestiselt nähtuga , on ega sea kahtluse alla kohtu poolt tõendi osas esitatud analüüsi. O.H kaitsja poolt märgitu, et salvestiselt ei nähtu kuidas süüdistatav kannatanut lööb, on kooskõlas kohtu poolt videosalvestiselt nähtu kirjeldusega. Kuid kolleegiumi veendumuse kohaselt nimetatud asjaolu ei

sea kahtluse alla ega lükka ümber kohtu järeldusi, millised on rajatud kohtule esitatud tõendite kogumile ning seejuures ka videosalvestise alusel tuvastatule. Nimelt - , , et hetkel kui süüdistatavad jõuavad treppidel CC le järele ei järgne neile kümnekonna sekundi jooksul ühtegi inimest. Trepimademel, kus kannatanuid rünnati ei saanud olla ühtegi kannatanutele võõ peale süüdistatavate, kes salvestiselt nähtuvalt rast inimest neile järgnesid. Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et vahetult uuritud videosalvestisele antud hinnang on arusaadav, jälgitav ning vastuolud kohtu järelduste pole tuvastatavad, mistõttu pole alust s kaitsja apellatsiooni alusel jaatada te tõendi hindamisel kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 2 mõttes.

15. O.H kaitsja on apellatsioonis leidnud, et kohtuotsus pole seaduslik kuna pole rajatud ühelegi kohtus uuritud tõendile. Kolleegium sellise etteheitega ei saa nõustuda. Kohtuotsuses on analüüsitud ja kõrvutatud kõiki kohtuistungite käigus vahetult uuritud tõendeid aitsja pole viidanud ühelegi tõendile, millist kohtuistungil vahetul . K t ei uuritud, kuid millele kohus on otsuses tuginenud.

16. O.H kaitsja leiab, et süüdistatava ütluste ebausaldusväärseks tunnistamisel on kohus toiminud meelevaldselt. Asjas puuduvad tõendid, mis viitaksid vastuolule O.H ga. poolt kohtuistungil antud ütluste Kolleegium sellise väitega ei nõustu. Nii on kohtuotsuses kajastatuna kohus tuvastanud, et O.H ütlused sellest, et koos kannatanute ja temaga läksid trepist üles veel kuskil 10-12 inimest, on vastuolus videosalvestis Kolleegium, analoogselt maakohtuga hindab elt nähtuga. usaldusväärseteks ka kannatanu ütlused sellest, et kohtueelsel uurimisel ta tundis fotode VV seast ära isiku, kes teda klubis lõi ja kinnitas kohtuistungil, et teda lõi süüdistatav O.H

. Maakohus on piisava selgusega ( otsuse lk 8- , kes aga eitab löömist 9) põhjendanud süüdistatava ütluste vastuolu teiste kogutud ja usaldusväärseks tunnistatud tõenditega , mistõttu jõudis maakohus ka seaduslikult järeldusele, et O.H ütlused sellest, et tema pole süüdistuses inkrimineeritud kuritegu toime pannud ei saa lugeda usaldusväärse , teks. Kolleegium leiab, et maakohtu poolt süüdistatava O.H ütluste hindamisel pole kriminaalmenetlusõiguse rikkumine tuvastatav.

17. Riigikohtu praktikas( vt nt RKKKo 3-1-1-64-16) on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused.

Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi veenvaid argumente esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus analüüsinud kriminaalasjas kogutud tõendite usaldusväärsust ning põhjendanud piisavalt, millistele tõenditele ja miks süüdistatavate süüküsimuse lahendamisel on tuginetud. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et asjaolu, kui apellandid ei nõustu maakohtu poolse tõendite hindamisega ja tõendite analüüsist ning nende hindamisest tehtud järeldustega, ei tähenda, et maakohus oleks tõendeid hinnanud ebapiisavalt, jät tõendite kogumis hindamise nud osa

s põhjendamiskohustuse täitmata ja rikkunud sellega menetlusõiguse norme.

18. O.H kaitsja on leidnud, et kuna kohus on rikkunud tõendite hindamisel menetlusõigust, on see kaasa toonud ka materiaalõiguse ebaõige kohaldamise. Ringkonnakohus ei tuvastada tuvastanud tõendite hindamisel vigu, mis annaks aluse kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist, millega oleks kaasnenud või võinud kaasneda ebaseadusliku kohtuotsuse tegemine ning mis annaks seadusliku aluse maakohtu otsuse tühistamiseks, mistõttu sellel põhjusel pole ka materiaalõiguse ebaõige kohaldamine tuvastatav.

19. T.P kaitsja on apellatsioonis leidnud, et kohus pidi kontrollima kas tegu oli kuritegu ning millise karistusseadustiku paragrahvi, lõike ja punkti järgi tuleb see kvalifitseerida. See nõue on jäänud kohtu poolt täitmata.

Kolleegium nendib, et kuigi maakohtu põhjendus kvalifikatsiooni osas on suhteliselt lühike, ei saa , et puudub. Siinkohal kolleegium osutab, et kohus on ekslikult järeldada see täielikult märkinud T.P on toime pannud KarS § 118 lg 1 p 1 järgi otsuse lk 9, et

kvalifitseeritava kuriteo. Selline eksimus on veana kuna otsuse terviktekstist ja käsitatav trüki ka resolutiivosast on arusaadav, et ühemõtteliselt T.P poolt toimepandud teo kvalifikatsiooniks on KarS § 118 lg 1 p 2 ingkonnakohtul on võimalik selline eksimus . R täpsustamise korras parandada.

T.P teole juriidilise hinnangu andmise osas kolleegium märgib, et KarS § 118 objektiivne koosseis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises. Tegu, millega raske tervisekahjustus tekitatakse, ei ole tähtis, tegemist on suvalise teokirjeldusega koosseisuga. Antud juhul on tõendamist leidnud, et teoks on ühel ko etteheidetavaks rral rusikaga tahtlik näkku löömine. , vasaku silma piirkonna,

KarS § 118 lg 1 p 2 koosseis näeb tagajärjena ette tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb töövõime püsiv kaotus vähemalt 40 protsenti täistöövõimest. T.P-le on esitatud süüdistus selles, et ta lõi kannatanut rusikaga näkku, vastu vasakut silma, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, vasaku silma trauma: silmakoopa keskmise seina murru koos silmamuna läbistava vigastusega, põrutushaava silma ülalaul ja nahaalused verevalumid ning turse silma laugudel. Eelnimetatud vigastused nähtuvad i Põ1 siku ekspertiisiakti nr 17E- st 0098 / t.lk. 82-86), mille kohaselt oli -l tuvastatud muuhulgas vasaku silmakoopa keskmise seina murd koos CC silmamuna läbistava vigastusega. Ek perdi arvamuse kohaselt on tegemist tömbile traumale s iseloomuliku tervisekahjustusega, mis võis olla tekitatud löögist/löökidest kõva tömbi esemega vasaku silma piirkonda. -l esinev tervisekahjustus CC põhjustab pikaajalise tervisehäire kestusega üle 4 kuu. Seega on KarS § 118 lg 1 p 2 ettenähtud objektiivsed tunnused tuvastatud ja tõendamist on leidnud, et T.P le näkku, vastu vasakut silma rusikaga ühel korral poolt - CC löömine põhjustas tagajärjena kannatanule tervisehäire, mis kestab üle 4 kuu.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt raske tervisekahjustuse tahtliku piisab KarS § 118 ettenähtud tekitamise koosseisu realiseerimiseks subjektiivse kriteeriumina sellest, kui toimepanija tahtlus hõlma tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis enamohtliku tagajärje b niisuguse saabumiseni (vt RKKKo asjas nr 1-17-5883/77). Maakohtu otsuses on leitud, et süüdistatav pani teo toime tahtlikult. Samuti on võimalik aru saada, et kohus on leidnud, et ka tagajärje suhtes esineb kaudne tahtlus. Seejuures on kohus aga sellise järelduse sidunud asjaoluga, et kannatanul olid prillid ees ja lüües teda tahtlikult rusikaga näkku teadis, et löök võib purustada prillid ja tekitada täiendavaid vigastusi, nagu silma ta vigastamist, millega möönis raske tervisekahjustuse tekitamist. Kolleegium saa kuna vastavalt isiku ekspertiisaktis sellise argumentatsiooniga nõustuda ei antud arvamusele oli pikaajaline, üle 4 kuu kestev vigastus, vasaku silmakoopa keskmise seina murd koos silmamuna läbistava vigastusega tekitatud löögist kõva tömbi esemega. Seega pole ,

alust pikaajalist tervisehäiret seostada kannatanul ees olnud prillidega. Seega ei saa prillide olemasolu kannatanul ga põhjendada ka tagajärje suhtes tahtluse tuvastamist.

Arutatavas asjas on tõendamist leidnud see, et T.P lõi ühe korra ja kannatanu

CC

jaoks täiesti ootamatult tugevajõuliselt, nii, et kannatanu löögist kukkus, , vasaku silma piirkonda. Silm on üldteadaolevalt õrn elund. Kolleegiumi veendumuse kohaselt lüües kannatanut ootamatult ja tugevasti silma piirkonda, sai , , lähenedes selja tagant süüdistatav aru et ta põhjustab löögipiirkonda KarS § 118 koosseisu subjektiivse , sh silmale vigastusi. tunnusena ei pea süüdistatava tahtlus ulatuma välja tekitatud vigastuse detailideni – tahtlus ei pea hõlmama seda, kuidas ja mis ulatuses löök silma ja selle funktsioone kahjustab. Nii tavapärase elukogemusega ettekujutuse kohaselt silma pihta tehtud löögi tagajärgedest täisealise ettekujutuse kohaselt sai T.P aru, et tema löök põhjustab silmale isiku vigastusi. Konkreetse tekitatud silmakoopa keskmise seina murru koos silmamuna läbistava vigastusega, suhtes käitus ta aga ettevaatamatult hooletuse vormis, sest sellist tagajärge ei näinud ta ette, kuid hoolsuskohustust järgides oleks ta pidanud sellist tagajärge ette nägema.

Kolleegium leiab, et eeltoodud maakohtust erinev järeldus ei too kaasa maakohtu otsuse tühistamist kuna T.P käitumisele antud kvalifikatsioon ei muutu ja maakohtu poolt tema süüdi tunnistamine KarS § 118 lg 1 p 2 järgi on seaduslik.

20. O.H kaitsja leiab, et maakohus on mõistnud süüdistatavale ebaproportsionaalselt pika katseaja. Süüdistatavale tulnuks määrata KarS§ 73 lg s 3 ettenähtud minimaalne katseaeg. -

Ringkonnakohus osutab, et edasikaebemenetluses saab karistuse osas kohtuotsuse tühistamise aluseks olla eelkõige see, kui on tuvastatav selge materiaalrikkumine, või menetlusõiguslik sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise. Kohtukolleegiumi seisukohalt kaitsja poolt viidatud asjaolu, et maakohus on süüdistatavat karistanud kergemaliigilise karistusega ei anna iseenesest alust määrata minimaalses tähtajas katseaega. Samuti ei anna selleks alust inkrimineeritud kuriteokoosseis ega sanktsioon. Arvestades, et KarS § 73 lg 3 lubab määrata katseaja ühest kuni viie aastani, siis 18 kuune katseaeg on alammäära ligilähedane ning kooskõlas nii süü suurusega kui süüdistatava isikuga, kes oma süüd ei tunnista. Kolleegium leiab, et apellatsiooni väited ei anna alust O.H-le määratud katseaja kestuse muutmiseks.

T.P-le mõistetud karistust pole kaitsja eraldi vaidlustanud. Kolleegium märgib, et süüdistatavale mõistetud karistuse ja tema karistusest tingimisi vabastamisel pole maakohtu poolt materiaalõiguse ega menetlusõiguse rikkumine tuvastatav. Süüdistatavale mõistetud karistus ja vangistuse täielikult täitmisele pööramata jätmine on kooskõlas KarS § 56 ettenähtud alustega ja seaduslik ning ringkonnakohtul puudub karistuse muutmiseks alus.

21. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 2; § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus O.H suhtes tehtud Harju Maakohtu 10. aprilli 2019 kohtuotsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. T.P otsuse jätab ringkonnakohus sisuliselt muutmata, täpsustades suhtes tehtud kohtuotsuse põhiosa. Kaitsja apellatsiooni jätab ringkonnakohus rahuldamata.

22. O.H lepinguline kaitsja on taotlenud koguulatuses, so nii maakohtu menetluses 2520.00 eurot kui ka apellatsioonimenetluses 720.00 eurot, kokku summas 3240.00 eurot kaitsekulude hüvitamist. Kolleegium ei mõistnud O.H-d õigeks, seega KrMS § 181 alusel süüdistatavale koguulatuses tamiseks seaduslik alus puudub. menetluskulude hüvi Apellatsioonimenetluses reguleerib

menetluskulude hüvitamist KrMS § 185. O.H suhtes toimunud apellatsioonimenetluse tõi kaasa tema huvides esitatud kaitsja apellatsioon. Ringkonnakohus jättis O.H osas maakohtu otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni kui põhjendamatu rahuldamata. Seega on tema apellatsioonimenetluse tulem KrMS § 337 lg 1 p 1 ettenähtud lahend ja kehtib KrMS § 185 lg s 2 esitatud põhimõte, et - - menetluskulud jäävad selle isiku kanda, kelle huvides oli apellatsioon esitatud. Seega kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamisele ei kuulu. T.P kaitsja ei ole ringkonnakohtule õigusabiga seotud kulude hüvitamise taotlust esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)