2-19-7152/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

1. Rahuldada Swedbank AS-i hagi M Me vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.

2. Välja mõista M Melt Swedbank AS-i kasuks eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi

kasutamise lepingust xxxx tulenev põhivõlgnevus 1197,26 eurot, intress 2,62 eurot, viivis

46,11 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt (1197,26 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud M Me kanda.

2. Välja mõista M Melt Swedbank AS-i kasuks hagimenetluse kulu 200 (kakssada) eurot ja

väljamõistetud menetluskuludelt viivis menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud

alustel.

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse tegemise aeg ja

koht

12. september 2019.a Lubja 4, 10115 Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-7152

Tsiviilasi

Swedbank AS-i hagi M Me vastu võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1341,77 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht

Liivalaia tn 8, 15040 Tallinn), volitatud esindaja Külli Reinfeld

(e-post kulli.reinfeld@swedbank.ee)

Kostja: M M (isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Hageja nõue

1. Swedbank AS (edaspidi ka hageja või pank) esitas M Me (edaspidi ka kostja) vastu hagi

põhivõlgnevus 1197,26 eurot, intressi 2,62 eurot, viivise 46,11 eurot ning viivise

protsendina põhinõudelt (1197,26 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi

esitamisest kuni põhinõude täitmiseni väljamõistmiseks.

Hagiavalduse asjaolud

2. 01.01.2016 sõlmisid hageja ja kostja eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi

kasutamise lepingu xxxx, mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi

krediidilimiidiga 1250,00 eurot. Eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise

lepingu tingimuste punkti 6.1 kohaselt krediteeris hageja krediidilimiidi arvelt tehtud

toiminguid alates toimingu tegemise päevast kuni kasutatud krediidilimiidi tagastamiseni

või kuni lepingu lõppemiseni. Kostja kohustus lepingu tingimuste punkti 6.3 alusel

maksma hagejale intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja hinnakirjas toodud tasusid,

viiviseid ja trahve.

3. Hageja arvestas intressi 16% aastas kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt. Hageja

debiteeris intressi ja kuu- või aastatasu arvelduskontolt igakuiselt maksepäeval, s.o iga

kuu 5. kuupäeval ning kostjal lasus kohustus tagada vastavate summade olemasolu oma

arvelduskontol. Juhul kui lepingu lõppemise päeval ei olnud kontol, limiidikontol või

muudel arvelduskontodel kasutatud krediidilimiidi summat, kohustus kostja maksma

tekkinud võlgnevuselt hageja hinnakirja kohaselt viivist kuni võlgnevuse täieliku

tasumiseni. Hageja hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o

0,022% päevas.

4. Lepingu tingimuste punkti 12.3 alusel oli hagejal õigus leping korraliselt üles öelda,

teatades konto omanikule sellest 2 kuud ette. Vastavasisulise teatise edastas hageja

kostjale 17.09.2018, märkides, et ütleb lepingu alates 18.11.2018 korraliselt üles. Samas

teatises palus hageja kostjal hiljemalt 18.11.2018 tagastada kogu kasutatud krediidilimiit

ja tasuda kogunenud intress. Kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi hageja ees

täitnud. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlgnevus kokku 1245,99 eurot, millest

põhivõlgnevus 1 197,26 eurot, intressi võlgnevus 2,62 eurot ja viivise võlgnevus 46,11

eurot.

Kostja vastuväited

5. Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt on kostja olnud panga klient ligi 20 aastat,

seejuures vähemalt 10 aastat tarbinud probleemideta erinevaid krediitkaarte. Kogu selle

aja jooksul ei ole kostja mitte kunagi jäänud hagejale võlgu erinevalt hageja väidetust.

Kostja on kogu selle aja vältel olnud panga kuldklient, seda keskmiselt suuremate

tehingute ja arvelduskontode ja kaardikäivete tõttu. 10.2018 teatas hageja, et lõpetab

ühepoolselt krediitkaardilepingu, viidates sissetulekute muutumisele ning sellele, et kostja

palk ei laeku panga arvelduskontole. Kostja palk ei laekunud nimetatud kontole vähemalt

viis aastat. Sellist tingimust sõlmitud krediitkaardileping ei sätesta.

6. Kostja esitas hagejale kontoväljavõtte oma sissetulekutest, mis ületavad töötasudena pika

aja jooksul enam kui 3000 eurot kuus, kuid hageja vastas, et lõpetab lepingu ühepoolselt.

Lepingu ühepoolne ülesütlemine tähendas kostjale koheselt kasutatud krediidilimiidi täies

mahus tagastamist. Kostja püüdis hagejaga asuda läbirääkimistesse selleks, et olukorda

mõlema poole huve arvestades mõistlikult lahendada, kuid hageja keeldus kõigest

kompromissitult. Kuivõrd kostja omab ka õppelaenulepingut, korraldas pank nii, et

kvartaalselt debiteeritavaid õppelaenu makseid ei saanud tasuda ilma, et enne on tasutud

kogu krediitkaardi väidetav võlgnevus. 02.01.2019 sisestas Swedbank AS kostja kohta

Xxxx AS maksehäireteregistrisse 2 kannet - krediitkaardi väidetava võlgnevuse kohta

ning õppelaenu võlgnevuse kohta. Selline info avalik kõigile kuni 7 aastat. Selline

käitumine panga poolt on ebapropotsionaalne ning klienti tahtlikult kahjustav. Kostja

leiab, et tegemist ei ole maksehäirega ning tegu on panga enda poolt pahatahtlikult

tekitatud olukorraga, kus klient peab alluma panga mistahes suvast tulenevatele otsustele.

Sissekannete tõttu on välistatud kõik kostja majandustehingud teiste finantsasutustega.

Selliselt on kostja kandnud kahju igakuiselt üle tuhande euro, sest planeeritud

laenulepingute ning liisinglepingute sõlmimist ei ole olnud võimalik teostada.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või

seaduses. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ning VÕS §

76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §

82 lg-le 1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval.

8. Eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepinguga xxxx on tõendatud, et

hageja ja kostja sõlmisid 01.01.2016 eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi

kasutamise lepingu xxxx, mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi

krediidilimiidiga 1250,00 eurot (lk 4-6, 11-16). Eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi

kasutamise lepingu tingimuste punkti 6.1 kohaselt krediteeris hageja krediidilimiidi arvelt

tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast kuni kasutatud krediidilimiidi

tagastamiseni või kuni lepingu lõppemiseni. Kostja kohustus lepingu tingimuste punkti

6.3 alusel maksma hagejale intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja hinnakirjas toodud

tasusid (nt kaardi avamise/väljastamise/pikendamise tasu, kuu- või aastatasu, sularaha

väljavõtutasu, limiidikontolt maksete tegemisele kohalduvad tasud jm), viiviseid ja trahve.

Lepingu tingimuste p 6.6 alusel võis hageja arvestada intressi 16% aastas kasutatud

krediidilimiidi eest igapäevaselt. Hageja hinnakirjaga on tõendatud, et viivisemäär on

EKP intress + 8% aastas, s.o 0,022% päevas (lk 6, 15). Vaidlus puudub, et vastavalt

lepingu tingimuste p-dele 6.5 ja 6.8 debiteeris hageja intressi ja kuu- või aastatasu

arvelduskontolt igakuiselt maksepäeval, s.o iga kuu 5. kuupäeval. Kostjal oli lepingu

tingimuste p 6.9 alusel kohustus tagada vastavate summade olemasolu oma

arvelduskontol.

9. Eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu tingimuste punkt 6.15

sätestab, et kui limiidikontol või kontol puudub lepingu alusel tasumisele kuuluvate

tasude debiteerimiseks vajalik summa ning mis tahes muul konto omaniku arvelduskontol

võlgnevuste debiteerimiseks vajalik summa, siis on pangal õigus kohe peatada kaardi ja

limiidikonto kasutamine, teatades sellest konto omanikule, ja alustada viivise arvestamist

võlgu olevalt summalt alates maksepäevast kuni võlgnevuse täieliku tasumise päevani.

Pank tühistab kaardi ja limiidikonto kasutamise peatamise konto omaniku avalduse alusel,

kui peatamise aluseks olnud asjaolu(d) on kõrvaldatud. Lepingul sooritatud

operatsioonide väljavõttega on tõendatud, et kostja oli intressi tasumisega viivituses (lk

32-40). Seega oli panga poolt kostja krediitkaardi kasutamise võimaluse peatamine alates

13.03.2018 põhjendatud.

10. Lepingu tingimuste p 6.16 sätestab, et juhul kui lepingu lõppemise päeval ei olnud kontol,

limiidikontol või muudel arvelduskontodel kasutatud krediidilimiidi summat, kohustus

kostja maksma tekkinud võlgnevuselt hageja hinnakirja kohaselt viivist kuni võlgnevuse

täieliku tasumiseni. Lepingu tingimuste punkti 12.3 alusel oli hagejal õigus leping

korraliselt üles öelda, teatades konto omanikule sellest 2 kuud ette.

11. 17.09.2018 teatisega on tõendatud, et hageja edastas 17.09.2018 kostjale teate, milles

märkis, et Swedbank AS ütleb lepingu korraliselt üles alates 18.11.2018 (lk 7). Teatisest

nähtuvalt palus hageja kostjal tagastada kogu kasutatud krediidilimiit ja tasuda kogunenud

intress hiljemalt 18.11.2018. Hageja võlgnevuse arvestusega on tõendatud, et

hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlgnevus kokku 1245,99 eurot, millest

põhivõlgnevus 1197,26 eurot, intressi võlgnevus 2,62 eurot ja viivise võlgnevus 46,11

eurot (lk 8). Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks oma lepingust tulenevad

kohustused hageja ees täitnud.

12. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks

õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse

rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlausaldaja nõuda

võlgniku poolt lepingu rikkumisel nii kohustuse täitmist kui ka öelda leping üles. VÕS §

195 lg 1 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele

lepingupoolele. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata tasumisele

kuuluva rahasumma.

13. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohutuse rikkumise korral kasutada eraldi

või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada,

kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuivõrd kostja ei ole

võlgnevust hagejale tasunud siis on hageja põhinõue ja intressi nõue põhjendatud ja

tõendatud ning kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses. Kostja vastuväited hagile ei anna

alust hagi rahuldamata jätmiseks. Asja lahendamisel ei oma tähtsust hageja teade

maksehäireregistrile ja vastav tõend ning kostja sellekohased vastuväited.

14. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise

korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib

viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on viivist

arvestanud hinnakirjaga kooskõlas viivisemääraga EKP intress + 8% aastas, ehk 0,022%

päevas (lk 8). Seega kuulub rahuldamisele ka hageja esitatud kõrvalnõue ehk viivise nõue.

Menetluskulude jaotus

15. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

16. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2

kohaselt on kohtukuluks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Hagist ja selle

lisadest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv

200,00 eurot, mis tuleb jätta kostja kanda.

17. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib

menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele tuleb mõista kostjalt hageja

kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik