Legislator Case Law & Legislation
3-18-2109/25 AI generated

3-18-2109/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-18-2109/25
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta Pärnamäed OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

Legislator headnote

AI generated

3-18-2109/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

Keywords

AI generated
right to cure defect nature-based solution umbrella clause environment, sustainable development and climate inadequate service provision amicable settlement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. september 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-2109

Haldusasi

Pärnamäed OÜ kaebus Maanteeameti 01.08.2018

korralduse

„Projekteerimistingimuste

andmine

põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla lõigu Pärnu-Uulu km

133,4‒143 ehitusprojekti koostamiseks“ tühistamiseks

Reiva

kinnistu

juurdepääsu

lahenduse

osas

ja

Maanteeameti kohustamiseks vaatama ühe kuu jooksul

üle

projekteerimistingimused

Reiva

kinnistule

juurdepääsu osas

Menetlusosalised

Kaebaja – Pärnamäed OÜ, volitatud esindaja adv

Ljudmila Tamar, seaduslik esindaja AP;

Vastustaja – Maanteeamet, volitatud esindaja Kaidi

Sulg, nõustaja MM

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27. märtsi 2019. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Pärnamäed OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

9. septembri 2019. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnamäed OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.

märtsi 2019. a otsus haldusasjas nr 3-18-2109 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.10.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-18-2109

2(14)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnamäed OÜ omandas 15.09.2009 asjaõiguslepingu alusel Häädemeeste vallas (endine

Tahkuranna

vald)

Reiu

külas

Pärnumaal

asuva

Reiva

kinnistu

(katastritunnus

84801:001:1655). Kinnistu kõrval kulgeb III klassi riigimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla

ja klassita riigimaantee nr 19342 Reiu tee. Kinnistu on hoonestatud.

2. Tahkuranna

Vallavalitsus

andis

02.08.2010

korraldusega

nr

välja

projekteerimistingimused Reiva kinnistul asuva hoone (motell-elamu) ümberehitamiseks.

Projekteerimistingimuste p 5.4 nägi ette juurdepääsu kinnistule Tallinn-Pärnu-Ikla maanteelt

ning p 5.5 kohaselt tuli asendiplaanil lahendada väljasõit krundilt ja anda parkimise lahendus.

Ümberehitusprojekt tuli kooskõlastada Maanteeametiga.

3. Pärnamäed OÜ esitas 20.07.2011 Maanteeametile taotluse väljastada lähtetingimused

juurdepääsuteede ja parklate projekteerimiseks Reiva kinnistule. Maanteeamet andis

29.07.2011 kirjaga nr 15-4/11-00065/093 lähtetingimused juurdepääsuteede ja parklate

projekteerimiseks Reiva kinnistule. Lähtetingimuste kohaselt nõuti juurdepääsu kavandamist

riigimaanteelt nr 19342 Reiu teele ja parkla pidi tulema riigi transpordimaale (katastritunnus

84801:001:0333) Tallinn-Pärnu-Ikla maantee kõrval. Maanteeamet palus arvestada

koostamisel oleva Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga „Põhimaantee

nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla maantee asukoha täpsustamine km 92,0–170,0“ (Via Baltica

teemaplaneering), mille kohaselt viiakse riigi põhimaantee nr 4 (E67) selles lõigus vastavusse

I klassi maanteele esitatavate nõuetega ning kavandatakse Pärnu ümbersõidu trassi valik. Via

Baltica teemaplaneeringu vastuvõetud variandis oli nähtav planeeringu realiseerimisel riigi

põhimaanteega seotud liiklusskeem ka Reiva kinnistu piirkonnas. Liiklusskeemi suurema

muutusena muutub Reiva kinnistule juurdepääsu võimalus, samuti on Reiva kinnistule

kavandatud Pärnu ümbersõidu trassi koridor. Maanteeamet kohustas hoone projekteerijat

esitama projekti koosseisus joonise, kuhu on kantud teemaplaneeringu lahendus (sh Pärnu

ümbersõidu trassi koridor) ning projekti seletuskirjas kirjeldama kinnistule juurdepääsu

võimalusi Via Baltica teemaplaneeringu lahenduse realiseerimisel.

4. Maanteeamet kooskõlastas 11.02.2014 kirjaga nr 15-4/14-00242/004 „Põhimaantee nr 4

Tallinn-Pärnu-Ikla ja riigimaantee nr 19342 Reiu tee ristmiku ning Reiva kinnistu parkla

tehniline projekt“ tehnilise projekti (Teedeprojekt OÜ töö 06211). Maanteeametil ei olnud

vastuväiteid ristmiku lahenduse osas. Kirjast nähtuvalt puudusid Maanteeametil vahendid

projekti realiseerimiseks ning ristumiskoha ümberehitamise kohustus jääb arendajale.

5. Pärnamäed OÜ-le väljastati 02.04.2014 ehitusluba ning 21.12.2017 kasutusluba.

6. Maanteeamet esitas 16.04.2018 Pärnamäed OÜ-le korralduse eelnõu, mille kohaselt

kavandatakse väljastada projekteerimistingimused põhimaantee nr 4 Pärnu-Uulu lõigu

3-18-2109

3(14)

ehitamiseks. Lõigus 133,4‒141,8 km on kavandatud I klassi maantee rajamine koos

Tõllapulga ~km 137,8 ja Uulu ~km 141,2 sõlmega. Km ~138,7–141,2 on kavandatud maantee

viia uuele trassile vastavalt Via Baltica teemaplaneeringus toodule. Seoses sellega muutub

oluliselt juurdepääs Reiva kinnistule.

7. Pärnamäed OÜ esitas 25.04.2018 oma vastuväited ja ettepanekud projektilahenduse

osaliseks muutmiseks selliselt, et tema hoone vastu rajataks jalakäijate tunnel ning ühendataks

ärihoone parkla uue sõiduteega mahasõidu- ja väljasõidu teelõikudega.

8. Maanteeameti 01.08.2018 korraldusega anti põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla lõigu

Pärnu-Uulu km 133,4–143,0 põhiprojekti koostamise projekteerimistingimused vastavalt

korralduse lisale 1 (projekteerimistingimused).

9. Pärnamäed OÜ esitas 30.08.2018 Maanteeametile vaide, mille Maanteeamet jättis

09.10.2018 vaideotsusega rahuldamata osas, milles taotleti haldusakti osaliselt kehtetuks

tunnistamist ja uut otsustamist seoses juurdepääsuga Reiva kinnistule.

10. Pärnamäed OÜ esitas 08.11.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud

08.02.2019), milles palus tühistada Maanteeameti 01.08.2018 projekteerimistingimuste

andmise korralduse ja korralduse lisa 1 osaliselt, s.o Reiva kinnistu juurdepääsu lahenduse

osas, ning kohustada Maanteeametit tegema ühe kuu jooksul projekteerimistingimustes

muudatus p-s 5.4 ja asendiplaanil vastavalt kaebaja 30.08.2018 vaide lisas olevale

asendiplaanile

kantud

lahendusele.

Kaebaja

täpsustas

27.02.2019

kohtuistungil

kohustamisnõuet, soovides kohustada Maanteeametit ühe kuu jooksul üle vaatama

projekteerimistingimused Reiva kinnistule juurdepääsu osas.

Projekteerimistingimused rikuvad äriühingu õigust omandit vabalt vallata ja kasutada ning

piiravad ettevõtlusvabadust. Projekteerimistingimused ei ole kaebajat puudutavas osas

vastavuses Via Baltica teemaplaneeringuga, samuti Tahkuranna valla üldplaneeringuga. Reiva

kinnistu osas planeeringu realiseerimisel muutub riigi põhimaanteega seotud liiklusskeem, sh

Reiva kinnistule juurdepääsu võimalus. Kinnistule pääseb Uulu liiklussõlmest mööda

riigimaanteed nr 6 Valga-Uulu, edasi nr 193641 Laadi-Männiku ja nr 19342 Reiu teed sõites.

Pärnu-Ikla suunal on võimalik kasutada ka kogujateed, mis kulgeb Pärnu-Ikla maantee

praegusel trassil ja on ühendatud Tõllapulga liiklussõlmega 138,1 km-l. Pärnu ümbersõidu

valmimisel on võimalik ka sealt juurdepääs kinnistule, ületades Reiu jõge. Via Baltica

teemaplaneeringu kaardil on Reiva kinnistu vastas märgitud tunnel, bussipeatused kogujatee

ääres ja Valga-Uulu ristmikul viadukt piki maanteed. Ikla-Pärnu suunas Valga-Uulu

ristmikust algav kogujatee on ette nähtud vaid seal asuvate elamumaa kinnistutele

juurdepääsuks ja ei vii ärihooneni.

Projekteerimistingimuste kohaselt (p 2) kavandatakse 138,7–141,2 km viia uuele trassile

vastavalt Via Baltica teemaplaneeringus toodule, st selles lõigus rajatakse uus trass

olemasoleva trassi kõrval. Muudetud on ka Valga-Uulu ristmiku lahendust, mille kohaselt ei

tule viadukt piki maanteed, kuid Pärnu-Valga suunas tuleb läbida ring, teealune tunnel ja veel

üks ring; nii ka Valga poolt liikudes. Reiva kinnistule pääsemiseks Pärnu-Ikla suunas tuleb

samuti pääseda Valga-Uulu maanteele, seal keerulisel viisil ringilt tagasi pöörata ja jõuda

kogujateele, mille ühendus vana maanteega ehitatakse juurde. Uulu sõlm koos mõttetu ringiga

on finantsiliselt raskesti seletatav ja ebamõistlik lahendus isikutele, kes sõidavad Riia ja Valga

suuna poolt. Neid muudatusi ei ole Via Baltica teemaplaneeringus ega Tahkuranna valla

üldplaneeringus ette nähtud ja need sisuliselt katkestavad Reiva kinnistule seni toiminud

juurdepääsud. Via Baltica teemaplaneeringust nähtub, et muudatused Reiva kinnistule

juurdepääsu osas on võimalikud vaid juhul, kui planeering realiseerub selles piirkonnas

tervikuna. Kuna Pärnu ümbersõidu ehitamise aeg ei ole üheski dokumendis määratud ja selle

3-18-2109

4(14)

ehitamine sõltub subjektiivsetest põhjustest, mis ei pruugi saabuda, siis puudub mõistlik

selgitus, miks ei saa seni kehtida kas või osaliselt ja ajutiselt alles hiljuti kaebaja kulul

Maanteeameti nõudmisel väljaehitatud liikluslahendus. Aasta tagasi välja ehitatud

juurdepääsu on võimalik uue trassiga sobitada (kaebaja 25.04.2018 ja 30.08.2018

ettepanekud). Maanteeamet pidi uute projekteerimistingimuste väljastamisel arvestama

Maanteeameti 2011. a lähtetingimuste kohase projektlahendusega, millest on sisuliselt saanud

osa Via Baltica teemaplaneeringust ja Tahkuranna valla üldplaneeringust.

Kuna kavandatava ligipääsu korral tuleb sõidukiga läbida kaebaja ettevõttesse jõudmiseks

ebamõistlikult palju teed ja tagasipööramisi, siis leivapätsi ostmiseks möödasõitja seda tegema

ei hakka. Pagariärile on aga tähtis klientide/ostjate arv, sest iga inimene ostab toodangust

väikese koguse ja elatakse käibest. Olukorra oluline halvenemine võib kaasa tuua äri

sulgemise. Kavandatud projektilahendus ei ole proportsionaalne. Projekteerimistingimustest ei

nähtu, et Reiva kinnistu omaniku huve üldse kaaluti. Maanteeamet väidab, et ei soovi rajada

täiendavat liiklussõlme, pidades piisavaks juba kavandatud Tõllapulga ja Uulu sõlmesid. See

väide on arusaamatu, sest kaebaja taotletav lahendus ei ole liiklussõlme rajamine. Korralduse

lisas 2 väidetakse, et perspektiivis on ette nähtud rajada täiendav sõlm „Pärnu ümbersõit“, mis

lahendab ettevõtte probleemi. Kuna nimetatud sõlm on planeeringus ette nähtud seoses Pärnu

ümbersõiduga, mille ehitamise aeg ei ole teada, siis jääb arusaamatuks, miks ei ole võimalik

praegu kavandatava teelõigu projekti täiendada kaebaja pakutud oluliselt odavama

lahendusega.

Projekteerimisnormide kohaselt ei ole Pärnu ümbersõidu liiklussõlme võimalik tulevikus

eraldi samas asukohas välja ehitada, kuna liiklussõlmede vahekaugus ei vasta majandus- ja

taristuministri 05.08.2015 määrusega nr 106 „Tee projekteerimise normid“ (määrus nr 106)

kehtestatud projekteerimise normidele. Määruse nr 106 lisa 1 p 5.1 lg 2 kohaselt ei tohi

ristmike vahekaugus üldjuhul olla väiksem kui 10 km kiirteedel ja 5 km I klassi maanteel.

Uulu ja Pärnu ümbersõidu liiklussõlmede vahe on vaid 600 m. Kaebaja seisukohta toetab

teedeinsener JH 08.02.2019 arvamus. Aktuaalne ei ole vastustaja argument, et Pärnu

ümbersõidu liiklussõlme niipea (alles 2050+) ei tule. Praegu puudub takistus selles kohas

uuelt trassilt Reiva kinnistule juurdepääsu projekteerimiseks. Vastustaja ei saa tugineda Via

Baltica teemaplaneeringu sellele osale, mis on seadusega vastuolus. Kuna uus juurdepääs

mahuks trassikoridori, oleks muudatus kooskõlas teemaplaneeringuga. Kaebaja on lubanud ka

juurdepääsu osalist kaasfinantseerimist.

Vastustaja kavandas vastuolus Via Baltica teemaplaneeringu seletuskirja p-s 3.3.1 toodud

põhimõttega (olemasolevat asustust ja uusi arendusi ei seota otseselt põhimaanteega)

põhimaanteelt mahasõidu/pealesõidu Närepi kinnistule (katastriüksus 84801:001:0560).

Arusaamatuks jääb, miks eelistati Närepi kinnistul tegutsevat ettevõtjat kaebajale. Väites

kaebaja

juurdepääsu

rajamise

võimatust

asukohas,

kuhu

ei

luba

seda

teha

projekteerimisnormid, pidas vastustaja võimalikuks lubada juurdepääs Närepi kinnistule

asukohas, mis on 850 m Tõllapulga liiklussõlmest. Kui see lahendus oligi antud Via Baltica

teemaplaneeringuga, ei ole see praegu vastavuses kehtivate projekteerimistingimustega ja

seega ei ole seda võimalik välja ehitada.

11. Maanteeamet palus jätta kaebuse rahuldamata.

Tahkuranna valla üldplaneeringu põhijoonisel on toodud Via Baltica uuel trassil ning

liiklussõlmed Uulu ristis ja Pärnu ümbersõidu liitumise asukohas. Antud lõigus ei ole

kavandatud üldplaneeringu joonise järgi täiendavat ühendust Reiva kinnistu piirkonna

teenindamiseks. Via Baltica teemaplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud planeerimisseaduse

(PlanS)

kohaselt

määrati

maakonnaplaneeringuga

(sh

teemaplaneeringuga

kehtiva

3-18-2109

5(14)

maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks) teede koridoride asukohad ning pärast

Via Baltica teemaplaneeringu kehtestamist muutusid need üldplaneeringu osaks. Vastustaja

lähtus projekteerimistingimuste andmisel Via Baltica teemaplaneeringus toodud juurdepääsu

lahendusest, mille järgi juurdepääs kaebaja kinnistule hakkab toimuma põhimaanteele nr 6

Valga-Uulu kavandatava mahasõite ühendava juurdepääsutee kaudu. Via Baltica

teemaplaneeringu kohaste projekteerimistingimuste realiseerimisel muutub juurdepääs

kaebaja kinnistule tulenevalt asjaolust, et seni toimus juurdepääs otse riigiteelt nr 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla, teemaplaneering näeb aga ette trassi nihutamise mere poole (Reiu

õgvendus) selleks, et viia tee geomeetria vastavusse I klassi maanteele esitatavate nõuetega.

Via Baltica teemaplaneeringu seletuskirja p-s 2.3 loetletud uuringute põhjal valiti

optimaalseim, ohutuim ning keskkonna eripäraga arvestav teetrass. Via Baltica

teemaplaneeringust tuleneb, et konkreetne projekteerimislahendus on teemaplaneeringuga

kooskõlas olukorras, kus tee ja sellega seotud rajatised mahuvad trassikoridori sisse.

Käesoleval juhul see nii on.

Kaebaja väide, et ringristmikul liiklemine on keeruline ning Uulu sõlm on mõttetu ja

ebamõistlik lahendus, on põhjendamata. Uulu liiklussõlmes on kavandatud ringristmik,

tagamaks ohutumat lahendust tekkivale neljakülgsele ristmikule ning vahetult samas

piirkonnas olevate rampide liitumistele ja hargnemistele. Planeeringu koosseisu kuuluvatel

joonistel on kujundatud nii ristmike kavandatud asukohad kui ka nende esialgsed lahendused.

Tee-ehitusprojekti koostamisel võib esialgset lahendust vajadusel täpsustada. Seega võis

vastustaja tulenevalt erinevatest kaalutlustest muuta ristmiku lahendust eeldusel, et see mahub

trassikoridori sisse. See, kuidas konkreetne ristmik lahendatakse, ei mõjuta juurdepääsu

lahendust kaebaja kinnistule ‒ Via Baltica teemaplaneeringu seletuskirja p 3.3.1 kohaselt tuleb

edaspidise maakasutuse planeerimisel lähtuda põhimõttest, et olemasolevat asustust ja uusi

arendusi ei seota otseselt põhimaanteega. Seega ei olegi Reiva kinnistule juurdepääsu

võimalik lahendada muul viisil, kui projekteerimistingimustega on ette nähtud. Kaebaja

soovitud lahendus ei oleks ohutu.

Arusaamatuks jääb kaebuse p-s 1.2.1.3 toodud seisukoht, mille kohaselt Maanteeameti 2011. a

lähtetingimuste alusel sündinud projektlahendus sai osaks planeeringutest ning vastustaja pidi

nimetatud projektlahendusest projekteerimistingimuste andmisel lähtuma. Vastustaja ei

kehtesta planeeringuid. Kaebaja esitatud projekti kooskõlastamise näol ei olnud tegemist

teeseaduse kohaste projekteerimistingimuste väljastamisega. Arusaamatu ja põhjendamata on

ka väide, et projekteerimistingimused ei arvesta väljakujunenud keskkonna ega hoonestusega.

Kaebaja ei ole väidet põhjendanud.

Projekteerimisnormide kohaselt ei tohi parempöördega maha- ja pealesõit kiirteedel ja I klassi

maanteedel paikneda ristmikule lähemal kui 2 km (linnalähivööndis 1 km). Kaebaja soovitud

lahenduse korral jääks aga juurdepääs kaebaja kinnistule Uulu liiklussõlmest umbes

400‒500m kaugusele ning oleks seega tee projekteerimise normidega vastuolus. Lisaks

tuleneb projekteerimisnormidest, et suurim mahasõitude arv I klassi maanteel on üks

parempöördega mahasõit kahe normikohasel kaugusel asuva eritasandilise ristmiku vahel.

Antud juhul on vastavalt Via Baltica teemaplaneeringu lahendusele kavandatud Uulu

liiklussõlme ja Tõllapulga liiklussõlme vahele juba üks parempööretega mahasõit 139 km-l

asuvale Närepi kinnisasjale. Kaebaja soovitud juurdepääsud asuksid teemaplaneeringu järgse

Pärnu ümbersõidu liiklussõlme piirkonnas. Juurdepääsude rajamisel ei oleks võimalik rajada

Pärnu ümbersõidu liiklussõlme, kuna juurdepääsud jääks ette rampide ja tõenäoliselt ka

viadukti rajamisel. Kaebaja soovitud viisil ei ole võimalik juurdepääsu tema kinnistule

lahendada hoolimata asjaolust, kas lahenduse näol oleks tegemist liiklussõlmega või mitte.

Samas on kaebaja soovitud lahenduse näol siiski tegemist samatasandilise ristmikuga. Tee

3-18-2109

6(14)

projekteerimise normide p 5.2.1 lg 2 kohaselt ei ole I klassi maanteel samatasandiliste

ristmike projekteerimine lubatud.

Kaebaja õiguslik positsioon ei halvene projekteerimistingimuste tulemusena, kuna ka enne

projekteerimistingimuste andmist oli juurdepääs Reiva kinnistule põhimaanteelt siduvalt

lahendatud Via Baltica teemaplaneeringus. Seega puudub kaebajal selline omandiõiguse riive,

mis oleks seotud projekteerimistingimuste andmisega. Via Baltica teemaplaneeringus on ette

nähtud, et praegune põhimaantee lõik Reiva kinnistu juurest 140,7‒141,1 km-l likvideeritakse.

Projekteerimistingimustega on aga ette nähtud nimetatud lõigu säilitamine ning seega on

projekteerimistingimuste

realiseerimise

tulemusena

kinnistule

lisaks

Via

Baltica

teemaplaneeringu kohasele juurdepääsule ka teine juurdepääs, mis on ligi 900 m võrra lühem.

Vastustaja juhtis kaebaja tähelepanu Via Baltica teemaplaneeringust tulenevale muudatusele

kaebaja kinnistule juurdepääsu osas korduvalt juba enne, kui kaebajale väljastati ehitusluba.

Vastustaja väljastas kaebajale esialgsed lähteseisukohad Reiva kinnistule juurdepääsuteede ja

parkimise korralduse osas 29.07.2011 kirjaga nr 15-4/11-00065/093, juhtides kaebaja

tähelepanu sellele, et liiklusskeemi suurema muutusena muutub Reiva kinnistule juurdepääsu

võimalus ning Reiva kinnistule on kavandatud Pärnu ümbersõidu trassi koridor. Lisaks

kohustati kaebajat projekti koosseisus esitama joonis, kuhu on kantud Via Baltica

teemaplaneeringu lahendus (sh Pärnu ümbersõidu trassi koridor) ning seletuskirjas kirjeldama

kinnistule juurdepääsu võimalusi teemaplaneeringu lahenduse realiseerumisel. Maanteeameti

23.05.2012 kirjas nr 15-4/12-00254/154 juhtis vastustaja samuti juhtinud tähelepanu sellele, et

vastavalt vastu võetud planeeringulahendusele muutub planeeringu realiseerimisel riigi

põhimaanteega seotud liiklusskeem Reiva kinnistu piirkonnas. Kaebaja alustas ehitustegevust

ja investeeringute tegemist, teades, et juurdepääsu lahendus kinnistule muutub. Riigitee

ümberehituse teostas kaebaja tulenevalt oma ärihuvist.

12. Tallinna

Halduskohus

jättis

27.03.2019

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Kohustamisnõude puhul ei ole kohus seotud kaebaja formuleeritud nõudega (HKMS § 2 lg 3),

vaid võib ise valida sõnastuse, mis vastab paremini vaidluse esemele ja kaebuse eesmärkidele.

Nõude sõnastuse täpsus on oluline kaebuse rahuldamisel. Praegusel juhul jääb

kohustamisnõue sõltumata selle sõnastusest rahuldamata, mistõttu puudub vajadus nõude

sõnastusel põhjalikumalt peatuda.

Projekteerimistingimused on trassi paiknemise aspektist kooskõlas nii Via Baltica

teemaplaneeringuga kui ka Tahkuranna valla üldplaneeringuga. Via Baltica teemaplaneeringu

kaardimaterjalilt ja seletuskirjast nähtub Reiu õgvendus ning maantee trassi nihutamine

olemasolevast maanteest mere poole. Reiu õgvendus on vajalik eelkõige tee geomeetria

vastavusse viimiseks I klassi maanteele esitatavate nõuetega. Projekteerimistingimustega

kehtestatud trass paikneb Via Baltica teemaplaneeringu kohases trassikoridoris. Pärnu

maakonna piirist kuni Valga-Uulu ristmikuni on Via Baltica planeeritud laiendada nelja

sõiduraja ja sõidusuundade vahelise eraldusribaga I klassi maanteeks. I klassi maantee puhul

on trassikoridori laiuseks 650 m. Seda, et Reiu õgvendus mahub trassikoridori piiresse, võib

näha Tahkuranna valla üldplaneeringu põhijooniselt, millel on tähistatud võimalik Via Baltica

trassikoridori laiendus lähtuvalt maakonnaplaneeringust. Liiklussõlme konkreetse lahenduse

täpsustamine projekteerimistingimustega (nt Uulu liiklussõlmes viadukti asendamine ringiga)

ei tähenda, et liiklussõlme lahendus oleks planeeringutega vastuolus. Via Baltica

teemaplaneeringu koosseisu kuuluvatel joonistel on kujutatud nii ristmike kavandatud

asukohad kui ka nende esialgsed lahendused. Tee-ehitusprojekti koostamisel võib esialgne

lahendus vajadusel täpsustuda (Via Baltica teemaplaneeringu p 3.3.3, lk 60). See, kuidas

3-18-2109

7(14)

konkreetne ristmik lahendatakse, ei mõjuta juurdepääsu lahendust kaebaja kinnistule.

Tahkuranna üldplaneeringu põhijoonisel on toodud Via Baltica kulgemine uuel trassil ning

liiklussõlmed Uulu ristis ning Pärnu ümbersõidu liitumise asukohas. Antud lõigus ei ole

kavandatud üldplaneeringu joonise järgi täiendavat ühendust Reiva kinnistu piirkonna

teenindamiseks.

Vastustaja ei saa kehtestada projekteerimistingimusi, mis oleksid vastuolus kõrgemate

planeeringutega. Seetõttu ei ole kaebaja võrdse kohtlemise põhimõttest kantud viide Närepi

kinnistu mahasõidu kavandamisele asjakohane, kuna mahasõidu Närepi kinnistule näeb ette

Via Baltica teemaplaneering. Kuna projekteerimistingimuste raames ei saa enam vaidlustada

teemaplaneeringut, ei kuulu hindamisele küsimus, kas Via Baltica teemaplaneeringus

ettenähtud Närepi mahasõit oli teatud ettevõtjatele lubamatut eelist andev. Kaebaja

subjektiivseid õigusi ei puuduta küsimus, kas mahasõitu Närepi kinnistule saaks rajada tee

projekteerimise norme järgides. Kui see poleks ka võimalik, ei tuleneks sellest kaebajale

subjektiivset õigust nõuda tee projekteerimise norme ja planeeringuid eirava mahasõidu või

ristmiku rajamist tema soovitud asukohas ja moel. Kaebaja taotletud lahenduse näol oleks

õiguslikus mõttes tegemist samatasandilise ristmikuga, mitte mahasõiduga. Maanteeametit ei

saa kohustada ehitama juurdepääsu, mis sunniks pelgalt kaebaja huvides muutma tervet

piirkonda puudutavat ning kehtestatud planeeringulahendust, isegi kui ristmiku asemel oleks

mahasõidu rajamine tehniliselt võimalik. Tee projekteerimise normide p 5.2.1 lg 2 kohaselt ei

ole I klassi maanteel samatasandiliste ristmike projekteerimine lubatud.

Olemasolevate juurdepääsude sulgemisel Via Balticalt ja uute lahendamisel on aluseks Via

Baltica teemaplaneering. I klassi maantee rajamine toob endaga kaasa selle, et põhimaanteele

jõudmine võib senisest kauem aega võtta. Juurdepääsutee mõningane pikenemine või

ebamugavamaks muutumine ei muuda aga I klassi maantee rajamist õigusvastaseks.

Teeäärsete elanike ja ettevõtjate huvi lühikese ja mugava ühenduse vastu ei kaalu üles

avalikku huvi kiirele ja ohutule liiklemisele I klassi standardile vastaval teel.

Kohtule ei nähtu, et uus liikluskorraldus muudaks juurdepääsu Reiva kinnistule ebamõistlikult

pikaks või keeruliseks. Pärnu suunalt tulijaile ei muutu olukord võrreldes praegusega ‒ ka

praegu tuleb Reiva kinnistule jõudmiseks teha tagasipööre Uulu ristmikult. Uue lahenduse

kohaselt tuleks tagasipööre teha samast kohast, kasutades Uulu liiklussõlme mahasõitu,

Valga-Uulu maanteel asuvat ringristmikku ja osaliselt praegusel trassil kulgema hakkavat

juurdepääsuteed

(vt

projekteerimistingimuste

kohane

lahendus

kaardil,

tl

82).

Projekteerimistingimuste realiseerumisel pääseb Reiva kinnistule ka Tõllapulga liiklussõlme

kaudu mööda rajatavat kogujateed. Teepikkus Pärnu poolt tulijale võrreldes praegusega

muutub väga vähesel määral. Kaebaja taotletud lahenduse elluviimine ei parandaks Pärnu

poolt liikujate olukorda kuidagi, sest igal juhul tuleks läbida Uulu liiklussõlm ja ringristmik.

Kaebaja viitas kohtuistungil senisele parkimise võimalusele põhimaantee kõrval olevas

parklas. Väide pole asjakohane, sest terve trassi nihutamise tõttu ei saaks Pärnu poolt tulijad

enam niikuinii kasutada senist parkimise võimalust.

Ligipääs Reiva kinnistule ei muutu halvemaks ka Valga suunast tulijale. Valga-Uulu tee

alguses asuvast ringristmikust ei tuleks sel juhul sõita välja põhimaanteele, vaid tuleb pöörata

juurdepääsuteele, mis kulgeb osaliselt praegusel maanteetrassil (vt joonis, tl 82). Kaebaja

lähtub Via Baltica teemaplaneeringus toodud juurdepääsulahendusest, kus olemasolevat

maanteetrassi mööda kinnistule ei pääsenud ning tuli teha 2 km ring mööda Valga-Uulu

riigimaanteed nr 6, maanteed nr 193641 Laadi-Männiku ja nr 19342 Reiu tee (vt joonis, tl 86).

Võrreldes Via Baltica teemaplaneeringu lahendusega on projekteerimistingimustega tagatud

täiendav juurdepääs osaliselt olemasoleval trassil kulgeva juurdepääsutee näol, mis muudab

juurdepääsu Reiva kinnistule lühemaks ja mugavamaks.

3-18-2109

8(14)

Ikla poolt tulijale võib olukord muutuda ebamugavamaks (küll mitte juurdepääsutee pikkuse

tõttu) seepärast, et kaebaja kinnistuni jõudmiseks tuleb teha mahasõit juba Uulu liiklussõlmes,

st enne, kui möödasõitja kaebaja kondiitriäri märkab. Sellist olukorda võib aga leevendada

teavitusviitade paigaldamisega. Lisaks on võimalik möödasõitnul jõuda kaebaja kinnistuni

Tõllapulga liiklussõlme kaudu, mis ei jää Reiva kinnistust kaugele (ca 3 km). Sellisena ei saa

väita, et kaebaja olukord läheks ühemõtteliselt halvemaks või oleks juurdepääs kaebaja

kinnistule ebamõistlik. Ühestki planeeringust ega muust õigusaktist ei tulene kaebajale õigust

senise olukorra säilimiseks. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks kaebaja ettepanekut

aktsepteerimata jättes rikkunud õigusakte, sh kaalutlusreegleid ning väljapakutud lahendus

oleks ebaproportsionaalne.

Küsimus, kas Pärnu suur ümbersõit on võimalik tulevikus välja ehitada Via Baltica

teemaplaneeringus toodud asukohas ja seal esitatud kujul, ei puuduta kaebaja subjektiivseid

õigusi, vaid on avaliku huvi küsimus. Kaebaja vastavad väited ja esitatud tõendid (sh

teedeinsener JHi seisukohad, tl 103‒104) tuleb jätta tähelepanuta. JHi seisukohtadest ei tulene,

et ühe liiklussõlme lahenduse puhul oleks igal juhul tegemist tee projekteerimise normide

vastase olukorraga. Kaebajal puudub õigus nõuda Pärnu ümbersõidu valmimist konkreetseks

ajaks, sh samaaegselt koos Uulu ja Tõllapulga liiklussõlmedega, samuti õigus nõuda tee

ehitamisest

hoidumist

Pärnu

ümbersõidu

rajamiseni.

Vastustaja

ei

pea

projekteerimistingimuste menetluses põhjendama, kas teemaplaneeringus ette nähtud ja

projekteerimistingimustega mittehõlmatud liiklussõlme lahendust oleks võimalik teostada

Uulu liiklussõlmest eraldiseisvana või koos sellega. Vastustaja on ära näidanud, et kaebaja

soovitud lahendus jääks ette Via Baltica teemaplaneeringus ette nähtud Pärnu ümbersõidu

liitumiskohale põhimaanteega nr 4 (vt kaart, tl 83). Vastustaja kaalutlus on asjakohane

olenemata sellest, et Pärnu ümbersõidu realiseerimise konkreetne aeg ei ole teada.

Planeeringute eesmärgiks on panna paika maakasutuse põhimõtted ka tuleviku jaoks. On

selge, et ajutise lahenduse loomine ja selle hilisem ümberehitamine toob riigile kaasa

täiendavaid kulusid.

Vastustaja ei saa otsuse tegemisel jätta majanduslikke ja juriidilisi põhjendusi kõrvale, nagu

on teinud JH (vt nt vastus 4. küsimusele). Vastustaja on välja toonud, et isegi juhul, kui

juurdepääs Reiva kinnistule näha ette piirkonnas, mida kaebaja on nimetanud Reiu tee 19342

Viira tee piirkonnaks, takistaks see teemaplaneeringu realiseerimist edaspidi, kuna kaebaja

soovitud juurdepääsud asuksid kavandatud teemaplaneeringu järgse Pärnu ümbersõidu

liiklussõlme piirkonnas ning kaebaja soovitud juurdepääsude rajamisel ei oleks võimalik

rajada Pärnu ümbersõidu liiklussõlme, kuna juurdepääsud jääksid ette rampidele ja

kiirendusrajale. Kohus nõustub vastavasisuliste vastustaja kaalutlustega. Vastustaja on

hinnanud JH vastuseid kaebaja küsimustele 18.02.2019 vastuses (tl 110‒115) ja kohus

nõustub nendega.

Nõustuda ei saa sellega, et Maanteeameti 2011. a lähtetingimuste alusel tekkis kaebajal

õiguspärane ootus mahasõidu ettenägemiseks ka uuelt Via Baltica trassilt. Vastustaja 2011. a

lähtetingimustes (p 6, tl 9 pöördel) ja Maanteeameti 23.05.2012 kirjas nr 15-4/12-00254/154

kaebajale (p 5, tl 90) juhiti kaebaja tähelepanu sellele, et vastavalt Via Baltica

teemaplaneeringule muutub ka Reiva kinnistule juurdepääsu võimalus. Teistpidiseks

hinnanguks ei anna alust see, et kaebaja on olemasoleva juurdepääsu loomiseks kulutanud

oma vahendeid. Kuna kaebaja pidi olema teadlik, et liiklussõlme lahendus muutub, ei saanud

tal tekkida legitiimset ootust endale eelistatud juurdepääsulahenduse säilimise või analoogse

uue lahenduse loomise suhtes. Praeguses asjas ei ole vajalik anda hinnangut selle kohta, kas

või mil määral olid kaebaja kaasfinantseerimisel teostatud tööd tema äri või avalikes huvides.

Maanteeameti poolt antud heakskiidust riigi põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla ja riigi

3-18-2109

9(14)

kõrvalmaantee 19342 Reiu tee ristmiku ning Reiva kinnistuga seotud liikluslahendusele ei saa

kuidagi tuletada, et see lahendus on muutunud kehtestatud planeeringute osaks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

13. Pärnamäed OÜ palub 25.04.2019 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja

uue otsusega kaebus rahuldada ning mõista kaebaja menetluskulud vastustajalt välja.

Vastustajal tuli projekteerimistingimuste väljastamisel hinnata Via Baltica teemaplaneeringut

koostoimes maakonnaplaneeringu ja valla üldplaneeringu põhimõtetega ning kaaluda I klassi

maantee vaidlusaluse lõigu projekteerimisel mitte ainult tehnilist ja majanduslikult odavamat

lahendust, vaid ka maantee lähedal paiknevate elamurajoonidele ja ettevõtlusele sobivaid

lahendusi ja nende huve. Kaebaja osas ei ole seda tehtud ja halduskohus pidi seda lugema

kaalutlusveaks.

Halduskohus on ekslikult leidnud, et kaebajat ei puuduta Via Baltica teemaplaneeringus ette

nähtud Närepi kinnistu mahasõit. Närepi mahasõidu asukoht Via Baltica teemaplaneeringus ei

vasta projekteerimistingimustele, mille p 5.1 lg 4 kohaselt parempöördega maha- ja pealesõit

ei tohi I klassi maanteedel paikneda linnalähivööndis ristmikule lähemal kui 1 km. Asjatundja

(K-Projekt) arvamuse kohaselt on kavandatava Tõllapulga ja Närepi mahasõidu vahemaa 850

m. Seega ei saa sinna mahasõitu rajada. Ainuüksi Närepi mahasõidu mittevastavus

projekteerimistingimustele tõepoolest ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, küll mõjutab

kaebaja õigusi vastustaja väide, et kahe liiklussõlme vahel võib olla ainult üks mahasõit. Kui

Via Baltica teemaplaneeringus ette nähtud ja projekteerimistingimustele vastavat Närepi

mahasõitu ei tule, siis ainsaks mahasõiduks kahe ristmiku vahel on mahasõit kaebaja

kinnistule.

Ekslik on halduskohtu seisukoht, et kaebaja taotletava juurdepääsu näol on tegemist

samatasandilise ristmikuga, mille projekteerimine ja rajamine I klassi maanteel ei ole lubatud.

Halduskohtu otsusest ei nähtu, millist juurdepääsu varianti kohus samatasandilise ristmikuna

käsitles. Kuna kohus on otsuse p-s 15 nimetanud Reiu kooli teed, siis ilmselt kohus analüüsis

vaid selles asukohas esialgselt taotletud juurdepääsu, jättes tähelepanuta Viira tee piirkonna,

mis ei ühendu Reiu kooli teega. Kaebaja taotles aga kahe tee vahelise piirkonna ülevaatamist,

et saada projekteerimistingimustele vastav juurdepääs. Seejuures on halduskohus ebaõigesti

jätnud tähelepanuta eksperdiarvamuse selle kohta, et tehniliselt on võimalik mahasõit Reiva

kinnistule rajada.

Via Baltica teemaplaneering nägi ette, et Pärnu poolt I klassi maantee kõrvalt rajatakse

kogujatee, mis algab Tõllapulga sõlmest ja lõppeb Uulu-Valga ristmikul. Kogujatee oleks

toonud kaebajale ostjaid, kes liiguvad sõidukitega, jätavad auto tee äärde ja tulevad tunneli

kaudu koos bussiga tulnud inimestega ärihoone juurde. Kogujateelt oleks olnud võimalik sõita

ka maantee alt kavandatava tunneli kaudu Viira teele ja edasi mööda olemasolevat maanteed

Reiva kinnistule. Projekteerimistingimuste järgi lõppeb kogujatee oluliselt varem, Lottemaa

teemapargi juures ja bussipeatused tõsteti vastuolus teemaplaneeringuga I klassi maantee

äärde. Kogujatee lühendamisega kaebaja olukord halveneb. Bussipeatuste asukoha muutmine

tõendab, et vajadusel võib Via Baltica teemaplaneeringus sätestatust kõrvale kalduda.

Kohtuotsusest ei nähtu, mis kaalutlustel võib vastustaja teemaplaneeringus sätestatust kõrvale

kalduda ja miks seda ei saa vajadusel teha kaebaja huve arvestades. Sõltumata bussipeatuste

paiknemisest on põhjendamata Tõllapulga sõlmest algava kogujatee projekteerimata jätmine

vähemalt Viira teega ristumiseni.

3-18-2109

10(14)

Kaebaja õigusi rikub olukord, kus Pärnu ümbersõitu lähema 20‒30 aasta jooksul ei rajata.

Selle kavandamine teemaplaneeringus takistab kaebajal täna juurdepääsu saamist uuelt

trassilt. Vaidlus ei ole ainult selles, kas Pärnu ümbersõit kunagi üldse tuleb. Vaidlus on ka

selles, kas Pärnu ümbersõitu kunagi võiks teemaplaneeringus kavandatud asukohta tulla

olukorras, kus selle sõlme ja Uulu-Valga sõlme vahemaa on üksnes 600 m, samas kui

projekteerimisnormide järgi peab vahemaa olema vähemalt 3 km. Teemaplaneeringu

seletuskirja kohaselt tuleks kaks ristmikku väikese vahekauguse pärast ühendada. Vastustaja

ei ole tõendanud, et juhul kui mõlemad sõlmed oleks ühtse sõlmena praegu projekteeritud, ei

oleks võimalik ümbersõidu asukohas ette näha juurdepääs Reiva kinnistule. Kaebaja on

korduvalt kinnitanud, et on nõus osalema juurdepääsu finantseerimisel. Kohtuotsusest ei

nähtu, miks ei ole ajutine lahendus võimalik. Kaebaja mahasõidu nihutamisel Pärnu linna

sunnas võiks saavutada ka normikohase vahemaa. Kaebaja esitab kohtule ühe tehniliselt

võimaliku juurdepääsu eskiisi.

Kaebaja ei nõustu sellega, et Pärnu poolt tulles ei muutu tema olukord halvemaks. Esiteks on

Pärnu poolt tulles klientidel eelkõige võimalus peatuda väikeses parklas paremat kätt ja minna

jalgsi lühikese maa üle tee ärihooneni. Teiseks, Uulu-Valga ristmikult Valga suunas liikumine

ca 300 m ja seejärel ringristmikult ca 900 m tagasi olemasolevat maanteed pidi on üksikule

ostjale koormav ja seda tõenäoliselt ei kasutata. Kuigi vastustaja ei ole sellele tuginenud,

otsustas kohus ise, et sobiv juurdepääs on ka Tõllapulga sõlmest tagasipöördega kohalikule

teele. Selle lahenduse juures on määrav aga tee kvaliteet (kruusatee elamurajoonis), samuti tee

ääres reklaami mittelubamine.

Kohus on ebaõigesti hinnanud juurdepääsuvõimalusi Ikla poolt. Kohus on ka ise märkinud, et

Ikla poolt tulles ei pruugi tulija ärihoonet enne Uulu-Valga sõlme jõudmist märgata ja sõidab

seega edasi otse Pärnusse. Kohus ei ole pooltega arutanud, kas ja kuidas sellist olukorda on

võimalik leevendada, vaid on ise asunud seisukohale, et seda saab teha teavitusviitade

paigaldamisega. Kohus on jätnud tähelepanuta EhS § 71 lg 2 ja § 72 lg 1 p 1, millest

tulenevalt ei ole see olukorda leevendav lahendus.

Seega kaebaja olukord halveneb oluliselt ja tema ettevõtlus kannatab. Avalik huvi, mis

seisneb vastustaja arvates I klassi maantee puhul üksiku juurdepääsu isegi mitte kaalumises, ei

ole sellises ulatuses õigustatud. Vastustaja on ise oma vastustes märkinud, et kuna ta on

seotud teemaplaneeringu lahendusega, ei ole tal kaalutlusruumi. Seega ei ole vastustaja

kaebaja huve väljaspool teemaplaneeringut kaalunud. Mõningad põhjendused on vastustaja

toonud alles kohtumenetluses. Antud juhul on halduskohus asunud vastustaja asemel esitama

otsuses enda kaalutlusi, mida ei ole esitatud haldusaktis ega kohtumenetluses, samuti

aktsepteerinud vastustaja alles kohtumenetluses esitatud põhjendusi. Sellises olukorras oleks

kohus pidanud haldusakti tühistama. EhS § 26 lg 3 toob välja kolm võrdväärset tingimust,

millega projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse. Seega ei arvestata üksnes

üldplaneeringu ja teemaplaneeringu tingimustega ning vastustaja eksib, väites, et tal polnud

kaalumisruumi.

Kaebaja ei eita, et ta oli teadlik liiklussõlme lahenduse muutumisest, kuid vastustaja lubas tal

siiski ajutise lahenduse välja ehitada ning selle valguses jääb arusaamatuks, miks ei ole

võimalik pakkuda ajutist lahendust ka seoses uue trassiga. Seejuures on ajutine lahendus

vajalik nii vastustajale, vallale kui elanikele.

14. Maanteeamet

palub

29.05.2019

kirjalikus

vastuses

jätta

apellatsioonkaebus

rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

Vastustaja kohustus projekteerimistingimuste andmisel lähtuma teema- ja üldplaneeringust ja

selles osas ei olnud vastustajal kaalutlusruumi. Tulenevalt teemaplaneeringust ei olnud

3-18-2109

11(14)

vastustajal ka kaalutlusruumi määrata kaebaja kinnistule täiendavat juurdepääsu. Kaebaja ei

saa väita, et projekteerimistingimused on Reiva kinnistule juurdepääsu määramise küsimuses

õigusvastased. Halduskohus ei ole teostanud kaalutlusõigust haldusorgani eest.

Planeeringumenetluses kaaluti kõigi puudutatud isikute huve. Ka EhS § 26 lg-st 3 lähtudes

tuleb arvestada, millistes küsimustes on haldusorganil faktiliselt kaalutlusruum. Seega on

asjakohatud ja põhjendamata kaebaja väited, et projekteerimistingimused ei ole kooskõlas

väljakujunenud keskkonnaga. Kaebaja ei saa projekteerimistingimuste vaidlustamisega

vaidlustada kehtestatud planeeringus toodud lahendusi. Kaebaja kohustus oma tegevuse

planeerimisel võtma arvesse kehtestatud planeeringuid.

Närepi kinnistule ei määratud juurdepääsu mitte projekteerimistingimustega, vaid see on ette

nähtud teemaplaneeringuga. Seega on tegemist küsimusega, mille osas vastustajal samuti

kaalutlusruumi ei olnud. Asjaolu, et Reiva kinnistut teemaplaneeringu plaanilt ei nähtu, ei

tähenda, et selle omanikku menetlusse ei kaasatud. Teemaplaneeringu menetlust puudutavad

väited on praegusel juhul ka asjakohatud. Vastustaja ei ole planeeringu läbiviija ja tegemist on

kehtestatud planeeringuga. Pole põhjust arvata, et Närepi mahasõitu ei tule. Lisaks on oluline,

et kaebaja soovitud juurdepääsu näol ei ole tegemist mahasõidu, vaid samatasandilise

ristmikuga, mille projekteerimine ei ole I klassi maanteel lubatud. Asjakohane ei ole

apellatsioonkaebuse seisukoht, et halduskohtu otsusest ei nähtu, millist juurdepääsu varianti

kohus ja vastustaja samatasandilise ristmikuna käsitlesid. Ükskõik kus täpselt juurdepääs

asuks, ei ole seda võimalik kaebaja kinnistule lahendada nii, et tegemist ei oleks ristmikuga.

Ka apellatsioonkaebuse lisana 1 esitatud juurdepääsu lahenduse näol oleks tegemist

ristmikuga. Seetõttu on välistatud ka ajutise juurdepääsu rajamine kaebaja kinnistule. Selline

lahendus

ei

ole

ohutu,

oleks

vastuolus

üld-

ja

teemaplaneeringuga

ning

projekteerimisnormidega. Kui riigitee nr 4 uuelt trassilt näha ette juurdepääs Reiva kinnistule,

takistaks see teemaplaneeringu realiseerimist edaspidi, sest kaebaja soovitud juurdepääsude

rajamisel ei oleks võimalik rajada Pärnu ümbersõidu liiklussõlme, kuna juurdepääsud jääks

ette rampidele ja kiirendusrajale.

Kogujatee pikkuse küsimust ei ole kaebaja vaidlustanud haldus- ega vaidemenetluses, samuti

halduskohtus. Seega ei saa apellatsioonimenetluses sellele asjaolule tugineda. Lisaks on

kaebaja väited tõendamata. Projekteerimistingimused käsitlevad vaid osa teemaplaneeringus

toodud trassist, seega ei ole vajalik kogu kogujateede võrgustiku väljaehitamine. Lisaks tuleb

jätta tähelepanuta kaebaja alles apellatsioonimenetluses esitatud taotlus autotunneli rajamise

ettenägemiseks

projekteerimistingimustega.

Arusaamatuks

jääb

apellatsioonkaebuses

tõstatatud küsimus bussipeatuste asukohast. Teemaplaneeringu kohaselt võib bussipeatuste

täpset asukohta hilisemates menetlustes muuta.

Ka enne projekteerimistingimuste väljastamist ei olnud kaebajal juurdepääsu riigiteelt nr 4.

Juurdepääs kaebaja kinnistule toimub hetkel kõrvalmaantee nr 19342 kaudu. Kaebaja

positsioon ei halvene projekteerimistingimuste andmise tulemusena, kuna ka enne

projekteerimistingimuste andmist oli juurdepääs kaebaja kinnistule põhimaanteelt siduvalt

lahendatud teemaplaneeringus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks

ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid

HKMS § 201 lg 4 alusel. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

3-18-2109

12(14)

16. Halduskohus on õigesti leidnud, et vaidlusalused projekteerimistingimused on kooskõlas

Via

Baltica

teemaplaneeringuga

ja

Tahkuranna

valla

üldplaneeringuga

ning

projekteerimistingimuste andmisel tuli lähtuda viidatud planeeringutest ning majandus- ja

taristuministri 05.08.2015 määrusega nr 106 kinnitatud „Tee projekteerimise normid“ lisast

„Maanteede projekteerimisnormid“. Lähtumine teemaplaneeringust ja üldplaneeringust

ahendab küll Maanteeameti kaalutlusõigust projekteerimistingimuste andmisel, kuid ei muuda

seda olematuks. Arvestades planeeringute üldistusastet, on loomulik, et konkreetsed

lahendused jäävad projekteerimistingimuste lahendada. Seda kinnitab ka teemaplaneeringu

seletuskirja p 3.3.3, mille kohaselt võib tee-ehitusprojekti koostamisel esialgne lahendus

vajadusel täpsustuda. Maanteeameti seisukohad on selles küsimuses olnud vastuolulised.

Ühelt poolt väidab Maanteeamet, et tal puudus kaalutlusõigus, määramaks kaebaja kinnistule

täiendav juurdepääs võrreldes teemaplaneeringuga. Teisalt on Maanteeamet aga seda just

projekteerimistingimustega

teinud,

kui

on

loonud

kaebaja

kinnistule

võrreldes

teemaplaneeringus ette nähtuga soodsama juurdepääsu tee Uulu liiklussõlmest (vt võrdlev

kaart

tl

87).

Eelnevast

järeldub,

et

arvestades

planeeringute

üldistusastet,

on

projekteerimistingimustega vajaduse korral võimalik mõistlikult ka planeeringulahendust

muuta/täpsustada,

kuid

selline

muutmine/täpsustamine

peab

olema

kooskõlas

teemaplaneeringu eesmärgiga. Via Baltica teemaplaneeringu eesmärgiks on riigi põhimaantee

nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla olemasoleva trassi vastavusse viimine I klassi maanteele

esitatavate nõuetega Pärnu maakonnas. Niisiis ei ole lahendused, mis ei ole viidatud

eesmärgiga kooskõlas, võimalikud.

17. Kaebaja

vastuväited

Närepi

mahasõiduga

seonduvalt

ei

too

kaasa

projekteerimistingimuste õigusvastasust. Närepi mahasõit on sisse planeeritud Via Baltica

teemaplaneeringusse ning valitud planeeringulahendust praeguses haldusasjas vaidlustada ei

saa. Kaebaja viidatud vastuolu projekteerimisnormidega (liigne lähedus Tõllapulga

liiklussõlmele) on tinglik. Vaidlust pole selles, et iseenesest on üks parempöördega mahasõit

Uulu ja Tõllapulga liiklussõlmede vahel projekteerimisnormide kohaselt lubatav. Ehkki

projekteerimisnormide p 5.1 lg 4 näeb ette, et parempöördega maha- ja pealesõit ei tohi

kiirteedel ja I klassi maanteedel paikneda ristmikule lähemal kui 2 km (linnalähivööndis 1

km), näeb sama normi lg 1 ette kaalutlusvõimaluse: kiirteedel ja I klassi maanteedel tuleb

ristmike vahekaugus määrata tehnilis-majanduslike kaalutluste alusel, arvestades olemasolevat

põhi- ja tugimaanteede võrku ning kõrval- ja kohalike maanteede rekonstrueerimise võimalusi

ja otstarbekust. Vastustaja selgitas ringkonnakohtu istungil, et Närepi mahasõidu lubamise

puhul teemaplaneeringus lähtutigi ilmselt avalikust huvist, et vältida Närepi kinnistule ja

kinnistult liikuvate suurte veoautode juhtimist külateele ning liiklusohutus tagatakse seal

muude vahenditega kui pelgalt mahasõidu kaugus ristmikust. Niisiis ei saa asuda seisukohale,

et

Närepi

mahasõitu

ei

ole

reaalselt

võimalik

välja

ehitada

vastuolu

tõttu

projekteerimisnormidega.

18. Projekteerimisnormide kohaselt on mahasõit sõiduteega külgnevale kinnistule, sealhulgas

parklasse, õue, puhkekohta, põllule, metsa, heinamaale ja muule teega külgnevale alale,

sissesõidu ja sealt väljasõidu tee, mis kinnistut ei läbi. Ristmik on samatasandiliste teede

lõikumisel moodustunud ala (projekteerimisnormide p 5.2.1 lg 1). Vastavalt eeltoodud

mõistetele on õige vastustaja ja halduskohtu (otsuse p 15) järeldus, et projekteerimisnormide

kohaselt ei ole kaebaja kinnistule võimalik luua mahasõitu, vaid teoreetiliselt võimalik

juurdepääs oleks ristmik. Vastustaja on vastuses apellatsioonkaebusele (p 3.4) õigesti

märkinud, et ükskõik, millisest kaebaja poolt näidatud võimalikust parem- või tagasipöördest

arvatuna läbiks juurdepääs kaebaja kinnistule mitut kinnistut, mistõttu ei oleks tegemist

mahasõiduga. Projekteerimisnormide p 5.2.1 lg 2 kohaselt ei ole I klassi maanteel

samatasandiliste ristmike projekteerimine lubatud.

3-18-2109

13(14)

19. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohtadega seonduvalt Pärnu-Ikla suunas

kogujatee osalise projekteerimisega (sh väited seoses tunneli ja bussipeatustega,

apellatsioonkaebuse vastuse p 3.6). Teemaplaneeringu seletuskirja p 3.3 kohaselt võib

planeeringut viia ellu lõikude kaupa ning seega ei pea kogu kogujateede võrgustikku

projekteerima ja välja ehitama samal ajal.

20. Kaebaja Pärnu ümbersõitu puudutavad väited ei ole asjas määrava tähtsusega. Eelnevast

nähtuvalt (Närepi mahasõidu olemasolu ja ristmiku rajamise keeld) ei oleks kaebaja poolt

soovitud juurdepääsu projekteerimine projekteerimisnormidega kooskõlas sõltumata sellest,

kas või millal Pärnu ümbersõitu projekteerima asutakse. Ringkonnakohus märgib siiski, et

üksnes Pärnu ümbersõidu ristumiskoha ja Uulu liiklussõlme vaheline vahemaa ei takistaks

Pärnu ümbersõidu realiseerumist, sest nagu Maanteeamet on selgitanud, on võimalik see

küsimus lahendada ühe liiklussõlmena (kuigi terviklahendus projekteeritakse ja ehitatakse

välja hiljem kui Uulu liiklussõlm).

21. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse p-s 17 esitatud analüüsiga kaebaja

projekteerimistingimustega

ette

nähtud

juurdepääsuvõimalustele

oma

kinnisasjale.

Projekteerimistingimuste kohane juurdepääs Pärnu poolt tulles jääb põhimõtteliselt samaks,

mis on praegu ja mis on teemaplaneeringus. Parkimise võimalus põhimaantee kõrval olevas

parklas kaob ära terve trassi nihutamise tõttu. Sarnaselt halduskohtule möönab

ringkonnakohus juurdepääsu keerulisemaks muutumist (võrreldes kehtiva olukorraga) Ikla

poolt tulles, sest kaebaja kinnisasjale jõudmiseks tuleb Uulu liiklussõlmes maha sõita juba

enne seda, kui liikleja kaebaja pagariäri märkab ning tagasipöörde võimalus saabub ca 3 km

pärast. Samas tuleb nõustuda halduskohtuga, et ka selline lahendus on kooskõlas

planeeringutega ja projekteerimisnormidega, vastustaja poolt loogiliselt ja usutavalt

põhistatud, ning kaebajal ei ole õiguspärast ootust senikehtiva olukorra kehtimajäämisele.

Liiklusohutus, mis mh avaldub kinnipidamises projekteerimisnormidest, on ülekaalukas avalik

huvi, mille ees kaebaja erahuvi taandub. Positiivse külje pealt võib märkida, et

projekteerimistingimustega on siiski kaebaja kinnistule juurdepääsuvõimalusi parandatud,

võrreldes teemaplaneeringus tooduga (vt kaart tl 87).

22. Kaebaja huvisid pole tähelepanuta ja kaalumata jäetud. Kaebaja oli kaasatud

projekteerimistingimuste andmise menetlusse ning ta sai oma vastuväited esitada nii selles

menetluses

kui

ka

vaidemenetluses.

Kaebaja

väidetele

on

vastatud

nii

projekteerimistingimuste andmise korralduses kui ka vaideotsuses. See, et Maanteeamet ei ole

nõustunud kaebaja seisukohtadega, ei tähenda, et neid poleks kaalutud. Vastavalt kaebaja

poolt toodud uutele väidetele on vastustaja oma vastuväiteid täiendanud vaide- ja

kohtumenetluses.

Halduskohus

pole

projekteerimistingimusi

asunud

põhjendama

Maanteeameti eest.

23. Eelnevast tulenevalt ei saa ka ringkonnakohus tuvastada projekteerimistingimuste

õigusvastasust

ja

neid

tühistada

Reiva

kinnistule

juurdepääsu

küsimuses.

Projekteerimistingimused vastavad planeeringutele ja on kooskõlas projekteerimisnormidega.

Reiva kinnistule juurdepääsu puhul on tegemist eelkõige otstarbekuse küsimusega, mille

kohtulik kontroll on piiratud (HKMS § 158 lg 3). Ehkki Maanteeamet on olnud seisukohal, et

tal puudus kaalutlusõigus teemaplaneeringu lahendusest kõrvale kalduda, nähtub asjas

kogutud materjalidest, et ta on tegelikkuses siiski kaalutlusõigust teostanud (lisajuurdepääs

kaebaja kinnistule tl 87) ning kaebaja ettepanekuid ka sisuliselt kaalunud. Maanteeamet ei ole

kaebaja kinnistu juurdepääsu küsimuses lähtunud asjakohatutest kaalutlustest ega jätnud

olulisi asjaolusid tähelepanuta, mistõttu ei saa kohus tuvastada kaalutlusõiguse rikkumist.

Ringkonnakohus nõustub ka vastustaja ja halduskohtuga selles, et kaebajal puudus

õiguspärane ootus praeguse lahenduse säilimiseks, sest kaebaja oli praeguse lahenduse

3-18-2109

14(14)

loomise algusest peale teadlik, et tegemist on ajutise lahendusega ning võttis seega teadlikult

riski juurdepääsu väljaehitamisel. Kaebaja tellimusel koostatud põhimaantee nr 4 Tallinn-

Pärnu-Ikla ja riigimaantee nr 19342 Reiu tee ristmik ning Reiva kinnistu parkla põhiprojekti

seletuskirjas on kirjeldatud, et planeeringu realiseerimisel I klassi maantee väljaehitamisel

pääseb Reiva kinnistule Uulu liiklussõlmest mööda riigimaanteid nr 6 Valga-Uulu, nr 19341

Laadi-Männiku ja nr 19342 Reiu tee (tl 92).

24. Ringkonnakohus viitab siiski täiendavalt, et iseenesest on usutav kaebaja väide sellest, et

projekteerimistingimustega muudetud juurdepääs Ikla poolt tulles mõjutab negatiivselt tema

ettevõtlust, arvestades, et kaebaja käive tekib ilmselt peamiselt just mööda sõitvate reisijate

ostudest. Võttes arvesse, et:

 riigihalduse

ministri

29.03.2018

käskkirjaga

nr

1.1-4/74

kehtestatud

Pärnu

maakonnaplaneeringu seletuskirja (lk 66) kohaselt peab transpordikorraldus arvestama

Pärnu toimepiirkonda ja tugitoimepiirkondi ning tagama sealjuures ettevõtluse

püsimise ja arendamise võimalused;

 teemaplaneeringu menetlemise ja kehtestamise ajal ei toimunud kaebaja kinnistul

ettevõtlust, mistõttu ei saanud teemaplaneeringus sellega arvestada;

 teemaplaneeringut

on

võimalik

projekteerimistingimustega

mõistlikult

muuta/täpsustada:

 EhS § 26 lg 3 kohaselt arvestatakse projekteerimistingimuste andmisel hoone või olulise

rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda;

 projekteerimisnorme on liiklusohutuse seisukohast põhjendatud juhul võimalik

kompenseerida täiendavate ohutust tõstvate liikluskorraldusvahenditega (nt Närepi

mahasõidu kaugus liiklussõlmest);

 kaebaja avaldas ringkonnakohtu istungil valmisolekut omandada maanteeäärne kinnisasi

või kinnisasjad, et ristmiku asemel oleks võimalik mahasõidu rajamine ühe kinnisasja

piires;

 kaebaja on juba varasemas menetluses avaldanud valmisolekut juurdepääsu ehitust

finantseerida (ja ilmselt on lepinguliste suhete kaudu võimalik lahendada ka

juurdepääsu

lammutamise

finantseerimise

kohustus,

kui

Pärnu

ümbersõidu

projekteerimine ja ehitamine muutub reaalseks);

peab ringkonnakohus teoreetiliselt võimalikuks kompromisslahenduse leidmist kaebaja ja

Maanteeameti vahel Reiva kinnistule otstarbekama juurdepääsutee rajamiseks. Õigusliku

võimaluse annab selleks haldusmenetluse seaduse § 44 (menetluse uuendamine).

25. Eeltoodust tulenevalt jääb Pärnamäed OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu

otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). Kaebaja menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel

kaebaja enda kanda ja vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel

vastustaja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)