2-18-10119/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus,

Kohtunik

Nele Atonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.09.2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-10119

Tsiviilasi

E B hagi Tallinna kohtutäitur P P vastu töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise

ning hüvitise nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

6724 eurot

Hageja (TVK poole pöördunud isik) E B (isikukood xxxx),

lepinguline esindaja Priit Lantin

Kostja kohtutäitur P P (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

Katrin Martis

Asja läbivaatamine

04.02.2019 toimunud kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata hageja E B hüvitise väljamõistmise nõue summas 2024,67 eurot osas.

2. Hagi rahuldada.

3. Tuvastada hageja E B ja kostja Tallinna kohtutäitur P P vahel sõlmitud töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisus.

4. Lõpetada hageja E B ja kostja Tallinna kohtutäitur P P vahel 19.01.2015 sõlmitud tööleping

TLS § 107 lg 2 alusel 03.01.2018.

5. Mõista kostjalt Tallinna kohtutäitur P P hageja E B kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel

hüvitis summas 1199,33 eurot.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta kostja kanda.

Menetluskulude

rahalise

suuruse

määrab

kohus

kindlaks

mõistliku

aja

jooksul

kohtumäärusega peale käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumist

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks

ettenähtud tähtaegu.

Menetluse käik

1. E B (edaspidi hageja) esitas 23.01.2018 Töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Tallinna

kohtutäitur P P (edaspidi kostja) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu

lõpetamise ning hüvitise nõudes.

2. TVK oma 22.05.2018 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/157/18 rahuldas hageja avalduse.

3. Kostja ei nõustunud TVK otsusega ja esitas 03.07.2018 Harju Maakohtule taotluse vaadata

töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras (töövaidlusasi nr 4-1/157/18).

4. Hageja esitas 15.04.2019 kohtule avalduse hagi osaliseks tagasivõtmiseks, kuna kostja rahuldas

hageja nõude 18.02.2019 osaliselt.

Hageja nõue ja asjaolud

5. Hageja palub tuvastada 19.01.2015 hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise

tühisus, lugeda tööleping lõppenuks töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel alates 03.01.2018,

mõista kostjalt välja hüvitis hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel summas 3224 eurot ning jätta

menetluskulud kostja kanda.

6. Hageja ja kostja sõlmisid 19.01.2019 töölepingu, mille kohaselt asus hageja kostja büroos tööle

tähtajatu töölepinguga menetlusdokumentide algatamise andmesisestajana.

7. 22.12.2017 teavitas kostja hagejat suuliselt, et muudab ühepoolselt hageja töölepingut ja

vahetab hageja ja kostja teise töötaja tööülesanded. Hageja keeldus ametipositsioonide vahetusega

ja töölepingu ühepoolse muutmisega teavitades sellest 29.12.2017 e-kirja teel kostjat.

8. Kostja lõpetas 02.01.2019 erakorraliselt 19.01.2015 sõlmitud töölepingu alates 03.01.2018 TLS

§ 89 alusel. Hageja hinnangul puudub koondamiseks õiguslik alus ja töölepingu ülesütlemine on

tühine. Kostja büroos ei ole töömaht vähenenud, vastupidi, töömaht on kasvanud, mida tõendab

asjaolu, et kostja otsis täiendavat töötajat hagejaga samale ametipostile. Kostja pakkus töötajatele

töökohtade vahetust, mis sisuliselt tähendanuks töölepingu ühepoolset muutmist, millest hageja

keeldus. Töö ümberkorraldamiseks TLS § 89 lg 1 tähenduses ei saa mõista olukorda, kus tööandja

otsustab ühepoolselt töötajate ametipositsioone vahetada. Tegemist ei ole ka töö lõppemise

juhtumiga, kuna töökorraldus ning iseloom on peale hageja lahkumist jäänud samaks. Kuna kostja

on võimalike alternatiividena ülesütlemise teates välja toonud ka TLS § 89 lg 2 p 1-2, siis märgib

hageja, et hagejale teadaolevalt ei ole kostja tegevust lõpetanud. Samuti ei ole välja kuulutatud

kostja pankrotti, algatatud pankrotimenetlust või muud TLS § 89 lõikes 2 toodud asjaolu.

Töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine ka formaalse aluse puudumise tõttu. Ülesütlemise

avalduses puudub mistahes sisuline põhjendus ülesütlemise põhjuste või asjaolude osas. Lisaks

puudub ka materiaalne alus, puuduvad asjaolud, millele tuginedes oleks tööandjal võimalik

tööleping lõpetada TLS § 89 kohaselt. Hageja leiab, et TLS § 109 lg-st 1 tulenevalt tuleb kostjal

hageja kasuks välja mõista hüvitis, mis vastab hageja kolme kuu keskmisele töötasule ehk 3224

eurot.

9. Kostja vastusest lähtuvalt leiab hageja, et toimikute hulga arvuline vähenemine ei tähenda

hageja sissetulekute või käibe vähendamist. Kostja ei ole töömahu vähenemise kohta tõendeid

esitanud. Hagejale teadaolevalt töötab kostja büroos ka pärast hageja lahkumist 4 töötajat, ehk

võeti tööle uus töötaja. Puudus mistahes kokkulepe töötajatel nn rotatsiooni osas. Kostja on 2017

määranud hagejale heade töötulemuste eest aastapreemia summas 240 eurot, mis maksti hageja

kontole 11.12.2017. Lisaks maksis kostja hagejale preemiat nii 2015 kui ka 2016. Töölepingu

erakorralise lõpetamise põhjuseks oli töötaja keeldumine asuda tööle teisele ametikohale, millele

järgnes konflikt, mille käigus lõpetas kostja töölepingu erakorraliselt, väites hiljem, et tegemist on

koondamisega.

Kostja vastuväited

10. Kostja hageja nõuet ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja

jätta hageja kanda.

11. Kostja büroos töötas 2017 5 töötajat, kes kõik tegelesid täitedokumentide menetlemisega, s.o

täitemenetluse läbiviimiseks vajalike kõigi dokumentide ja aktide koostamisega ning

väljasaatmisega, andmetöötlusega arvutiprogrammides, päringutele ettevalmistamisega ja

teostamisega, klientidega suhtlemisega, sh telefonikõnedele ja e-kirjadele vastamisega. Töötajate

ülesanded võisid ajas muutuda kõigi töötajate jaoks ning lisanduda ka seoses töötajate haiguste ja

puhkustega. 2011 avati kostja juures 3794 täitetoimikut, 2015 2990 täitetoimikut, 2016 2635

täitetoimikut, 2017 2302 täitetoimikut ja 2018 septembris oli see arv juba 1450 ehk töö vähenes

50%. Selline töömahu vähenemine oli töötajatele nähtav, sh eeskätt hagejale, kelle töökohustuste

hulka kuulus büroole saabuvate täitmisavalduste sisestamine. 2018 alguses muutus ka

täitemenetluse seadus ja kohtutäiturite seadus, mis läbi vähendati kohtutäiturite tasusid oluliselt

ning seetõttu vähenes ka kohtutäiturite büroode majanduslik võimekus. Juba 2017 teisel poolel

olid töötajad teadlikud, sh hageja, tööülesannete muutustest, mille tingis majanduslik olukord ja

üldise seadusandluse muutmine. Kostja pakkus hagejale kaastöötaja töösooritusi, seejuures hageja

palk jäi samaks, aga töösooritused oleksid pisut lihtsamad ja konkreetsemad. 29.12.2017 hageja

edastas kostjale ootamatult tööülesannete muutmise osas keeldumise, mille kostja sai kätte

02.01.2018. Kostja juures oli koondamise olukord, sest töömaht büroos oli vähenenud.

Koondamisel kostja arvestas asjaoludega, et tööle jäävad töötajad, kes tunnevad huvi enese

tööalase tähendamise vastu ja teevad paremini tööd. Puudusid isikud, kellel oli tööle jäämise

eelisõigus. Et büroo tasuks ennast majanduslikult ära, oli otsus jätta 5-st töötajast 4 tööle. Hageja

oli büroos töötanud ligi 3 aastat, kuid oli oma töö sooritustes ebakindel ja palus tihti

kaastöötajatelt abi ning esines olukordi kus hageja keeldus tööst. 02.01.2018 edastas kostja

hagejale elektrooniliselt avalduse töölepingu ülesütlemise kohta, millega ütles töölepingu üles

alates 03.01.2018. Kostja on ülesütlemisavalduses kirjeldanud TLS § 89 nimetatud

koondamisolukordi, kuid ei ole kirjutanud lahti, miks just hagejaga töösuhe lõpetati. Kostja on

03.01.2018 tasunud hagejale lõpparve kokku 2707,04 eurot.

12. Kostja maksis töötajatele aastalõpus pühade toetust, mille nimetas preemiaks ja mida maksti

iga aasta lõpus kõigile töötajatele. Toetuse määramisel kostja lähtus sellest, et olid saabumas

jõulud/aastavahetus, arvestades töötajate tööstaaži tööandja juures, perekonnaseisu, laste arvu.

Kohtu põhjendused

13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse

resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused.

14. Käesolevas asjas on lahendamata hageja taotlus hagi tagasivõtmiseks hüvitise nõude 2024,67

euro osas (tl 124).

15. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse

lõpuni. TsMS § 424 lg 3 esimese lause järgi kohtule esitatud hagi tagasivõtmise avaldus

toimetatakse kätte kostjale, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema nõusolek. TsMS § 423 lg 1 p 2

kohaselt kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1

kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja

hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle

kohtusse.

16. Vastavalt hageja taotlusele jätab kohus läbi vaatamata hageja hüvitise nõude 2024,67 euro

osas.

17. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud

seisukohtade ja tõenditega, kuulanud pooled ära kohtuistungil, leiab, et hagi on põhjendatud ja

tuleb rahuldada.

18. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega

neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele.

19. Kostja on esitanud kohtule juhindudes töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg-st 4

taotluse vaadata hagimenetluse korras läbi TVK-le esitatud töövaidlusasi nr 4-1/157/18. TVK oma

05.06.2018 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/157/18 rahuldas hageja avalduse kostja vastu ning: 1)

tuvastas hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse; 2) lõpetas

hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel 03.01.2018; 3) mõistis kostjalt

hageja kasuks välja hüvitise summas 3224 eurot. Kostja ei nõustunud TVK otsusega (tl 2).

20. Hageja esitas kohtule juhindudes Harju Maakohtu 04.07.2018 kohtumäärusest (tl 16)

hagiavalduse (18-19), milles palub: 1) tuvastada 19.01.2015 hageja ja kostja vahel sõlmitud

töölepingu ülesütlemise tühisus; 2) lugeda tööleping lõppenuks töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg

2 alusel alates 03.01.2018 ning 3) mõista kostjalt välja hüvitis hageja kasuks TLS § 109 lg 1

alusel summas 3224 eurot. 15.04.2019 esitas hageja kohtule avalduse hagi tagasivõtmise hüvitise

2024,67 euro osas, kuivõrd kostja on nimetatud hageja nõude rahuldanud, ning kohus on

käesolevas lahendis jätnud hageja nimetatud nõude läbi vaatamata.

21. Kohus selgitab, et kohus ei kontrolli töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab TVK-le

esitatud avalduse hagimenetluses algusest peale (Riigikohtu 29.03.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-

1-6-11, p 13 teine lõik).

22. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud

tõendite alusel tuvastatuks:

-

Hageja asus kostja juures tööle 19.01.2015 määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel

menetlusdokumentide algatamise andmesisestajana;

-

Kostja tegi hagejale ettepaneku vahetada kaastöötajaga ära tööülesanded ning hageja

kostja ettepanekust keeldus;

-

Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt koondamise tõttu üles 03.01.2018;

-

Hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 03.01.2018;

-

Kostja on maksnud hagejale hüvitist töölepingu erakorralisest ülesütlemisest vähem

etteteatatud aja eest 1199,33 eurot (TLS § 100 lg 5);

-

Kostja on tasunud hagejale 18.02.2019 hüvitist 2024,67 eurot (tl 115).

23. Hageja nõuab töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja sellega seonduvate hüvitiste

väljamõistmist. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas töölepingu ülesütlemiseks esines seadusest

tulenev alus, st kas esines koondamissituatsioon. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva

aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.

24. TLS § 89 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte

jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö

ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). TLS § 95 lg 2 kohaselt

peab tööandja ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis. Põhjenduse ära jätmine ei too kaasa ülesütlemisavalduse tühisust, kuid teine

pool võib nõuda ülesütlemise põhjenduse puudumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist (TLS § 95 lg

3).

25. Kostja on hagejale 02.01.2018 saadetud töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduses

märkinud, et ütleb poolte vahel sõlmitud töölepingu üles alates 03.01.2018 ning kostjal võimalus

teist tööd anda puudub.

26. Poolte vahel ei ole vaidlust, et töölepingu ülesütlemisavaldus on hagejale kätte toimetatud

TLS § 95 lg 1 sätestatud vorminõudeid järgides, st ülesütlemisavaldus on tehtud kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Samas on kohus seisukohal, et kostja ei ole täitnud TLS § 95

lg-st 2 tulenevat põhjendamise kohustust, kuivõrd kostja ametikoha likvideerimise ja hageja

koondamise vajadust kostja ülesütlemisavalduses ei põhjendanud.

27. Riigikohus on oma 09.04.2014 lahendis nr 3-2-1-21-14 märkinud, et kuigi TLS § 95 lg 2

paneb tööandjale kohustuse ülesütlemist põhjendada, võimaldab sama paragrahvi kolmas lõige

öelda töölepingu üles ilma põhjendusi esitamata. Kolleegium märgib, et töötajal ei ole olukorras,

kus tööandja ei ole ülesütlemist kooskõlas TLS § 95 lg 2 sätestatuga põhjendanud, võimalik

ülesütlemise vaidlustamisel esitada sisulisi väiteid selle kohta, et tööleping on öeldud üles

seadusest tuleneva aluseta. Järelikult kui töötaja palub tuvastada, et tühine on töölepingu

ülesütlemine, mida tööandja ei ole TLS § 95 lg 2 kohaselt põhjendanud, peab kohus mh tuvastama

ka selle, kas ülesütlemise materiaalsed eeldused on täidetud. Seega tuleb kohtul anda hinnang, kas

esinesid sellised majanduslikud põhjused, sh töö ümberkorraldamine ja tehiolud, mille esinemisel

võis kostja töölepingu erakorraliselt koondamise tõttu üles öelda.

28. Kostja selgituste kohaselt oli ettevõttes tegemist töömahtude vähenemisega, täitetoimikute

avamine oli kahe aasta jooksul vähenenud 23% ning võrreldes 2011 oli töömaht vähenenud 50%.

Otsuse hagejaga töölepingu ülesütlemise kohta tegi kostja lähtudes hageja tööpanusest ja

oskustest. Kostja hinnangul oli hageja ebakindel oma töö sooritustes, küsis tihti kaastöötajatelt

nõu ning keeldus asendamistest. Kostja väitel võrreldi hagejat enne koondamisotsuse tegemist

teiste töötajatega. Milliste töötajatega hagejat võrreldi ning millised olid tulemused, on kohtule

teadmata. Kostja on kohtule esitanud küll teiste büroo töötajate töölepingud, kuid koondatavate

isikute võrdlust ning kriteeriume, mille alusel tööle jäävad töötajad välja valiti, kostja ei esitanud.

Kostja on küll esitanud selgituse koondamise vajalikkusest, kuid kohus on seisukohal, et kostja

poolt esitatud tõendid ei tõenda koondamisolukorra esinemist kostja juures.

29. Kohus selgitab, et töö ümberkorraldamise puhul ei oma tähtsust, kas uus korraldus on

tööandjale varasemast majanduslikult soodsam või mitte, samuti see, kas töötaja täitis oma

tööülesandeid kohaselt. Tööandjal tuleb vaidluse korral tõendada koondamissituatsiooni

tekkimine ning koondatava töötaja valik. Tööandjal on õigus tööleping üles öelda majanduslikel

põhjustel ehk töötaja koondada, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub

võimatuks töömahu vähenemise ja töö ümberkorraldamise tõttu. Kostja ei ole kohtule esitanud

ettevõtte struktuuri, koondamisotsust, vms tõendamaks ümberkorralduste aset leidmist kostja

kontoris. Samuti ei ole esitatud tõendit, tõendamaks sellist majanduslikku olukorda, mis tingis

töökoha koondamise vajaduse. Kohus leiab, et kohtule esitatud pildid kohtutäituri programmist ei

tõenda koondamissituatsiooni. Käesoleval juhul on kostja väited koondamissituatsiooni olemasolu

osas jäänud paljasõnaliseks. Kostja väide, et töömaht on langenud, on kohtu hinnangul

tõendamata. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud töölepingu lõpetamiseks

majandusliku põhjuse olemasolu ja seeläbi hageja koondamise vajadust.

30. TLS § 107 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu

ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu

tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega

lõppenud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lõpetab kohus või töövaidluskomisjon TLS § 107 lg-s

1 sätestatud juhul tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud

ülesütlemise kehtivuse korral. TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab

töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist

töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust

muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.

31. Kuivõrd kostja on 18.02.2019 tasunud hagejale hüvitise summas 2024,67 eurot, palub hageja

kostjalt välja mõista hüvitis summas 1199,33 eurot. Kostja on vaielnud hageja hüvitise nõudele

vastu, leidis, et kostja on hageja nõude rahuldanud tasudes hagejale 18.02.2019 hüvitise summas

2024,67 eurot ja 03.01.2018 hüvitise summas 1199,33 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja

vastuväide ei ole põhjendatud, kuivõrd kostja poolt 03.01.2018 tasutud 1199,33 eurot oli hüvitis

töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest.

32. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi ning loeb hageja ja kostja vahel 19.01.2015

sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise TLS § 89 lg 1 alusel tühiseks ja lõpetab hageja

taotlusel töölepingu 03.01.2018 TLS § 107 lg 2 alusel. Kohus mõistab TLS § 109 lg-st 1

tulenevalt kostjalt hageja kasuks välja hüvitise summas 1199,33 eurot.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on

nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hageja on hagi osaliselt tagasi võtnud seetõttu, et kostja on

nõude osaliselt pärast hagi esitamist rahuldanud ning kohus rahuldas hageja ülejäänud nõude, siis

jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Kohus määrab TsMS § 177 lg 2 alusel menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Atonen

kohtunik