1-09-16308/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

1-09-16308 15.jaanuaril 2010.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Karin Olentšenko, sekretäri Erica Kaldre juuresolekul, prokuröri Maigi Simson ja kaitsja Peeter Ivanjuk osavõtul arutas avalikul kohtuistungil lühimenetluses kuriteoasja

R.I, ik xxx, eestlane, Eesti kodanik, kõrgharidusega, eluk.xxx, töötu, varem kohtulikult karistamata

Süüdistus

R.I süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes (2,61 mg/g) juhtis 22.08.2009.a. Tallinnas Sõpruse pst.18 juures mootorsõidukit Škoda Fabia reg.nr. xxx.

Sellise tegevusega pani R.I toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil ennast täielikult süüdi, kahetses ja enda tunnistas R.I ülekuulamist ei taotlenud.

Tõendatuks tunnistatud asjaolud Indikaatrovahendi kasutamise protokolli kohaselt 22.08.2009.a. kell 01.50 oli kontrollile allutatud sõidukijuht R.I, kellele selgitati õigusi. R.I ei suutnud puhuda,

keeldus puhuda täppisalkomeetrisse ja keeldus alla kirjutada. Tuvastati alkoholi

tarvitamise tunnused: alkoholi lõhn suust, silmade punetus, silma pupillid suured, reaktsioonikiirus häiritud, kõne arusaamatu, ei taju aega ega kohta, koordinatsioon väga häiritud, käitumiselt unine, ärritunud ja nutab; märkusi R.I ei suutnud avaldada (tl 5- 6). Joobeseisundi tuvastamise saatekirjalt nr.818T nähtub, et 22.08.2009.a. kell 02.20 võeti

R.I-lt vereproov, milles tuvastati etanoolisisaldus 2,61+-0,06 mg/g. Proovi võtmisel oli R.I agressiivne, ründab politseija meditsiinitöötajat, ei lase võtta

vereanalüüsi, esineb düsartria, stereotüüpne käitumine, keeldub vereanalüüsist, proov võetud vastutahteliselt (tl 8).

Tunnistaja Maksim Hrusnetsovi ütlustest nähtub, et olles tööl koos Marko Heinaga

22.08.2009.a. kell 01.23 Tallinnas Sõpruse pst 18 maja juures pidasid nad kinni

sõiduauto Škoda reg.nr.xxx, mida juhtis alkoholijoobe tunnustega R.I. Pärast

kinnipidamist naisterahvas ei allunud korraldustele, käitus ebaadekvaatselt, viimane

toimetati politseibussi ja seejärel Kesklinna PO-sse. Politseiosakonnas naisterahvas

keeldus puhumast täppisalkomeetrisse ja indikaatorvahendisse, viimane toimetati

Wismari haiglasse, kus sundi kasutades võeti vereproov. Naisterahval esinesid väga

2 tugevad aloholijoobe tunnused, ta käitus agressiivselt, oksendas politseibussis, keeldus kõikidest toimingutest (tl 11).

Kahtlustatavana ülekuulamisel 05.10.2009.a. R.I seletas, et kuna oli närviline periood, siis 22.08.2009.a. tarbis alkoholi lokaalis Spirit, kus tutvus noormeestega, kes

talle alkoholi välja tegid. Ühel momendil muutusid noormehed pealetükkivaks ja ta otsustas nende juurest ära minna. Linna minnes oli tal kindel plaan sõiduk linna jätta ja

koju taksoga sõita. Kuna aga ta hakkas noormehi kartma, otsustas ta jooksujalu auto juurde joosta ja ruttu linnast ära sõita, auto oli pargitud Rotermani rajoonis.

Kohtuliku arutamise järeldused

Eelpooltoodud kokkulangevate tõenditega on tuvastatud, et 22.08.2009.a. süüdistatav,

olles joobeseisundis, juhtis mootorsõidukit. R.I joobeseisund on tuvastatud kooskõlas kehtiva seadusega. R.I ei tekkinud hädaseisundit, kus kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt

olulisem. Vaatamata öisele ajale oli teisi võimalusi kesklinnas asuvast baarist

lahkumiseks selle asemel, et tugevas joobes auto juhtida. R.I joobeastet iseloomustab tema käitmine – agressiivsus ja koordinatsiooni pudumine. Juhtides sõiduautot joobeseisundis, pani R.I toime teo, milles teda süüdistatakse.

Süüdistatava tegu sisadab KarS § 424 ettenähtud kuriteokoosseisu: mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis.

Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik.

Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust

raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjoluks on puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg.1 p.3 alusel.

Kohus leiab, et süüdistatavat on võimalik karistada rahalise karistusega keskmäära ja

ülemmäära vahelises suuruses, arvestades toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust, st

joobeseisundi astet. Põhjendatud on prokuröri poolt taotletud rahalise karistuse määr. Süüdistatava päevasissetulek on 494.-krooni. Lisakaristusena süüdistatava suhtes tuleb kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist. Riigikohtu lahendist nr.3-1-1-69-03 tuleneb, et KarS § 424 järgi süüdimõistetul isikult tuleb üldjuhul mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta ning üksnes erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. Antud juhul ei ole erandlike asjaolusid tuvastatud: R.I on hetkel töötu ja tema põhitöö

ei ole seotud mootorsõiduki juhtimisõigusega. Arvestades toimunu tehiolusid, kus

R.I oli reaalne võimalus olles tugevas joobeseisundis mitte autot juhtida, valis ta

siiski kõige ohtlikuma viisi, seades ohtu ka kaasliiklejad. Kohus asub seisukohale, et R.I-lt tuleb ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus 1-kuuks.

Lisakaristuse otsustamisel kohus jätab arvesse võtmata asjaolu, et R.I on määratud kellegi O M hooldajaks , sest kohus Kristiine Linnaosa vanema korraldusega

vaatas asja läbi lühimenetluse korras ja nimetatud korraldus on tehtud päev enne kohtuistungit.

KrMS § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista

menetluskulu, so määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg.1 p.2 alusel 1,5 palga alammäära.

3 Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-st 179, 180, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 75 R.I päevamäära ulatuses. KrMS § 238 lg.2 kohaselt vähendada R.I-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning

lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses, so (arvestades päevasissetulekut 494.-krooni) 24 700.- (kakskümmend neli tuhat seitsesada) krooni. Lisakaristusena KarS § 50 lg.1 p.1 alusel võtta R.I-lt ära juhtimisõigus 1 (üheks) kuuks.

KarS § 66 kohaselt määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda ositi võrdsetes

osades 10 kuu jooksul, tasudes Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.10220034796011 Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr.221023778606 Swedbankis iga kuu 2470.- krooni alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ning selgitus: „R.I, 1-09-

16308, rahaline karistus“. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista R.I-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud – sundraha 6525.-

(kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja ekspertiisitasu 226.- (kakssada kakskümmend kuus) krooni.

Menetluskulu tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või

Swedbangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „R.I, 1-09-16308, kriminaalmenetluse kulud“.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 15.jaanuaril 2010.a. ja kohtuotsus tervikuna koostatakse 15 päeva jooksul pärast apellatsiooniteate esitamist.

Kohtunik: