2-19-12726/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Keelduda A. K.i hagi menetlusse võtmisest.

2. Menetluskulud jätta hageja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

Kohtuasja number 2-19-12726

Määruse tegemise aeg ja koht

12. september 2019.a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

A. K.i (K.) hagi Toila vald, Vitsiku küla, Keskuse korteriühistu vastu uue juhatuse määramiseks

Menetlustoiming

Menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja:

A. K. (IK xxx; elukoht: xxx; e-post: xxx)

Kostja:

Kostja seaduslik esindaja:

Toila vald, Vitsiku küla, Keskuse korteriühistu (RK 80530232, e-post: max@ap.ee)

M. V.

N. T.

N. V.

ASJAOLUD

1. A. K. esitas Viru Maakohtule hagi, milles taotleb kohtult korteriühistu uue juhatuse määramist. Hagiavalduse kohaselt on xxx korteriga elamu kriitilises ja elanikele ohtlikus seisukorras. Korteriühistu uus juhatus valiti 22.06.2018.a. üldkoosolekul, samal koosolekul määrati ka igakuise tasu suurus 20 eurot. Hagejale kuulub Vitsiku k. Keskuse 4 majas kaks korterit: nr x ja x. Arved, mis ühistu on esitanud, on hageja väitel tasutud, kuid arusaamatul põhjusel on justkui hagejal võlg

1 872, 12 eurot. Võlga hageja ei tunnista, kuid ühistu esimees M. V. lülitas hageja korterites vee välja. Hagejal puudub ka ligipääs keldrile, võtit talle ei anta. Seevastu ühistu esimees V. on keldrisse endale sauna ehitanud. Maja juurde kuulub saun/garaaž/kuur, kuid ka selle kasutusvõimalus hagejal puudub, sest juhatuse liikme V. väitel kuulub ehitis talle. Maja juurde kuuluvad aiamaad, kuid majaelanikud on omavahelisel kokkuleppel need jaganud nii, et hagejale ei kuulu midagi. Maja katus lekib. Parempoolne katuse osa on remonditud, kuid vasakpoolne, kus asuvad hageja korterid, on remontimata. Korteris käivad remonditööd, eksperthinnangu kohaselt on niiskus kõikjal 98%. Juhatus katuseremonti ei tee ning takistab seda ka hagejal endal teha. Maja all on vanad kuivkäimla mahutid, kuid kõigil on korteritesse paigaldatud kaasaegsed WC potid. Kui mahuti saab täis, pumbatakse fekaalid kõrvale põllule tekitades sellega keskkonnakahju. Hageja esitas vallale taotluse kanalisatsioonisüsteemi renoveerimiseks, projekti maksumus oli 5000 eurot. Algul olid kõik korteriomanikud nõus, kuid hiljem loobusid ning jätkavad keskkonnareostust. Hageja on üksikema, kes kasvatab üksi kolme last. Ühistu esimees V. on tema endine abikaasa. Praeguseks on kujunenud olukord, kus juhatus sõimab ja alandab hagejat ja tema lapsi eesmärgiga sundida hagejat alluma, kuid kuna ühistul puudub põhikiri, kodukord ja reeglid, on see võimatu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus hagi menetlusse võtmast muuhulgas kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada.

4. Kohus märgib esmalt, et TsMS § 613 kohaselt lahendab kohus asju, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi ja korteriomanike / korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi; asju mis käsitlevad korteriühistu organi otsuste kehtivust; samuti kinnisasja kaasomanike vaidlusi, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega, hagita menetluses (TsMS § 613 lg 1-2). Hagita menetluses on menetlusosalised avaldaja ja puudutatud isikud (TsMS § 198 lg 1 p 2); st korteriomandija kaasomandi asjades avaldaja ja korteriühistu või avaldaja ja kõik korteriomanikud (kaasomanikud) (TsMS § 614 lg 1-3)

5. Hageja taotleb kohtult korteriühistu uue juhatuse määramist.

Korteriühistu juhatuse liikmete määramine /nimetamine on korteriomanike üldkoosoleku pädevuses. Korteriomandija korteriühistuseaduse (KrtS) § 25 lg 1 järgi võib korteriomanik, korteriühistu võlausaldaja või muu huvitatud isik mõjuval põhjusel nõuda kohtult korteriühistu juhatuse asendusliikme määramist. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võib huvitatud isik nõuda korteriühistu juhatuse asendusliikme määramist ka KrtS § 24 lõikes 3 sätestatud juhul (ehk kui korteriühistul ei ole juhatust). Kohtu määratud juhatuse asendusliikme volitused kestavad kuni uue juhatuse liikme määramiseni korteriomanike üldkoosoleku poolt (§ 25 lg 4).

Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 30 kohaselt loetakse mõjuvaks põhjuseks asendusliikme määramiseks juhatuse liikme ajutist või kestvat võimetust (nt tervislikud põhjused) täita oma kohustusi.

Maakohtule esitatud avalduses ei ole A. K. esile toonud ühtegi asjaolu, millest nähtuks juhatuse liikme(te) ajutist või kestvat võimetust oma kohustusi täita. Korteriomaniku ja juhatuse liikme(te) vahelised isiklikud suhted ei ole mõjuv põhjus KrtS § 25 ja MTÜS § 30 mõttes asendusliikme määramiseks. Ükski seadus (korteriomandija korteriühistuseadus, mittetulundusühingute seadus ega mõni muu seadus) ei anna kohtule volitust korteriühistu kogu juhatuse määramiseks, uue juhatuse nimetamiseks, olukorras, kus ühistul on juhatus olemas (korteriomanike koosolek on juhatuse valinud). Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik esitatud hagiga selles taotletud eesmärki saavutada.

6. Kohus selgitab, et MTÜS § 28 lg 2 kohaselt võib juhatuse liikme üldkoosoleku otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Põhikirjas võib ette näha, et juhatuse liikme võib tagasi kutsuda üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral mittetulundusühingut juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel (MTÜS § 28 lg 3).

MTÜS § 32 sätestab juhatuse liikme vastutuse alused. Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (lg 1) Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt (lg 2). Korteriomanikul on võimalik esitada TsMs § 613 lg 1 alusel ka kahju hüvitamise nõue korteriühistu vastu, juhul kui kahju hüvitamise eeldused on täidetud.

7. Eeltoodud põhjendustel keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik