1-08-5133/44 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 2. veebruaril 2010. a Tartus Kriminaalasja number 1-08-5133 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Evelin Merilaine Taotlus A.F-ile (A.F) mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramine Taotluse esitaja kriminaalhooldusametn...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 2. veebruaril 2010. a Tartus Kriminaalasja number 1-08-5133 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Evelin Merilaine Taotlus A.F-ile (A.F) mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramine Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik Margus Suvi Süüdimõistetu A.F Isikukood xxx Elukoht Tõlk Natalia Tselikova RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS § 130 lg-st 5, § 131 lg-st 4 , § 427 lg-st 2, § 429 lg 1 p-st 2 ja 432 lg-st 3 täitmiskohtunik määras:
1. Rahuldada Tartu Vangla Tartu linna talituse kriminaalhooldusametnik Margus Suvi
taotlus ja pöörata täitmisele A.F-ile Tartu Maakohtu 29. aprilli 2008. a
otsusega kriminaalasjas nr 1-08-5133 mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 22 päeva vangistust. (kakskümmend kaks)
2. Tartu Maakohtu 29. aprilli 2008. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa
kandmise aja alguseks lugeda A.F-i karistuse kandmisele asumisest.
Määrus anda kätte A.F-ile ja edastada Lõuna Ringkonnaprokuratuurile, Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonnale ning peale jõuatumist Tartu Vanglale.
Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
2 Olulised asjaolud A.F tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 29. aprilli 2008. a otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8, § 209 lg 2 p-de 1, 3 ja § 121 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel luges kohus kergema karistuse kaetuks raskeimaga ja mõistis liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1
alusel eelvangistusaja 3 kuu ja 25 päeva mahaarvamisel jäi kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 5 päeva vangistust.
A.F vabanes ennetähtaegselt Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 1. juuni 2009. a
kohtumääruse alusel 12. juunil 2009. a. KarS § 76 lg 4 alusel määras kohus ennetähtaegsel vabanemisel A.F-ile 1 aasta pikkuse katseaja.
Tartu Vangla kriminaalhooldusametnik Margus Suvi esitas kohtule 15. detsembril 2009. a
erakorralise ettekande, milles taotleb A.F-ile mõistetud vangistuse ärakandmata osa
täitmisele pööramist, sest A.F on katseaja jooksul rikkunud käitumiskontrolli ajaks pandud nõudeid ja kohustusi, täpsemalt tarvitanud käitumiskontrolli ajal narkootilisi aineid ega ole
pöördunud psühholoogi vastuvõtule. Samuti on A.F jätnud neljal korral õigeaegselt ilmumata registreerimisele.
Prokuröri seisukoht Prokurör on seisukohal, et A.F tuleb saata kandma talle mõistetud vangistuse ärakandmata osa.
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
KarS § 76 lg 5 sätestab, et kui vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud isik ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.
Kohus on seisukohal, et Tartu Vangla kriminaalhooldusametnik Marus Suvi poolt esitatud taotlus A.F-i karistuse kandmisele saatmiseks tuleb rahuldada, kuna süüdimõistetu rikkus pikema
aja jooksul talle kohtumäärusega katseajaks pandud kohustusi. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 1. juuni 2009. a kohtumääruse alusel oli A.F kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-5
sätestatud kontrollnõudeid. Samuti oli A.F kohustatud KarS § 75 lg 2 alusel muude
kohustuste hulgas mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ja pöörduma 1 kuu jooksul vabanemisest psühholoogi vastuvõtule.
A.F on katseajal jätnud korduvalt ilma mõjuva põhjuseta täitmata registreerimiskohustuse.
Samuti ei ole A.F küsinud kriminaalhooldusametnikult luba viimase elukohavahetuse
jaoks. SA TÜK Psühhiaatriakliiniku 20. novembri 2009. a teatise kohaselt ei ole A.F psühhiaatriakliinikusse pöördunud. Samuti tõendab karistusregistri õiend ja väärteootsuse koopia, et A.F on 10. augusti 2009. a Põhja Politseiprefektuuri otsusega karistatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 alusel rahatrahviga 600.- krooni.
Kohus on seisukohal, et KarS § 76 lg 5 kohaselt on olemas alus A.F-ile mõistetud karistuse
kandmata osa täitmisele pööramiseks, sest süüdimõistetu on teadlikult rikkunud talle määratud
kontrollnõudeid ja kohustusi ning on tegutsenud selliselt, et kriminaalhooldusametnikul on olnud takistatud kriminaalhoolduse teostamine. Kohus on seisukohal, et juhul kui kriminaalhooldusalune
teadlikult rikub kohustusi, on põhjendatud kandmata karistuse osa täitmisele pööramine, sest süüdimõistetu ei ole kasutanud ära talle antud võimalust end muuta ja näidata, et teda on võimalik kriminaalhoolduse läbi mõjutada.
3
Kohus on seisukohal, et A.F-ile Tartu Maakohtu 29. aprilli 2008. a otsusega mõistetud
karistuse kandmata osa, so 22 päeva vangistust, kandmise aja algust tuleb arvestada alates
A.F-i poolt karistuse kandmisele asumisest. A.F taotles, et ta saaks kandmata
karistuse osa kanda osade kaupa, kuid kohtul puudub seaduslik alus KarS § 66 lg-s 1 sätestatud võimaluse kohaldamiseks kandmata karistuse täitmisele pööramisel.
Rutt Teeveer Kohtunik