2-11-10422/180 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek

Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

13. september 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-10422

Tsiviilasi

XX avaldus määratud eestkoste lõpetamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 21. juuni 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

YY määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat

Annemarie Kunila

Puudutud isik YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Tallinna linn (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu),

lepinguline esindaja Jevgeni Šimonjuk

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 21. juuni 2019. a määrus, millega maakohus rahuldas XX

avalduse määratud eestkoste lõpetamiseks. Teha uus määrus, millega jätta XX

avaldus määratud eestkoste lõpetamiseks rahuldamata.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning

eksperdikulud ja XX-le riigi õigusabi korras määratud esindaja menetluskulud riigi

kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Menetluse aluseks olevad asjaolud

2 (5)

1. Harju Maakohtu 7. juuni 2011. a määrusega seati XX (eestkostetav, avaldaja) üle eestkoste

ja määrati eestkostjaks tema isa CC. Eestkostja seati avaldajale vajalike asjade ajamiseks ning

tema kõigi tehingute tegemiseks. Maakohus tuvastas, et avaldaja ei saa aru perekonnaõiguslike

tehingute õiguslikest tagajärgedest ning on valmisõiguse tähenduses teovõimetu.

2. Maakohtu 13. aprilli 2016. a määrusega pikendati kohtu algatusel eestkostja ametiaega viie

aasta võrra, s.o kuni 13. aprillini 2021 ning 13. septembri 2016. a määrusega määrati avaldaja

eeskotjaks tema onupoeg YY. Eestkostja ülesanneteks määrati avaldaja esindamine kõigi

õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete

elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Eestkostja

nõusolekuta võib avaldaja teha üksnes olmelisi pisitehinguid eestkostja määratud rahasumma

ulatuses. Maakohus luges avaldaja abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute

õiguslikest tagajärgedest arusaamise suhtes, samuti valimisõiguse osas teovõimetuks

(resolutsiooni p-d 5, 6 ja 7).

Avaldus ja puudutatud isikute seisukohad

3. XX (avaldaja) esitas 25. veebruaril 2019 Harju Maakohtule avalduse määratud eestkoste

lõpetamiseks.

Avaldaja palub määratud eeskoste lõpetada, kuna selleks ei ole enam vajadust ning see takistab

töö leidmist. Avaldaja tervis on väga hea, sest ta ei joo ega suitseta ja võtab korralikult ravimeid.

Avaldaja elab juba kolm aastat endale kuuluvas korteris üksinda. Talle kuulub veel kinnisavara,

millest ta saab üüritulu. Avaldaja õpib XXX magistriõppes ja ta on lõpetanud XXX. Lisaks on

avaldajal veel diplomeid. Avaldaja osaleb aktiivselt RRR tegevuses ja on abiks KKK Eesti

esinduse avamisel.

Juhul kui avaldus määratud eestkoste lõpetamiseks jääb rahuldamata, palub avaldaja jätta

eestkostjaks YY (puudutatud isik).

4. Maakohus võttis avalduse 12. märtsi 2019. a määrusega menetlusse ja määras, et avaldajale

tuleb teha kohtupsühhiaatriaekspertiis. Samuti määras maakohus avaldajale esindaja riigi

õigusabi korras ja kaasas menetlusse Tallinna linna.

20. märtsi 2019. a ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 108 (eksperdiarvamus)

asus psühhiaater PV seisukohale, et avaldajal esineb raske psüühikahäire (püsikujuline

paranoidne skisofreenia (F20.00)), mille tõttu ei ole ta võimeline oma tegudest aru saama ega

neid juhtima. Psühhiaater leidis, et avaldaja vaimne seisund ei võimalda tal teha iseseisvalt

tehinguid (v.a pisitehinguid) ega teostada valmisõigust. Psühhiaatri hinnangul vajab avaldaja

eeskostjat kõigi asjade ajamiseks. Avaldaja ärakuulamisele kohtus ei tulene talle kahjulikke

tagajärgi, kuid vaimse seisundi tõttu ei oleks tema osalemine istungil põhjendatud.

4. Tallinna linna arvamuse kohaselt on eestkoste jätkamine vajalik. Avaldajal on tuvastatud

Sotsiaalkindlustusameti otsusega sügava puude tõttu 100%-ne töövõimetus. Avaldaja ei tule

oma eluga toime ning vajab järelevalvet, kuna võib oma tegevuse või tegevusetusega tekitada

kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale. Ta elab iseseisvalt oma korteris,

kuid isiklike asjade, oma hügieeni ja kodu korrashoiu eest ta ei hoolitse. Raha planeerimisega

ta hakkama ei saa ning sooritab tihti impulsiivseid oste, sh ostab relvi (õhupüssid, mõõgad jne).

Ostetud asjad lammutab ta ära või püüab neid hiljem müüa. Lisaks käitub avaldaja

provotseerivalt, tekitab teistes kõhedust ja satub tihti kaklustesse. Ettevõtluskõrgkoolist Mainor

eksmatrikuleeriti ta vägivaldse käitumise tõttu. Praegu pakuvad avaldajale tugiteenuseid

igapäevaseks toimetulekuks Kristiine Tegevuskeskus kui ka Tallinna Vaimse Tervise Keskus.

Arvamuse koostamiseks vestles sotsiaalhoolekande osakonna töötaja mh avaldajaga ja teostas

kodukülastuse.

5. Riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis samuti, et eestkoste jätkamine on vajalik.

Kohtumisel kinnitas avaldaja, et võtab korralikult arsti väljakirjutatud ravimeid ja kohtub

regulaarselt psühhiaater TN-ga (raviarst). Eestkostet soovib lõpetada, kuna muidu ei saa tööle

3 (5)

asuda ja reisida. Raviarsti, eksperdi, linnavalitsuse, puudutatud isiku ja tema abikaasa arvates

ülehindab avaldaja oma võimekust ega saaks oma elu korraldamisega iseseisvalt hakkama.

Puudutatud isik on avaldaja ainus lähisugulane ja ta on nõus avaldaja eestkostjaks jääma. Neid

asjaolusid arvestades peaks määratud eestkoste jätkuma samadel tingimustel.

6. Avaldaja jäi 9. mail 2019 toimunud ärakuulamisel oma avalduses esitatud seisukohtade

juurde. Puudutatud isik selgitas, et tema arvates ei ole avaldaja valmis üksinda toimetulekuks,

sest ta ei ole kunagi tööl käinud ega oma rahaasju korraldanud. Kinnisasjadest saadavast 850

euro suurusest üüritulust annab puudutatud isik avaldajale iga kuu 300 eurot, ülejäänud raha

jääb avaldaja arvele. Selline oli tema isa soov. Lisaks saab avaldaja töövõimetuspensioni ja

sotsiaaltoetust. Ilmselt kulutaks avaldaja kogu oma raha ära, sest pärast oma isa surma kulutas

ta ainuüksi kolme kuuga üle 5000 euro. Avaldaja suudab rahulikuks jääda üksnes siis, kui teised

käituvad talle meelepäraselt. Linnavalitsus märkis mh, et kuigi kodukülastusel ja istungil käitus

avaldaja adekvaatselt, tuleks kohtul hinnata eestkoste lõpetamisel avaldaja käitumist pikema

perioodi vältel ja võtta arvesse spetsialistide arvamust. Eestkoste määramise alused ei ole ära

langenud.

Maakohtu määrus

7. Harju Maakohus rahuldas avalduse, lõpetas avaldaja üle seatud eestkoste ja vabastas

puudutatud isiku eestkostja ametist. Maakohus viitas perekonnaseaduse (PKS) §-dele 202–207,

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg-tele 2 ja 3 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) §-dele 522–526 ja 529–530.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt nähtub eksperdiarvamusest, et avaldaja on selgel

teadvusel ja orienteerub täielikult ajas, kohas ja isikus. Avaldaja põeb skisofreeniat ning tema

sotsiaalne toimetulek on takistatud. Ärakuulamisel orienteerus avaldaja ajas, kohas ja isikus.

Ta mõistis volituste sisu ning saab enda huve selle abil kaitsta. Avaldaja võimet iseseisvalt

hakkama saada näitab mh see, et tema kaalutud keskmine hinne XXX on 4,33 ja XXX 3,0.

Maakohus tuvastas, et eestkoste alused on ära langenud. Avaldaja huve on võimalik kaitsta ja

tema igapäevaelu korraldada volituste andmise või muude abiliste kaudu.

TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 alusel jättis maakohus menetlusosaliste kantud menetluskulud nende

endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

5. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles vaidles maakohtu määrusele vastu.

Määruskaebuse kohaselt lõpetas maakohus avaldaja üle seatud eestkoste põhjendamatult.

Avaldaja vajab abi ja juhendamist oma igapäevaste toimingute tegemisel. Kuigi ta oskab endale

süüa ja asju osta, ei tee ta seda vastutustundlikult. Üürnike ega enda arveid ta tasuda ei oska.

Avaldaja ei soovi tööd teha, vaid üksnes kulutada tema isa jäetud raha. Tasulistes

erakõrgkoolidest õpib seetõttu, et riiklikes kõrgkoolides õppimiseks tema teadmistest ei piisa.

Lisaks joob avaldaja alkoholi ja suitsetab kaks pakki päevas ning magab palju.

6. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata. Puudutatud isik ja linnavalitsus valetavad. Avaldaja saab oma eluga hästi hakkama

ning soovib asuda tööle ning perekonna luua. Raha soovib avaldaja teenida, mitte seda raisata.

7. Linnaosavalitsuse arvates lõpetas maakohus avaldaja üle seatud eestkoste ennatlikult.

Maakohus jättis arvestamata eksperdi- ja raviarsti arvamusega, mille järgi avaldajale eestkoste

seadmise alused ei ole ära langenud.

Avaldajal tekkis ekslikult veendumus, et ta ei vaja enam eeskostet. Avaldajale on tugiteenuseid

osutatud aastaid, mille jooksul tema kõrvalabi ja juhendamise vajadus on olnud ulatuslik.

Praegu on Kristiine Tegevuskeskuse pakutud koduteenuse osutamine peatatud, sest avaldaja

põeb nahahaigust, mis on eelduslikult nakkav ja mille ravimisest ta keeldub. Avaldajale on

määratud ka tugiisik, kelle sõnul on viimastel kuudel avaldaja olukord hullemaks läinud, sest

ta ei hoolitse enda hügieeni eest ega korrasta oma kodu. Tema jutt on segane ja ta ropendab

4 (5)

tihti. Pärast maakohtu määruse tegemist teatas avaldaja, et ei soovi enam õpinguid XXX

jätkata, vaid pühendub nüüd üksnes KKK esinduse loomisele Eestis.

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas selle

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada, kuna

maakohus jättis asjas kogutud olulised tõendid hindamata või hindas neid valesti. Lisaks jättis

maakohus määruse nõuetekohaselt põhjendamata. Ringkonnakohus saab teha asjas uue lahendi,

millega jätab avalduse määratud eestkoste lõpetamiseks rahuldamata. Määruskaebus tuleb

rahuldada.

10. TsMS § 529 lg 1 järgi kohus lõpetab eestkoste, kui eestkostja määramise alused on täielikult

või osaliselt ära langenud. Seega tuleb määratud eestkoste lõpetamise üle otsustamisel kohtul

kontrollida PKS § 203 lg 1 kohaselt eestkoste seadmise eelduste olemasolu ja selle lõpetamiseks

tuvastada, et täisealise isiku teovõime ei ole enam piiratud TsÜS § 8 lg 2 mõttes. Täisealisele

isikule, kelle teovõime ei ole piiratud, ei ole eestkoste määramine lubatud (PKS § 203 lg 2).

Kohus tuvastab asjaolusid tõendite pinnalt vastavalt TsMS §-le 232.

11. Praegusel juhul tuvastas maakohus ekslikult, et eestkoste seadmise eeldused on ära

langenud ja avaldaja üle seatud eeskoste tuleb lõpetada.

Iseenesest

on

maakohus

õigesti

avaldaja

eeskostevajaduse

jätkamise

vajaduse

väljaselgitamiseks määranud ekspertiisi (TsMS § 522), kaasanud menetlusse ja kuulanud ära

linnavalitsuse (TsMS § 523 ja § 525 lg 3) ning kuulanud ära nii avaldaja (TsMS § 524) kui ka

puudutatud isiku (TsMS § 525 lg 3). Kolleegiumi hinnangul ei ole aga maakohus

eksperdiarvamust ja raviarsti seisukohta kui tõendeid analüüsinud ega võtnud põhjendatud

seisukohta menetlusosaliste väidete kohta, et avaldaja vaimne seisund ei võimalda tal teha

iseseisvalt tehinguid ega teostada valimisõigust. Selliselt rikkus maakohus määruse

põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8 koosmõjus § 463 lg-ga 2 ja § 465 lg 2 p 8). Võttes

otsustuse tegemisel tõendina aluseks üksnes Euroakadeemia akadeemilise õiendi, rikkus

maakohus ühtlasi tõendite vaba hindamise põhimõtet (TsMS § 232 lg 2).

12. Kolleegiumi arvates tuleneb eksperdiarvamusest üheselt, et avaldajal esineb püsikujuline

paranoidne skisofreenia, mille tõttu ei ole ta võimeline oma tegudest aru saama ega neid juhtima

(II kd, tl-d 21–22 pöördel). Ühtlasi nähtub sellest, et avaldaja huve ei ole võimalik kaitsta ja

tema igapäevaelu korraldada volituste andmise või muude abiliste kaudu (II kd, tl 22 pöördel).

Samal seisukohal on ka avaldaja raviarst (II kd, tl 88). Maakohtu määrusest ei nähtu, miks ta

eksperdi ega raviarsti arvamustega ei nõustunud ja nende tõenditega ei arvestanud. Isiku

psüühilise seisundi hindamine nõuab eriteadmisi, mida kohtunikul eeldatavasti selles

valdkonnas ei ole, mistõttu tulnuks maakohtul vastupidisele seisukohale jõudmist põhjendada.

Lisaks on linnavalitsus ja puudutatud isik menetluses veenvalt selgitanud, et avaldaja

diagnoositud psüühikahäire takistab tal kestvalt igapäevaeluga seonduvate otsuste tegemise ja

toimetustega hakkama saamist ning esitanud oma väidete tõendamiseks tõendid (II kd, tl-d 32–

38 pöördel ja 46–47 pöördel). Mh on nimetatud isikud selgitanud, et avaldaja ei saa raske

psüühikahäire tõttu hakkama oma rahaasjade planeerimisega. Nende väidetega nõustus ka

avaldaja esindaja (II kd, tl-d 44–44 pöördel). Arvestades, et avaldaja on saanud pikema perioodi

jooksul tugiteenuseid nii Kristiine Tegevuskeskuselt kui ka Tallinna Vaimse Tervise Keskuselt

ning puudutatud isik on eestkostjaks olnud ca 3 aastat, oleks maakohus pidanud neid väiteid

tõsiselt kaaluma. Kui raske psüühikahäire takistab avaldajal kestvalt igapäevaeluga seonduvate

otsuste tegemise ja toimetustega hakkama saamist, siis eestkoste lõpetamisel on ohus avaldaja

vara ja edasine toimetulek.

5 (5)

13. Eelnevat ei muuda kolleegiumi hinnangul ka see, et maakohus veendus ärakuulamisel, et

avaldaja on igapäevaselt võimeline oma eluga hakkama saama. Samuti see, et avaldaja kaalutud

keskmine hinne XXX on 4,33 ja XXX 3,0.

Kolleegium märgib, et nii linnavalitsus kui ka puudutatud isik selgitasid maakohtule, et

vaatamata oma raskele psüühikahäirele suudab avaldaja oma tahtmise saamiseks käituda

lühiajaliselt adekvaatselt, mistõttu tuleks kohtul hinnata määratud eestkoste lõpetamisel

avaldaja käitumist pikema perioodi vältel ja võtta arvesse eksperdi ja spetsialistide arvamust (II

kd, tl-d 47 ja 47 pöördel). Seda arvestades ei saa kolleegiumi hinnangul ärakuulamisel

kujunenud maakohtu siseveendumus üles kaaluda eksperdiarvamust, raviarsti seisukohta ega

teiste menetlusosaliste ja spetsialistide hinnanguid.

Kolleegiumi arvates ei ole XXX ja XXX akadeemilised õiendid piisavalt kaalukad ja

asjakohased tõendid, mille pinnalt otsustada eestkoste vajaduse üle. Kõrgkoolide kaalutud

keskmine hinne ei anna alust tõsikindlalt väita, et avaldaja on vaatamata oma raskele

psüühikahäirele teovõimeline TsÜS § 8 lg 2 tähenduses. Need hinded näitavad avaldaja

akadeemilist võimekust, kuid ei tõenda psüühikahäire ulatust ega kulgu. Seejuures viitavad ka

avaldaja XXX eksmatrikuleerimisega seotud asjaolud sellele, et hoolimata heast õppeedukusest

ei pruugi avaldaja täiel määral oma tegudest aru saada ega neid juhtida (II kd, tl-d 60–71

pöördel).

14. Eelnevat arvestades on määruskaebus põhjendatud, maakohtu määrus tuleb tühistada ja

teha uus määrus, millega jätta avaldus määratud eestkoste lõpetamiseks rahuldamata.

15. Vaatamata sellele, et avaldus tuleb jätta rahuldamata, ei pea ringkonnakohus vajalikuks

muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Määruskaebuse menetlemisest tingitud avaldaja riigi

õigusabi tasu ja kulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 3 järgi Eesti Vabariigi kanda. Muud

määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud tuleb kohtuasja olemust arvestades jätta

TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi menetlusosaliste endi kanda.

16. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Indrek Parrest