1-19-6814/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-19-6814

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

12. september 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-6814 Kohtukoosseis Kriminaalasi Kohtunik Orvi Koik J.O

199 lg 2 p - süüdistuses KarS §

9 § 25 lg

2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30. augusti 2019.a kohtuotsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann

RESOLUTSIOON

Jätta kaitsja Jugans Grossmanni apellatsioon Harju Maakohtu 30. augusti 2019.a kohtuotsuse peale kriminaalasjas nr 1-19-6814 tagastada apellatsioon läbi vaatamata ja apellandile. Määrata Advokaadibüroole Jugans Grossmann makstava riigi õigusabi tasu suuruseks J.O-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest (ükssada kolm)

eurot eurot.

32 senti, sh käibemaks 17,22 Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks J.O-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 103 (ükssada kolm) eurot 32 senti. Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul jõustumisest. lahendi

Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 30. augusti 2019.a otsusega tunnistati J.O lühimenetluses süüdi KarS §

199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati

J.O-le mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõisteti J.O-le 5 kuud 10 J.O vahi alla kohtusaalis ning karistuse kandmise alguseks päeva vangistust. võeti loeti tema kinnipidamise aeg 28.08.2019.a.

2. Maakohtu otsuse vaidlustas apellatsiooni korras süüdistatava kaitsja Jugans Grossmann, kes taotleb tühistada Harju Maakohtu 30.augusti 2019 otsus karistuse mõistmise osas ning mõista J.O-le kergem karistus ning lisaks taotleb anda ringkonnakohtul hinnang kohtuotsuse jõustumise osas.

2.1 J.O ei ole nõus talle mõistetud karistusega 8 kuud vangistust ja leiab et kuna varastatud alkoholi maksumus oli ainult natuke üle 3 euro, siis karistus oleks pidanud olema tuduvalt väiksem. Ka kaitsja leiab, et tema poolt toime pandud teo eest mõistetud karistus ei ole proportsionaalne toime pandud teo iseloomuga. On muidugi õige, et J.O on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, kuid samas karistuse mõistmisel oleks tulnud arvestada ka varastatud eseme väärtust. Vargus jäi lõpule viimata ning varastatud ese on tagastatud kauplusele ning materiaalselt kahju ei ole tekitatud.

2.2 J.O kinnitas otsuse kuulutamise päeval oma allkirjaga, et ta ei soovi kasutada apellatsiooniõigust. Sama kinnitas ka kaitsja. Paari päeva pärast mõtles J.O ringi ning esitas

02. septembril 2019 kohtule teate, et ta soovib esitada apellatsioonkaebust.

2.3 Harju Maakohus oma kirjaga 04.septembrist 2019 teatas J.O-le , et kuivõrd ta andis kohtuotsuse kuulutamisel kirjalikult allkirja apellatsioonõigusest loobumise kohta, siis kohtuotsus jõustus 31.09.2019. Sellest lähtuvalt kohus keeldus täismahus kohtuotsuse tegemisest. Kaitsja ei nõustu Harju Maakohtu seisukohaga kohtuotsuse jõustumise osas ja kuivõrd kohtunike hulgas on selles küsimuses erinevaid seisukohti, siis kaitsja soovib, et Ringkonnakohus annaks selle osas oma seisukoha.

2.4 KrMS § 408 on loetletud kohtuotsuse jõustumise alused ning seal puudub selline jõustumise alus nagu kaebeõigusest rMS § 318 loobumine. Ka K

3 ei sea piiranguid apellatsiooni esitamiseks lg põhjusel, et isik on kohtuotsuse kuulutamisel loobunud apellatsioonõigusest. Riigikohus oma lahendis 3-1-1-61-05 p-s 6 küll märgib, et mõiste „apellatsiooniõigusest loobumine“ tähendab seda, et isik kaotab õiguse kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada, kuid Riigikohus ei ole seda seisukohta põhjalikumalt põhjendanud ning nimetatud kaasuses jäeti määruskaebus rahuldamata selletõttu, et isik ei olnud teatanud apellatsiooni esitamise soovist ega esitanud apellatsiooni õigeaegselt. Antud juhul J.O teatas õigeaegselt apellatsiooni kasutamise soovist. Eelnevast lähtudes on ringkonnakohtul vaja kujundada ühtne seisukoht, kas kohtotsus jõustub kaebeõigusest loobumise korral ja kas isikul on õigus ka oma seisukohta muuta ning hiljem lahti öelda oma kaebeõigusest loobumise seisukohast. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et kaitsja apellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata alljärgnevatel põhjustel.

3.1 KrMS § 315 lg 5 p 2 ja lg 6, 7 kohaselt pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist eesistuja teatab kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja ning selgitab edasikaebamise korda ja apellatsiooniõigusest loobumise võimalust. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Kui kohtuistungil loobusid apellatsiooniõigusest kõik kohtumenetluse pooled või kui seitsmepäevase apellatsiooni tähtaja jooksul ei ole ükski kohtumenetluse pool teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, märgitakse kohtuotsuses üksnes sissejuhatus ja resolutiivosa.

3.2 KrMS § 315 lg 8 sätestab, et kui kohtumenetluse kõik pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest, tuleb kohtuotsus tervikuna koostada maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates viietei

stkümne päeva jooksul. Kui kõik kohtumenetluse pooled loobuvad apellatsiooniõigusest juba kohtuistungil, siis märgitakse kohtuotsuses üksnes sissejuhatus ja resolutiivosa ning selline resolutiivotsus jõustub juba järgmisel päeval ja sellele enam apellatsiooni esitada ei saa.

3.3 K J.O ning tema kaitsja Jugans ohtuotsuse kuulutamisel maakohtus süüdistatav Grossmann andsid koheselt kohtuistungil allkirja selle kohta, et loobuvad apellatsiooniõigusest (tl 51 ). Ka prokurör, kellel puudub õigus esitada KrMS § 318 lg 3 p 2 alusel apellatsiooni on andnud allkirja apellatsiooniõigusest loobumise kohta apellatsiooniõigusest loobumine kantud . Samuti on kohtuistungi protokolli KrMS § 315 lg 6 kohaselt tl 47 pöördel märkis kohus kohtuotsuses ( ). Seega üksnes KrMS § 311 ja 313 sätestatu.

3.4 Kui kohtuistungil, mil kuulutati kohtuotsuse resolutiivosa, eranditult kõik kohtumenetluse pooled loobuvad kaebeõigusest (KrMS § 315 lg 7), jõustub kohtuotsus kohe järgmisest päevast ja mingist loobumise tagasivõtmisest enam rääkida ei saa. Käesoleval juhul on kõik kohtumenetluse pooled apellatsiooniõigusest loobunud. Seega jõustus Harju Maakohtu

30. augusti 2019.a otsus J.O süüdimõistmises ja karistamises 9.a. ning jõustunud kohtuotsust apellatsiooni korras

31. augustil 201 vaidlustada ei saa. Selline ringkonnakohtu seisukoht kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu nr 1-08-11003, 1-09-6831, 1-15-2682, 1-16-3044, 1-19-1291, 1-19-6120 määrused ).

3.5 Riigikohtu kriminaalkollee nr 3-1-1-61-05), et gium on oma lahendites korduvalt märkinud (vt nt mõiste ”apellatsiooniõigusest loobumine” tähendab seda, et isik kaotab õiguse kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada. Seega tuleb ringkonnakohtul juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel apellatsioon jätta läbi vaatamata ja tagastada apellandile, kuivõrd apellatsiooniõigusest loobumisega kaotas kaitsja õiguse kohtuotsuse peale apelleerida.

4. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu menetluskulu. Apellatsioonimenetluse kulu on J.O-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu. J.O kaitsja Jugans Grossmann esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal J.O taotlusel vestluseks, maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks kokku 1,5 tundi. Seega on apellatsioonimenetluse kulud 81 euro eurot. Lisaks esitas kaitsja t, millele lisandub käibemaks 16,20 sõidukulud 5,10 eurot, millele lisandub käibemaks 1,02 eurot. Kolleegium peab põhjendatud summaks kokku 86,10 euro eurot ning Adv Jugans Grossmann t, millele lisandub käibemaks 17,22 okaadibüroo kasuks tuleb välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 103,32 eurot. Antud summa tuleb J.O-lt riigi kasuks välja mõista, kuivõrd menetluskulud jäävad selle isiku kanda, kellel huvides on apellatsioon esitatud.

5. Lähtudes eeltoodust KrMS § ning juhindudes

315 lg 7, 326 lg 2 p-st 3

jätab ringkonnakohus kaitsja apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle apellandile. (allkirjastatud digitaalselt)