4-19-3617/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-3617

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. september 2019,Tallinn Väärteoasja number 4-19-3617 (2302,18,007974) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi L od iiklusseaduse § 201 lg 1 ja § 205 ettenähtud väärte Menetlusalune isik S.T, ik: XXX, elukoht:

ччч

Kohtuvälise menetleja esindaja

Triinu Riigor, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp RESOLUTSIOON

1. S.T LS

süüdi tunnistada § 201 lg 1 ja § 205 ettenähtud väärtegude toimepanemises ning mõista KarS § 63 lg 1 alusel LS § 2 järgi karistuseks temale 01 lg 1 arest 15 (viisteist . ) päeva

2. 15

Mõistetud arest päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa.

3. Aresti kandmisele tuleb asuda vahetult peale Harju Maakohtu 28.02.2019. a kohtuotsusega

kriminaalasjas nr 1-19-1718 e mõistetud vangistus ära kandmist või karistuse kandmiselt

ennetähtaegse KarS § 8 t vabastamist, olenevalt kumb asjaolu saabub enne. 2 lg 1 p 3

kohaselt otsust ei asuta täitma kui otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest.

4. Asitõend: CD plaat, mis asub väärteotoimiku tagakaanel, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteotoimikusse. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib

kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on

ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 16.09.2019. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

06.06.2019 AB1264576 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 01.08.2018 kell 07:54 Tallinnas Ahtri tn 6b juhtis S.T mootorsõidukit

omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Juhtis mootorsõidukit, millele olid paigaldatud sellele sõidukile mittekuuluvad riiklikud registreerimismärgid xxx. Eeltoodud tegevusega 90 lg 1 p 1 pani menetlusalune isik rikkus LS § ja § 76 lg 1 sätestatud keeldusid ja toime

d. § 201 lg 1 ja § 205 ettenähtud väärteo

Videosilla vahendusel toimunud kohtuistungil

selgitas, et menetlusalune isik väärteoprotokollis märgitud süüdistus on arusaadav, kuid süüdi ennast ei tunnista. 02.08.2018 juhtis sõidukit kui peeti kinni, kuid vahistati siis kui mootor oli seiskunud ja oli lihtsalt autos. Vahistamine oli Linnahalli juures Circle-K juures. Sõiduk oli ärandatud, sai tema valdusesse,

kriminaalasjas nr 1-18- . 8511 märgitud. 01.08.2018 sõidukit ei juhtinud, juhtis tuttav A Perekonnanime ei tea, teab tema sõiduki registreerimisnumbrit xxx Ford Mondeo. Palus temal juhtida, tal on vastava sõiduki luba. Tema juhtis, tanklas vahetasid kohad. Mis temal endal või A seljas oli, seda ei mäleta. Tanklas tankis kütust kanistritesse pagasnikusse. Tankla kaupluses ei käinud. Juhtimisõigust ei ole taotlenud ega koolitust läbinud. Noores eas onu õpetas sõitma.

Võttis tanklas kuskil 100 liitrit kütust, varavastane kuritegu. Kaasas olnud isiku isikut ei soovinud menetluses nimetada, et probleeme mitte tekitada. Sellel videol on tema ise. Videol kedagi teist näha ei ole. Teine isik oli autos tagaistmel, kui sõitsid tanklasse kohale, läks teine isik taha, tema aga ette. Ära sõites istus taha, teine isik tuli ette. Ei saa kohtuvälise menetlejaga nõustuda. Ei ole näidatud ühtegi tõendit, kus oleks näha üldse juhti, kes juhiks sõidukit, seetõttu ei saa väita, et juhtis S.T. Juhul kui kohus siiski peaks tegema otsuse, siis palub rakendada ühiskondlikult kasulikku tööd. Kohtuvälise menetleja seisukoht selle kohta, et tal ei

ole sissetulekut, siis hetkel töötab majandustöödel ja sissetulek on olemas ning on suuteline rahatrahvi tasuma osadena.

Tunnistaja E L selgitas, et töötas Kesklinna politseijaoskonnas patrullpolitseinikuna. 02.08.2018 kohta on meeles see, et kui alustas vahetust, siis alguses mainiti kohe ära, et liikvel on üks sõiduauto, millel on valed reg. numbrid, näidati registratsiooninumbrit, mida hetkel ei

mäleta. Läksid siis tanklasse ja märkas tee peal sama kirjeldusega ja sama reg. numbriga sõiduautot, mis oli pargitud, mis ei sõitnud. Otsustas kontrollima minna. Sõidukis oli üks või

kaks isikut, juht koheselt tunnistas, et tal juhtimisõigus puudub ja näitas kus on õige reg.

numbrid, mis kuuluvad sõidukile, need olid porimati all. Rohkem ei mäleta. Menetlusaluse isikuga teistel põhjustel kokku puutunud ei ole. 01.08.2018 sündmustest ei tule midagi ette.

Kinni peetud isikute nimed meeles ei ole, üks oli eestikeelne, teine venekeelne. Mis keelne sõiduki juht oli, ei oska öelda. Kui menetlusalune isik on mütsita, siis tunneb temas ära juhi,

nime ei tea. muu korras, ainult Peale registratsiooninumbrite oli sõidukiga kõik regitstratsiooninumbrid olid valed. Kellele sõiduk kuulus, ei oska öelda.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et tutvunud S.T väärteoasja materjalidega, kuulanud tema selgitusi 01. augusti juhtunu kohta, asub seisukohale, et S.T süüline käitumine LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises ning samuti LS ud S.T § 205 järgi kvalifitseerit väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud.

juhtis 01.08.2018 kell 07.54 maja nr 6b juures Olerexi tanklas Ahtri tänaval

mootorsõidukit sõidukile Volkswagen Golfi, millele olid paigaldatud sellele mittekuuluvad

registreerimismärgid. Menetlusaluse isiku väide tänasel kohtuistungil, et tema ei juhtinud, vaid roolis oli keegi A Videosalvestuselt juhi , ei vasta tõele. nähtub, et sõiduk sõidab tanklasse, kohalt väljub meesterahvas, see meesterahvas on äratuntavalt sarnane menetlusaluse isikuga.

Ühtegi teist isikut sõidukist ei välju. äide, et

netlusaluse isiku v Me tegelikult juhtis keegi

lubadega A , ei vasta tõele, on esitatud eesmärgiga kohut eksitada ja seeläbi vastutusest

vabaneda. Videosalvestuselt ei nähtu ühtegi teist isikut. Samuti on kummaline, et menetlusalune isik, olles korduvalt Aga kokku puutunud, ei tea tema täisnime. Menetlusalune isik tuleb sõidukist välja, tangib sõiduki pakiruumis olevatesse kanistritesse kütuse, istub juhi

kohale ja sõidab selle sama sõidukiga minema. Need tõendid, eriti videosalvestus kinnitab menetlusaluse isiku poolt toime pandud õigusrikkumist. Karistuse poole pealt. Menetlusalusel isikul kehtivaid liiklusalaseid karistusi ei ole, vaatamata sellele on teda korduvalt väärteokorras

karistatud, tal on kaheksa kehtivat väärteokaristust. Varasemalt määratud rahatrahve menetlusalune isik vabatahtlikult tasunud ei ole. uhtub See näitab seda, et menetlusalune isik s

ükskõikselt ja üleolevalt nii liiklusreeglitesse, -seadusesse, kui ka võimalikku saabuvasse

tagajärge ng ka temale pandud kohustusse, karistuse kandmisse. Seega käesoleval juhul ni rahatrahv karistusliigina on ennast ammendanud, sest isikule eripreventiivset mõju avaldada ei

suuda. Ilmselgelt kuivõrd menetlusalune isik viibib ka kinnipidamisasutuses, puudub tal ka sissetulek, mida saaks rakendada rahatrahvi tasumiseks. Karistuse eesmärk on mõjutada isikut

edaspidi seaduskuulekalt käituma ja selleks karistuse liigiks on arest. Väärteo subjektiivse

tunnusena saab lugeda tõendatuks menetlusaluse isiku käitumises tahtluse, karistust

kergendavaid asjaolusid tänasel kohtuistungil ilmnenud ei ole ja neid ei nähtu ka väärteotoimikust. A KarS § 56 sätestatud karistamise aluseid alub KarS § 63 lg 1 ja rvestad

es p LS § 201 lg 1 järgi karistada arestiga 20 päeva ning määrata karistust kandma koheselt kui tema suhtes on kriminaalasjas tõkend ära langenud.

Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süüd eitavad

ütlused vaadanud videosalvestisi, kuulanud ära tunnistaja ütlused ning ja selgitused,

kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärte toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. o

LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt moot kellel ei ole vastava kategooria orsõidukit ei tohi juhtida isik,

või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest .

nähtuvalt S.T juhtimisõigus 01.08.2018 puudus. Väärteotoimikus olevast

videosalvestisest nähtuvalt sõitis menetlusalune isik sõidukiga Volkswagen registreerimismärgiga tanklasse, väljus sõidukist juhi kohalt, võttis kütust ja istus tagasi juhi x kohale ning sõitis tanklast minema. juhtis sõidukit Menetlusalune isik selgitas, et tegelikkuses

tuttav A A tagaistmel taas rooli. , kes istus tagaistmele ja kui sõitma hakkasid, siis läks Kohtuistungil vaadatud videosalvestiselt on näha, et tanklasse sõidab Volkswagen Golf, mille katuseluuk on avatud ja hetkeks on näha, et juhi kohal on isik, kellel on pealagi kiilas. Kui sõiduk on peatunud, põlevad mõned sekundid pidurituled ja kui pidurituled kustuvad, väljub

juhi kohalt mõne sekundi möödudes menetlusalune isik. Ka menetlusalune isik kinnitas kohtuistungil, et videosalvestisel tangib tema kütust kanistritesse, olles seejuures isikuks, kes nii väljub juhi kohalt kui ka istub pärast juhi kohale. Seejuures on kaamera suunatud sõiduki

tagaosale ja tagaklaas paistab läbi ning on näha tagaistme peatoed, kuid tagaistmel kedagi istumas näha ei ole. Kui pagasiruumis olevatesse kanistritesse tankimise ajaks tagaluuk üles

tõstetakse, on samuti näha tagaistmeid ja seal kedagi istumas näha ei ole. Seejuures seisab sõiduk kogu aeg paigal, ega kõigu, mis viitaks sellele, et keegi istub autos olles ümber. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku väited nagu oleks keegi teine isik tagaistmel juhi istmele istunud ja sõidukit juhtima asunud, ei vasta tõele ja on esitatud eesmärgiga vastutusest pääseda. osalvestisega üheselt tuvastatud sõiduki juhtimine Seega on kohtu arvates vide just menetlusaluse isiku poolt. llest tulenevalt Se rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 nõuet,

juhtides mootorsõidukit mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. vastava kategooria

Menetlusalune isik oli puudub, samuti teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus sellest, et tal ei ole seda õigust kunagi olnudki, mida ta kinnitas ka kohtuistungil. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult , s.o kavatsetult. ning eesmärgipäraselt

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 keeldu ja pani sellega 1 . vastava toime LS § 201 lg ettenähtud väärteo, s o mootorsõiduki juhtimise kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt.

LS § 205 sätestab vastutuse riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga

sõiduki juhtimise eest. LS § 76 lg 1 kohaselt mootorsõiduk ja selle haagis pe

avad olema kehtestatud korras registreeritud ning

neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid.

Väärteo nähtuvalt protokollist juhtis S.T 01.08.2018 kell 07:54 Tallinnas Ahtri tn

6b it Volkswagen Golf, millele olid paigaldatud selle sõiduk le sõidukile mittekuuluvad riiklikud registreerimismärgid Ka videosalvestuse fotodelt on näha, et sõidukil Volkswagen x. on numbrimärk , millise sõidukiga menetlusalune isik tanklasse sõitis, sõiduki pagasiruumis x olevatesse mahutitesse kütust tankis ja seejärel sama sõidukiga tanklast ära sõitis. Kuigi

menetlusalune isik eitas sõiduki juhtimist, asus kohus juba eelpool otsuses seisukohale, et

menetlusaluse isiku poolt LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist

leidnud. Seega juhtides sõidukit, millele olid kinnitatud sellele sõidukile mittekuuluvad registreerimismärgid, pani menetlusalune isik toime ka LS § 76 lg 1 sätestatud nõude rikkumise.

Süü tõendatusse osas leiab kohus ka seda, et menetlusaluse isiku süüd tõendab kaudselt ka

menetlusaluse isiku suhtes tehtud kohtuotsus kriminaalasjas. Harju Maakohtu 01.11.2018 otsusega nr 1-18- KarS 8511 on menetlusalune isik muude kuritegude hulgas süüdi tunnistatud § 199 lg 2 p järgi ka selles, et ta 01.08.2018 öösel varastas Sinimäe tee 12/14 maja ette 7, 8, 9 pargitud O K kuulunud sõidukilt Volkswagen Passat Variant mõlemad registreerimismärgid nt

x ning sama päeva hommikul, sõites sõidukiga Volkswagen Golf, millele olid paigaldatud registreerimismärgid sõiduki pakiruumis x, Olerexi tanklasse asukohaga Ahtri 6b, kus tankis asunud kanistritesse 120, 01 liitrit diislikütust summas 159,49 eurot ja lahkus tanklast, jättes

tangitud kütuse eest tasumata. Nimetatud kohtuotsus on jõustunud, mistõttu on eelmärgitud asjaolud, s.h nii sõiduki juhtimise fakt kui ka teisele sõidukile kuulunud registreerimismärkide kasutamine sõidukil tuvastatud ka jõustunud kohtuotsusega.

Eelmärgitud jõustunud kohtuotsusest nähtuvalt numbrimärgid

varastas menetlusalune isik x teiselt ning kasutas neid sõidukilt enda valdusesse võetud sõidukil selleks, et kütust varastada ning kuna tal puudus ka vastava kategooria juhtimisõigus, siis soovis nende numbritega ennast

varjata. Seega oli ta teadlik, et tema valduses oleval il on mootorsõiduk sellele sõidukile mittekuuluv riiklikud gid ning seega ad registreerimismär on kohus veendunud, et süütegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult , seega kavatsetult. ning eesmärgipäraselt

Seega rikkus menetlusalune isik LS § 76 lg 1 sätestatud nõuet ja pani sellega toime LS § 205 sätestatud väärteo, s.o m sõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga ootor sõiduki juhtimise.

Karistuse mõistmine

LS § 201 lg ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse 1 rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või kuni 30 päeva. arestiga

LS § 205 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on kõik temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et mõlemad väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on

toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette LS § 201 lg ettenähtud väärtegu, tuleb karistust 1 kohaldada LS § 201 lg sätestatud sanktsiooni alusel. 1

Kuivõrd LS § 201 lg näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada kas 1 menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus

leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on kehtivat väärteokaristust 8

ning nende eest määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Arvestades eelmiste määratud

rahatrahvide rohkust ja tasumata jätmist võib asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid trahvide maksmiseks ning rahatrahv pole oodatud mõju

taganud. Lisaks sellele nähtub karistusandmetest, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning temalt on kannatanute kasuks välja

mõistetud tsiviilhagisid tuhandete eurode ulatuses, samuti on temalt välja mõistetud menetluskulud. Sellised asjaolud viitavad üheselt piisavate rahaliste vahendite puudumisele. Seejuures nähtub väärteoprotokollist, et menetlusalusel isikul puudub ka töine sissetulek, mida kinnitab ka asjaolu, et ta kannab karistust varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Sellest saab üheselt järeldada, et menetlusalune isik ei soovi temale määratud rahatrahve tähtaegselt tasuda ning kergemaliigilised karistused rahatrahvi näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning isik õigusrikkumiste toimepanemist. Samuti viibib isik käesoleval ajal Tartu Vanglas ja kannab karistust, mistõttu ei oleks ka rahatrahv karistusena täid Menetlusalune isik küll väitis, et etav. ta töötab majandustöödel ja saab ka vanglas sissetulekut, kuid arvestades menetlusalusel isikul lasuvaid rahalisi kohustusi ja nende suurust, leiab kohus, et uue rahalise kohustuse lisamine senistele olemasolevatele ei kanna endas karistuse eesmärki, kuivõrd jäetaks täitmata nagu ka

eelmised. Seega on rahatrahv kui karistusliik ennast ammendanud ning tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise

aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning

õiguskorra Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse kaitsmise huvisid. mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus.

Käesolevas väärteoasjas on menetlusalune isik erinevat väärtegu, mis muudab toime pannud 2 menetlusaluse isiku süü keskmisest suuremaks. Menetlusalune isik on temale inkrimineeritud

väärtegude toimepanemist eitanud, mistõttu ei ole tuvastatud ka kergendavaid asjaolusid. Menetlusaluse isiku käitumine liikluses viitab sellele, et menetlusalune isik suhtub liikluskorda üleolevalt ja hoolimatult.

Seetõttu VTMS § kohus, juhindudes -dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalusele isikule tuleks temale inkrimineeritud toimepanemise eest m

väärtegude õista karistusena arest ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib

ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt

karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis tuleks asuda seisukohale, et keskmist määra ületava

karistuse tingivad nii keskmisest suurem süü kui ka eelmiste karistustega võrreldes vajadus

rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Karistuse määra valikul lähtub kohus ka ajalisest faktorist, mis on väärteo toimepanemisest möödunud. Menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteod on toime pandud enam kui aasta

tagasi ning kohtu arvates on seetõttu ka avalik menetlushuvi langenud. Lisaks sellele on

tegemist olukorraga, kus menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteod on teod, mis

hõlbustasid temale inkrimineeritud varavastaste kuritegude toimepanemist ja millede

toimepanemise eest kannab ta käesoleval ajal karistust. Seetõttu, arvestades seda, et

menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemisest on möödunud aasta ja

need teod olid toime pandud varavastaste kuritegude toimepanemise hõlbustamiseks, siis vaatamata üle keskmise süüle peab kohus võimalikuks mõista menetlusalusele isikule aresti ettenähtud sanktsiooni keskmises määras.

Puutuvalt menetlusaluse isiku taotlusse asendada arest üldkasuliku tööga, leiab kohus, et tegemist ei ole isikuga, keda esimest korda karistatakse, vaid korduvalt kohtu poolt karistatud

isikuga, kes käesoleval ajal kannab vangistuslikku karistust. Seega ei saaks 15 tunnine

üldkasulik töö kuidagi enam menetlusalust isikut õiguskuulekusele innustada. Seetõttu jääb

esitatud taotlus karistuse asendamiseks tagajärjetuks. Kuivõrd menetlusalune isik kannab

vangistust, kuulub arest kandmisele pärast vangistuse kandmiselt vabanemist, seda siis kas pärast tähtaegselt vabanemist või pärast ennetähtaegselt vabanemist. Karistus kuulub täitmisele pööramisele juhul, kui otsuse täitmine ei ole KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt aegunud.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/