1-19-5577/23 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus (Võru kohtumaja)

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. september 2019, Võru

Kriminaalasja number

1-19-5577 (kohtueelse menetluse nr 19261000456)

Kohtunik

Erkki Hirsnik

Kohtuistungi sekretär

Kristel Toots

Kriminaalasi

Robert Nassari süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 120

lg 1 ja § 1573 järgi

Süüdistatav

Robert Nassar.

Isikukood 35606110259; elukoht

xxxxxxxxxx; viibib vahistatuna Võru arestimajas; ametlik

töökoht puudub; xxxxxxxx kodanik; emakeel eesti keel;

xxxxxxx; varem kriminaalkorras karistatud kahel korral,

viimati Tartu Maakohtu 26. aprilli 2018 otsusega KarS §

263 lg 1 p 2 järgi vangistusega üks aasta; tõkend

vahistamine alates 19. juunist 2019

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Terje

Aleksašin

Kaitsja

vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Robert Nassar KarS § 1573 (kehtiv § 1573 lg 1) järgi süüdi ahistavas

jälitamises ja KarS § 120 lg 1 järgi ähvardamises ning karistada teda 10 kuulise

vangistusega.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja arvata

Robert Nassari karistuse kandmise aja algust alates tema vahistamisest, s.o alates 19.

juunist 2019.

3. Robert Nassari suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

4. Seada Robert Nassarile kolmeks aastaks K. R.ale lähenemise keeld, st keelata Robert

Nassaril minna K. R.ale lähemale kui 50 meetrit ning K. R.aga igasugune ühenduse

võtmine.

5. Arvata menetluskulude hulka 761,28 eurot (sh käibemaks) vandeadvokaadi abi Heiki

Kuninga poolt Robert Nassarile kohtumenetluses osutatud riigi õigusabi tasuna, 285,84

eurot R. H.a kohtuistungil osalemisega kaasnenud kulude katteks ja 810 eurone

sundraha. Viidatud 285,84 eurot tuleb riigil tasuda R. H.a arveldusarvele nr xxxxxxxxx

Osuuspankkis. Kõik need menetluskulud, nagu ka kohtueelses menetluses

menetluskulude hulka arvatud 495,84 eurone kaitsjatasu ehk kokku 2352,96 eurot tuleb

mõista välja Robert Nassarilt. Menetluskulud peab Robert Nassar tasuma kuu aja

jooksul alates otsuse jõustumisest kontole, mis on märgitud otsusele lisatud

makseinfolehel. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad

tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku

järgses täitemenetluses.

6. Kannatanu K. R. on esitanud taotluse teavitada teda Robert Nassari ennetähtaegsest

vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale saab kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu

Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, s.t alates 16.

septembrist 2019. Apellatsiooniõigusest võib loobuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja

võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia

kätteandmisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)

§ 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. See tähendab,

et 15 päeva jooksul alates 16. septembrist 2019 tuleb esitada kirjalik määruskaebus Tartu

Maakohtu Võru kohtumajale.

PÕHIOSA

1. Kohus toob kõigepealt välja menetluse senise käigu ja poolte seisukohad, tuvastab seejärel

faktilised asjaolud, annab neile õigusliku hinnangu, mõistab Robert Nassarile karistuse, teeb

siis otsustuse lähenemiskeelu kohta, võtab pärast seda seisukoha menetluskulude osas ja

peatub viimaks kannatanu teavitamisel.

Menetluse käik

2. Lõuna Ringkonnaprokuratuur saatis 8. juulil 2019 Tartu Maakohtusse kriminaalasja Robert

Nassari süüdistuses KarS § 120 lg 1 ja § 1573 järgi.

3. KarS § 120 lg 1 järgi süüdistatakse R. Nassarit kolmel korral K. R.a ähvardamises:

- 24. mail 2019 ütles R. Nassar Põlva maakonnas Leevi külas Kooli 8 asuvas Leevi raamatukogus

raamatukogupidajana töötanud K. R, et tal tekkisid vanglas uued tuttavad, kes kannavad

karistust relvakuritegude eest ja kes tulevad varsti vanglast välja ning siis K. R alles näeb.

Kannatanul oli sellise jutu põhjal alust arvata, et R. Nassari vanglast vabanevad sõbrad võivad

teda füüsiliselt rünnata ning ta tundis hirmu oma elu ja tervise pärast;

- 25. mail 2019 kell 1:55 saatis R. Nassar Põlva maakonnas Räpina vallas Leevi külas Kalda talus

olles oma mobiiltelefonilt (number 53636364) K. R töökoha mobiiltelefoni numbrile

56684525 sõnumi sisuga: „Pühakirjas on kirjas: -kes teise verd valab, selle enda veri saab

valatud; kes teise vastu mõõka tõstab, see ise mõõgaläbi surma saab. Veri nõuab vere hinda.

Robert Suure algustähega.“ K. R tundis seda sõnumit lugedes hirmu, et R. Nassar tahab teda

tappa kättemaksuks 2017. aastal tehtud avalduse eest;

- ka 25. mail 2019 kell 21:26 saatis R. Nassar Kalda talus olles oma mobiiltelefonilt K. R töökoha

mobiiltelefonile sõnumi sisuga: „raibe- see aeg mis sulle anti, on möödas“. K. R tundis sedagi

sõnumit lugedes hirmu, et R. Nassar tahab teda tappa kättemaksuks 2017. aastal tehtud

avalduse eest.

Lisatud on sedagi, et 16. juuni 2017 kohtuotsusega karistati R. Nassarit K. R tapmisega

ähvardamise eest.

Ülal kirjeldatud moel pani R. Nassar toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui oli alust karta ähvarduste

täideviimist.

4. Süüdistuses KarS § 1573 järgi heidetakse R. Nassarile ette seda, et ta tülitas alates 24. maist

2019 kella 13st kuni 25. maini 2019 kella 15ni järjepidevalt Leevi raamatukogus tööl olnud

K. R ja otsis viimasega kontakti, kuigi kannatanu oli R. Nassarile korduvalt öelnud, et ei soovi

temaga eraviisiliselt suhelda ja palus ennast rahule jätta. R. Nassar soovitas K. R tema vastu

kenam olla ning palus teda korduvalt endale naiseks või ka koduabiliseks, avaldades

arvamust, et kannatanust saaks talle hea naine. Samuti saatis R. Nassar K. R 25. mail 2019

kell 14:02 sõnumi sisuga „Kui N ussi tahat, küsü ilostõ. Suur munn“ ning samal päeval kell

23:07 sõnumi sisuga „Suur munn“. Sellise tegevusega häiris R. Nassar oluliselt K. R ja

põhjustas temas hirmutunnet. Nii pani R. Nassar toime KarS § 1573 (alates 1. juulist 2019 §

1573 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isikuga järjepideva kontakti otsimise ja isiku

tahte vastaselt tema eraellu sekkumise, mille tagajärjeks oli teise isiku oluline häirimine ja

temas hirmutunde tekitamine.

5. Prokurör palus R. Nassari KarS § 120 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja karistada teda 8 kuulise

vangistusega. Ka taotles prokurör R. Nassari süüdi tunnistamist KarS § 1573 järgi ja selle eest

5 kuulise vangistuse mõistmist. Liitkaristuseks palus prokurör mõista 10 kuu pikkuse

vangistuse. Viimaks palus prokurör sedagi, et R. Nassarile kohaldataks KrMS § 3101 alusel 3

aastaks K. R lähenemise keeld.

6. Kaitsja palus R. Nassar õigeks mõista, kuivõrd tema teod ei olnud keskmisele inimesele hirmu

tekitamiseks sobivad ja väidetav ahistamine ei olnud piisavalt intensiivne. Kui aga R. Nassar

tunnistadagi süüdi, siis vangistuse peaks mõistma tingimisi ja lähenemiskeeldu seada ei

tohiks, sest see võtaks R. Nassarilt ära võimaluse raamatukogus käia.

7. R. Nassari hinnangul on süüdistused fabritseeritud.

8. Kohus juhtis istungil poolte tähelepanu sellele, et KarS § 1573 pärasteks võib olla tarvis pidada

ka süüdistusaktis kirjeldatud ähvardamisi; KarS § 1573 ja § 120 järgsed teod võivad olla

ideaalkogumis ehk ideaalkonkurentsis.

Faktilised asjaolud

9. Kohus näitab järgnevalt ära, mis juhtus.

10. Kohtu hinnangul leidsid süüdistusaktis kirjeldatud teod aset.

11. Nelja telefonisõnumi saatmist 25. mail 2019 kell 1:55, 14:02, 21:26 ja 23:07 tõendavad K. R

kasutatud telefoni ekraanist tehtud fotod ja K. Rätsepa, R. H.a ja R. Nassari ütlused.

12. Seda, et R. Nassar käis 24. maist 2019 kella 13st kuni 25. maini 2019 kella 15ni mitmel korral

Leevi raamatukogus tööl olnud K. R juures ja soovitas K. R temaga viisakas olla ning palus

teda korduvalt endale naiseks või ka koduabiliseks, kinnitavad kõigepealt K. R ja R. Nassari

enda ütlused. Ka R. Hernits kinnitas, et nägi R. Nassarit 24. mail 2019 raamatukogus K. R

suhtlemas ja kuulis, kuidas R. Nassar ütles K. R, et too peaks talle koduabiliseks tulema. A L

väitis, et R. Nassar oli 24. mail 2019 mitu tundi raamatukogus ja suhtles pikalt K. Ra: rääkis

algul neutraalsetel teemadel, aga seejärel muutus isiklikuks ning kutsus K. R enda juurde koju

koristama. Tuvastada tuleb seegi, et K. R oli juba varem korduvalt palunud R. Nassarit end

rahule jätta ja palus seda ka 24. mail 2019. Nimelt kinnitasid seda nii K. R kui ka R. Nassar

ise. Samuti ütles A. Luiga, et kuulis K. R 24. mail 2019 R. Nassarile ütlevat, et ta ei soovi

temaga isiklikel teemadel vestelda.

13. R. Nassar eitas vaid ühte talle ette heidetavat tegu: seda, mis puudutab K. R väidetavat

ähvardamist oma endiste vanglakaaslastega. Õigemini kirjeldab R. Nassar seda mõneti teisiti

kui K. R (kelle versioon kattub süüdistuses märgituga). Nimelt väitis R. Nassar, et ta ütles K.

Rätsepale järgmist: kui K. R teda meheks ei taha, ütleb ta ühele oma endisele

kambrikaaslasele, kes otsib naist, et K. R on saadaval; K. R küsimusele, mille eest too

kõnealune mees kinni istus, vastas R. Nassar, et relvaga ähvardamise pärast. Kohus usub K. R

ja tuvastab sellise teo, nagu K. R väitel toimus ehk mis on kirjeldatud süüdistuses. Esiteks on

K. R väited loogilised. Teiseks ei ole kannatanul põhjust valetada. Tõsi, teoreetiliselt võib

väita, et K. R soovib seda, et R. Nassar temast eemal oleks ja tahab seetõttu, et süüdistatav

vanglasse satuks. Saab aga eeldada, et K. R intelligentse inimesena mõistaks, et R. Nassarile

heidetakse niikunii ette sedavõrd mitut tegu, et ühe täiendava etteheite välja mõtlemine

vaevalt et midagi muudaks (ehk ilma selleta jääks R. Nassari vabadusse). Kolmandaks tuleb

arvesse võtta, et R. Nassar on K. R korduvalt ähvardanud: juba enne vanglasse sattumist ja

pärast vabanemistki mitu korda (nagu käesolevast otsusest nähtub). Niisiis on kõigiti alust

arvata, et väited endiste vanglakaaslaste kohta esitas R. Nassar niisugusel viisil, nagu K. R

seda ütles.

Õiguslik hinnang

14. R. Nassarile heidetakse ette ähvardamist KarS § 120 järgi ja ahistavat jälitamist KarS § 1573

järgi. Seda tehakse läbi nn reaalkogumi KarS § 63 lg 2 mõttes: leitakse, et mõned teod

kujutavad endast ähvardamist ja teised ahistavat jälitamist. Kohtu hinnangul ei ole selline

range eristamine ähvardamise ja ahistava jälitamise vahel praegusel juhul võimalik ning seda

järgmistel põhjustel.

15. Ähvardamine KarS § 120 mõttes on tugevasti seotud hirmuga: ohvril tekib (objektiivselt

mõistetav) hirm, et ähvardaja teeb tulevikus midagi sellist, mille tagajärjel saab kahjustada

mõni tema oluline õigushüve. Hirm võib mängida olulist rolli ka ahistava jälitamise juures

KarS § 1573 tähenduses. Nimelt peab potentsiaalse ahistamistegevuse eesmärk või tagajärg

olema kannatanu oluline häirimine, kusjuures see häirimine võib väljenduda seaduses

otsesõnu ja esimesena välja toodu kohaselt ka hirmutamises. Seepärast on paratamatult

võimalik, et mingi tegu vastab nii KarS § 120 kui ka § 1573 koosseisule (seda mööndakse ka

KarS § 1573 kehtestamise seletuskirjas: ahistav jälitamine võib olla osaliselt kaetud

ähvardamise koosseisuga (lk 11)). Niisiis tuleb otsustada, kuidas sellises olukorras käituda.

Kohtu hinnangul tuleb kõne alla kaks võimalust: üks koosseis neeldub teises või on tegemist

ideaalkonkurentsiga KarS § 63 lg 1 mõttes. Neeldumine tuleb kõne alla siis, kui ühe koosseisu

ebaõigus hõlmab teise koosseisu ebaõigust (Sootak – KarS. Kommentaar. 4. trükk, § 63/7).

Seega on teoreetiliselt võimalik nii see, et KarS § 120 neeldub KarS §-s 1573 kui ka see, et

KarS § 1573 neeldub KarS §-s 120. Vastasel juhul ehk siis, kui ühe koosseisu ebaõigus teise

oma ei hõlma, on tegu ideaalkogumiga.

16. On selge, et KarS § 120 järgse ähvardamise võib toime panna nii, et KarS § 1573 järgset

ahistamist ei toimu: nt pannakse toime ühekordne ähvardamine ja korduvast või järjepidevast

eraellu sekkumisest rääkida ei saa. Samamoodi on ilmselt selge, et ka KarS § 1573 võib

sooritada ilma KarS § 120 toime panemata: seda nt siis, kui ei leia aset kannatanu

hirmutamist, vaid muu oluline häirimine (nt alandamine). Eelöeldu kõneleb ideaalkogumi

kasuks: koosseisud hõlmavad erinevat ebaõigussisu. Siiski võiks väita, et kui hirmutamine

KarS § 1573 mõttes tähendab alati KarS § 120 pärase teo toime panemist, neeldub KarS § 120

erinormiks olevas KarS §-s 1573: täidetakse KarS § 120 koosseis ja sellele lisandub veel

tõsiasi, et korduvalt või järjepidevalt sekkutakse ohvri eraellu. Sellega siiski nõus olla ei saa.

Esiteks tekib küsimus, miks näeb väidetav erinorm ette samasuguse sanktsiooni, nagu

potentsiaalne üldnorm: loogiline oleks, et erinorm sätestab üldnormist rangema karistuse.

Teiseks aga ei ole kohtu hinnangul põhjust öelda, et hirmutamine KarS § 1573 tähenduses

eeldab igal juhul KarS § 120 pärase teo toime panemist. Tuleb pidada silmas seda, et

hirmutamine on vaid üks näide üldmõisteks olevast „olulisest häirimisest“. Oluliselt häirida

võib inimest ka selline hirmutamine, mis ei vasta KarS § 120 koosseisule: nt lubadus lõhkuda

ära kannatanu kodu aknad, jalgratas või tappa kannatanu lemmikloom (ehk tekitada kahju,

mis ei ületa KarS § 121 p-s 1 4000 euro juurde paika pandud olulisuse lävendit) või panna

kannatanu kuhugi kinni või meelitada endaga kuhugi kannatanu jaoks mitte teada kohta

kannatanu laps (ehk viide sellisele isikuvastasele käitumisele, mida ei saa pidada tapmiseks

või tervisekahjustuse tekitamiseks). Niisiis saab käesolevas lõigus välja toodu põhjal öelda, et

ehkki KarS § 120 ja KarS § 1573 on osaliselt kattuvad, hõlmavad nad siiski erinevat

ebaõigust, mistõttu ei saa öelda, et üks koosseis neeldub teises.

17. Kaudselt saab väitele, et KarS §-d 120 ja 1573 moodustavad ideaalkogumi, KarS § 1573

lugedes tuge ka sellest, et seadusandja pidas vajalikuks välistada KarS § 1573 kohaldamisel

KarS § 137 (eraviisiline jälitustegevus), mitte aga KarS § 120.

18. Niisiis tuleb juhul, kui tegu vastab nii KarS § 120 kui ka KarS § 1573 koosseisule, mõista isik

KarS § 63 lg 1 alusel süüdi nii ühes kui teises kuriteos; neeldumist ei toimu.

19. Järgnevalt tuleb analüüsida, kas R. Nassarile ette heidetavaid tegusid saab pidada

ähvardamiseks KarS § 120 mõttes ja ahistavaks jälitamiseks KarS § 1573 tähenduses.

20. Kohus alustab tegudest, mida heidetakse R. Nassarile ette KarS § 120 lg 1 alusel: oma

vanglakaaslastest rääkimisest ja verd ning mõõka puudutava ja aja täis saamisest kõneleva

sõnumi saatmisest. Tapmise või tervisekahjustusega ähvardamine ei nõua loomulikult seda, et

teo toimepanija kasutaks seaduses toodud sõnastust ehk ütleks „Ma tapan su ära!“ või „Ma

tekitan sulle tervisekahjustuse!“. Kõne alla tuleb ka teo muul (sh konkludentsel) moel toime

panemine: nt kasutades kõnekeelt (nt öeldes „Ma löön su mättasse!“ või „Ma annan sulle

vastu lõugu!“) või kehakeelt (nt suunates kellegi poole noa või püstoli). Oluline on aga see, et

kannatanul tekib uskumus, et ähvardaja teeb oma lubaduse teoks ja see uskumus peab paistma

reaalne ka n-ö keskmisele mõistlikule inimesele (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus

(RKKKo) nr 3-1-1-59-11, p 9.2).

21. Väide, et R. Nassari vanglakaaslased otsivad K. R üles ja too siis alles näeb, tekitas K. R

hirmu. Samamoodi tekitasid kannatanus hirmu kaks sõnumit: see, mis puudutas verd ja

mõõka ning see, mis rääkis antud aja täis saamisest. Täpsemalt tekkis K. Rätsepal kartus, et R.

Nassar võib talle ise kallale tulla või ta suisa ära tappa või lasta seda teha kellelgi teisel. Seda

kinnitas K. Rätsep ise ja pole põhjust eeldada, et ta oleks valetanud. Et tegelikult midagi

sellist ei juhtunud, tekkinud hirmutunnet ei väära.

22. KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo-põhimõtte alusel tuleb öelda, et R. Nassaril ei

olnud soovi K. R tappa või isegi talle kallale minna (või lasta seda teha kellelegi teisel) (nagu

K. R seda uskus: vt käesoleva otsuse eelmist punkti). Küll aga mõistis R. Nassar, et oma

vanglakaaslastest rääkimine ja verd ning mõõka puudutava ja aja täis saamisest kõneleva

sõnumi saatmine tekitas K. R oma tervise või elu pärast hirmu. Need teod pani R. Nassar

toime vihasena: K. R oli talle (jälle) „ei“ öelnud. Seepärast soovis ta naist kättemakuks

hirmutada. Puudub igasugune alus arvata, et R. Nassari teod tingisid sellised motiivid, millele

viitas kaitsja. Oma vanglakaaslastest rääkimise puhul viitab hirmutamissoovile selgelt

lubadus, et küll K. R „näeb“. Sõnum verest ja mõõgast on selgelt hirmutava sisuga. Kaitsja

ega R. Nassar ei pakkunud selle kohta välja ka mingit loogilisena näivat kaitseversiooni.

Nimelt pole loogiline ei väide, et R. Nassar soovis sõnumiga öelda, et „ära tee teistele seda,

mida sa ei taha, et sulle tehtaks“ ega ka viide sellele, et K. R pole kellegi verd valanud

(viimasega vist üritati väita, justkui ei olekski K. R silmas peetud). Niisiis soovis R. Nassar

vere valamisest ja mõõga tõstmisest kirjutades K. R hirmutada. Sama tuleb öelda sõnumi

kohta, milles märgiti, et K. R antud aeg on möödas: sellel ei ole muud loogilist selgitust, kui

K. R hirmutamine. Tõsiselt võetavaks ei saa pidada väidet, et R. Nassar soovis K. R seeläbi

teada anda, et ta viimast enam kosida ei soovi. Niisiis oli R. Nassaril kõigi nende kolme teo

toime panemise ajal soov K. R hirmutada ja sellise soovi põhjal saabki öelda, et R. Nassar

mõistis, et naine hakkab kartma.

23. K. R tekkinud hirm oli ka igati reaalne n-ö kõrvalseisja silmis. Esiteks tuleb sellega seoses

märkida, et R. Nassar oli mees, K. R aga naine ehk R. Nassar oli füüsiliselt K. R tugevam.

Teiseks oli R. Nassar oma tegusid toime pannes vihane; vahetu kõnelemise ajal oli seda aru

saada R. Nassari hääletoonist, kehahoiakust ja öeldu sisust, sõnumite puhul vaid nende sisust.

Kolmandaks oli R. Nassar K. R varemgi ähvardanud ja selle eest suisa vanglas olnud. R.

Nassar oli neist asjaoludest teadlik ehk tema tahtlus kattis ka nõude, et ähvardamine peab

näima reaalne kõrvalseisja jaoks. Ähvardamiseks ei saa pidada hoiatamist: kellelegi selle

ütlemist, et tulevikus juhtub midagi sellist, mille üle pole hoiatajal mingit mõju (nt kavatseb

keegi kolmas hoiatatavale midagi teha). Oma vanglakaaslastest kõnelemine ei olnud pelk

hoiatamine, vaid ähvardamine: R. Nassar andis K. R mõista, et see, kas ja mida tema

vanglakaaslased K. R teevad, sõltub temast. Sellest sai aru ka R. Nassar ise.

24. Eeltoodu tähendab, et R. Nassar täitis KarS § 120 lg 1 koosseisu. Õigusvastasust ega süüd

välistavaid asjaolusid ei esine. Seega tuleb R. Nassar KarS § 120 lg 1 järgi süüdi tunnistada.

25. Järgnevalt vaeb kohus, kas R. Nassar tuleb süüdi mõista ka KarS § 1573 järgi. Seda tehes ei

piirdu kohus aga pelgalt nende tegudega, mida R. Nassarile arvati KarS § 1573 järgi süüks

süüdistuses. Tulenevalt käesoleva otsuse p-des 14–18 öeldust analüüsib kohus sedagi, kas

KarS § 1573 alla tuleb paigutada ka ähvardamiseks olnud kolm tegu.

26. Kohtu hinnangul on KarS § 1573 sõnastatud küllaltki umbmääraselt. Kasutatakse mõisteid,

mille alla võib puhtgrammatiliselt paigutada väga palju käitumisviise. Seetõttu esineb oht, et

karistatavaks osutub peaaegu igasugune suhtlemine, mis suhtluspartnerile ebameeldiv tundub

(teda „oluliselt häirib“). See aga oleks ilmselgelt (ka põhiseaduslik) probleem, sest mõningast

soovimatut tähelepanu teiste poolt tuleb taluda: vastasel juhul ei saakski ühiskond toimida.

Seetõttu tuleb KarS § 1573 tõlgendada restriktiivselt: see peab hõlmama vaid piisavalt

intensiivsed n-ö tähelepanuavaldused ehk sellised, mida tõesti saab pidada ahistamiseks (vt

normi pealkirja).

27. KarS § 1573 koosseisutegu on teise isikuga kontakti otsimine, tema jälgimine või muul viisil

tema tahte vastaselt tema eraellu sekkumine. Niisiis on üldmõiste eraellu sekkumine, mille

avaldumisvormiks võib olla muu hulgas kontakti otsimine või jälgimine. Nii formuleeritud

koosseisutegu nõuab kohtu hinnangul (muu hulgas tulenevalt käesoleva otsuse eelmises

punktis märgitust) seda, et toimija käitumine on suunatud ohvri vastu just tulenevalt viimase

persoonist, mitte aga juhuslikult või tingituna konkreetsest situatsioonist (ehk sekkutakse

ohvri eraellu). Ka KarS § 1573 kehtestamise seletuskirjas viidatakse sellele, et mõeldud on

otseselt ohvrile suunatud käitumist, kusjuures toimija võib suunata oma käitumise ohvrile ka

mõne tolle ümbruskonda kuuluva isiku kaudu (lk 11). Niisiis ei saa koosseisu täitvaks teoks

pidada nt kontakti otsimist iseenesest – isegi kui see leiab aset korduvalt. Sellise juhtumiga

oleks tegemist nt siis, kui mõni väga aktiivne kaubanduskeskuses tegutsev müügiagent

läheneb (mitmel päeval) müümissooviga üht seda keskust pidevalt külastavale kliendile või

kui kaupluse turvatöötaja ütleb (mitmel päeval) pidevalt kaupluses käivale tuntud poevargale,

et too peaks kauplusest lahkuma. Nimelt ei saaks öelda, et müügiagendi või turvatöötaja teod

on tingitud konkreetsest isikust: müügiagent otsis kontakti juhusliku inimesega, turvatöötaja

teo aga tingis tõsiasi, et poevaras tuli tema vastutusalas olevasse poodi. Samamoodi ei tähenda

automaatselt eraellu sekkumisest kellegi ähvardamine – ka siis, kui see on korduv (nt kui üks

inimene langeb teise isiku kahe ähvarduse ohvriks juhuslikult, olles n-ö valel ajal vales kohas,

mitte aga tulenevalt oma isikust).

28. Praeguse asja jaoks tähendab ülal öeldu järgmist. Kõiki R. Nassarile ette heidetavaid tegusid

saab pidada kontakti otsimiseks K. R: nii K. R nelja sõnumi saatmist, naisele oma

vanglakaaslastest kõnelemist kui ka kannatanu oma naiseks ja koduabiliseks palumist. Ükski

neist tegudest ei „tabanud“ K. R juhuslikult. Ka ei saa öelda, et mõne teo oleks tinginud mingi

K. R poolne tegu (mis oleks K. Rätsepa isiku R. Nassari jaoks sekundaarseks muutnud). R.

Nassar pani kõik oma teod toime just seepärast, et tegemist oli K. R ehk sekkus viimase

eraellu KarS § 1573 lg 1 mõttes.

29. Potentsiaalne ahistamine peab toimuma korduvalt või järjepidevalt. Korduvaks peetakse Eesti

karistusõigusdogmaatika kohaselt teo toimepanemist vähemalt kahel korral. Praegu sekkus R.

Nassar K. R eraellu mitmeid kordi ehk tegi seda korduvalt KarS § 1573 tähenduses.

30. Koosseisupärane on vaid selline korduv eraellu sekkumine, mis on ohvri tahte vastane. Praegu

ei soovinudki K. R R. Nassariga oma eraelulistel teemadel lävida ehk R. Nassari teod olid K.

R tahte vastased.

31. Koosseisuteo eesmärk või tagajärg peab olema teise isiku hirmutamine, alandamine või muul

viisil oluliselt häirimine.

32. Karistusnormi selle osa analüüsi alustab kohus formuleeringust „eesmärk või tagajärg“. See

konstruktsioon paistab eesti õiguskeelt ja -dogmaatikat silmas pidades kummaline. Näib, et

tegemist on toortõlkega nn Istanbuli konventsioonist (sellist formuleeringut kasutatakse

muudeski rahvusvahelistes konventsioonides), mille alusel KarS § 1573 loodi (vt

konventsiooni art-d 39 ja 40). KarS § 1573 kehtestamise seletuskirjas märgitakse selle

konstruktsiooni selgituseks, et teo toimepanija eesmärk võib olla kannatanut hirmutada, aga

kannatanu tugeva isiksusena hirmu ei tunne; vastupidisel juhul võib teo toimepanija eesmärk

olla nalja teha, aga kannatanu ei mõista tegu mitte naljana, vaid tunneb hirmu (lk 12). Selline

esimese näitena välja toodud ebaõnnestunud hirmutamine oleks karistatav ka siis, kui normis

kõneldaks üksnes tagajärjest. Nimelt tuleks sellisel juhul kohaldada süüteokatse instituuti: kui

n-ö loodetud hirmu ei teki, järgneks vastutus hirmu ehk normis nimetatud tagajärje tekitamise

(kõlbmatu) katse eest. Lõppeks on ju katse kõigi kuritegude puhul karistatav: vt KarS §-d 25

ja 251. Niisiis ei saavutatud sõna „eesmärk“ normi lisamisega mitte seda, et mingi tegu

muudeti karistatavaks, vaid KarS § 1573 muudeti osaliselt abstraktseks ohudeliktiks: et kellegi

hirmutamine võib tõepoolest ohvril hirmu nahka ajada, tuleb ka ebaõnnestunud hirmutamist

pidada lõpule viidud ahistamiseks1. Samas aga ei pruugi äsja viidatud seletuskirjas teise

näitena välja toodud ebaõnnestunud naljategemine sugugi karistatav olla: kui n-ö halva nalja

tegija vähemasti ei pea võimalikuks ega mööna (KarS § 16 lg 4), et tema nali kannatanule

hirmutav on, ei saa kõneleda kaudsest tahtlusest hirmutamise osas (saati siis sellisest

eesmärgist).

33. Nagu käesoleva otsuse p-s 15 juba viidatud, on eesmärgiks või tagajärjeks olevate nähtuste

puhul üldmõisteks oluline häirimine. Kuivõrd häirimine peab olema oluline, ei saa koosseisu

täitvaks pidada pelga ebamugavustunde tekitamist: silmas peetakse märksa intensiivsemaid

eesmärke või tagajärgi. Sarnaselt ähvardamisega on ka KarS § 1573 puhul tagajärjest kõneldes

vaja arvesse võtta seda, et ainumäärav ei saa olla ohvri arusaam. Inimesed on erinevad ja

mõni võib enda tunda oluliselt häirituna ka teistele võrdlemisi kahjutuna näivast käitumisest.

Seepärast tuleb analüüsida sedagi, kas potentsiaalne ahistamine paistab oluliselt häiriv ka n-ö

keskmisele kõrvalseisjale.

34. Näitlikustava loeteluna on seadusandja olulise häirimise vormidena välja toonud hirmutamise

ja alandamise. Neidki näiteid analüüsides tuleb lähtuda sellest, et tarvilik on piisav

intensiivsus: koosseisu saab täita üksnes oluline hirmutamine või alandamine. KarS § 120 lg 1

pärast eraellu sekkumist tuleb vähemasti üldjuhul (kui mitte alati) pidada piisavalt oluliseks.

Seetõttu tuleb öelda, et R. Nassari kolm KarS § 120 lg 1 pärast ähvardamiseks olevat ja KarS

§ 1573 tähenduses eraellu sekkumisena hinnatavat (vt käesoleva otsuse p 28) tegu kujutavad

endast K. R olulist hirmutamist ehk olulist häirimist. Oluliselt häirivaks peab kohtu hinnangul

pidama ka vulgaarsete sõnumite saatmist. Kõigepealt: K. R selgitas, et need sõnumid olid

tema jaoks väga häirivad. Samuti saab neid pidada oluliselt häirivateks n-ö neutraalse

kõrvaltvaataja pilgu läbi. Nende sõnumitega andis R. Nassar K. R mõista, et too peaks temaga

seksuaalvahekorda astuma. Seksuaalakt on intiimne toiming ja juba seetõttu mõjub seksima

hakkamise ettepaneku tegemine intensiivselt. Täiendavalt tuleb tähele panna juhtunu

konteksti: R. Nassar oli sisuliselt vahetult enne nende sõnumite saatmist K. R mitu korda

ähvardanud ja lisaks oli R. Nassar võrdlemisi hiljuti vabanenud vanglast, kuhu ta oli sattunud

K. R ähvardamise pärast. Suuresti samasugustel põhjustel tuleb pidada oluliselt häirivaks ka

R. Nassari ettepanekuid K. R talle naiseks ja koduabiliseks tulemiseks: K. Rätsepale olid need

ettepanekud väga ebameeldivad ja pidades silmas nende ettepankute väga isiklikku sisu, R.

Nassari ähvardusi ja vulgaarseid sõnumeid, on see ka kõrvaltvaataja jaoks mõistetav.

35. Eelöeldu tähendab, et R. Nassar täitis KarS § 1573 lg 1 objektiivse koosseisu.

1 Küll oleks sõnal „eesmärk“ n-ö karistamisalust loov tähendus siis, kui ahistava jälitamise pelk katse karistatav

ei oleks. Nagu öeldud, on Eesti õiguses karistatav iga kuriteo katse. Paljudes riikides see aga nii ei ole. Seetõttu

oleks niisuguses õiguskorras „eesmärgist“ kõnelemine sisuliselt põhjendatud, aga Eesti õiguses näib see

üleliigne. Sätte oleks saanud niisiis sõnastada ka nii: „[…] kui selle tagajärg on teise isiku […]“ või veelgi

parem: „[…] kui sellega hirmutatakse, alandatakse või häiritakse teist isikut, kui puudub […]“.

36. Kohtu hinnangul realiseeris R. Nassar ka karistusnormi subjektiivse koosseisu. R. Nassar

suunas oma teod K. R just tulenevalt viimase isikust ehk mõistis neid asjaolusid, mis annavad

aluse kõneleda juriidilises mõttes K. R eraellu sekkumisest. Ka mõistis ta, et tema teod olid K.

Rätsepa tahte vastased. Tõsi, R. Nassar ütles kohtuistungil, et naisterahva „ei“ tähendab

„jaad“. Kui R. Nassar oleks tõesti lähtunud sellest, et K. R tegelikult tema lähenemiskatseid

soovib, ei saaks tahtlust selle koosseisuelemendi osas jaatada. Nii aga ei olnud. R. Nassar ei

eeldanud seda, et tema lähenemiskatsed olid K. R meeldivad. Ta lähtus hoopiski sellest, et kui

ta naisele järjekindlalt peale käib, annab too viimaks järgi, sest näeb, et tal pääsu ei ole.

Selline arusaam aga annab aluse öelda, et R. Nassaril oli tahtlus selles osas, et K. R ei soovi

temaga eraelulistel teemadel suhelda. Samuti sai R. Nassar aru, et tema teod K. R oluliselt

häirivad. Ähvardamiste puhul piisab viitest sellele, et R. Nassaril oli tahtlus KarS § 120 lg 1

osas. Vulgaarseid sõnumeid saates sai R. Nassar aru kõigist objektiivse koosseisu analüüsi

juures välja toodud asjaoludest: R. Nassar mõistis, et sõnumite sisu oli väga intiimne ja oli

teadlik nende tegude toime panemisest, mida tuleb õiguslikus mõttes pidada ähvardamiseks.

Nii oli ka abiellumise ja koduabiliseks tulemise ettepanekute tegemisega: R. Nassar sai aru, et

need ettepanekud on väga isiklikku laadi ja tal oli hästi teada, et ta oli pannud toime need

teod, mis on juriidiliselt hinnatavad ähvardamise ja ahistamisena.

37. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid pole. Seega tuleb R. Nassar KarS § 1573

(kehtiv KarS § 1573 lg 1) järgi süüdi tunnistada.

Karistus

38. Vastavalt KarS § 120 lg 1 ja § 1573 sanktsioonidele ja KarS § 63 lg-le 1 tuleb R. Nassarit

karistada rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Rahaline karistus kõne alla ei

tule. Esiteks on R. Nassari varaline seisund kehv: tööl ta ei käi, vaid viibib vahi all. Teiseks

välistab rahalise karistuse R. Nassari süü suurus (vt käesoleva otsuse järgmist punkti).

39. Mitmed asjaolud viitavad sellele, et R. Nassari süü on suur. Esiteks ei pannud süüdistatav

toime mitte üht kuritegu, vaid kaks: ahistava jälitamise ja ähvardamise. R. Nassar ei piirdunud

ühe ähvardamisega, vaid pani toime kolm tegu. Ahistavaks jälitamiseks tuleb praegu lugeda

märksa enam tegusid, kui selleks kuriteoks minimaalselt tarvilik (kaks). Kuritegude ebaõigust

suurendab see, et R. Nassar on varemgi K. R suhtes sarnaselt käitunud: ta on K. R

ähvardanud. Ka ei saa jätta tähelepanuta, et selle ähvardamise eest vabanes R. Nassar vanglast

vaid paar nädalat enne käesoleva menetluse esemeks olevate kuritegude sooritamist. Päris

maksimaalset karistust R. Nassarile siiski mõista ei saa. Nimelt saab isikut ähvardada ja

ahistada hirmutavamal moel, kui seda tegi R. Nassar ja veelgi enamatel kordadel, kui see

praegu juhtus. Seetõttu tuleb R. Nassarit karistada 10 kuulise vangistusega.

40. Kohtu hinnangul ei ole võimalik jätta seda vangistust tingimisi täitmisele pööramata. Seda ei

võimalda eeskätt R. Nassari isik, täpsemalt R. Nassarist lähtuv uute kuritegude oht. Nimelt on

see oht väga suur: R. Nassar oli K. R juba varem ähvardanud ja nüüd sekkus R. Nassar K.

Rätsepa eraellu (sh ähvardamise teel) väga mitmel korral. Isegi R. Nassari sõnad (rääkimata

äsja käsitletud tegudest) ei anna alust loota, et uusi kuritegusid aset ei leia: R. Nassar lähtub

suuresti sellest, et ta midagi valesti teinud ei ole. Seega võib ta soovida tehtut korrata.

41. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb R. Nassari vangistuse kandmise aja alguseks lugeda 19. juuni

2019, mil R. Nassar vahi alla võeti.

42. R. Nassari suhtes kohaldatud vahistamine tuleb vastavalt KrMS § 313 lg 1 p-le 8 ja § 306 lg 1

p-le 9 jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata ja otsuse jõustumisel tühistada.

Lähenemiskeeld

43. K. R on taotlenud R. Nassarile talle lähenemise keelu seadmist. See taotlus on vaja rahuldada.

44. Lähenemiskeelu seadmine eeldab KrMS § 3101 lg 1 kohaselt kõigepealt kannatanu taotlust.

Nagu äsja märgitud, on selline taotlus esitatud.

45. KrMS § 3101 lg-st 1 tulenevalt saab lähenemiskeelu seada isikuvastase kuriteo puhul. KarS §

1573 ei kuulu küll karistusseadustiku 9. peatükki, mis on pealkirjastatud kui „isikuvastased

kuriteod“, ent kuivõrd ahistav jälitamine ründab inimese eneseteostusvabadust ja

enesemääramisõigust, tuleb sedagi normi pidada KrMS § 3101 tähenduses isikuvastaseks

kuriteoks (nii seoses ajutise lähenemiskeeluga: RKKKm 1-18-9343/20).

46. Eelöeldu tähendab, et lähenemiskeelu seadmise eeldused on täidetud ja kohus selle keelu

seabki. Täpsemalt keelab kohus R. Nassaril minna K. R lähemale kui 50 meetrit. Samuti ei

tohi R. Nassar kuidagi K. R ühendust võtta: ei otsesõnu ega ka abivahendite (nt telefoni,

arvuti või kirja) vahendusel. Kohtu hinnangul ei väära sellist keeldu ka tõsiasi, et kuivõrd K.

R töötab Leevi raamatukogus, muutub R. Nassaril selle raamatukogu külastamine keeruliseks.

Mõnikord võiks mõne sarnase piirangu seadmine eksida võlaõigusseaduse § 1055 lg-s 2

sätestatud proportsionaalsuspõhimõtte vastu (vt selle põhimõtte kohta ka RKKKo 3-1-1-59-

10, p 7.2). Praegu see nii ei ole: kasvõi juba seetõttu, et R. Nassaril on võimalik külastada

Veriora raamatukogu ja seda on ta ka juba teinud. Proportsionaalsuspõhimõtte rikkumist ei saa

tuletada tõsiasjast, et Veriora raamatukogu asub Leevi omast märksa kaugemal. Esiteks saab

R. Nassar kasutada (tasuta) ühistransporti. Teiseks ei saa kuidagi ära unustada, mis üldse

lähenemiskeelu seadmise tingib: R. Nassari korduvad kaalukad K. Rä õigushüvede

rikkumised, mille kordumist on karta ka edaspidi (vt käesoleva otsuse p 40).

47. Pidades silmas rikkumiste hulka ja R. Nassari varasemat K. R ähvardamist, on kohtu

hinnangul paslik seada lähenemiskeeld kolmeks aastaks. Kohtulahendite jõustumise üldise

loogika kohaselt (vt KrMS § 408) peaks lähenemiskeeld jõustuma käesoleva otsuse

jõustumisel. Samas on kohtupraktikas reaalse vangistusega karistatava inimese puhul

määratud lähenemiskeelu alguseks ka süüdlase vanglast vabanemise päev (vt RKKKo 3-1-1-

45-13, p 2). Vähemalt praegu selliselt talitada ei saa. Esiteks olgu veel kord viidatud sellele, et

seadus näib lähtuvat sellest, et lähenemiskeeld hakkab kehtima otsuse jõustumisel. Teiseks

tuleb pidada meeles, et kohus keelab R. Nassaril ka K. R igasuguse ühenduse võtmise. Et

ühenduse võtmine on mõeldav vanglastki, oleks eelviidatud moel talitamise korral R. Nassaril

vanglas viibides võimalik K. R ühendust võtta. Ka tulevad kõne alla vanglast väljasõidud,

mille kestel saaks R. Nassar K. R juurde minna. Seepärast hakkab lähenemiskeeld kehtima

otsuse jõustumisel.

Menetluskulud

48. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt peab kohus otsustama, millised on kriminaalmenetluse kulud

ja kelle kanda need jäävad. Seda normi tuleb siiski lugeda koostoimes KrMS § 189 lg-ga 1:

kohtueelses menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine uurimisasutuse

või prokuratuuri määrusega. Viimasena viidatud norm tähendab seda, et kohtueelses

menetluses otsustab selle, kas mingi rahasumma on kriminaalmenetluse kulu, uurimisasutus

või prokuratuur. See omakorda tähendab, et kohus saab niisuguste kulude osas otsustada

KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaldades üksnes seda, kelle kanda need jäävad.

49. Kohtueelses menetluses on menetluskulude hulka arvatud 495,84 eurot (sh käibemaks)

kaitsjatasuna (314,40 eurot vandeadvokaadi abi Heiki Kuninga ja 181,44 eurot

vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt R. Nassarile osutatud õigusabi eest).

50. Tunnistaja R. H esitas taotluse hüvitada talle 285,84 eurot, mis kulus seoses kohtuistungil

käimisega. See summa koosneb esiteks kaotatud töötasust: R. H jäi ilma ühe päeva töötasust,

s.o 98,48 eurost. Transpordile kulus kokku 132,36 eurot (laevapilet Helsingi-Tallinn 57 eurot,

rongipilet Tallinn-Tartu 9,18 eurot, rongipilet Tartu-Tallinn 9,18 eurot, laevapilet Tallinn-

Helsingi 57 eurot). Ööbimisele maksis R. Hernits 55 eurot. Tuginevalt KrMS § 178 lg 1 p-

dele 1 ja 3, § 178 lg-le 5 ja Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005 määruse nr 322 § 2 lg-le 1

ning § 3 lg-le 2 tuleb taotlus rahuldada. Niisiis tuleb taotletud 285,84 eurot R. H välja mõista

ja arvata KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel menetluskulude hulka. See summa on riigil vaja maksta

R. H arveldusarvele nr XXXXXXXXXX Osuuspankkis.

51. Kohtumenetluses esitas H. Kuningas taotluse 761,28 euro (sh käibemaks) menetluskulude

hulka arvamiseks. See taotlus on põhjendatud ja taotletud summa tuleb arvata KrMS § 175 lg

1 p 4 ja Justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava

tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ alusel menetluskulude

hulka.

52. Viimaks kuulub menetluskulu hulka ka sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi

Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt 810 eurot.

53. Niisiis on menetluskulud kokku 2352,96 eurot. KrMS § 180 lg 1 ls 1 kohaselt tuleb need välja

mõista R. Nassarilt. Tasuma peab R. Nassar need kulud kuu aja jooksul otsuse jõustumisest

arvates (vt KrMS § 423 ja § 417 lg 2).

Kannatanu teavitamine

54. Et K. R avaldas KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel soovi, et teda teavitataks R. Nassari

ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, tuleb see soov

vastavalt KrMS § 313 lg 1 p-le 101 käesoleva otsuse resolutsioonis ära märkida.

/alla kirjutatud digitaalselt/