1-18-3737/30 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U

M Ä Ä R U S

Tegi kindlaks:

Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud ning kandma

H. - , ei ela Z ta jäänud ristus täitmisele, kuna hoidub kõrvale ÜKT ka st kindlaksmääratud kohas ning ilmu registreerimisele (26.06.2019. ei

H. tunnistati Harju Maakohtu 26.06.2018 199 lg 2 p 4,5 Z kohtuotsusega süüdi KarS § järgi ja KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 karistati , 64 lg 1,2 alusel vangistusega 1 aasta 2 kuud. KarS § üldkasuliku tööga tundi, tähtajaga -de 69 lg 1, 73 lg 4 alusel asendati vangistus 420 2 aastat H.

. Z . ÜKT kestel pidi täitma KarS § 75 lg 1 p 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid

31.08.2018 seletuses kirjutab hooldusalune, et ei tulnud registreerimisel 30.08.2018 kuna peale öist vahetust

ametlikus töökohas ei maganud ennast välja. 08.10.2018 seletuses kirjutab H. , et 03.09.2018 ma lahkusin töökohalt kell 11.30 kuna Z tulin 1 tund varem tööle. 12.09.2018 ma ei tulnud tunde tegema, kuid teavitasin ametnikku, et ei saa tööle minna halva tervise pärast.

05.11.2018 seletuses kirjutab hooldusalune, et 15.10.2018, 17.10.2018 ja 19.10.2019 ei käinud üldkasulikku tööd sooritamas kuna olin haige. Praegu olen haiguslehel ja ei saa tunde teha. Ma ei

tea oma ametlikus töökohas töötamise graafikut ja ei tea, kas vahetan töökohta. Lähen uude töökohta töövestlusele 05.11.2018. 28.11.2018 selestuse kirjutab hooldusalune, et toon järgmine kord registreerima tulles tõendi üldkasulikust tööst puudumiste kohta 15.10.2018, 17.10.2018 ja 19.10.2018 (siiamaani toomata).

Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-18-3737 Määruse tegemise aeg ja koht 16. september 2019 kohtumajas Jõhvi Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Tõlk Ingrid Koddo Marina Davõdovitš Erakorraline ettekanne Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna 06.09.2019 erakorraline ettekanne H. ile Harju Z-

Maakohtu 26.06.2018 karistuse kohtuotsusega mõistetud täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu

Kriminaalhooldusametnik

Kohtuistungi aeg H.Z XXX , isikukood , elukoht xxx Jelena Dobrotina

16.09.2019

2

07.01.2019 seletuses kirjutab H. , et 19.11.2019 ei tulnud registreerima kuna olin Z töövestlusel Tallinnas, kus otsisin tööd. Lähen nüüd tööd otsima (hooldusaluse poolt arstitõend

xxx

esitatud oli haige 19.11.2018). 05.04.2019 seletuses kirjutab hooldusalune, et ei tulnud registreerimisele 11.03.2019 kuna laps jäi haigeks. H

iljem otsisin tööd. 22.05.2019 seletuses kirjutab, et ei tulnud registreerima 20.05.2019 kuna unustasin. Ei käinud üldkasulikku tööd sooritamas Jõhvi vallavalitsuses 3 päeva 08.05.2019

-10.05.2019 kuna sain teisipäeva õhtul Jõhvi linnas lkoholi tarvitamisega probleemid olen nõus peksa. Kuna mul on a läbima alkoholi vastase võõrutusravi 19.07.2019. 29.06.2019 seletuses kirjutab hooldusalune, et ei tulnud registreerima 26.06.2019 kuna olin ametlikus

töökohas tööl (tööleping toomata, tuli 28.06.2019). 29.07.2019 seletuses kirjutab hooldusalune, et ei käinud 13.07.2019 üldkasulikku tööd sooritamas kuna

peale alkoholivastast võõrutusravi tundsin ennast halvasti. 15.08.2019 seletuses kirjutab hooldusalune, et ei käinud üldkasulikku tööd sooritamas 5 päeval 28.07.2019- - 11.08.2019 kuna töötasin ametlikus töökohas ja toon töölepingu. Töö oli Kohtla Järve spordikompleksis (tööleping ametnikule toomata ja oli arvel samal ajal alates 26.07.2019 tööotsijana Eesti Töötukassas). 04.09.2019 seletuses kirjutab hooldusalune, et s - ooritasin üldkasulikku tööd 18.08.2019 kell 09.00 12.00 ja 31.08.2019 kell 10.00-16.00-ni (ÜKT juhendaja aga väidab, et 18.08.2019 ja 24.08.2019 tunde tegemas ei

käinud.

Esimesel registreerimisel 03.08.2018 oli H.Z-ile tutvustatud süüdlase õigusi ja kohustusi üldkasuliku töö tegemisel, tutvustatud kriminaalhoolduse põhimõtteid ja töökorraldust. Selgitatud ÜKT eesmärki ja tingimusi. Selgitatud süüdlase õigusi ja kohustusi üldkasuliku töö

tegemisel ning hooldusaluse poolt allkirjastatud. Selgitatud üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda. Selgitatud, millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed. Selgitatud erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Selgitatud kuidas käituda probleemide ilmnemise korral. ÜKT ajakavad olid koostatud: 1) 24.08.2018 oli koostatud ÜKT ajakava 10 tunni 30 minuti tegemiseks Jõhvi vallavalitsuses perioodil 24.08.2018-30.08.2018. Hooldusalune sooritas 6 tundi 30 minutit puudus töölt 30.08.2018. 2) 31.08.2018 oli koostatud ÜKT ajakava 7 tunni tegemiseks Jõhvi vallavalitsuses perioodil 03.09.2018-05.09.2018. Käis tööl 03.09.2018 ja tegi 2 tundi ja 30 minutit. 05.09.2018 tuli ta ametniku juurde ja teavitas, et ei saa täna tunde tegema minna kuna läheb tööle ametlikus töökohas xxx. 3) 05.09.2018 oli koostatud ÜKT ajakava 12 tunni tegemiseks Jõhvi vallavalitsuses perioodil 07.09.201814.09.2018. Hooldusalune sooritas 9 tundi puudus töölt 12.09.2018. Helistas siis kriminaalhooldusametnikule, et ta külmetas ja tal on nohu ning köha ja nii halb olla, et ei tea, kas jõuab ametlikus töökohaski öisesse vahetusse. 4) 08.10.2018 oli koostatud ÜKT ajakava 20 tunni tegemiseks Jõhvi vallavalitsuses perioodil 10.10.2018-19.10.2018. Hooldusalune sooritas 7 tundi. Puudus töölt 15.10.2018, 17.10.2018 ja 19.10.2018. Hooldusalune helistas ametnikule 15.10.2018 ja teavitas, et terve öö tal kõht valutas ja ametnik käskis arsti poole pöörduda. 17.10.2018 puudumise kohta ütles, et oli Narvas tööl ja ei

saanud sealt kuidagi tagasi, et tunde tegema minna. Kolme päeva puudumiste kohta oli koostatud ÜKT Hoiatus. Hooldusalune esitas OÜ tõendi, et oli haige 29.10.2018 xxx -06.11.2018 ja perioodil 14.11.2018-20.11.2018. 5) 19.12.2018 oli koostatud ÜKT ajakava 20 tunni sooritamiseks SA Jõhvi Hooldekeskus perioodil 20.12.2018-28.12.2018. Hooldusalune sooritas 15 tundi ja puudus 28.12.2018. 6) 07.01.2019 oli koostatud ÜKT ajakava 30 tunni sooritamiseks SA Jõhvi Hooldekeskus perioodil 08.01.2019- xxx, et oli 11.01.2019. Ei sooritanud ühtegi tundi kuna oli haige ja esitas arstitõendi haige 09.01.2019-11.01.2019.

3

7) 04.02.2019 oli koostatud ÜKT ajakava 64 tunni sooritamiseks SA Jõhvi Hooldekeskus perioodil 09.02.2019-03.03.2019. Hooldusalune sooritas 38 tundi. Hooldusalune puudus töölt 10.02.2019, 17.02.2019, 02.03.2019 ja 03.03.2019. 8) 21.02.2019 oli koostatud ÜKT ajakava 8 tunni sooritamiseks SA Jõhvi Hooldekeskus 21.02.2019. Sooritas 8 tundi. 9) 05.04.2019 oli koostatud ÜKT ajakava 16 tunni sooritamiseks SA Jõhvi Hooldekeskus 06.04.2019 ja 07.04.2019. Hooldusalune sooritas 16 tundi. 10) 24.04.2019 oli koostatud ÜKT ajakava 12 tunni sooritamiseks 25.04.2019 ja 26.04.2019. Hooldusalune ei

teinud ühtegi tundi. 11) 22.05.2019 oli koostatud ÜKT ajakava 9 tunni sooritamiseks Jõhvi vallavalitsuses 24.05.2019- 31.05.2019. Hooldusalune sooritas 3 tundi 24.05.2019 ja ÜKT juhendaja ei olnud nõus rohkem teda tööle võtma kuna pakkus tundide kirja panemise eest talle raha. 12) 28.06.2019 oli koostatud ÜKT ajakava 28 tunni sooritamiseks SA Jõhvi Hooldekeskus perioodil 06.07.2019-14.07.2019. Hooldusalune sooritas 7 tundi. Hooldusalune oli SA Ahtme Haiglas 02.07.2019-12.07.2019 alkoholivastasel võõrutusravil ja talle oli 12.07.2019 sisse viidud preparaat xxx. Hooldusalune tundis enna

st 13.07.2019 halvasti ja tunde tegema ei läinud. 13) 26.07.2019 oli koostatud ÜKT ajakava 30 tunni sooritamiseks perioodil 28.07.2019-11.08.2019. Hooldusalune ühtegi tundi tegemas ei käinud. 05.08.2019 helistas kriminaalhooldusametnik hooldusalusele - ja küsis miks ta tunde ei käi tegemas. Hooldusalune seletas, et töötab Kohtla Järvel spordihoone ehitusel ja lubas tuua töölepingu, mis on esitamata ja samal ajal oli alates 26.07.2019 arvel tööotsijana. 14) 15.08.2019 oli koostatud ÜKT ajakava 28 tunni sooritamiseks perioodil 18.08.2019-31.08.2019. Hooldusalune sooritas 12 tundi 25.08.2019 ja puudus töölt 18.08.2019 ja 24.08.2019 ja 31.08.2019 tuli tööle hilinemisega kell 11.00. 15) 04.09.2019 registreerimisel oli koostatud ÜKT ajakava 42 tunni sooritamiseks SA Jõhvi

Hoolekeskus perioodil 05.09.2019-13.09.2019. Hooldusalune käis 05.09.2019 tunde tegemas aga 06.09.2019 helistas ametnikule, et tal hammas valutab ja ei saa 06.09.2019 tunde tegema minna. H. on korduvalt ametnikule põhjendanud oma üldkasuliku töö sooritamiselt Z puudumisi ametlikus töökohas töötamisega ja lubanud esitada töökohalt tõendeid, mida ta aga ühtegi esitanud ei ole. 26.07.2019 esitas hooldusalune ametnikule Eesti Töötukassa individuaalse

tööotsimiskava, kus selgub, et arvel seal tööotsijana 26.07.2019.

H. ei ela aadressil: . Tema sõnul ei oska ta oma elukohta Z xxx

kriminaalhooldusametnikule öelda, sest elab iga päev erinevates kohtades, sõprade ja tuttavate pool, kes d. talle ööbimiseks kohta pakuva Kriminaalhooldusametnik on vestelnud telefoni teel Politsei-ja Piirivalveameti uurijaga ja H. -i Z kahtlustatakse KarS § 199 järgi toime pandud kuriteos. H. on käinud ka Z

uurija juures vestlusel. H. ’i töö sooritamine kulgeb probleemidega, ta hoidub süstemaatiliselt üldkasuliku töö Z

sooritamisest kõrvale ja ei järgi kriminaalhooldusametniku poolt koostatud ÜKT ajakava. ÜKT sooritamiselt

puudumiste kohta ei ole tal kriminaalhooldusametnikule tõendeid esitada H.

420 tunnist Z on sooritanud kriminaalhoolduse jooksul talle täitmiseks määratud üldkasulikust tööst erakorralise ettekande koostamise ajaks 124 tundi ja sooritamata on tema poolt 296 tundi

üldkasulikku tööd.

KrMS § 42 üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule 8 lg 2 kohaselt, kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise KarS § 69 lg 6 või 7 järgi otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande kohtusse saabumises . t alates kümne päeva jooksul

KarS § süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või 69 lg 6 kohaselt, kui ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele tä § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö iendavaid kohustusi vastavalt KarS

4

tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.

H.Z selgitas kohtus, et

palub ettekandet jätta rahuldamata. Krisminaalhooldusametnik

jäi oma erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde.

Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu

ja kriminaalhooldusametniku, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Asja materjalid , et H. -i karistuse ei ole Z est nähtub

asendamine üldkasuliku tööga täitnud eesmärki. i üldkasuliku töö Karistus 1 aasta 2 kuud vangistust oli asendatud 420 tunn ga, millest ta on rohkem kui aastaga teinud 139 tundi, tegemata on 289 tundi ning selleks on aega jäänud veel ligi 10 kuud. H. -i Z kohta on juba varasemalt esitatud kaks erakorralist ettekannet, kuid kohus jättis nende suhtes karistuse täitmisele pööramata, andes isikule võimaluse enda käitumise parandamiseks. Viimane erakorralinne ettekanne oli esitatud mais 2019 analoogiliste rikkumiste puhul, kui H. ei teinud mingeid järeldusi ja järkas samusugust käitumist – Z hoiab kõrvale ÜKT sooritamisest, ei ela kinglaks määratud elukohas ja ei ilmunud õigeaegselt ühel korral registreerimisele. Pärast 04.06.2019 kohtumäärust, millega jäeti karistus täitmisele pööramata, on isik jätnud registreerimisele ilmumata 26.06.2019. 13.07.2019, 28.07-11.08.2019, 18.08.2019, 24.08.2019 ja 06.09.2019

ei ela aadressil xxx. Peale selle ei ilmunud ta üldkasulikku tööd tegema.

H.Z kahtlustatakse H. -i

Z kuriteo toimepanemises KarS § 199 järgi. Seega on H.

rikkunud kohustust Z

elada kindlaksmääratud elukohas, registreerimiskohtustust n . Samuti on talle varasemalt tehtud ing järnud sooritamata üldkasuliku töö kirjalikud hoiatus selle eest, et ta ei ilmunud registeerimisele . ed ning ei teinud üldkasulikku tööd Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu ei ole temale määratud karistusest piisavaid järeldusi teinud, pole d ja rikkus . Kohus peab vajalikuks nõuetekohaselt sooritanud ÜKT käitumiskontrolli nõudeid märkida, et kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine ÜKT sooritamisega, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kohus arvestab siinjuures seda, et 420 tunni tegemiseks oli isikule antud maksimaalne tähtaeg 2 aastat. Rohkem kui 1 aasta jooksul on ta sooritanud vaid 124 tundi, tähtaja lõpuni peab ta 10 kuu jooksul sooritama veel 289 tundi üldkasulikku tööd. Arvestades tehtud tundide mahtu, käiks see tal ilmselgelt üle jõu ning karistus tuleks lõpuks ikkagi täitmisele pöörata. Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle mõistetud karistust.

Maakohus on arvamusel, et käesoleval juhul on põhjendatud kriminaalhooldusametniku ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist. Kuna isik ei ole suutnud alluda käitumiskontrolli nõuetele ja sooritada ÜKT tunde, on kriminaalhooldus tema suhtes ebaõnnetunud.

Süüdimõistetu on rikkunud talle pandud kohustust sooritada määratud tähtaegadel ÜKT-d, samuti registreerimisele ilmumise kohustust ja kohustust , ning see on elada kindlaksmääratud kohas toimunud süüdimõistetu süül. Vangistuse asendamine ÜKT ga kuulub tühistamisele ja

- H. tuleb saata karistust Z kandma.

5

KarS § tuleb täitmisele pöörata

õistetud ärakandmata karistus 69 lg 6 alusel H. -ile m

Z 89 vangistus 9 kuud 19 . tundi ÜKTd, so päeva

Juhindudes 69 lg 6,

KarS § KrMS § 432 kohtunik

M ä ä r a s:

Kriminaalhooldusametniku Ando Pajo taotlus H. ile Harju Maakohtu Z-

12.07.2018 kandamata da, kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahulda pöörata karistuse ärakandmata osa, päeva, täitmisele, saata süüdimõistetu 9 kuud 19 karistust kandma.

KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus

H. -ile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja Z millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks

H. vanglasse Z saabumise aeg.

Kui H. , kohaldada tema suhtes Z ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma sundtoom

ist KrMS § 139 lg 1, lg 2 p 3 alusel.

Määrus saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks.

Käesolevale kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko