3-18-2109/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta Pärnamäed OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Legislator headnote
AI generated3-18-2109/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire
Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. september 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-18-2109
Haldusasi
Pärnamäed OÜ kaebus Maanteeameti 01.08.2018
korralduse
„Projekteerimistingimuste
andmine
põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla lõigu Pärnu-Uulu km
133,4‒143 ehitusprojekti koostamiseks“ tühistamiseks
Reiva
kinnistu
juurdepääsu
lahenduse
osas
ja
Maanteeameti kohustamiseks vaatama ühe kuu jooksul
üle
projekteerimistingimused
Reiva
kinnistule
juurdepääsu osas
Menetlusosalised
Kaebaja – Pärnamäed OÜ, volitatud esindaja adv
Ljudmila Tamar, seaduslik esindaja AP;
Vastustaja – Maanteeamet, volitatud esindaja Kaidi
Sulg, nõustaja MM
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27. märtsi 2019. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Pärnamäed OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
9. septembri 2019. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1. Jätta Pärnamäed OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.
märtsi 2019. a otsus haldusasjas nr 3-18-2109 muutmata.
2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult
teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.10.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises
lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).
Vastuseks
esitatud
kassatsioonkaebusele
võib
teine
menetlusosaline
esitada
vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse
esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on
pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-18-2109
2(14)
Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,
vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS
§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist
vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal
Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Pärnamäed OÜ omandas 15.09.2009 asjaõiguslepingu alusel Häädemeeste vallas (endine
Tahkuranna
vald)
Reiu
külas
Pärnumaal
asuva
Reiva
kinnistu
(katastritunnus
84801:001:1655). Kinnistu kõrval kulgeb III klassi riigimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla
ja klassita riigimaantee nr 19342 Reiu tee. Kinnistu on hoonestatud.
2. Tahkuranna
Vallavalitsus
andis
02.08.2010
korraldusega
nr
välja
projekteerimistingimused Reiva kinnistul asuva hoone (motell-elamu) ümberehitamiseks.
Projekteerimistingimuste p 5.4 nägi ette juurdepääsu kinnistule Tallinn-Pärnu-Ikla maanteelt
ning p 5.5 kohaselt tuli asendiplaanil lahendada väljasõit krundilt ja anda parkimise lahendus.
Ümberehitusprojekt tuli kooskõlastada Maanteeametiga.
3. Pärnamäed OÜ esitas 20.07.2011 Maanteeametile taotluse väljastada lähtetingimused
juurdepääsuteede ja parklate projekteerimiseks Reiva kinnistule. Maanteeamet andis
29.07.2011 kirjaga nr 15-4/11-00065/093 lähtetingimused juurdepääsuteede ja parklate
projekteerimiseks Reiva kinnistule. Lähtetingimuste kohaselt nõuti juurdepääsu kavandamist
riigimaanteelt nr 19342 Reiu teele ja parkla pidi tulema riigi transpordimaale (katastritunnus
84801:001:0333) Tallinn-Pärnu-Ikla maantee kõrval. Maanteeamet palus arvestada
koostamisel oleva Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga „Põhimaantee
nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla maantee asukoha täpsustamine km 92,0–170,0“ (Via Baltica
teemaplaneering), mille kohaselt viiakse riigi põhimaantee nr 4 (E67) selles lõigus vastavusse
I klassi maanteele esitatavate nõuetega ning kavandatakse Pärnu ümbersõidu trassi valik. Via
Baltica teemaplaneeringu vastuvõetud variandis oli nähtav planeeringu realiseerimisel riigi
põhimaanteega seotud liiklusskeem ka Reiva kinnistu piirkonnas. Liiklusskeemi suurema
muutusena muutub Reiva kinnistule juurdepääsu võimalus, samuti on Reiva kinnistule
kavandatud Pärnu ümbersõidu trassi koridor. Maanteeamet kohustas hoone projekteerijat
esitama projekti koosseisus joonise, kuhu on kantud teemaplaneeringu lahendus (sh Pärnu
ümbersõidu trassi koridor) ning projekti seletuskirjas kirjeldama kinnistule juurdepääsu
võimalusi Via Baltica teemaplaneeringu lahenduse realiseerimisel.
4. Maanteeamet kooskõlastas 11.02.2014 kirjaga nr 15-4/14-00242/004 „Põhimaantee nr 4
Tallinn-Pärnu-Ikla ja riigimaantee nr 19342 Reiu tee ristmiku ning Reiva kinnistu parkla
tehniline projekt“ tehnilise projekti (Teedeprojekt OÜ töö 06211). Maanteeametil ei olnud
vastuväiteid ristmiku lahenduse osas. Kirjast nähtuvalt puudusid Maanteeametil vahendid
projekti realiseerimiseks ning ristumiskoha ümberehitamise kohustus jääb arendajale.
5. Pärnamäed OÜ-le väljastati 02.04.2014 ehitusluba ning 21.12.2017 kasutusluba.
6. Maanteeamet esitas 16.04.2018 Pärnamäed OÜ-le korralduse eelnõu, mille kohaselt
kavandatakse väljastada projekteerimistingimused põhimaantee nr 4 Pärnu-Uulu lõigu
3-18-2109
3(14)
ehitamiseks. Lõigus 133,4‒141,8 km on kavandatud I klassi maantee rajamine koos
Tõllapulga ~km 137,8 ja Uulu ~km 141,2 sõlmega. Km ~138,7–141,2 on kavandatud maantee
viia uuele trassile vastavalt Via Baltica teemaplaneeringus toodule. Seoses sellega muutub
oluliselt juurdepääs Reiva kinnistule.
7. Pärnamäed OÜ esitas 25.04.2018 oma vastuväited ja ettepanekud projektilahenduse
osaliseks muutmiseks selliselt, et tema hoone vastu rajataks jalakäijate tunnel ning ühendataks
ärihoone parkla uue sõiduteega mahasõidu- ja väljasõidu teelõikudega.
8. Maanteeameti 01.08.2018 korraldusega anti põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla lõigu
Pärnu-Uulu km 133,4–143,0 põhiprojekti koostamise projekteerimistingimused vastavalt
korralduse lisale 1 (projekteerimistingimused).
9. Pärnamäed OÜ esitas 30.08.2018 Maanteeametile vaide, mille Maanteeamet jättis
09.10.2018 vaideotsusega rahuldamata osas, milles taotleti haldusakti osaliselt kehtetuks
tunnistamist ja uut otsustamist seoses juurdepääsuga Reiva kinnistule.
10. Pärnamäed OÜ esitas 08.11.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud
08.02.2019), milles palus tühistada Maanteeameti 01.08.2018 projekteerimistingimuste
andmise korralduse ja korralduse lisa 1 osaliselt, s.o Reiva kinnistu juurdepääsu lahenduse
osas, ning kohustada Maanteeametit tegema ühe kuu jooksul projekteerimistingimustes
muudatus p-s 5.4 ja asendiplaanil vastavalt kaebaja 30.08.2018 vaide lisas olevale
asendiplaanile
kantud
lahendusele.
Kaebaja
täpsustas
27.02.2019
kohtuistungil
kohustamisnõuet, soovides kohustada Maanteeametit ühe kuu jooksul üle vaatama
projekteerimistingimused Reiva kinnistule juurdepääsu osas.
Projekteerimistingimused rikuvad äriühingu õigust omandit vabalt vallata ja kasutada ning
piiravad ettevõtlusvabadust. Projekteerimistingimused ei ole kaebajat puudutavas osas
vastavuses Via Baltica teemaplaneeringuga, samuti Tahkuranna valla üldplaneeringuga. Reiva
kinnistu osas planeeringu realiseerimisel muutub riigi põhimaanteega seotud liiklusskeem, sh
Reiva kinnistule juurdepääsu võimalus. Kinnistule pääseb Uulu liiklussõlmest mööda
riigimaanteed nr 6 Valga-Uulu, edasi nr 193641 Laadi-Männiku ja nr 19342 Reiu teed sõites.
Pärnu-Ikla suunal on võimalik kasutada ka kogujateed, mis kulgeb Pärnu-Ikla maantee
praegusel trassil ja on ühendatud Tõllapulga liiklussõlmega 138,1 km-l. Pärnu ümbersõidu
valmimisel on võimalik ka sealt juurdepääs kinnistule, ületades Reiu jõge. Via Baltica
teemaplaneeringu kaardil on Reiva kinnistu vastas märgitud tunnel, bussipeatused kogujatee
ääres ja Valga-Uulu ristmikul viadukt piki maanteed. Ikla-Pärnu suunas Valga-Uulu
ristmikust algav kogujatee on ette nähtud vaid seal asuvate elamumaa kinnistutele
juurdepääsuks ja ei vii ärihooneni.
Projekteerimistingimuste kohaselt (p 2) kavandatakse 138,7–141,2 km viia uuele trassile
vastavalt Via Baltica teemaplaneeringus toodule, st selles lõigus rajatakse uus trass
olemasoleva trassi kõrval. Muudetud on ka Valga-Uulu ristmiku lahendust, mille kohaselt ei
tule viadukt piki maanteed, kuid Pärnu-Valga suunas tuleb läbida ring, teealune tunnel ja veel
üks ring; nii ka Valga poolt liikudes. Reiva kinnistule pääsemiseks Pärnu-Ikla suunas tuleb
samuti pääseda Valga-Uulu maanteele, seal keerulisel viisil ringilt tagasi pöörata ja jõuda
kogujateele, mille ühendus vana maanteega ehitatakse juurde. Uulu sõlm koos mõttetu ringiga
on finantsiliselt raskesti seletatav ja ebamõistlik lahendus isikutele, kes sõidavad Riia ja Valga
suuna poolt. Neid muudatusi ei ole Via Baltica teemaplaneeringus ega Tahkuranna valla
üldplaneeringus ette nähtud ja need sisuliselt katkestavad Reiva kinnistule seni toiminud
juurdepääsud. Via Baltica teemaplaneeringust nähtub, et muudatused Reiva kinnistule
juurdepääsu osas on võimalikud vaid juhul, kui planeering realiseerub selles piirkonnas
tervikuna. Kuna Pärnu ümbersõidu ehitamise aeg ei ole üheski dokumendis määratud ja selle
3-18-2109
4(14)
ehitamine sõltub subjektiivsetest põhjustest, mis ei pruugi saabuda, siis puudub mõistlik
selgitus, miks ei saa seni kehtida kas või osaliselt ja ajutiselt alles hiljuti kaebaja kulul
Maanteeameti nõudmisel väljaehitatud liikluslahendus. Aasta tagasi välja ehitatud
juurdepääsu on võimalik uue trassiga sobitada (kaebaja 25.04.2018 ja 30.08.2018
ettepanekud). Maanteeamet pidi uute projekteerimistingimuste väljastamisel arvestama
Maanteeameti 2011. a lähtetingimuste kohase projektlahendusega, millest on sisuliselt saanud
osa Via Baltica teemaplaneeringust ja Tahkuranna valla üldplaneeringust.
Kuna kavandatava ligipääsu korral tuleb sõidukiga läbida kaebaja ettevõttesse jõudmiseks
ebamõistlikult palju teed ja tagasipööramisi, siis leivapätsi ostmiseks möödasõitja seda tegema
ei hakka. Pagariärile on aga tähtis klientide/ostjate arv, sest iga inimene ostab toodangust
väikese koguse ja elatakse käibest. Olukorra oluline halvenemine võib kaasa tuua äri
sulgemise. Kavandatud projektilahendus ei ole proportsionaalne. Projekteerimistingimustest ei
nähtu, et Reiva kinnistu omaniku huve üldse kaaluti. Maanteeamet väidab, et ei soovi rajada
täiendavat liiklussõlme, pidades piisavaks juba kavandatud Tõllapulga ja Uulu sõlmesid. See
väide on arusaamatu, sest kaebaja taotletav lahendus ei ole liiklussõlme rajamine. Korralduse
lisas 2 väidetakse, et perspektiivis on ette nähtud rajada täiendav sõlm „Pärnu ümbersõit“, mis
lahendab ettevõtte probleemi. Kuna nimetatud sõlm on planeeringus ette nähtud seoses Pärnu
ümbersõiduga, mille ehitamise aeg ei ole teada, siis jääb arusaamatuks, miks ei ole võimalik
praegu kavandatava teelõigu projekti täiendada kaebaja pakutud oluliselt odavama
lahendusega.
Projekteerimisnormide kohaselt ei ole Pärnu ümbersõidu liiklussõlme võimalik tulevikus
eraldi samas asukohas välja ehitada, kuna liiklussõlmede vahekaugus ei vasta majandus- ja
taristuministri 05.08.2015 määrusega nr 106 „Tee projekteerimise normid“ (määrus nr 106)
kehtestatud projekteerimise normidele. Määruse nr 106 lisa 1 p 5.1 lg 2 kohaselt ei tohi
ristmike vahekaugus üldjuhul olla väiksem kui 10 km kiirteedel ja 5 km I klassi maanteel.
Uulu ja Pärnu ümbersõidu liiklussõlmede vahe on vaid 600 m. Kaebaja seisukohta toetab
teedeinsener JH 08.02.2019 arvamus. Aktuaalne ei ole vastustaja argument, et Pärnu
ümbersõidu liiklussõlme niipea (alles 2050+) ei tule. Praegu puudub takistus selles kohas
uuelt trassilt Reiva kinnistule juurdepääsu projekteerimiseks. Vastustaja ei saa tugineda Via
Baltica teemaplaneeringu sellele osale, mis on seadusega vastuolus. Kuna uus juurdepääs
mahuks trassikoridori, oleks muudatus kooskõlas teemaplaneeringuga. Kaebaja on lubanud ka
juurdepääsu osalist kaasfinantseerimist.
Vastustaja kavandas vastuolus Via Baltica teemaplaneeringu seletuskirja p-s 3.3.1 toodud
põhimõttega (olemasolevat asustust ja uusi arendusi ei seota otseselt põhimaanteega)
põhimaanteelt mahasõidu/pealesõidu Närepi kinnistule (katastriüksus 84801:001:0560).
Arusaamatuks jääb, miks eelistati Närepi kinnistul tegutsevat ettevõtjat kaebajale. Väites
kaebaja
juurdepääsu
rajamise
võimatust
asukohas,
kuhu
ei
luba
seda
teha
projekteerimisnormid, pidas vastustaja võimalikuks lubada juurdepääs Närepi kinnistule
asukohas, mis on 850 m Tõllapulga liiklussõlmest. Kui see lahendus oligi antud Via Baltica
teemaplaneeringuga, ei ole see praegu vastavuses kehtivate projekteerimistingimustega ja
seega ei ole seda võimalik välja ehitada.
11. Maanteeamet palus jätta kaebuse rahuldamata.
Tahkuranna valla üldplaneeringu põhijoonisel on toodud Via Baltica uuel trassil ning
liiklussõlmed Uulu ristis ja Pärnu ümbersõidu liitumise asukohas. Antud lõigus ei ole
kavandatud üldplaneeringu joonise järgi täiendavat ühendust Reiva kinnistu piirkonna
teenindamiseks. Via Baltica teemaplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud planeerimisseaduse
(PlanS)
kohaselt
määrati
maakonnaplaneeringuga
(sh
teemaplaneeringuga
kehtiva
3-18-2109
5(14)
maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks) teede koridoride asukohad ning pärast
Via Baltica teemaplaneeringu kehtestamist muutusid need üldplaneeringu osaks. Vastustaja
lähtus projekteerimistingimuste andmisel Via Baltica teemaplaneeringus toodud juurdepääsu
lahendusest, mille järgi juurdepääs kaebaja kinnistule hakkab toimuma põhimaanteele nr 6
Valga-Uulu kavandatava mahasõite ühendava juurdepääsutee kaudu. Via Baltica
teemaplaneeringu kohaste projekteerimistingimuste realiseerimisel muutub juurdepääs
kaebaja kinnistule tulenevalt asjaolust, et seni toimus juurdepääs otse riigiteelt nr 4 (E67)
Tallinn-Pärnu-Ikla, teemaplaneering näeb aga ette trassi nihutamise mere poole (Reiu
õgvendus) selleks, et viia tee geomeetria vastavusse I klassi maanteele esitatavate nõuetega.
Via Baltica teemaplaneeringu seletuskirja p-s 2.3 loetletud uuringute põhjal valiti
optimaalseim, ohutuim ning keskkonna eripäraga arvestav teetrass. Via Baltica
teemaplaneeringust tuleneb, et konkreetne projekteerimislahendus on teemaplaneeringuga
kooskõlas olukorras, kus tee ja sellega seotud rajatised mahuvad trassikoridori sisse.
Käesoleval juhul see nii on.
Kaebaja väide, et ringristmikul liiklemine on keeruline ning Uulu sõlm on mõttetu ja
ebamõistlik lahendus, on põhjendamata. Uulu liiklussõlmes on kavandatud ringristmik,
tagamaks ohutumat lahendust tekkivale neljakülgsele ristmikule ning vahetult samas
piirkonnas olevate rampide liitumistele ja hargnemistele. Planeeringu koosseisu kuuluvatel
joonistel on kujundatud nii ristmike kavandatud asukohad kui ka nende esialgsed lahendused.
Tee-ehitusprojekti koostamisel võib esialgset lahendust vajadusel täpsustada. Seega võis
vastustaja tulenevalt erinevatest kaalutlustest muuta ristmiku lahendust eeldusel, et see mahub
trassikoridori sisse. See, kuidas konkreetne ristmik lahendatakse, ei mõjuta juurdepääsu
lahendust kaebaja kinnistule ‒ Via Baltica teemaplaneeringu seletuskirja p 3.3.1 kohaselt tuleb
edaspidise maakasutuse planeerimisel lähtuda põhimõttest, et olemasolevat asustust ja uusi
arendusi ei seota otseselt põhimaanteega. Seega ei olegi Reiva kinnistule juurdepääsu
võimalik lahendada muul viisil, kui projekteerimistingimustega on ette nähtud. Kaebaja
soovitud lahendus ei oleks ohutu.
Arusaamatuks jääb kaebuse p-s 1.2.1.3 toodud seisukoht, mille kohaselt Maanteeameti 2011. a
lähtetingimuste alusel sündinud projektlahendus sai osaks planeeringutest ning vastustaja pidi
nimetatud projektlahendusest projekteerimistingimuste andmisel lähtuma. Vastustaja ei
kehtesta planeeringuid. Kaebaja esitatud projekti kooskõlastamise näol ei olnud tegemist
teeseaduse kohaste projekteerimistingimuste väljastamisega. Arusaamatu ja põhjendamata on
ka väide, et projekteerimistingimused ei arvesta väljakujunenud keskkonna ega hoonestusega.
Kaebaja ei ole väidet põhjendanud.
Projekteerimisnormide kohaselt ei tohi parempöördega maha- ja pealesõit kiirteedel ja I klassi
maanteedel paikneda ristmikule lähemal kui 2 km (linnalähivööndis 1 km). Kaebaja soovitud
lahenduse korral jääks aga juurdepääs kaebaja kinnistule Uulu liiklussõlmest umbes
400‒500m kaugusele ning oleks seega tee projekteerimise normidega vastuolus. Lisaks
tuleneb projekteerimisnormidest, et suurim mahasõitude arv I klassi maanteel on üks
parempöördega mahasõit kahe normikohasel kaugusel asuva eritasandilise ristmiku vahel.
Antud juhul on vastavalt Via Baltica teemaplaneeringu lahendusele kavandatud Uulu
liiklussõlme ja Tõllapulga liiklussõlme vahele juba üks parempööretega mahasõit 139 km-l
asuvale Närepi kinnisasjale. Kaebaja soovitud juurdepääsud asuksid teemaplaneeringu järgse
Pärnu ümbersõidu liiklussõlme piirkonnas. Juurdepääsude rajamisel ei oleks võimalik rajada
Pärnu ümbersõidu liiklussõlme, kuna juurdepääsud jääks ette rampide ja tõenäoliselt ka
viadukti rajamisel. Kaebaja soovitud viisil ei ole võimalik juurdepääsu tema kinnistule
lahendada hoolimata asjaolust, kas lahenduse näol oleks tegemist liiklussõlmega või mitte.
Samas on kaebaja soovitud lahenduse näol siiski tegemist samatasandilise ristmikuga. Tee
3-18-2109
6(14)
projekteerimise normide p 5.2.1 lg 2 kohaselt ei ole I klassi maanteel samatasandiliste
ristmike projekteerimine lubatud.
Kaebaja õiguslik positsioon ei halvene projekteerimistingimuste tulemusena, kuna ka enne
projekteerimistingimuste andmist oli juurdepääs Reiva kinnistule põhimaanteelt siduvalt
lahendatud Via Baltica teemaplaneeringus. Seega puudub kaebajal selline omandiõiguse riive,
mis oleks seotud projekteerimistingimuste andmisega. Via Baltica teemaplaneeringus on ette
nähtud, et praegune põhimaantee lõik Reiva kinnistu juurest 140,7‒141,1 km-l likvideeritakse.
Projekteerimistingimustega on aga ette nähtud nimetatud lõigu säilitamine ning seega on
projekteerimistingimuste
realiseerimise
tulemusena
kinnistule
lisaks
Via
Baltica
teemaplaneeringu kohasele juurdepääsule ka teine juurdepääs, mis on ligi 900 m võrra lühem.
Vastustaja juhtis kaebaja tähelepanu Via Baltica teemaplaneeringust tulenevale muudatusele
kaebaja kinnistule juurdepääsu osas korduvalt juba enne, kui kaebajale väljastati ehitusluba.
Vastustaja väljastas kaebajale esialgsed lähteseisukohad Reiva kinnistule juurdepääsuteede ja
parkimise korralduse osas 29.07.2011 kirjaga nr 15-4/11-00065/093, juhtides kaebaja
tähelepanu sellele, et liiklusskeemi suurema muutusena muutub Reiva kinnistule juurdepääsu
võimalus ning Reiva kinnistule on kavandatud Pärnu ümbersõidu trassi koridor. Lisaks
kohustati kaebajat projekti koosseisus esitama joonis, kuhu on kantud Via Baltica
teemaplaneeringu lahendus (sh Pärnu ümbersõidu trassi koridor) ning seletuskirjas kirjeldama
kinnistule juurdepääsu võimalusi teemaplaneeringu lahenduse realiseerumisel. Maanteeameti
23.05.2012 kirjas nr 15-4/12-00254/154 juhtis vastustaja samuti juhtinud tähelepanu sellele, et
vastavalt vastu võetud planeeringulahendusele muutub planeeringu realiseerimisel riigi
põhimaanteega seotud liiklusskeem Reiva kinnistu piirkonnas. Kaebaja alustas ehitustegevust
ja investeeringute tegemist, teades, et juurdepääsu lahendus kinnistule muutub. Riigitee
ümberehituse teostas kaebaja tulenevalt oma ärihuvist.
12. Tallinna
Halduskohus
jättis
27.03.2019
otsusega
kaebuse
rahuldamata
ja
menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Kohustamisnõude puhul ei ole kohus seotud kaebaja formuleeritud nõudega (HKMS § 2 lg 3),
vaid võib ise valida sõnastuse, mis vastab paremini vaidluse esemele ja kaebuse eesmärkidele.
Nõude sõnastuse täpsus on oluline kaebuse rahuldamisel. Praegusel juhul jääb
kohustamisnõue sõltumata selle sõnastusest rahuldamata, mistõttu puudub vajadus nõude
sõnastusel põhjalikumalt peatuda.
Projekteerimistingimused on trassi paiknemise aspektist kooskõlas nii Via Baltica
teemaplaneeringuga kui ka Tahkuranna valla üldplaneeringuga. Via Baltica teemaplaneeringu
kaardimaterjalilt ja seletuskirjast nähtub Reiu õgvendus ning maantee trassi nihutamine
olemasolevast maanteest mere poole. Reiu õgvendus on vajalik eelkõige tee geomeetria
vastavusse viimiseks I klassi maanteele esitatavate nõuetega. Projekteerimistingimustega
kehtestatud trass paikneb Via Baltica teemaplaneeringu kohases trassikoridoris. Pärnu
maakonna piirist kuni Valga-Uulu ristmikuni on Via Baltica planeeritud laiendada nelja
sõiduraja ja sõidusuundade vahelise eraldusribaga I klassi maanteeks. I klassi maantee puhul
on trassikoridori laiuseks 650 m. Seda, et Reiu õgvendus mahub trassikoridori piiresse, võib
näha Tahkuranna valla üldplaneeringu põhijooniselt, millel on tähistatud võimalik Via Baltica
trassikoridori laiendus lähtuvalt maakonnaplaneeringust. Liiklussõlme konkreetse lahenduse
täpsustamine projekteerimistingimustega (nt Uulu liiklussõlmes viadukti asendamine ringiga)
ei tähenda, et liiklussõlme lahendus oleks planeeringutega vastuolus. Via Baltica
teemaplaneeringu koosseisu kuuluvatel joonistel on kujutatud nii ristmike kavandatud
asukohad kui ka nende esialgsed lahendused. Tee-ehitusprojekti koostamisel võib esialgne
lahendus vajadusel täpsustuda (Via Baltica teemaplaneeringu p 3.3.3, lk 60). See, kuidas
3-18-2109
7(14)
konkreetne ristmik lahendatakse, ei mõjuta juurdepääsu lahendust kaebaja kinnistule.
Tahkuranna üldplaneeringu põhijoonisel on toodud Via Baltica kulgemine uuel trassil ning
liiklussõlmed Uulu ristis ning Pärnu ümbersõidu liitumise asukohas. Antud lõigus ei ole
kavandatud üldplaneeringu joonise järgi täiendavat ühendust Reiva kinnistu piirkonna
teenindamiseks.
Vastustaja ei saa kehtestada projekteerimistingimusi, mis oleksid vastuolus kõrgemate
planeeringutega. Seetõttu ei ole kaebaja võrdse kohtlemise põhimõttest kantud viide Närepi
kinnistu mahasõidu kavandamisele asjakohane, kuna mahasõidu Närepi kinnistule näeb ette
Via Baltica teemaplaneering. Kuna projekteerimistingimuste raames ei saa enam vaidlustada
teemaplaneeringut, ei kuulu hindamisele küsimus, kas Via Baltica teemaplaneeringus
ettenähtud Närepi mahasõit oli teatud ettevõtjatele lubamatut eelist andev. Kaebaja
subjektiivseid õigusi ei puuduta küsimus, kas mahasõitu Närepi kinnistule saaks rajada tee
projekteerimise norme järgides. Kui see poleks ka võimalik, ei tuleneks sellest kaebajale
subjektiivset õigust nõuda tee projekteerimise norme ja planeeringuid eirava mahasõidu või
ristmiku rajamist tema soovitud asukohas ja moel. Kaebaja taotletud lahenduse näol oleks
õiguslikus mõttes tegemist samatasandilise ristmikuga, mitte mahasõiduga. Maanteeametit ei
saa kohustada ehitama juurdepääsu, mis sunniks pelgalt kaebaja huvides muutma tervet
piirkonda puudutavat ning kehtestatud planeeringulahendust, isegi kui ristmiku asemel oleks
mahasõidu rajamine tehniliselt võimalik. Tee projekteerimise normide p 5.2.1 lg 2 kohaselt ei
ole I klassi maanteel samatasandiliste ristmike projekteerimine lubatud.
Olemasolevate juurdepääsude sulgemisel Via Balticalt ja uute lahendamisel on aluseks Via
Baltica teemaplaneering. I klassi maantee rajamine toob endaga kaasa selle, et põhimaanteele
jõudmine võib senisest kauem aega võtta. Juurdepääsutee mõningane pikenemine või
ebamugavamaks muutumine ei muuda aga I klassi maantee rajamist õigusvastaseks.
Teeäärsete elanike ja ettevõtjate huvi lühikese ja mugava ühenduse vastu ei kaalu üles
avalikku huvi kiirele ja ohutule liiklemisele I klassi standardile vastaval teel.
Kohtule ei nähtu, et uus liikluskorraldus muudaks juurdepääsu Reiva kinnistule ebamõistlikult
pikaks või keeruliseks. Pärnu suunalt tulijaile ei muutu olukord võrreldes praegusega ‒ ka
praegu tuleb Reiva kinnistule jõudmiseks teha tagasipööre Uulu ristmikult. Uue lahenduse
kohaselt tuleks tagasipööre teha samast kohast, kasutades Uulu liiklussõlme mahasõitu,
Valga-Uulu maanteel asuvat ringristmikku ja osaliselt praegusel trassil kulgema hakkavat
juurdepääsuteed
(vt
projekteerimistingimuste
kohane
lahendus
kaardil,
tl
82).
Projekteerimistingimuste realiseerumisel pääseb Reiva kinnistule ka Tõllapulga liiklussõlme
kaudu mööda rajatavat kogujateed. Teepikkus Pärnu poolt tulijale võrreldes praegusega
muutub väga vähesel määral. Kaebaja taotletud lahenduse elluviimine ei parandaks Pärnu
poolt liikujate olukorda kuidagi, sest igal juhul tuleks läbida Uulu liiklussõlm ja ringristmik.
Kaebaja viitas kohtuistungil senisele parkimise võimalusele põhimaantee kõrval olevas
parklas. Väide pole asjakohane, sest terve trassi nihutamise tõttu ei saaks Pärnu poolt tulijad
enam niikuinii kasutada senist parkimise võimalust.
Ligipääs Reiva kinnistule ei muutu halvemaks ka Valga suunast tulijale. Valga-Uulu tee
alguses asuvast ringristmikust ei tuleks sel juhul sõita välja põhimaanteele, vaid tuleb pöörata
juurdepääsuteele, mis kulgeb osaliselt praegusel maanteetrassil (vt joonis, tl 82). Kaebaja
lähtub Via Baltica teemaplaneeringus toodud juurdepääsulahendusest, kus olemasolevat
maanteetrassi mööda kinnistule ei pääsenud ning tuli teha 2 km ring mööda Valga-Uulu
riigimaanteed nr 6, maanteed nr 193641 Laadi-Männiku ja nr 19342 Reiu tee (vt joonis, tl 86).
Võrreldes Via Baltica teemaplaneeringu lahendusega on projekteerimistingimustega tagatud
täiendav juurdepääs osaliselt olemasoleval trassil kulgeva juurdepääsutee näol, mis muudab
juurdepääsu Reiva kinnistule lühemaks ja mugavamaks.
3-18-2109
8(14)
Ikla poolt tulijale võib olukord muutuda ebamugavamaks (küll mitte juurdepääsutee pikkuse
tõttu) seepärast, et kaebaja kinnistuni jõudmiseks tuleb teha mahasõit juba Uulu liiklussõlmes,
st enne, kui möödasõitja kaebaja kondiitriäri märkab. Sellist olukorda võib aga leevendada
teavitusviitade paigaldamisega. Lisaks on võimalik möödasõitnul jõuda kaebaja kinnistuni
Tõllapulga liiklussõlme kaudu, mis ei jää Reiva kinnistust kaugele (ca 3 km). Sellisena ei saa
väita, et kaebaja olukord läheks ühemõtteliselt halvemaks või oleks juurdepääs kaebaja
kinnistule ebamõistlik. Ühestki planeeringust ega muust õigusaktist ei tulene kaebajale õigust
senise olukorra säilimiseks. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks kaebaja ettepanekut
aktsepteerimata jättes rikkunud õigusakte, sh kaalutlusreegleid ning väljapakutud lahendus
oleks ebaproportsionaalne.
Küsimus, kas Pärnu suur ümbersõit on võimalik tulevikus välja ehitada Via Baltica
teemaplaneeringus toodud asukohas ja seal esitatud kujul, ei puuduta kaebaja subjektiivseid
õigusi, vaid on avaliku huvi küsimus. Kaebaja vastavad väited ja esitatud tõendid (sh
teedeinsener JHi seisukohad, tl 103‒104) tuleb jätta tähelepanuta. JHi seisukohtadest ei tulene,
et ühe liiklussõlme lahenduse puhul oleks igal juhul tegemist tee projekteerimise normide
vastase olukorraga. Kaebajal puudub õigus nõuda Pärnu ümbersõidu valmimist konkreetseks
ajaks, sh samaaegselt koos Uulu ja Tõllapulga liiklussõlmedega, samuti õigus nõuda tee
ehitamisest
hoidumist
Pärnu
ümbersõidu
rajamiseni.
Vastustaja
ei
pea
projekteerimistingimuste menetluses põhjendama, kas teemaplaneeringus ette nähtud ja
projekteerimistingimustega mittehõlmatud liiklussõlme lahendust oleks võimalik teostada
Uulu liiklussõlmest eraldiseisvana või koos sellega. Vastustaja on ära näidanud, et kaebaja
soovitud lahendus jääks ette Via Baltica teemaplaneeringus ette nähtud Pärnu ümbersõidu
liitumiskohale põhimaanteega nr 4 (vt kaart, tl 83). Vastustaja kaalutlus on asjakohane
olenemata sellest, et Pärnu ümbersõidu realiseerimise konkreetne aeg ei ole teada.
Planeeringute eesmärgiks on panna paika maakasutuse põhimõtted ka tuleviku jaoks. On
selge, et ajutise lahenduse loomine ja selle hilisem ümberehitamine toob riigile kaasa
täiendavaid kulusid.
Vastustaja ei saa otsuse tegemisel jätta majanduslikke ja juriidilisi põhjendusi kõrvale, nagu
on teinud JH (vt nt vastus 4. küsimusele). Vastustaja on välja toonud, et isegi juhul, kui
juurdepääs Reiva kinnistule näha ette piirkonnas, mida kaebaja on nimetanud Reiu tee 19342
Viira tee piirkonnaks, takistaks see teemaplaneeringu realiseerimist edaspidi, kuna kaebaja
soovitud juurdepääsud asuksid kavandatud teemaplaneeringu järgse Pärnu ümbersõidu
liiklussõlme piirkonnas ning kaebaja soovitud juurdepääsude rajamisel ei oleks võimalik
rajada Pärnu ümbersõidu liiklussõlme, kuna juurdepääsud jääksid ette rampidele ja
kiirendusrajale. Kohus nõustub vastavasisuliste vastustaja kaalutlustega. Vastustaja on
hinnanud JH vastuseid kaebaja küsimustele 18.02.2019 vastuses (tl 110‒115) ja kohus
nõustub nendega.
Nõustuda ei saa sellega, et Maanteeameti 2011. a lähtetingimuste alusel tekkis kaebajal
õiguspärane ootus mahasõidu ettenägemiseks ka uuelt Via Baltica trassilt. Vastustaja 2011. a
lähtetingimustes (p 6, tl 9 pöördel) ja Maanteeameti 23.05.2012 kirjas nr 15-4/12-00254/154
kaebajale (p 5, tl 90) juhiti kaebaja tähelepanu sellele, et vastavalt Via Baltica
teemaplaneeringule muutub ka Reiva kinnistule juurdepääsu võimalus. Teistpidiseks
hinnanguks ei anna alust see, et kaebaja on olemasoleva juurdepääsu loomiseks kulutanud
oma vahendeid. Kuna kaebaja pidi olema teadlik, et liiklussõlme lahendus muutub, ei saanud
tal tekkida legitiimset ootust endale eelistatud juurdepääsulahenduse säilimise või analoogse
uue lahenduse loomise suhtes. Praeguses asjas ei ole vajalik anda hinnangut selle kohta, kas
või mil määral olid kaebaja kaasfinantseerimisel teostatud tööd tema äri või avalikes huvides.
Maanteeameti poolt antud heakskiidust riigi põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla ja riigi
3-18-2109
9(14)
kõrvalmaantee 19342 Reiu tee ristmiku ning Reiva kinnistuga seotud liikluslahendusele ei saa
kuidagi tuletada, et see lahendus on muutunud kehtestatud planeeringute osaks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
13. Pärnamäed OÜ palub 25.04.2019 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja
uue otsusega kaebus rahuldada ning mõista kaebaja menetluskulud vastustajalt välja.
Vastustajal tuli projekteerimistingimuste väljastamisel hinnata Via Baltica teemaplaneeringut
koostoimes maakonnaplaneeringu ja valla üldplaneeringu põhimõtetega ning kaaluda I klassi
maantee vaidlusaluse lõigu projekteerimisel mitte ainult tehnilist ja majanduslikult odavamat
lahendust, vaid ka maantee lähedal paiknevate elamurajoonidele ja ettevõtlusele sobivaid
lahendusi ja nende huve. Kaebaja osas ei ole seda tehtud ja halduskohus pidi seda lugema
kaalutlusveaks.
Halduskohus on ekslikult leidnud, et kaebajat ei puuduta Via Baltica teemaplaneeringus ette
nähtud Närepi kinnistu mahasõit. Närepi mahasõidu asukoht Via Baltica teemaplaneeringus ei
vasta projekteerimistingimustele, mille p 5.1 lg 4 kohaselt parempöördega maha- ja pealesõit
ei tohi I klassi maanteedel paikneda linnalähivööndis ristmikule lähemal kui 1 km. Asjatundja
(K-Projekt) arvamuse kohaselt on kavandatava Tõllapulga ja Närepi mahasõidu vahemaa 850
m. Seega ei saa sinna mahasõitu rajada. Ainuüksi Närepi mahasõidu mittevastavus
projekteerimistingimustele tõepoolest ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, küll mõjutab
kaebaja õigusi vastustaja väide, et kahe liiklussõlme vahel võib olla ainult üks mahasõit. Kui
Via Baltica teemaplaneeringus ette nähtud ja projekteerimistingimustele vastavat Närepi
mahasõitu ei tule, siis ainsaks mahasõiduks kahe ristmiku vahel on mahasõit kaebaja
kinnistule.
Ekslik on halduskohtu seisukoht, et kaebaja taotletava juurdepääsu näol on tegemist
samatasandilise ristmikuga, mille projekteerimine ja rajamine I klassi maanteel ei ole lubatud.
Halduskohtu otsusest ei nähtu, millist juurdepääsu varianti kohus samatasandilise ristmikuna
käsitles. Kuna kohus on otsuse p-s 15 nimetanud Reiu kooli teed, siis ilmselt kohus analüüsis
vaid selles asukohas esialgselt taotletud juurdepääsu, jättes tähelepanuta Viira tee piirkonna,
mis ei ühendu Reiu kooli teega. Kaebaja taotles aga kahe tee vahelise piirkonna ülevaatamist,
et saada projekteerimistingimustele vastav juurdepääs. Seejuures on halduskohus ebaõigesti
jätnud tähelepanuta eksperdiarvamuse selle kohta, et tehniliselt on võimalik mahasõit Reiva
kinnistule rajada.
Via Baltica teemaplaneering nägi ette, et Pärnu poolt I klassi maantee kõrvalt rajatakse
kogujatee, mis algab Tõllapulga sõlmest ja lõppeb Uulu-Valga ristmikul. Kogujatee oleks
toonud kaebajale ostjaid, kes liiguvad sõidukitega, jätavad auto tee äärde ja tulevad tunneli
kaudu koos bussiga tulnud inimestega ärihoone juurde. Kogujateelt oleks olnud võimalik sõita
ka maantee alt kavandatava tunneli kaudu Viira teele ja edasi mööda olemasolevat maanteed
Reiva kinnistule. Projekteerimistingimuste järgi lõppeb kogujatee oluliselt varem, Lottemaa
teemapargi juures ja bussipeatused tõsteti vastuolus teemaplaneeringuga I klassi maantee
äärde. Kogujatee lühendamisega kaebaja olukord halveneb. Bussipeatuste asukoha muutmine
tõendab, et vajadusel võib Via Baltica teemaplaneeringus sätestatust kõrvale kalduda.
Kohtuotsusest ei nähtu, mis kaalutlustel võib vastustaja teemaplaneeringus sätestatust kõrvale
kalduda ja miks seda ei saa vajadusel teha kaebaja huve arvestades. Sõltumata bussipeatuste
paiknemisest on põhjendamata Tõllapulga sõlmest algava kogujatee projekteerimata jätmine
vähemalt Viira teega ristumiseni.
3-18-2109
10(14)
Kaebaja õigusi rikub olukord, kus Pärnu ümbersõitu lähema 20‒30 aasta jooksul ei rajata.
Selle kavandamine teemaplaneeringus takistab kaebajal täna juurdepääsu saamist uuelt
trassilt. Vaidlus ei ole ainult selles, kas Pärnu ümbersõit kunagi üldse tuleb. Vaidlus on ka
selles, kas Pärnu ümbersõitu kunagi võiks teemaplaneeringus kavandatud asukohta tulla
olukorras, kus selle sõlme ja Uulu-Valga sõlme vahemaa on üksnes 600 m, samas kui
projekteerimisnormide järgi peab vahemaa olema vähemalt 3 km. Teemaplaneeringu
seletuskirja kohaselt tuleks kaks ristmikku väikese vahekauguse pärast ühendada. Vastustaja
ei ole tõendanud, et juhul kui mõlemad sõlmed oleks ühtse sõlmena praegu projekteeritud, ei
oleks võimalik ümbersõidu asukohas ette näha juurdepääs Reiva kinnistule. Kaebaja on
korduvalt kinnitanud, et on nõus osalema juurdepääsu finantseerimisel. Kohtuotsusest ei
nähtu, miks ei ole ajutine lahendus võimalik. Kaebaja mahasõidu nihutamisel Pärnu linna
sunnas võiks saavutada ka normikohase vahemaa. Kaebaja esitab kohtule ühe tehniliselt
võimaliku juurdepääsu eskiisi.
Kaebaja ei nõustu sellega, et Pärnu poolt tulles ei muutu tema olukord halvemaks. Esiteks on
Pärnu poolt tulles klientidel eelkõige võimalus peatuda väikeses parklas paremat kätt ja minna
jalgsi lühikese maa üle tee ärihooneni. Teiseks, Uulu-Valga ristmikult Valga suunas liikumine
ca 300 m ja seejärel ringristmikult ca 900 m tagasi olemasolevat maanteed pidi on üksikule
ostjale koormav ja seda tõenäoliselt ei kasutata. Kuigi vastustaja ei ole sellele tuginenud,
otsustas kohus ise, et sobiv juurdepääs on ka Tõllapulga sõlmest tagasipöördega kohalikule
teele. Selle lahenduse juures on määrav aga tee kvaliteet (kruusatee elamurajoonis), samuti tee
ääres reklaami mittelubamine.
Kohus on ebaõigesti hinnanud juurdepääsuvõimalusi Ikla poolt. Kohus on ka ise märkinud, et
Ikla poolt tulles ei pruugi tulija ärihoonet enne Uulu-Valga sõlme jõudmist märgata ja sõidab
seega edasi otse Pärnusse. Kohus ei ole pooltega arutanud, kas ja kuidas sellist olukorda on
võimalik leevendada, vaid on ise asunud seisukohale, et seda saab teha teavitusviitade
paigaldamisega. Kohus on jätnud tähelepanuta EhS § 71 lg 2 ja § 72 lg 1 p 1, millest
tulenevalt ei ole see olukorda leevendav lahendus.
Seega kaebaja olukord halveneb oluliselt ja tema ettevõtlus kannatab. Avalik huvi, mis
seisneb vastustaja arvates I klassi maantee puhul üksiku juurdepääsu isegi mitte kaalumises, ei
ole sellises ulatuses õigustatud. Vastustaja on ise oma vastustes märkinud, et kuna ta on
seotud teemaplaneeringu lahendusega, ei ole tal kaalutlusruumi. Seega ei ole vastustaja
kaebaja huve väljaspool teemaplaneeringut kaalunud. Mõningad põhjendused on vastustaja
toonud alles kohtumenetluses. Antud juhul on halduskohus asunud vastustaja asemel esitama
otsuses enda kaalutlusi, mida ei ole esitatud haldusaktis ega kohtumenetluses, samuti
aktsepteerinud vastustaja alles kohtumenetluses esitatud põhjendusi. Sellises olukorras oleks
kohus pidanud haldusakti tühistama. EhS § 26 lg 3 toob välja kolm võrdväärset tingimust,
millega projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse. Seega ei arvestata üksnes
üldplaneeringu ja teemaplaneeringu tingimustega ning vastustaja eksib, väites, et tal polnud
kaalumisruumi.
Kaebaja ei eita, et ta oli teadlik liiklussõlme lahenduse muutumisest, kuid vastustaja lubas tal
siiski ajutise lahenduse välja ehitada ning selle valguses jääb arusaamatuks, miks ei ole
võimalik pakkuda ajutist lahendust ka seoses uue trassiga. Seejuures on ajutine lahendus
vajalik nii vastustajale, vallale kui elanikele.
14. Maanteeamet
palub
29.05.2019
kirjalikus
vastuses
jätta
apellatsioonkaebus
rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.
Vastustaja kohustus projekteerimistingimuste andmisel lähtuma teema- ja üldplaneeringust ja
selles osas ei olnud vastustajal kaalutlusruumi. Tulenevalt teemaplaneeringust ei olnud
3-18-2109
11(14)
vastustajal ka kaalutlusruumi määrata kaebaja kinnistule täiendavat juurdepääsu. Kaebaja ei
saa väita, et projekteerimistingimused on Reiva kinnistule juurdepääsu määramise küsimuses
õigusvastased. Halduskohus ei ole teostanud kaalutlusõigust haldusorgani eest.
Planeeringumenetluses kaaluti kõigi puudutatud isikute huve. Ka EhS § 26 lg-st 3 lähtudes
tuleb arvestada, millistes küsimustes on haldusorganil faktiliselt kaalutlusruum. Seega on
asjakohatud ja põhjendamata kaebaja väited, et projekteerimistingimused ei ole kooskõlas
väljakujunenud keskkonnaga. Kaebaja ei saa projekteerimistingimuste vaidlustamisega
vaidlustada kehtestatud planeeringus toodud lahendusi. Kaebaja kohustus oma tegevuse
planeerimisel võtma arvesse kehtestatud planeeringuid.
Närepi kinnistule ei määratud juurdepääsu mitte projekteerimistingimustega, vaid see on ette
nähtud teemaplaneeringuga. Seega on tegemist küsimusega, mille osas vastustajal samuti
kaalutlusruumi ei olnud. Asjaolu, et Reiva kinnistut teemaplaneeringu plaanilt ei nähtu, ei
tähenda, et selle omanikku menetlusse ei kaasatud. Teemaplaneeringu menetlust puudutavad
väited on praegusel juhul ka asjakohatud. Vastustaja ei ole planeeringu läbiviija ja tegemist on
kehtestatud planeeringuga. Pole põhjust arvata, et Närepi mahasõitu ei tule. Lisaks on oluline,
et kaebaja soovitud juurdepääsu näol ei ole tegemist mahasõidu, vaid samatasandilise
ristmikuga, mille projekteerimine ei ole I klassi maanteel lubatud. Asjakohane ei ole
apellatsioonkaebuse seisukoht, et halduskohtu otsusest ei nähtu, millist juurdepääsu varianti
kohus ja vastustaja samatasandilise ristmikuna käsitlesid. Ükskõik kus täpselt juurdepääs
asuks, ei ole seda võimalik kaebaja kinnistule lahendada nii, et tegemist ei oleks ristmikuga.
Ka apellatsioonkaebuse lisana 1 esitatud juurdepääsu lahenduse näol oleks tegemist
ristmikuga. Seetõttu on välistatud ka ajutise juurdepääsu rajamine kaebaja kinnistule. Selline
lahendus
ei
ole
ohutu,
oleks
vastuolus
üld-
ja
teemaplaneeringuga
ning
projekteerimisnormidega. Kui riigitee nr 4 uuelt trassilt näha ette juurdepääs Reiva kinnistule,
takistaks see teemaplaneeringu realiseerimist edaspidi, sest kaebaja soovitud juurdepääsude
rajamisel ei oleks võimalik rajada Pärnu ümbersõidu liiklussõlme, kuna juurdepääsud jääks
ette rampidele ja kiirendusrajale.
Kogujatee pikkuse küsimust ei ole kaebaja vaidlustanud haldus- ega vaidemenetluses, samuti
halduskohtus. Seega ei saa apellatsioonimenetluses sellele asjaolule tugineda. Lisaks on
kaebaja väited tõendamata. Projekteerimistingimused käsitlevad vaid osa teemaplaneeringus
toodud trassist, seega ei ole vajalik kogu kogujateede võrgustiku väljaehitamine. Lisaks tuleb
jätta tähelepanuta kaebaja alles apellatsioonimenetluses esitatud taotlus autotunneli rajamise
ettenägemiseks
projekteerimistingimustega.
Arusaamatuks
jääb
apellatsioonkaebuses
tõstatatud küsimus bussipeatuste asukohast. Teemaplaneeringu kohaselt võib bussipeatuste
täpset asukohta hilisemates menetlustes muuta.
Ka enne projekteerimistingimuste väljastamist ei olnud kaebajal juurdepääsu riigiteelt nr 4.
Juurdepääs kaebaja kinnistule toimub hetkel kõrvalmaantee nr 19342 kaudu. Kaebaja
positsioon ei halvene projekteerimistingimuste andmise tulemusena, kuna ka enne
projekteerimistingimuste andmist oli juurdepääs kaebaja kinnistule põhimaanteelt siduvalt
lahendatud teemaplaneeringus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks
ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid
HKMS § 201 lg 4 alusel. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus
järgmist.
3-18-2109
12(14)
16. Halduskohus on õigesti leidnud, et vaidlusalused projekteerimistingimused on kooskõlas
Via
Baltica
teemaplaneeringuga
ja
Tahkuranna
valla
üldplaneeringuga
ning
projekteerimistingimuste andmisel tuli lähtuda viidatud planeeringutest ning majandus- ja
taristuministri 05.08.2015 määrusega nr 106 kinnitatud „Tee projekteerimise normid“ lisast
„Maanteede projekteerimisnormid“. Lähtumine teemaplaneeringust ja üldplaneeringust
ahendab küll Maanteeameti kaalutlusõigust projekteerimistingimuste andmisel, kuid ei muuda
seda olematuks. Arvestades planeeringute üldistusastet, on loomulik, et konkreetsed
lahendused jäävad projekteerimistingimuste lahendada. Seda kinnitab ka teemaplaneeringu
seletuskirja p 3.3.3, mille kohaselt võib tee-ehitusprojekti koostamisel esialgne lahendus
vajadusel täpsustuda. Maanteeameti seisukohad on selles küsimuses olnud vastuolulised.
Ühelt poolt väidab Maanteeamet, et tal puudus kaalutlusõigus, määramaks kaebaja kinnistule
täiendav juurdepääs võrreldes teemaplaneeringuga. Teisalt on Maanteeamet aga seda just
projekteerimistingimustega
teinud,
kui
on
loonud
kaebaja
kinnistule
võrreldes
teemaplaneeringus ette nähtuga soodsama juurdepääsu tee Uulu liiklussõlmest (vt võrdlev
kaart
tl
87).
Eelnevast
järeldub,
et
arvestades
planeeringute
üldistusastet,
on
projekteerimistingimustega vajaduse korral võimalik mõistlikult ka planeeringulahendust
muuta/täpsustada,
kuid
selline
muutmine/täpsustamine
peab
olema
kooskõlas
teemaplaneeringu eesmärgiga. Via Baltica teemaplaneeringu eesmärgiks on riigi põhimaantee
nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla olemasoleva trassi vastavusse viimine I klassi maanteele
esitatavate nõuetega Pärnu maakonnas. Niisiis ei ole lahendused, mis ei ole viidatud
eesmärgiga kooskõlas, võimalikud.
17. Kaebaja
vastuväited
Närepi
mahasõiduga
seonduvalt
ei
too
kaasa
projekteerimistingimuste õigusvastasust. Närepi mahasõit on sisse planeeritud Via Baltica
teemaplaneeringusse ning valitud planeeringulahendust praeguses haldusasjas vaidlustada ei
saa. Kaebaja viidatud vastuolu projekteerimisnormidega (liigne lähedus Tõllapulga
liiklussõlmele) on tinglik. Vaidlust pole selles, et iseenesest on üks parempöördega mahasõit
Uulu ja Tõllapulga liiklussõlmede vahel projekteerimisnormide kohaselt lubatav. Ehkki
projekteerimisnormide p 5.1 lg 4 näeb ette, et parempöördega maha- ja pealesõit ei tohi
kiirteedel ja I klassi maanteedel paikneda ristmikule lähemal kui 2 km (linnalähivööndis 1
km), näeb sama normi lg 1 ette kaalutlusvõimaluse: kiirteedel ja I klassi maanteedel tuleb
ristmike vahekaugus määrata tehnilis-majanduslike kaalutluste alusel, arvestades olemasolevat
põhi- ja tugimaanteede võrku ning kõrval- ja kohalike maanteede rekonstrueerimise võimalusi
ja otstarbekust. Vastustaja selgitas ringkonnakohtu istungil, et Närepi mahasõidu lubamise
puhul teemaplaneeringus lähtutigi ilmselt avalikust huvist, et vältida Närepi kinnistule ja
kinnistult liikuvate suurte veoautode juhtimist külateele ning liiklusohutus tagatakse seal
muude vahenditega kui pelgalt mahasõidu kaugus ristmikust. Niisiis ei saa asuda seisukohale,
et
Närepi
mahasõitu
ei
ole
reaalselt
võimalik
välja
ehitada
vastuolu
tõttu
projekteerimisnormidega.
18. Projekteerimisnormide kohaselt on mahasõit sõiduteega külgnevale kinnistule, sealhulgas
parklasse, õue, puhkekohta, põllule, metsa, heinamaale ja muule teega külgnevale alale,
sissesõidu ja sealt väljasõidu tee, mis kinnistut ei läbi. Ristmik on samatasandiliste teede
lõikumisel moodustunud ala (projekteerimisnormide p 5.2.1 lg 1). Vastavalt eeltoodud
mõistetele on õige vastustaja ja halduskohtu (otsuse p 15) järeldus, et projekteerimisnormide
kohaselt ei ole kaebaja kinnistule võimalik luua mahasõitu, vaid teoreetiliselt võimalik
juurdepääs oleks ristmik. Vastustaja on vastuses apellatsioonkaebusele (p 3.4) õigesti
märkinud, et ükskõik, millisest kaebaja poolt näidatud võimalikust parem- või tagasipöördest
arvatuna läbiks juurdepääs kaebaja kinnistule mitut kinnistut, mistõttu ei oleks tegemist
mahasõiduga. Projekteerimisnormide p 5.2.1 lg 2 kohaselt ei ole I klassi maanteel
samatasandiliste ristmike projekteerimine lubatud.
3-18-2109
13(14)
19. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohtadega seonduvalt Pärnu-Ikla suunas
kogujatee osalise projekteerimisega (sh väited seoses tunneli ja bussipeatustega,
apellatsioonkaebuse vastuse p 3.6). Teemaplaneeringu seletuskirja p 3.3 kohaselt võib
planeeringut viia ellu lõikude kaupa ning seega ei pea kogu kogujateede võrgustikku
projekteerima ja välja ehitama samal ajal.
20. Kaebaja Pärnu ümbersõitu puudutavad väited ei ole asjas määrava tähtsusega. Eelnevast
nähtuvalt (Närepi mahasõidu olemasolu ja ristmiku rajamise keeld) ei oleks kaebaja poolt
soovitud juurdepääsu projekteerimine projekteerimisnormidega kooskõlas sõltumata sellest,
kas või millal Pärnu ümbersõitu projekteerima asutakse. Ringkonnakohus märgib siiski, et
üksnes Pärnu ümbersõidu ristumiskoha ja Uulu liiklussõlme vaheline vahemaa ei takistaks
Pärnu ümbersõidu realiseerumist, sest nagu Maanteeamet on selgitanud, on võimalik see
küsimus lahendada ühe liiklussõlmena (kuigi terviklahendus projekteeritakse ja ehitatakse
välja hiljem kui Uulu liiklussõlm).
21. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse p-s 17 esitatud analüüsiga kaebaja
projekteerimistingimustega
ette
nähtud
juurdepääsuvõimalustele
oma
kinnisasjale.
Projekteerimistingimuste kohane juurdepääs Pärnu poolt tulles jääb põhimõtteliselt samaks,
mis on praegu ja mis on teemaplaneeringus. Parkimise võimalus põhimaantee kõrval olevas
parklas kaob ära terve trassi nihutamise tõttu. Sarnaselt halduskohtule möönab
ringkonnakohus juurdepääsu keerulisemaks muutumist (võrreldes kehtiva olukorraga) Ikla
poolt tulles, sest kaebaja kinnisasjale jõudmiseks tuleb Uulu liiklussõlmes maha sõita juba
enne seda, kui liikleja kaebaja pagariäri märkab ning tagasipöörde võimalus saabub ca 3 km
pärast. Samas tuleb nõustuda halduskohtuga, et ka selline lahendus on kooskõlas
planeeringutega ja projekteerimisnormidega, vastustaja poolt loogiliselt ja usutavalt
põhistatud, ning kaebajal ei ole õiguspärast ootust senikehtiva olukorra kehtimajäämisele.
Liiklusohutus, mis mh avaldub kinnipidamises projekteerimisnormidest, on ülekaalukas avalik
huvi, mille ees kaebaja erahuvi taandub. Positiivse külje pealt võib märkida, et
projekteerimistingimustega on siiski kaebaja kinnistule juurdepääsuvõimalusi parandatud,
võrreldes teemaplaneeringus tooduga (vt kaart tl 87).
22. Kaebaja huvisid pole tähelepanuta ja kaalumata jäetud. Kaebaja oli kaasatud
projekteerimistingimuste andmise menetlusse ning ta sai oma vastuväited esitada nii selles
menetluses
kui
ka
vaidemenetluses.
Kaebaja
väidetele
on
vastatud
nii
projekteerimistingimuste andmise korralduses kui ka vaideotsuses. See, et Maanteeamet ei ole
nõustunud kaebaja seisukohtadega, ei tähenda, et neid poleks kaalutud. Vastavalt kaebaja
poolt toodud uutele väidetele on vastustaja oma vastuväiteid täiendanud vaide- ja
kohtumenetluses.
Halduskohus
pole
projekteerimistingimusi
asunud
põhjendama
Maanteeameti eest.
23. Eelnevast tulenevalt ei saa ka ringkonnakohus tuvastada projekteerimistingimuste
õigusvastasust
ja
neid
tühistada
Reiva
kinnistule
juurdepääsu
küsimuses.
Projekteerimistingimused vastavad planeeringutele ja on kooskõlas projekteerimisnormidega.
Reiva kinnistule juurdepääsu puhul on tegemist eelkõige otstarbekuse küsimusega, mille
kohtulik kontroll on piiratud (HKMS § 158 lg 3). Ehkki Maanteeamet on olnud seisukohal, et
tal puudus kaalutlusõigus teemaplaneeringu lahendusest kõrvale kalduda, nähtub asjas
kogutud materjalidest, et ta on tegelikkuses siiski kaalutlusõigust teostanud (lisajuurdepääs
kaebaja kinnistule tl 87) ning kaebaja ettepanekuid ka sisuliselt kaalunud. Maanteeamet ei ole
kaebaja kinnistu juurdepääsu küsimuses lähtunud asjakohatutest kaalutlustest ega jätnud
olulisi asjaolusid tähelepanuta, mistõttu ei saa kohus tuvastada kaalutlusõiguse rikkumist.
Ringkonnakohus nõustub ka vastustaja ja halduskohtuga selles, et kaebajal puudus
õiguspärane ootus praeguse lahenduse säilimiseks, sest kaebaja oli praeguse lahenduse
3-18-2109
14(14)
loomise algusest peale teadlik, et tegemist on ajutise lahendusega ning võttis seega teadlikult
riski juurdepääsu väljaehitamisel. Kaebaja tellimusel koostatud põhimaantee nr 4 Tallinn-
Pärnu-Ikla ja riigimaantee nr 19342 Reiu tee ristmik ning Reiva kinnistu parkla põhiprojekti
seletuskirjas on kirjeldatud, et planeeringu realiseerimisel I klassi maantee väljaehitamisel
pääseb Reiva kinnistule Uulu liiklussõlmest mööda riigimaanteid nr 6 Valga-Uulu, nr 19341
Laadi-Männiku ja nr 19342 Reiu tee (tl 92).
24. Ringkonnakohus viitab siiski täiendavalt, et iseenesest on usutav kaebaja väide sellest, et
projekteerimistingimustega muudetud juurdepääs Ikla poolt tulles mõjutab negatiivselt tema
ettevõtlust, arvestades, et kaebaja käive tekib ilmselt peamiselt just mööda sõitvate reisijate
ostudest. Võttes arvesse, et:
riigihalduse
ministri
29.03.2018
käskkirjaga
nr
1.1-4/74
kehtestatud
Pärnu
maakonnaplaneeringu seletuskirja (lk 66) kohaselt peab transpordikorraldus arvestama
Pärnu toimepiirkonda ja tugitoimepiirkondi ning tagama sealjuures ettevõtluse
püsimise ja arendamise võimalused;
teemaplaneeringu menetlemise ja kehtestamise ajal ei toimunud kaebaja kinnistul
ettevõtlust, mistõttu ei saanud teemaplaneeringus sellega arvestada;
teemaplaneeringut
on
võimalik
projekteerimistingimustega
mõistlikult
muuta/täpsustada:
EhS § 26 lg 3 kohaselt arvestatakse projekteerimistingimuste andmisel hoone või olulise
rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda;
projekteerimisnorme on liiklusohutuse seisukohast põhjendatud juhul võimalik
kompenseerida täiendavate ohutust tõstvate liikluskorraldusvahenditega (nt Närepi
mahasõidu kaugus liiklussõlmest);
kaebaja avaldas ringkonnakohtu istungil valmisolekut omandada maanteeäärne kinnisasi
või kinnisasjad, et ristmiku asemel oleks võimalik mahasõidu rajamine ühe kinnisasja
piires;
kaebaja on juba varasemas menetluses avaldanud valmisolekut juurdepääsu ehitust
finantseerida (ja ilmselt on lepinguliste suhete kaudu võimalik lahendada ka
juurdepääsu
lammutamise
finantseerimise
kohustus,
kui
Pärnu
ümbersõidu
projekteerimine ja ehitamine muutub reaalseks);
peab ringkonnakohus teoreetiliselt võimalikuks kompromisslahenduse leidmist kaebaja ja
Maanteeameti vahel Reiva kinnistule otstarbekama juurdepääsutee rajamiseks. Õigusliku
võimaluse annab selleks haldusmenetluse seaduse § 44 (menetluse uuendamine).
25. Eeltoodust tulenevalt jääb Pärnamäed OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu
otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). Kaebaja menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel
kaebaja enda kanda ja vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel
vastustaja kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)