2-19-12982/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

T A R T U M A A K O H U S K O H T U O T S U S Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 13. september 2019 Tsiviilasja number ja hagi ese

Hagihind nr 2-19-12982 AS PlusPlus Capital hagi X.X. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 162,03 eurot Kohtunik Silvi Maiste Hageja AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806; aadress Tartu mnt 83, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) Hageja esindaja Carlo Kask (e-post menetlus@plusplus.ee) Kostja X.X.(isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxx xxxx, xxxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxxxxx; e-post)

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi osaliselt. 2. Välja mõista X.X. (X) AS-i PlusPlus Capital kasuks põhivõlg summas 63,18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 57,71 eurot, kokku 120,89 eurot. 3. Välja mõista X.X. AS-i PlusPlus Capital kasuks alates 17.08.2019 viivis põhinõudelt 63,18 eurolt põhinõude kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 4. Lõpetada sissenõutavaks muutumata viivise arvestus, kui see koos väljamõistetud ja sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuetega summaarselt võrdsustub põhinõudega, s.o 63,18 euroga. 5. Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulu 25 euro nõudes. 6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. 7. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

Edasikaebamise kord TsMS § 415 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. TsMS § 142 lg 1 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon. Sama sätte lg 2 kohaselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot; TsMS § 149 lg 5 kohaselt tagastatakse kautsjon kaja osalise või täieliku rahuldamise korral kohtumääruse alusel. Kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse.

2 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kirjeldav ja põhjendav osa AS PlusPlus Capital nõuab 28.08.2019.2019 esitatud hagis X.X. põhivõlgnevuse 63,18 euro, sissenõudmiskulu 25 euro, viivise 57,71 euro ja lisanduva viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust kliendinumbriga 8326256. Kostja on jätnud lepingust tulenevad rahalised kohustused osaliselt täitmata. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud kostja poolt kinnitatud e-posti aadressi vahendusel 30.08.2019. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.

Kohtu infosüsteemist nähtuvalt on sama hageja esitanud sama kostja vastu samast liitumislepingust tuleneva nõude. Selle asja nr oli 2-18-19614, asja menetles kohtunik Kalev Kuningas. Nõuded tulenesid samast liitumislepingust ning arved hõlmasid perioodi 01.-30. november 2015 (tsiviilasi nr 2-18-19614) ning perioodi 01.-30. detsember 2015 (tsiviilasi nr 2- 19-12982). Elisa Eesti AS on loovutanud lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale 01.02.2018. Hageja on kaks arvet eraldanud ning tekitanud kunstlikult endale kaks nõuet.

Hageja on viidanud sissenõudekulu 25 euro väljamõistmise alusena võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p-le 1. Selle sätte kohaselt võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda pärast lepingu lõppemist tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Tsiviilasjas nr 2-18-19614 on hageja nõudnud samuti 25 euro sissenõudekulude väljamõistmist. Kahes hagis on tegemist sisuliselt sama võlaga. Seega on hageja nõudnud sissenõudmiskulude hüvitamist ühelt ja samalt võlalt mitte 25 eurot, vaid 2*25 eurot. Mõlema tsiviilasja tõendeid võrreldes nähtub, et võlanõuded ja hagihoiatused on kostjale saadetud kõik samadel kuupäevadel. Tsiviilasjas nr 2-18-19614 tehtud kohtuotsusega on kostjalt hageja kasuks juba mõistetud välja sissenõudekulud 25 eurot. Samalt võlalt ei ole põhjendatud nõuda topelt sissenõudekulusid, seetõttu jätab kohus selles osas nõude rahuldamata.

Kohus märgib, et kohtu infosüsteemist nähtuvalt on hageja esitanud ka mitmeid teisi hagisid samade poolte vahel, kus kahes erinevas hagis on taotletud võla väljamõistmist samast lepingust ja samadest arvetest tulenevalt. Ka neis on hageja taotlenud samalt võlalt topelt sissenõudekulu hüvitamist. Selline käitumine ei ole kohtu hinnangul heauskne. Kohus hoiatab hagejat, et TsMS § 200 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt.

3

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Tsiviilasjas nr 2-18-19614 on 06.02.2019. a tagaseljaotsusega juba mõistetud kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku 100 eurot. Nagu kohus on eelnevalt viidanud, oli mõlemas hagis tegemist sisuliselt sama võlaga. Kui hageja oleks esitanud samast liitumislepingust järjestikkudest arvetest tuleneva võlgnevuse nõude ühes menetluses, oleks tal jäänud tekkimata praeguse asja menetluskulu. Seega on hageja ise tekitanud endale põhjendamatud kulutused taotletud ulatuses. Selle kulu väljamõistmine kostjalt oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kohus jätab seetõttu poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, puudub vajadus menetluskulude väljamõistmiseks.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvi Maiste

kohtunik