4-19-4563/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-4563

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. septembril 2019. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-19-4563 Kohtukoosseis Kohtunik Martin Tuulik Kaebuse sisu

R G - ’i kaebus Politsei ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 26.07.2019 otsusele väärteoasjas nr 2316,19,005811 LS § 227 lg 2 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik)

R G

(isikukood: xxxx) Eesti Vabariigi kodanik aadress: xxxx e-post: xxxx tel: xxxx töökoht: xxxx

karistatus: karistusregistri kohaselt

kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi 1 Kaitsja vandeadvokaat Maano Saareväli Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli aadress: Vabaduse pst 59, Tallinn 11211 e-post: maano.saarevali@sirk.ee tel: 50 747 30 Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet (registrikood: 70008747)

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa 15060 E- post: pohja@politsei.ee Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 118 lg 2 p st 1 kohtunik määras: -

1. R G Jätta rahuldamata ’i esindaja esitatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.

2. Jätta R G’i kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 26.07.2019. a üldmenetluse otsuse

peale väärteoasjas nr 2316,19,005811 läbi vaatamata seoses kaebetähtaja möödalaskmisega.

4-19-4563

3. Tagastada esitatud kaebus menetlusalusele isikule R G

’ile peale käesoleva kohtumääruse jõustumist ning edastada kohtumäärus pooltele. Edasikaebamise kord

VTMS § 192 lg 1 ja § 193 lg 1 kohaselt võib kohtumenetluse pool käesoleva kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD, KOHTULE ESITATUD KAEBUS JA ENNISTAMISTAOTLUS

26.07.2019 koostas Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Raul Annuka väärteoasjas nr 2316,19,005811 üldmenetluse otsuse, millega karistas ’i liiklusseaduse (edaspidi LS) § R G

227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Väärteootsuse kohaselt karistati ’i selle eest, et ta 04.07.20169. a kell 09:38 xxxx tänaval R G

xxxx linnaosas xxxx juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 75+/-3 km/h, millega

ületas antud teelõigul suurimat lubatud sõidukiirust (40 km/h) mitte vähem kui 32 km/h. 28.08.2019 saabus Harju Maakohtule menetlusaluse isiku R G’i kaitsja vandeadvokaat Maano Saareväli poolt esitatud kaebus koos kaebetähtaja ennistamise taotluse ja lisadega Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 26.07.2019 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2316,19,005811.

Kaebuses taotletakse Politseija Piirivalveameti 26.07.2019 otsuse tühistamist osaliselt, s.t

määratud karistusliigi osas ning palutakse teha selles osas uus otsus, millega karistada menetlusalust isikut rahatrahviga. Kaebuses leitakse, et kohtuväline menetleja ei ole otsuses

arvesse võtnud asjaolu, et menetlusaluse isiku poolt samalaadilise liiklusalase väärteo eest määratud rahatrahv oli määratud 03.07.2018, mis peegeldab pigem isiku üldist seaduskuulekat

eluviisi, mitte pidevalt eiravat liiklemisviisi. Samuti leitakse kaebuses, et juhtimisõiguse

äravõtmist tuleb rakendada üksnes siis, kui esineb reaalne vajadus isiku liiklusest eemaldamiseks. Menetlusaluse isiku suhtes sellist vajadust ei ole. Pelgalt aastataguse rikkumise toimepanemise fakt ei ole piisav, et prognoosida uute liiklusalaste süütegude toimepanemist

järgmise aasta jooksul. Lisaks mõjub juhtimisõiguse äravõtmine menetlusalusele isikule

ebaproportsionaalselt rängalt, sest ta juhib ainuisikuliselt xxxx Vabariigis registreeritud ettevõtet ning selle tegevjuhina peab ta käima erinevatel objektidel, kuhu jõudmiseks on tal tarvis kasutada isiklikku sõidukit. Kaebetähtaja ennistamise taotlust põhjendas kaebaja järgmiselt. Menetlusalune isik ei saanud

kaebust tähtaegselt esitada põhjusel, et menetlusaluse isiku elukaaslane oli viimaseid päevi lapseootel ja nende perre sündis 17.08.2019 laps. Kaebuse esitaja koos lapse emaga kirjutati

haiglast välja 20.08.2019 ning kaebuse esitamise viimane tähtpäev oli 21.08.2019. Lapse

sünnile eelnenud ja sellele järgnenud päevad olid menetlusalusele isikule emotsionaalselt ja korralduslikult äärmiselt tihedad, kuivõrd laps sündis planeeritud ajast hiljem. Kuigi elukaaslase

rasedus, lapse sünd ja sellega seotud isa kohustused ei ole iseenesest seaduses kirjeldatud menetlustähtaja ennistamist tingivate põhjustena, on selline põhjus analoogia korras tuletatav sarnasest olukorrast. Näiteks on lähedase isiku raske haigus käsitatav asjaoluna, mis vabandab menetlustoimingule väljakutsutu mitteilmumist. Raseduse ja sünnituse puhul ei ole

2

4-19-4563 tegemist küll haigusega selle sõna otseses mõttes, kuid raseda abivajadust võib võrrelda raskelt haige inimese abivajadusega.

KOHTU SEISUKOHT

Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi: VTMS) § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse

selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja

möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata.

Arvestades, et käesolevas väärteoasjas on koostatud kohtuvälise menetleja poolt otsus üldmenetluses, mitte kiirmenetluses, siis tuleb juhinduda kaebetähtaja puhul VTMS § 114 lg-st 4, mille kohaselt tuleb kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitada maakohtule 15 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise

menetleja juures kättesaadav. PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi poolt 26.07.2019 koostatud otsuses väärteoasjas nr 2316,19,005811 on märgitud, et kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 21.08.2019. Riigikohtu

kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et „ “ (RK nr 3-1-1-84-13, p 8.1; RK nr 3-1-1-99-10, p 16).

R G’i suhtes 04.07.2019 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt on kohtuvälise menetleja

lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 05.08.2019 (KVM tl 3).

Väärteoprotokolli keeldus allkirjastamast (KVM tl 3). 26.07.2019 tehtud väärteootsuse R G

kohaselt oli kaebuse esitamise viimane tähtaeg 21.08.2019. Menetlusalune isik oli seega

kaebetähtajast teadlik. ’i esindaja esitas kaebuse Harju Maakohtule Politsei R G - ja Piirivalveameti otsuse peale 28.08.2019 (tl 2), s.t nädal aega pärast selleks ettenähtud tähtaja

möödumist. VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel tuleks peale seaduses ettenähtud tähtaega esitatud kaebus jätta läbi

vaatamata, kui ennistamistaotlust ei ole esitatud või kui kohus jätab ennistamistaotluse rahuldamata. Käesoleval juhul on kaebaja aga esitanud kaebusega muuhulgas ka kaebetähtaja

ennistamise taotluse. Kuivõrd väärteomenetluses ei ole eriregulatsiooni kaebetähtaja

ennistamiseks sätestatud, siis tuleb VTMS § 2 kohaselt kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi: KrMS) sätteid. KrMS § 172 lg 2 sätestab, et kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on: 1) äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega; 2) muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Lõige 3 kohaselt võib ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes.

Kohtule esitatud kaebetähtaja ennistamise taotluses on menetlusalune isik R G kaebuse hilinenud esitamist põhjendatud asjaoluga, et ta elukaaslasel sündis 17.08.2019 laps ning nad kirjutati haiglast välja 20.08.2019. Kaebuses on asutud seisukohale, et raseda abivajadust võib võrrelda raskelt haige inimese abivajadusega, mistõttu on täidetud kaebetähtaja möödalaskmise mõjuv põhjus KrMS § 172 lg 2 p 2 mõttes. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Esiteks peab kohus vajalikuks rõhutada seda, et esitatud kaebusest ning selle lisadest selgub, et menetlusaluse isiku perre sündis laps 17.08.2019, kuid

4-19-4563

kaebuse esitamise tähtaeg väärteootsuse peale oli 21.08.2019. Lapse sünd ei saanud menetlusalusele isikule olla selline üllatus, mis oleks takistanud tal kaebuse tähtaegset esitamist

3 ning seda eelkõige olukorras, kus kaebusele lisatud sünnituskaardilt (lisa 3) on võimalik tuvastada, et laps sündis eeldatavast sünnitusajast hoopis 9 päeva hiljem. Menetlusalune isik teadis, et kohtuvälise menetleja poolt tehtav otsus kõnealuses väärteoasjas on kättesaadav hiljemalt 05.08.2019, kohtuvälise menetleja lahend, mille tegemise tegelik kuupäev oli 26.07.2019, edastati isikule e-postile 26.07.2019 kell 12:20 (KVM tl 9-10) ning väärteotoimikust tehtud koopiate kättesaamist on ta ise oma allkirjaga kinnitanud 30.07.2019 (KVM tl 11). Kuigi kohus möönab, et lapse sünni näol on tegemist sellise sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa, ei saa seda siiski käesoleva väärteoasja

valguses pidada mõjuvaks põhjuseks KrMS § 172 lg 2 p 2 mõttes, sest kaebetähtaja

möödalaskmise mõjuva põhjuse hindamisel tuleb kohtul analoogiliselt tõendite hindamisega

vaadelda kõiki asjaolusid nende kogumis. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust selgelt, et menetlusalune isik teadis juba vähemalt 30.07.2019 kaebuse esitamise viimast kuupäeva,

mistõttu oli isikul sisuliselt aega rohkem kui 15 päeva, et esitada kaebus väärteomenetluse

otsuse nr 2315,17,003349 peale või korraldada peatselt toimuva elumuutuse valguses (elukaaslase poolt lapse sünnitamine) kaebuse tähtaegne esitamine oma esindaja poolt. Seega kokkuvõtlikult leiab kohus, et kuivõrd kohtuväline menetleja on saatnud ’ile tema R G

poolt avaldatud e-posti aadressile kohtuvälise menetleja otsuse selle tegemise päeval,

menetlusalune isik on 30.07.2019 oma allkirjaga kinnitanud väärteotoimiku koopiate

kättesaamist ning laps sündis isiku perre 4 päeva enne kaebetähtaja saabumist, siis oli

menetlusalusel isikul piisavalt aega kaebuse esitamiseks ning mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks puudub. Kohus on seisukohal, et eeltoodud põhjustel tuleb jätta ’i esindaja vandeadvokaat Maano R G

Saareväli esitatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata, kuivõrd esitatud põhjus kaebetähtaja ennistamiseks ei ole kohtu hinnangul mõjuv. Seetõttu tuleb jätta läbi vaatamata ka

R G’i esindaja poolt Harju Maakohtule esitatud kaebus Politsei ja Piirivalveameti Põhja -

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 26.07.2019

üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2316,19,005811 seoses kaebetähtaja möödalaskmisega.

Martin Tuulik kohtunik

4-19-4563

4