1-17-4653/31 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-17-4653

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

13. september 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-17-4653 (17244000110) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk Irina Štšelina Kriminaalasi Viru Vangla materjalid .E tingimisi enne J tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu J.E isikukood ; kannab karistust Viru Vanglas XXX

Kohtuistungil osalenud isikud süüdimõistetu J.E (videokonverentsi teel) kaitsja Deniss Matvejev

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § st 76 ja KrMS § dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: - -

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest J.E elektroonilise valve alla vabastamata.

Määrata OSAÜHING NARVA ESIMENE ADVOKAADIBÜROO ule makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest J - .E le

150 (ükssada viiskümmend) eurot, sh käibemaks 25 (kakskümmend viis) eurot.

Mõista iigi kasuks välja ükssada viiskümmend J - .E lt Eesti Vabar

150 ( ) eurot, mis tuleb tasuda 3 (kolme) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700034632 -17-4653, ning selgitus „J.E , kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada ru Maakohtu Vi

1-17-4653

Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, i kohtumäärusest teada või pidi mil isik sa teada saama.

Asjaolud

ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 15.05.2017 otsusega tunnistati .E (end nimega D.U J

) kokkuleppemenetluses süüdi ja teda karistati KarS § 200 lg 2 p 4 järgi vangistusega 3 aastat n -de 5, ing KarS § 199 lg 2 p

9 järgi vangistusega 1 aasta. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus raskemaga kaetuks ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise, s.o 28.08.2016 Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse võrra. Liitkaristuseks jäi 4 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust, karistuse kandmise algusega 20.02.2017. .E-lt J mõisteti välja tsiviilhagid ja lahendati asitõendite ning menetluskuludega seonduvad küsimused. Tõkend vahistamine jäeti Viru Maakohtu määrusega muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. 29.05.2017

2. 15.08.2019 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid tingimisi

J.E enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve alla.

J.E karistusaeg algas 20.02.2017 16.02.2022 , see lõppeb ja KarS § 76 lg 2 p 1 kohane tähtaeg saabus 19.08.2019. isikuandmetele tuginedes ei toeta vangla tema J.E ennetähtaegset vabanemist ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele.

3. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, ei toeta

elektroonilise valve J.E ennetähtaegset vabanemist alla.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 4. Kohtuistungil avaldas , et

J.E taotleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, nõustudes alluma elektroonilisele valvele. Kuriteo toimepanemisele viis narkootikumide tarvitamine, mida tarvitas 6 kuu kestel enne vangistusse sattumist. Praegu on olemas motivatsioon narkootikume mitte tarvitada ning selleks toeks on abikaasa, kes mõnuaineid ei tarvita. Aga samuti on vangistuses läbitud erinevad programm , millest id Eluviisitreeningut on läbitud kahel korral Läbitud programmid aitasid mõista toimepandud . teo keelatust. on vajadusel valmis Sõltuvuse ravimiseks või käitumise korrigeerimiseks pöörduma arsti poole. Võimalus on kandideerida tööle samasse asutusse, kus töötab abikaasagi. Selleks on vajalik . , seda läbida vestlusvoor Viimatine töökogemus on aastas 2013 mitteametlikult. Ametlik töö oli viimati 2009 aastal. Vabanemise korral on soov ja tahtmine tasuda võlakohustused töö leidmisel.

5. on aktiivselt tegelenud oma

Kinnipeetava kaitsja tõi täiendavalt välja, et J.E sõltuvuskäitumisega. Aga samuti kaitsja usub kaitsealuse suutlikusse seaduskuulekaks eluks, kuna olemas on toetav abikaasa, eluase

ning võimalik töökoht.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 6. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüd tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest lase seisukohad, leiab, et

J.E

elektroonilise valve alla vabastamata.

7.

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ja nõustunud KarS §

75 lg 2 pktroonilise valve kohaldamisega. s 9 sätestatud ele Kohus möönab, et on ära kandnud poole mõistetud vangistu nõustunud J.E sest on ja alluma elektroonilisele valvele. Kohtu käsutuses olevate materjalide kohaselt on .E J avaldatud elukohale võimalik kohaldada elektroonilise valve seadet, korteri omanik on andnud nõustumuse ühe J.E sinna elama asumiseks s elektroonilise valveseadme

1-17-4653

paigaldamisega, siis on elukoht .E J vabanemise järgselt olemas ning see vastab elektroonilise valveseadme rakendamise tingimustele. Nõustumuse soovitud elukohta elama asumiseks on andnud ka korteris elavad täisealised isikud. Seega tuleb nentida .E J puhul formaalsete eelduste täidetust selleks, et vaagida sisuliselt tingimisi enne J.E tähtaega vangistusest vabanemist.

8. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastav -le 4 alt KarS § 76 lg kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg

4 järgi on hinnatavateks asjaoludeks ka uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemine või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal.

9. vangistuses on paljugi postiivset.

Saab nõustuda, et käitumis J.E es J.E on vangistus . e viibides olnud hõivatud tööga Tervislik seisund töö tegemisel takistuseks ei ole osutunud. Kahtlusteta on vangistuses töö tegemine ühiskonda sotsialiseerumisel suureks abiks, sest aitab kujundada kinnipeetava väärtushinnanguid, et seaduskuulekas toimetulek on võimalik ka läbi oma tööpanuse. Oma tööpanuse osatähtsust saab .E J mõista ka läbi selle, et kinnipidamisasutuses töötamisest saadavast töötasust h o inevaid sotsiaalprogramme üvitatakse olemasolevaid võlanõudeid. n läbinud J.E er täies mahus, kus töötas programmi kestel aktiivselt kaasa ja oli motiveeritud muutuste toimumiseks. .E-ga J on läbi viidud asjakohaseid psühholoogilisi nõustamisi, mille tulemusena on järeldatud, et kinnipeetav soovib muuta oma elu. on osalenud J.E riigikeele kursustel ja vaatamata ebaõnnestunud eksamisoorituele on ta suuteline suhtlema riigikeeles. Lisaks on vabanemisel tagatud elukoht J.E-le ja toetava lähedasena abikaasa, kellega astuti abiellu vangistuses. Aga samuti on .E J näidanud kohtuistungil üles valmisolekut uue kuriteo toimepanemise riski vähendava tegevusena sõltuvuse ravimiseks või käitumise korrigeerimiseks vajadusel pöörduma arsti poole osalemist. , mis annavad kaaluka panuse Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega J.E

ennetähtaegseks vabastamiseks.

10. KarS § 76 lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolus ,

uue kuriteo toimepanemise riski id, süüdlase isikut isiku varasemat elukäiku ja vähendavas tegevuses osalemi . Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et st J.E st karistuse eesmärk pole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistuse vabastamata jätmise.

11.

varavastase kuriteo toimepanemises, mis oli toime

J.E mõisteti süüdi raske pandud vägivallaga ja seejuures isikuna, kes on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, sh samalaadsete kuritegude eest, sh olles varem toime pa . nnud röövimisi Aga samuti mõisteti J.E süüdi varguse toimepanemise eest. Mööda pole võimalik vaadata sellestki, et Viru Maakohtu 15.05.2017 tmise aluseks olev tegu pole kohtuotsuse süüdimõis ad kümme J J .E .E riteoks. Tutvudes üheks ja ainukeseks realiseerunud ku

kriminaalasja materjalidega, järeldub sellest, et talle süüks arvatud kuriteo J.E pani toime ajal, mil ta oli Viru Maakohtu 26.06.2016 kohtuotsusega süüdi mõistetud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest vangistusega, kuid kohus pidas võimalikuks vabastada J.E karistuse kandmiselt tingimisi ühes katseaja nõuete ja kohustuste täitmisega. Kohtuotsusest nähtuvalt lühikese ajaperioodi vältel on seega J.E peale Viru Maakohtu 26.06.2016 kohtuotsuse jõust käitunud viisil, kus talle oli põhjus esitada umist taas korduvad . Seega korduvalt viisil mis oli aluseks kuriteosüüdistused käitus .E J kriminaalmenetluse alustamisele ei hinnanud ja . Eeltoodust järeldub, et J.E väärtustanud kohtu usaldust kanda talle mõistetud karistus vabaduses olles. , J.E pannes kuriteod toime pika, ligi pooleja seda mh isikute aastase perioodi vältel, vägivallaga osas, kes on nii

vanemaealised või alkoholi tarvitanud seisundis on näidanud oma suhtumist

1-17-4653

kaaskoda sh nikesse viisil, et oma eesmärgi saavutamiseks võib tegutseda vahendeid valimata valides välja isikuid, kes eelduslikult ei suuda J.E ründele efektiivselt vastu panna. Eeltoodust järeldub kuriteosündmuse osas kriminaalmene seegi, et peale esmase tluse alustamist on taas asunud oma ebaseadusliku elustiili juurde, mil ohustatud oli J.E kaaskodanike elu ja tervis. Kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib J.E naasta seegi kord ebaseadusliku ja teiste isikute elu ja tervist ohtu seadva tegevuse juurde. Arvestades, et

erinevate J.E on korduvalt süüdi mõistetud süüte toimepanemises, siis järeldub sellest, et teades enda suhtes toimetatavast gude kriminaalmenetlusest see talle mingit mõju ei avaldanud, ning taas on ta asunud käituma teiste isikute õiguse rikkuval moel. Hinnates viidatud asjaolude pinnalt .E .E J J usaldusväärsust ja seda, kas positiivselt iseloomustavad ja tema vabastamist toetavad asjaolud kaaluvad üles tema varas et eksimus uute kuritegude ema käitumise eksimused, siis leiab kohus, J.E toimepanemise ajal mil ta oli vabastatud karistuse kandmiselt tingimisi ja tema suhtes juba toimetatavale kriminaalmenetlusele, , mis ei on sedavõrd kaalukaks ja oluliseks eksimuseks võimalda teda tingimisi ennetähtaegse vabastamise regulatsiooni korras vabastada. J.E teiste isikute vara ja . ei ole osanud väärtustada õigust kehalisele puutumatusele

12. o pani

Põhjust on rõhutada, et praeguse karistuse kandmise aluseks olnud te J.E toime tingimustes, kus tal oli olemas kindel elukoht. Seega ka nimetatud mõjur ei suutnud

J.E hoida õiguskuulekal teel, vaid kriisi ilmnemisel asus taas tegutsema teiste isikute vara kahjust . Seoses elukohaga peab kohus ava tegevusega ühes vägivallaga vajalikuks peatuda sellelgi, et kuigi elukoht on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks ja korteri elanikud on andnud nõustumuse seal elama asumiseks, kätkeb uus J.E elukoht endas teatavat riski. Nimelt on tegemist 3-toalise korteriga, kus elab .E J abikaasa, abikaasa ema ja tolle elukaaslane. Kui asub elama kohta, kus ta J.E varasemalt elanud ei ole ning seega sealsete elanike jaoks saabub uus elukorraldus kui ühisele elamispinnale saabub uus elanik oma harjumuste ja soovidega, siis vaatamata lähedastele suhetele oma abikaasaga on muutuv elukorraldus korteris selline, mis on harjumuspäratu kõigile seal elavatele isikutele. Et sellisest suurest muutusest tulenevat riski maandada on võimalikuks lähenemisteek soodustusena antavad väljasõiduload, kus kõigil s .E-le J korteri elanikel on sellisel juhul võimalus kogeda läbi enda sisemise tunnetuse muutust, mida võib kaasa tuua uue täiskasvanud elaniku saabumine. Praegusel juhul aga J.E suhtes soodustusi nt väljasõiduna kohaldatud ei ole ja kinnipeetav ise on andnud selle selgituseks, et ei ole olnud vajadust. Selline endapoolne J.E hinnang annab aluse järelduseks, et J.E abanemisega ei pruugi olla läbi mõelnud kõiki võimalikke riske, mis tema v võivad saabuda. Seega p l võimalik positiivsetele ja raegusel juhul pole kohtu .E J vabastamiseks kasuks rääkivaile asjaoludele anda tähendust, mis viiks tema suhtes positiivse ennetähtaegse vabastamisotsuse tegemiseni.

13. tta ka fakti, et

Kõrvale ei saa jä oli olemas toetava lähedasena J.E elukaaslane ka enne karistuse kandmisele asumist. Nii eelnev elukaaslane kui praegune abikaasa on seotud narkootiliste ainete tarvitamisega. Kuna ise on olnud J.E pikaajaline narkootikumide tarvitaja, siis kätkeb endas ohtu edaspidisele õiguskuulekale elule isik, kes viibib vabanemise korral varasemalt olnud J.E kõrval kuid on ise narkosõltlane. varasem elukäik näitab, et kui kõrval on isik, kes tarbib J.E narkootikume, siis on see osutunud suureks riskifaktoriks .E J õiguskuulekal teel püsimisel ning nagu kinnipeetav ise kohtuistungil kinnitas oligi kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks narkosõltuvus. Teada on, et range järelevalve all vangistuse tingimustes puudub narkootiliste ainete tarvitamise võimalus. Vangistuses viibimise perioodil puudub seega .E J võimalus tarbida narkootilisi aineid, kuid kinnipeetava varasem käitumine näitab, et ikka ja taas on ta langenud narkootikumide tarvitamisse. Et kohtul tekiks J.E suhtes usaldus suutlikusest hoiduda edaspidisest narkootikumide tarvitamisest peab vabanemise protsess olema järk järguline. Läbi konkreetsete sammude peab -

1-17-4653

J.E

lliseks suutma näidata üles, et on suuteline seaduskuulekaks elusk. Se võimaluseks on või lühiajalised väljasõidud, avavanglas viibimine jmt. Sellisel taas pikajuhul on .E J võimalus näidata üles lisaks sisemisele soovile ka läbi reaalsete tegude et ta on suuteline õiguskuulekaks eluks. Siinjuures peabki kohus peatuma asjaolul, et ka varasemates menetlustes on

- ja J.E väljendanud sisemist soovi muutusteks kuid ikka jälle on ta sattunud oma endisele eluteele, s.o pannes toime eriliigilisi kuritegusid. Kui siia juurde arvestada ka see, et on senises elus olnud lisaks harjumus liialdada J.E alkoholi tarbimisega ning on olnud varasemalt ka kasiinosõltlane, siis tuleb nentida sõltuvuste rohket kontsentratsiooni ning sellises situatsioonis on vajalik äärmiselt tugevat tahtejõudu, et elada edaspidi seaduskuulekalt. Kuna aga

J.E on oma käitumisega demonstreerinud hetkevajadusest lähtuvat tegutsemist, siis eeltoodud asjaolud annavad piisavalt suure ohukriteeriumi, mis välistavad

tingimisi enentähtaegse vabastamise J.E elektroonilise valve alla.

14. Seisukoha kujundamisel tuleb arvestada ka tõsiasja, et J.E ei ole viimasel ajal sõltuvustaineid sõltuvusaine (loe alkohol/narkootiline aine) tarvitanud, kuid vaba elu on olnud vaid vangistuses viibimise perioodil. Tuleb hinnata positiivseks, et .E on J vangistuses viibimise perioodil tegelenud oma sõltuvus ega, kuid läbi praktilise elu puudub tal t kogemus kas vabaduse tingimustes ta ka suudab hoiduda tarbimisest. Nimetatut sõltuvusaine kinnitab ka tõsiasi, et valmisolekut sõltuvuse ravimiseks vajadusel J.E on avaldanud pöörduma arsti poole osalemist. ei ole isegi veel täiesti kindel, et ta on Seega .E J vabanendu oma sõltuvusest ja vajab seega vabanameise korral erialaspetsialisti tuge.

Kui nii alkohol kui ka narkootilise aine tarbimine on üheks riskifaktoriks kuritegude toimepanemisel ning .E on ka ise tunnistatnud et J sõltuvus on kuritegude toimepanemist soodustavaks faktoriks, siis on olemas selline risk, mis erinevate asjaolude kokkulangemisel võib realiseeruda viisil, et taas on ohustatud ühiskonna turvatunne. Üldiselt teadaolevaks saab lugeda asjaolu, et sõltuvusest vabanemine on pikk protsess ning vajab isikult kõrget enesemotivatsiooni leidmist. Kuid kui J.E on sõltuvusvaba elu elanud vaid vangistuses viibimise perioodil, siis puudub veendumus, et vabadusse siirdudes suudab hoiduda ühiskonnas olevatest ahvatlustest ning öelda kindlalt ei sõltuvusaine tarbimisele.

Seda enam, kui isik käitub hetkeemotsiooni , nagu nähtub kohtule esitatud ajel iseloomustusest. Kohtu ette ei ole toodud selliseid tõendeid, mis kinnitaksid J.E suutlikkust elada sõltuvusvabalt ka vanglast vabanemise järgselt. Teadaolev ju on, et sõltuvusaine tarvitamine vangistuse tingimustes on välistatud tugevdatud turvameetmete tõttu. Seega isegi kui .E ei tarbi, J sõltuvusaineid kuid teda ümbritsevad isikud, kes ei ole seduskuulekad, on olemas oht uute kuritegude toimepanemisele. Nimelt nähtub kohtule esitatud iseloomustusest, et suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga J.E isikud, sh kriminaalkorras karistatud vend, siis on olemas risk uute kuritegude toimepanemisse. .

Nimetatud riski saab maandada tugeva lähikondsete võrgustiku olemasolu J.E uid arvestada tuleb on olemas abikaasa, kelelga on lähedased suhtes. K tõsiasjaga, et varasemad elukaaslased ei ole positiivselt mõjunud ning kuna .E-le J praeguse elukaaslasega abielluti vangistuses viibimise perioodil, siis on mõlema abikaasa jaoks suureks elukorralduslikuks muutuseks igapäevane koos Ikka ja taas jõuab kohus elu. järeldusele, et J.E suutlikkust tulla seaduskuulekalt toime vabaduse tingimustes on vajalik vanglapoolse soodustuse kohaldamine ja seda taas nt väljasõiduloana.

Kui siia juurde arvestada ka .E J vähest ja lühiajalisi töötamisi, aga samuti lapsepõlvekodu, kust nagu nähtub kaasa ei saadud väärtusi, kuidas vastutust võtta, objektiivselt on avaldunud, et siis järeldub eeltoodust, et vabanemisjärgne seaduskuuleka elu perspektiiv J.E vajab tugevdamist.

15. Seo

ses hetkevajadusest lähtuva käitumisega on põhjust peatuda sellel, et J.E on isik, kes omab kehtivat distsiplinaarkaristust. Nimelt nähtub kohtule tutvumiseks esitatud kinnipeetava isiklikust toimikust distsiplinaarkaristuste määramine rikkumise toimepanemise eest:

J.E on kinnipidamisasutuses käitunud viisil, et on on töökohustuse täitmisel

1-17-4653

paigutanud toiduained selliselt, et oleks võimalik neid ise tarbida hiljem. J.E käitumine vangistuses olles ühes rangete turvanõuetega näitab

, et nimetatud meetmed ei suutnud ohjata .E J käitumist. Kõrvutades J.E suhtes koostatud kohtuotsuseid ja tema käitumist vangistuses viibides, siis joonistub välja sarnane käitumismuster, kus peab vajalikuks käituda viisil mis ei J.E ole aktsepteeritav ja seda nii karistust vabaduses kandes kui ka vangistuses viibides. E on vangistuses viibimise kestel alles enda eltoodust teeb kohus järelduse, et J.E jaoks lahti mõtestamise staadiumis, kuidas liikuda suunas, et elada seaduskuulekat elu ning varasemalt toime pandud kuriteod ja mõistetud karistused ei ole avaldanud sellist mõju, et J.E suudaks vabaduse tingimustes elada seaduskuulekat elu. Eeltoodud asjaolud annavad piisavalt suure ohukriteeriumi, mis välistavad tingimisi ennetähtaegse J.E vabastamise.

Distsiplinaarkaristuse puudumine on ennetähtaegse vabanemise eeldus.

16. on kriminaalkorras karistatud

Mööda pole võimalik vaadata sellestki, et J.E korduvalt. ristatud vangistusega. J.E on ka varasemalt süüdi mõistetud ja ka Kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib J.E naasta seegi kord ebaseadusliku tegevuse juurde. Hinnates viidatud asjaolude pinnalt J J .E .E usaldusväärsust ja seda, kas positiivselt iseloomustavad ja tema vabastamist toetavad asjaolud kaaluvad üles tema varasema käitumise eksimused, siis leiab kohus, et eksimus uue kuriteo ajal, mil tema suhtes viidi J.E toimepanemise näol läbi kriminaalmenetlust, on sedavõrd kaalukaks ja oluliseks eksimuseks, mis ei võimalda teda elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabastamise regulatsiooni korras vabastada.

17.

12 000

Kohus võtab ka arvesse seda, et on võlakohustusi summas J.E eurot. Kui siia juurde arvesta .E da ka tõsiasi, et puudub kindel töökoha garantii J ning varasemalt on ta suutnud elada viisil, kus esmaseks on pidanud enda elukorraldusliku vajaduse rahuldamist ning nimetatu on viinud kuritegude toimepanemisele, siis eeltoodu viitab sellele, et raskuste tekkimisel on valmis asuma murekoorma J.E vähendamiseks ebaseaduslikule teele. Kuigi on avaldanud valmisolekut asuda J.E tööle, kuid tööandja ei ole pidanud võimalikuks töökohagarantiid esitada tähendab see, et , siis tema töökoha garantiidesse ja seeläbi ka töö kaudu saadavasse legaalse sissetuleku saamisesse tuleb suhtuda reservatsiooniga, millele ei saa ülemäärast positiivset kaalu anda. Kui siiski arvestada, et isiku t isiku enda sõnu on tal võimalus asuda tööle, siis tuleb möönda, e l materiaalne toimetulek võib osutuda kasinaks, arvestades küllaldaselt kaalukas ulatuses võlakohustuste olemasolu. Seega tuleb nentida, et ka legaalse sissetuleku saamisel on J.E materiaalne toimetulek raskendatud. Materiaalne ebakindlus on asjaolu, mis või tekitada ahvatlust ja/või ahvatelda teda käituma ebaseaduslikult Ehk teisisõnu – b .

J.E materiaalne toimetulek, ühes karistamise aluseks olnud kuriteo asjaoludega ( ) annab negatiivse prognoosi tema vägivallaga varavastase kuriteo toimepanemine vabastamisele.

18. Kohtu veendumusel annavad isikuandmed aluse seisukohaks, et

J.E J.E nn vabastamiseprotsess peab olema n- - liseerumine ö järg järguline ja selle rea peaks algama vangla siseselt ehk näiteks läbi avavangla ja/või erinevate soodustuste kohaldamise ja/või läbi lühiajaliste väljasõitude. Selliselt saab isik läbi reaalsete käitumisaktide näidata, et vangistuses viibides on temaga läbi viidud programmid tema arusaamu sisuliselt muutnud ja tema edaspidin ja tõekspidamisi e käitumine ja valikud on kantud õiguspärastest veendumustest ja käitumisaktidest.

19. vabanemist

Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mitmetele J.E toetavatele asjaoludele on toimiku pinnalt sedastatavad mitmed asjaolud, mis

J.E ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja J.E valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.

1-17-4653

20. Seoses suhtes koostatud iseloomustusega peab kohus vajalikuks juhtida

J.E tähelepanu asjaolule, et iseloomustus kätkeb endas viiteid J.E varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistustele - just vähemalt osaliselt iseloomustatakse J.E varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Riigikohus avaldas lahendi nr 1-14-10087 II. osa p-s 34 põhimõttelist seisukohta, et õigusliku tähendusega kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole KarSRS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Kuigi antud selgitus seondub ennekõike kohtu poolt kasutatavate andmetega, on kohus veendumusel, et kuna kohtu otsustus moodustub asjaolude kogumis hindamisest ja sellesse kogumisse kuulub ka isiku kohta koostatud iseloomustus, siis on lubamatu tugineda kinnipidamisasutuse poolt koostatavas iseloomustuses isiku varasematele, s.o arhiveeritud karistusandmetele – neile andmetele tuginemine mõjutab ja moonutab isiku suhtes antavat hinnangut/iseloomustust

ja on konkreetse isiku jaoks selgelt negatiivse väljundiga.

21. kaitsja Deniss Matveejev

J.E esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks euro suuruses summas, sh käibemaks

35 eurot. Taotluse kohaselt kulus advokaadil vangla ennetähtaegse vabastamise materjalidega tutvumiseks ja kohtuistungiks ettevalmistamiseks neli pooltundi, summas 100 eurot, kohtuistungi ajakuluks on kaks pooltundi, s.o 50 eurot , s.o 25 ning kohtulahendiga tutvumise ajakulu on üks pooltund eurot. Neile summadele

lisandub käibemaks. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui ajamääratluste osas põhjendatuks osaliselt. Kohtueelse menetlustoiminguna asja materjalidega ja iseloomustusega tutvumine ning istungiks ettevalmistus ei pea kohus põhjendatuks sellele kulunud aja osas, arvestades toimiku mahtu, mis ei ole mahukas. Seega juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg st 1 ja § 21 lg - -st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-st 10, § 7 lg ja määrab riigi õigus -dest 3 ja 4, rahuldab kohus kaitsja taotluse osaliselt abi tasu suuruseks 150 eurot, sh käibemaks eurot. Kõnealune menetluskulu kuulub .E-lt J välja mõistmisele KrMS § 180 lg 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/