2-15-18014/81 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek

Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.09.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-18014

Tsiviilasi

Lagendi OÜ hagi Haart Ehitus OÜ vastu võlgnevuse

saamiseks ja kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 20.12.2018 otsus

Kaebuse esitajad, kaebuse liik

ja tsiviilasja hind apellatsiooni-

menetluses

Haart Ehitus OÜ apellatsioonkaebus, 88 812,58 eurot

Lagendi OÜ apellatsioonkaebus, 72 856,73 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja (apellant/vastustaja): Lagendi OÜ (registrikood

11110803, asukoht Lageda Salavere küla Hanila vald

Läänemaa), lepinguline esindaja advokaat Lea Suurkivi

Kostja (apellant/vastustaja): Haart Ehitus OÜ (endine OÜ

Tafrix) (registrikood 10497964, asukoht Pikk 42 Paide),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 20.12.2018 otsus osas, milles maakohus rahuldas

hageja

kahju

hüvitamise

ja

sellelt

arvutatud

viivise

ning

digitaalse

täitedokumentatsiooni saamise nõude ning menetluskulude jaotuse ja

väljamõistmise osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi kahju hüvitamiseks ja kahju

hüvitiselt viivise saamiseks ning digitaalse täitedokumentatsiooni saamise

rahuldamata.

3. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

Välja mõista Haart Ehitus OÜ-lt Lagendi OÜ kasuks 39 726,28 eurot, sh

võlgnevus 19 863,14 eurot ja viivis 19 863,14 eurot.

5. Haart Ehitus OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

6. Lagendi OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

7. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta 18,62% ulatuses kostja kanda

ja 81,38% ulatuses hageja kanda.

8. Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõista

lõplikult vastastikuste nõuete tasaarveldamise korras hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulud 10 213, 81 eurot (ilma käibemaksuta) ning määrata, et

menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik, hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Lagendi OÜ (hageja) esitas 30.11.2015 Pärnu Maakohtule hagi Haart Ehitus OÜ

(kostja) vastu võlgnevuse saamiseks ja kahju hüvitamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja tellijana ja kostja töövõtjana 10.08.2012 ehituse

töövõtulepingu (leping), mille objektiks on OÜ Lagendi lüpsilauda ehitus koos

lägahoidlaga ja lüpsilauda seadmete müük ja paigaldus koos installeerimisega. Lepingu

p-i 4.1 järgi pidi töövõtja lõpetama lauda ehitustööd hiljemalt 30.11.2012 ja

olmeruumide ehitustööd hiljemalt 21.12.2012. Lepingu p-i 2.2 järgi loeti tööd

lõpetatuks ja töövõtja vastavad kohustused täidetuks, kui lepingus nimetatud tööd on

tervikuna vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ning hinnapakkumises sätestatud

mahus valmis ehitatud ning teostatud, töö vastab kvaliteedi- ja muudele nõuetele ning

on kõrvaldatud kõik töös esinenud puudused. Lepingu p-s 7.1.31 on pooled kokku

leppinud, et töövõtja peab mh tagama tööde vastavuse kasutusloa väljastamiseks.

3. Kostja on rikkunud lepingu p-s 4.1 sätestatud tööde lõpetamise tähtaega ning ei ole

tellitud töid ka hageja poolt korduvalt antud täiendavate tähtaegade jooksul lõpetanud.

Kostja poolt lepingu rikkumise tõttu ei olnud hagejal võimalik lüpsilauta kasutusele

võtta kokkulepitud tähtajal, mistõttu on hageja pidanud kandma täiendavaid kulutusi

ning tekkinud on ulatuslik kahju.

4. Pooled sõlmisid 31.10.2012 alltöövõtulepingu, millega hageja kohustus teostama

alltöövõtu korras osad lepingus nimetatud tööd. Alltöövõtulepingust tulenevalt on

hageja esitanud teostatud tööde eest kostjale arveid, millest kostja on tasunud 10 337,30

eurot, tasumata on 19 863,14 eurot.

5. 04.12.2012 e-kirjas andis hageja kostjale täiendava tähtaja 15.12.2012 tööde

teostamiseks (I kd, tl 27). 12.12.2012 pakkus kostja tööde lõpetamise uueks tähtajaks

19.12.2012 (I kd, tl 32), kuid ei suutnud nimetatud tähtaega täita. 19.12.2012 Lagendi

OÜ robotlüpsilauda ehitustööde ülevaatuse aktist nähtub, et lepinguga ettenähtud tööd

olid kostja poolt endiselt teostamata. Aktis fikseeriti mitmete tegemata tööde ning

vaegtööde olemasolu ning lepiti taaskord kokku uues tööde lõpetamise tähtajas, s.o

07.01.2013. 07.01.2013 koostatud tööde ülevaatuse aktist nähtub, et tööd olid jätkuvalt

lõpetamata ning puudused kõrvaldamata (I kd, tl 35-37). Koosolekul tõdeti, et loomi

lauta paigutada ei saa, kuna sõnnikuhoidla ei ole valmis ja sõnnikut ei saa kusagil hoida.

04.01.2013 selgus, et lägakanalisse jookseb sisse põhjavesi, mistõttu on lägakanal ja

lägapumpla vett täis. Viidatud aktis tunnistab ka kostja puuduste olemasolu, märkides

vastusena puudustele korduvalt „osaliselt teostatud". Tööde „osaline teostamine" ei

olnud aga lepingu eesmärk, tööd tuli nõuetekohaselt teostada ja täies mahus lõpetada

lepingus kokkulepitud tähtajaks. Vaegtöid on kostja tunnistanud ka 09.01.2013 e-kirjas.

07.01.2013 toimunud ülevaatusel määrati tööde teostamise uueks tähtajaks 18.01.2013.

18.01.2013 toimunud ülevaatusel fikseeriti, et kostja ei ole juba mitmendat korda

määratud täiendavaks tähtajaks suutnudtöid teostada. Nenditi, et sõnnikuhoidla ei ole

endiselt lõplikult valmis ja probleeme tekitab ikka veel torusse imbuv põhjavesi.

6. Lepingu p 7.1.31 sätestab, et töövõtja peab mh tagama tööde vastavuse kasutusloa

väljastamiseks. 11.02.2013 korraldas ehitusjärelevalve inspektor ehitise ülevaatuse,

millega tuvastas, et ehitusel olid nii olulised puudused, et kasutusloa andmise eeldused

ei olnud täidetud. Garantiikirjas on ehitusjärelevalve inspektor tuvastanud ja loetlenud

kokku 6 puudust, mis tuleb enne kasutusloa saamist kõrvaldada. Puuduste olemasolu

tõendavad ülevaatuste protokollid ja ehitusjärelevalve inspektori koostatud garantiikiri.

Tööd ei ole teostatud nõuetekohaselt ja õigeaegselt, mistõttu on kostja rikkunud lepingu

p-te 2.2 ja 7.1.1. Lepingu p-st 6.6 tulenevalt loetakse teostatud töö lepingule

mittevastavaks, kui see ei ole teostatud kokkulepitud mahus, kvaliteediga ja tähtajaks.

Hageja on kostjat korduvalt ehitisel esinevatest puudustest teavitanud, samuti andnud

kostjale mitmeid kordi täiendavaid tähtaegu puuduste kõrvaldamiseks. Seega on

täidetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg-s 2 sätestatud eeldus, mis seisneb töövõtjale

täiendava tähtaja andmises. Seoses tööde lõpetamise viibimisega on hageja pidanud

kandma täiendavaid kulutusi, mistõttu on hagejale tekkinud ulatuslik kahju. Tellija võib

juhul, kui ta on järginud VÕS § 115 lg-s 2 sätestatut, nõuda töövõtjalt kahjuhüvitisena

töö lepingutingimustele vastavusse viimiseks kantud või kanda tulevaid kulutusi

(RKTKo nr 3-2-1-126-13, p 13; 3-2-1-145-14, p 27).

7. Kostja ei lõpetanud lauda ehitustöid õigeaegselt, mistõttu oli hageja sunnitud hoidma

loomi muudes ruumides ning maksma selle eest tasu. Hageja on loomade teises talus

hoidmise eest tasunud arve summas 2256 eurot. Juhul, kui kostja oleks lauda valmis

ehitanud õigeaegselt, ei oleks tekkinud vajadust tasu eest loomi teises laudas hoida.

8. Kostja jättis objektile paigaldamata osad materjalid ja tegemata lepingulised tööd.

Nimelt ei olnud objektil soojakut – 766,94 eurot ning selles summas on hagejale

tekkinud kahju.

9. VÕS § 646 lg-st 5 tuleneb, et kui tellija nõuab õigustatult töö parandamist ja töövõtja ei

tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda

töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Ka lepingu p 15.6 sätestab, et

poolel on õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt kahjude hüvitamist. Kulutuste

hüvitamise nõude rahuldamine VÕS § 646 lg 5 järgi eeldab, et tellija nõuab õigustatult

parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul (RKTKo nr 3-2-1-145-14 p

28). Hageja on kostjat pidevalt objektil olevatest puudustest teavitanud, andnud kostjale

täiendavaid tähtaegu tööde lõpetamiseks ning palunud puudused kõrvaldada. Pooled

leppisid kokku toimivas robotlüpsilaudas, mistõttu tuleb hüvitada kulud, mis on

vajalikud toimiva robotlüpsilauda rajamiseks.

10. Kuna kostja ei lõpetanud kõiki töövõtulepingus ettenähtud töid ja jättis kasutusloa

saamise tingimused täitmata, siis oli hageja sunnitud tööde lõpetamiseks palkama uue

töövõtja. Hageja sõlmis tööde lõpetamiseks töövõtulepingu OÜ-ga Eurotel Invest, kes

andis hagejale tööd üle 05.03.2013 allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga.

Kostja poolt tegemata tööde lõpetamise ja tehtud töödes puuduste kõrvaldamiseks pidi

hageja uuele töövõtjale tasuma 39 786,01 eurot. Pärast OÜ Eurotel Invest poolt tööde

teostamist väljastati 07.03.2013 lüpsilaudale kasutusluba.

11. Hageja nõuab kostjalt ka 31.10.2012 alltöövõtulepingu järgi kostjalt 19 863,14 euro

tasumist (VÕS § 635 lg 1, § 108 lg 1).

12. Lepingu p-st 7.1.16 tulenevalt kohustub töövõtja tööde üleandmisel tellijale esitama

nõutavas mahus täitedokumentatsiooni kahes eksemplaris paberkandjal ning digitaalsel

kujul kokkulepitud formaadis. Digitaalse täitedokumentatsiooni üleandmist ei ole

käesoleva aiani toimunud, mistõttu nõuab hageja kostjalt ka lepingu p-s 7.1.16 nimetatud

kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 2).

13. Lepingu p-i 15.3 kohaselt, kui töövõtja õigusvastaselt rikub oma lepingust tulenevaid

kohustusi kohustub töövõtja tasuma tellijale 0,1% teostamata tööde maksumusest

päevas. Paigaldamata materjalide ja tegemata tööde maksumuselt palub hageja kostjalt

viivise välja mõista alates 22.12.2012. OÜ-le Eurotel Invest tehtud tööde eest tasutud

arvelt palub hageja viivise välja mõista alates 09.03.2013. Alltöövõtulepingu p-st 7.2

tulenevalt, kui tellija viivitab lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade

maksmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivise tasumist 0,15% tähtajaks tasumata

summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Alltöövõtulepingust tuleneva tasu

maksmise kohustus muutus sissenõutavaks 22.12.2012.

14. Pärnu Maakohtu 19.02.2018 määrusega rahuldas kohus osaliselt kostja taotluse

tsiviilasja osaliseks lõpetamiseks TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel ja lõpetas menetluse kahju

hüvitamise nõudes tegemata tööde ja paigaldamata materjalide osas summas 6210,09

eurot ja hageja poolt OÜ-le Eurotel Invest tööde eest makstud 11 355,56 euro osas.

30.05.2018 määrusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus 19.02.2018 määruse osaliselt

osas, milles kohus lõpetas menetluse OÜ-le Eurotel Invest tööde teostamise eest

makstud 11 355,56 euro ulatuses.

15. Pärast hagi täpsustusi jäi hageja nõudeks kahju hüvitamise nõue 42 808,95 eurot

(soojaku rent 766,94 eurot, loomade hoidmise kulu 2256 eurot ja kostja poolt tegemata

tööde lõpetamise ja tehtud töödes puuduste kõrvaldamise kulu 39 786,01 eurot) ning

alltöövõtulepingu järgi kostja poolt tasumata tööde maksumuse nõue 19 863,14 eurot.

Lisaks nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viiviseid alljärgnevalt:

soojakuga seonduvalt nõudelt 1596,77 eurot, OÜ-le Eurotel Invest tehtud tööde eest

tasutud arvetelt 79 770,95 eurot, alltöövõtulepingust tulenevalt nõudelt 62 032,59 eurot,

loomade hoiu eest teises laudas tasutud arvelt 992,66 eurot. Ka nõuab hageja kostjalt

viivist TsMS § 367 alusel kuni põhinõude kohase täitmiseni (V kd, tl 41-46). Samuti

taotleb hageja kostja kohustamist anda hagejale üle digitaalne täitedokumentatsioon.

Kostja vastuväited hagile

16. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

17. Pärnu Maakohus jättis 20.02.2017 otsusega käesolevas tsiviilasjas hageja nõude

rahuldamata loomade teises talus hoidmise kulude osas (2256 eurot) ning maakohtu

otsus on selles osas jõustunud, kuna pooled ei ole maakohtu otsust selles osas

vaidlustanud. Lisaks on täitmata kahju hüvitamise nõude eeldused – eelkõige puudub

kostja poolt lepingu rikkumine.

18. Soojakuga seotud nõude osas (766,94 eurot) leiab kostja, et kui soojaku rendi tasu on osa

tsiviilasjas nr 2-13-10012 otsusega väljamõistetud summast ning seega tuleb menetlus

selle nõude osas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Kui kohus leiab, et 766,94 eurot

ei ole osa otsusega väljamõistetud summast, siis ei ole hageja ka kostjale soojaku rendi

tasu maksnud, kuivõrd hageja on kostjale maksnud aktide 4 ja 5 alusel üksnes otsuses

kindlaksmääratud summad. Hagejal ei olnud vastuväiteid, et soojakut objektile ei toodud

ja kostja majutas objektil töötanud töötajad mujal. Kokkuleppel hüvitati nimetatud kulud

lepingus sisaldunud soojaku rendi kuludena. Kui hageja on juba eelnevalt aktsepteerinud

sellist kokkulepet soojaku rendi tasumisega akti nr 2 alusel, on sellise kokkuleppe

vaidlustamine pahauskne käitumine.

19. Kostja ei nõustu hageja nõudega, mida hageja nõuab kahjuna OÜ Eurotel Invest poolt

väidetavalt teostatud tööde eest. 21.01.2013 seisuga ei olnud hageja nõue kostja vastu

tööde teostamiseks muutunud sissenõutavaks, kuivõrd kostja oli hagejale tasu

maksmisega viivituses. Tallinna Ringkonnakohtu 04.07.2017 otsusest (p 14) nähtub, et

maakohtu kohustus on hinnata, kas pooltevaheline leping lõppes pärast 21.01.2013 või

kehtis edasi. Kostja leiab, et leping lõppes pärast 21.01.2013 ülesütlemisavalduse

tegemist, kuivõrd pooled enam lepingut ei täitnud. Lepingu ülesütlemise hetkel ei olnud

muutunud sissenõutavaks hageja nõue tööde lõplikuks teostamiseks (hageja nõue muutus

lepingu p 4.2 alusel sissenõutavaks alles ca 4 aastat hiljem, kui hageja maksis kostjale

kostja poolt teostatud tööde eest kokkulepitud tasu). Seega ei ole hagejal õigust nõuda

OÜ-le Eurotel Invest makstud tasu hüvitamist kostja poolt, kuivõrd tegemist ei ole kostja

kohustustega, mis tekkisid enne lepingu ülesütlemist. Juhul, kui leping kehtis edasi, ei

olnud kostja lepingu p 4.2 alusel kohustatud endiselt töid lõplikult teostama, kuivõrd

hageja tasus kostjale lepingu alusel tasu alles ca 4 aastat hiljem. Lisaks ei olnud hagejal

õigust nõuda enne kostjalt lepingu täitmise nõudmist pöörduda kolmanda isiku poole.

Asjakohatud on hageja viited asjaolule, et ta nõudis enne 21.01.2013 kostjalt tööde

parandamist. Kuivõrd kostjal puudus kohustus töid parandada, ei ole hageja nõue

muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes. Lisaks ei ole OÜ Eurotel Invest poolt

teostatud tööd osa lepingu esemest, st tegemist ei ole töödega, mille lepingu kohaselt

oleks pidanud teostama kostja.

20. Alltöövõtulepingu täitmise nõude osas leiab kostja, et nõue ei ole põhjendatud ega

tõendatud. Vaidlust ei ole selles, et hageja on teostanud kooskõlas alltöövõtulepingu p-

dega 2.1.1; 2.1.2; 6.3.1 ja 6.3.2 alltöövõtulepingus sätestatud tööd ja kostja on nende

tööde eest tasunud, lisaks tasunud 4000 eurot elektritööde eest. Ülejäänud

alltöövõtulepingust tulenevad tasunõuded põhinevad aktidel, mida ei ole kostjale

edastatud ning mida kostja ei ole allkirjastanud. Hageja ei ole nõutud tööde tegemist

tõendanud ning kostja ei ole neid töid vastu võtnud, mistõttu ei ole

alltöövõtulepingujärgne tasu nõue muutunud sissenõutavaks. Hageja ei ole tõendanud,

et aktides 2-4 kajastatud tööd olid alltöövõtulepingus kokkulepitud tööd, tööd olid

valmis, teostatud kohaselt ning lisatööd olid kostja poolt tellitud.

21. Kostja vaidles vastu hageja nõudele digitaalse täitedokumentatsiooni nõudmiseks

põhjusel, et hageja on kaotanud õiguse selle üleandmise nõudele tulenevalt VÕS § 108

lg-st 5. Pärnu Maakohus on 11.07.2014 otsuses tuvastanud, et täitedokumentatsioon on

üle antud. Kuni käesoleva hagi esitamiseni ei ole hageja nõudnud veel täiendavalt

digitaalse dokumentatsiooni üleandmist. Täitedokumentatsiooni oli hagejal vaja

põhjendusel, et taotleda kasutusluba, mis on hagejale juba enam kui viis aastata tagasi

väljastatud, seega on tegemist hageja pahatahtliku nõudega.

22. Hageja on nõudnud viivist põhinõuet ületavas osas, kuigi on sellest eelnevalt sõnaselgelt

loobunud. Selline viivisenõue ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja ei ole

viivisenõuet põhinõuet ületavas osas põhjendanud. Hageja esitas esmakordselt soojaku

rendi tasu tagastamise nõude hagiavalduses. Lisaks ei eksisteerinud soojaku rendi

tagastamise nõuet enne, kui hageja täitis kõik enda otsusest tulenevad kohustused. Seega

on hageja vääralt märkinud soojaku rendi tasu viivise arvestuse alguseks 22.12.2012.

Pooled ei ole lepingu p-s 15.3 leppinud kokku viivisemääras, sest viivist saab nõuda VÕS

§ 113 lg 1 kohaselt üksnes rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Kõnealune

lepingu punkt on sätestanud tellija õiguskaitsevahendi töövõtja poolt mitterahalise

kohustuse rikkumise juhuks, st pooled on kokku leppinud leppetrahvis VÕS § 158

mõttes. Viivist OÜ-le Eurotel Invest makstud tasudelt saab nõuda põhinõude suuruseni.

Juhul, kui kohus peab hageja viivisenõuet põhjendatuks, palub kostja viivist vähendada

ning mitte välja mõista viivist suuremat summat kui 3000 eurot. Arvestades, et hageja ei

tasunud kostjale aastaid teostatud tööde eest, ei oleks mõistlik ega õiglane kohustada

kostjat maksma viivist põhisumma ulatuses.

Esimese astme kohtu otsus

23. Pärnu Maakohtu 20.12.2018 otsusega rahuldati hagi osaliselt, mõisteti kostjalt hageja

kasuks välja 88 812,58 eurot, sh võlgnevus 19 863,14 eurot, kahjuhüvitis 33 397,39

eurot ja viivis 35 552,05 eurot, kohustati kostjat andma hagejale üle OÜ Lagendi

lüpsilauda digitaalne täitedokumentatsioon. Maakohus jättis menetluskulud 41,64%

ulatuses kostja kanda ja 58,36% ulatuses hageja kanda. Maakohus määras kindlaks

hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis lõplikult vastastikuste nõuete

tasaarveldamise korras hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 527,76 eurot (ilma

käibemaksuta) ning määras, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis VÕS § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

24. Poolte vahel puudub vaidlus, et: pooled sõlmisid 10.08.2012 ehituse töövõtulepingu,

millega hageja kohustus teostama ehitustöid kostjale kuuluvas lüpsilaudas koos

lägahoidlaga (I kd, tl 10-25); pooled sõlmisid 31.10.2012 lisaks alltöövõtulepingu, mille

kohaselt kohustus hageja kostja alltöövõtjana tegema töövõtulepingu lisas 1 Haart Ehitus

OÜ hinnapakkumises ridadel 1, 60,66 ja 67 märgitud tööd (I kd, tl 65-66).

25. Pooled vaidlevad selle üle, kas ja millal pooltevaheline tööleping lõppes. Kuigi hageja

ütles 21.01.2013 lepingu erakorraliselt üles, leidis Pärnu Maakohus 11.07.2014 otsuse p

2 alusel tsiviilasjas nr 2-13-10012 (I kd, tl 100-115), et 21.01.2013 ülesütlemisavalduse

tagajärjel leping ei lõppenud. Hageja on õigesti osundanud Tallinna Ringkonnakohtu

04.07.2017 otsusele (p 14), milles kohus osundas, et määrav ja õiguslikult siduv on

poolte jaoks kohtuotsuse resolutsioon. Juhul, kui menetlusosaline ei olnud rahul kohtu

põhjendatusega või kui menetlusosaline leidis, et kohus tegi osade küsimuste käsitlemata

jätmise tõttu ebaõige otsuse, tulnuks menetlusosalisel esitada otsuse peale kaebus.

Kuivõrd kohus tuvastas kohtuasjas nr 2-13-10012, et 21.01.2013 ülesütlemisavalduse

tagajärjel leping ei lõppenud ning nõustudes hageja käsitlusega, et tsiviilasjas nr 2-13-

10012 tehtud lahendiga tuvastati lepingu ülesütlemise avalduse tühisus, ei saa kostja oma

väidete esitamisel lepingu lõppemise kohta VÕS § 655 lg 1 alusel tugineda ka hageja

21.01.2013 ülesütlemisavalduses märgitule lepingu lõppemise kohta VÕS § 655 lg 1

alusel (II kd, tl 18-20) ega 25.03.2013 esitatud nõudele kahju hüvitamiseks (II kd, tl 22-

24). 21.01.2013 ülesütlemisavaldusesest nähtub hageja soov leping üles öelda

erakorraliselt just ehitustööde lõpetamata jätmise, objekti üle andmata jätmise ning

lepingu tähtaegade ületamise tõttu. Viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 04.07.2017

lahendis (p 14) osundas kohus kostja võimalusele avada oma väiteid, mis puudutavad

seda, et tema väitel pooled faktiliselt peale 21.01.2013 lepingut enam ei täitnud ning et

töövõtuleping võis lõppeda ka muul alusel kui ülesütlemisavaldus, kuid kostja ei ole

täiendavalt oma väiteid sisustanud. Seega lähtub kohus nõude lahendamisel

pooltevahelisest kehtivast lepingust.

26. Kahju hüvitamise nõue summas 2256 eurot, seoses loomade hoidmisega teises talus (I

kd, tl 42-43), jääb rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus 04.07.2017 otsusega

tühistanud maakohtu 20.02.2017 otsuse ja saatnud selle uueks lahendamiseks

maakohtule. Seega ei ole tegemist nõudega, mille on kohus jõustunud lahendiga

lahendanud ning loomade teises talus hoidmisest tekkinud kahju hüvitamise nõue on

jätkuvalt menetluses. Lepingu p 4.1 alusel tuli lauda ehitustööd lõpetada hiljemalt

31.11.2012 ja olmeruumide ehitustööd hiljemalt 21.12.2012. Lepingus nimetatud

tähtajaks kostja töid valmis ei saanud, samas nähtub kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-13-

10012, et lepingu p-de 4.2 ja 5.2 alusel tööde valmimise tähtaeg pikenes ja seda põhjusel,

et hageja ei tasunud vaheakte ettenähtud tähtajaks. Kui kostja ei ole alusetult tööde

teostamise tähtaega ületanud, ei ole ka tegu, mis on kahju tekkimise vältimatuks

eelduseks. Samuti ei ole hageja võtnud arvesse kulusid, mida hageja oli kohustatud

kandma sõltumata sellest, kus loomad asuvad.

27. Lepingu p-s 2.2 leppisid pooled kokku, et tööd loetakse lõpetatuks ja töövõtja kohustused

täidetuks, kui lepingus nimetatud tööd on tervikuna vastavalt lepingus sätestatud

tingimustele ja hinnapakkumises sätestatud mahus valmis ehitatud ja teostatud. Töö

vastab kõigile kvaliteedi- ja muudele nõuetele ning on kõrvaldatud kõik töös esinevad

puudused. Seetõttu leppisid pooled kokku, et lõplik tööde üleandmise ja vastuvõtmise

akt esitatakse pärast kõikide tööde lõppu (lepingu p-d 5.3, 6.4 ja 6.5), st pärast puuduste

kõrvaldamist. Lepingu p 8.2.3 näeb ette, et puuduste esinemisel töövõtja töös võib tellija

rakendada seaduses või lepingus ettenähtud õiguskaitsevahendeid ja et puudustega tööde

akteerimisel või vastuvõtmisel ei kaota tellija õigust puudustele hilisemalt tugineda ning

rakendada töövõtja suhtes õiguskaitsevahendeid.

28. Hageja leiab, et kostja on jätnud tegemata osa töid ja paigaldamata materjalid, viidates

aktide 4-5 reale 23, s.o soojaku rendile (I kd, tl 44-53) summas 766,94 euro, kuid

soojakut objektil ei olnud. Kostja ei eita, et soojakut objektil ei olnud ning nimetatud

fakti kinnitab tunnistaja TT, samuti kostja 03.05.2013 vastus (II kd, tl 40-44). Kostja on

väitnud, et kokkuleppel kasutati soojaku rendikulu kütte jms kuludeks. Hageja on eitanud

vastava kokkuleppe sõlmimist ning see on ka tõendamata. Kuna tegemist oli hageja

kinnistuga, pidi küttekulusid tasuma ikkagi hageja, st tegemist on kuludega, mida kostja

kokku hoidis. Ka eitab hageja kostja varasemalt väidetut, et rendikulu kasutati

kokkuleppel majutuse kuludena. Kostja on viidanud maakohtu 19.02.2018 ja

ringkonnakohtu 30.05.2018 määruste põhjendustele nagu tuleks soojaku renditasu nõude

osas lõpetada menetlus samuti TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel, kuid maakohus on leidnud,

et tsiviilasjas nr 2-13-10012 ei võtnud kohus seisukohta soojaku rendi nõude osas ning

ringkonnakohus on selles osas maakohtuga nõustunud. Töövõtja tasunõude aluseks

saavad olla üksnes tema poolt konkreetselt teostatud tööd ja töövõtulepingu objektiga

seonduvad konkreetsed kulutused, kandmata kulutuste eest tellija tasu maksma ei

kohustu ning seepärast on hageja nõue soojaku rendikulu tagastamiseks põhjendatud.

Kohtu järeldust ei muuda ka kostja väited tööde vastuvõtuaktis nr 5 real 23 (I kd, tl 46)

soojaku rendi aktsepteerimine hageja poolt summas 200 eurot.

29. Hageja on nõudnud kostjalt lepingu täitmist, mis on kahju hüvitamise nõude eelduseks.

Hageja edastas 29.01.2013 kostjale e-kirja, milles tegi ettepaneku lauda kiiremas korras

kasutuselevõtuks ja kahjude heastamiseks (V kd, tl 80), kuid kostja kirjale ei vastanud.

Kostja on ka ise vähemalt osaliselt tunnistanud oma 09.01.2013 kirjas (I kd, tl 38)

vaegtöid. 18.01.2013 ja 11.02.2013 toimunud ülevaatusest (I kd, tl 39-41) nähtub, et osad

lepingujärgsed tööd olid tegemata või puudustega ning hageja on andnud kostjale

tähtaegu puuduste kõrvaldamiseks. 18.01.2013 ülevaatuse aktis on märgitud, et juhul,

kui töövõtja keeldub lepingujärgseid töid teostamast, on võimalik need tellida mõnelt

teiselt töövõtjalt (vt ka RKTKo nr 3-2-1-126-13, p 13; 3-2-1-145-14, p 27).

30. Hageja on nõudnud kostjalt kahjuhüvitist tööde eest, mis on märgitud hageja ja Eurotel

Invest OÜ tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis (I kd, tl 59-61) ridadel 2-7, summas

5962,97 seonduvalt katusetöödega. Hageja soovis katusekattematerjali väljavahetamist

suuremas ulatuses kui kostja oli seda hinnapakkumises kajastanud. Kui võrrelda

omavahel kostja poolt hageja PRIA toetuse tarvis esitatud esialgset hinnapakkumist (I

kd, tl 202-203) töövõtulepingu lisaks oleva hinnapakkumisega (I kd, tl 185-200), siis

töövõtulepingu lisas tuulekastilauavahetus ja värvimise töö enam ei kajastu. Seega on

alusetu nõuda kostjalt kahjuhüvitist vastavalt Eurotel Invest OÜ akti ridadele 2-7

summas 5962,97. Hageja leidis, et tegemist ei ole lisatööga, kuna kostja pidi eelnevalt

töö üle kontrollima ja veenduma katuse tegelikus suuruses, kuid kohtu arvates võis kostja

lähtuda vastavalt VÕS § 641 lg-le 3 pakkumise koostamisel alusmaterjalist, samuti ei

saanud puudust tuvastada ehitusobjekti tavalisel pakkumisele eelneval ülevaatamisel,

mis selgus alles ehituse käigus.

31. Eurotel Invest OÜ aktil ridadel 18, 19, 28 märgitud tööd (sõnnikukanali puudused ja

lägamahuti drenaaž) on 18.01.2013 ülevaatuse protokollis fikseeritud jätkuvalt

puudustega, samuti on puudused märgitud garantiikirjas (I kd, tl 26). Eurotel Invest OÜ

akti ridadel 22-24 nimetatud tööd kuulusid lepinguga ettenähtud tööde hulka (vaheakt

read 17-19). Seega jääb selgusetuks, millel põhineb kostja väide, et need tööd on

teostatud. 11.02.2013 garantiikirjal on fikseeritud ehituse ülevaatusel avastatud

puudused. OÜ Eurotel Invest akti real 25 nimetatud tööde osas nähtub 19.12.2012

toimunud ülevaatusel (I kd, tl 33-34), et veetoru soojustus on puudulik ning 18.01.2013

ülevaatusel ei tuvastatud, et tööd oleks nõuetekohaselt tehtud. Sarnane on olukord

Eurotel Invest OÜ aktil ridadel 20-21 märgitud töödega. Kuigi 18.01.2013 ülevaatuse

akti kohaselt on tööd suuremas osas tehtud, ei tähenda see, et tööd oleksid tehtud

nõuetekohaselt. Hageja on selgitanud, et kostja ülesandeks oli augukaevamine ja

ehituslik ettevalmistus sõnnikupumpla paigaldamiseks ning kostja teostas töö

puudusega, st soojustus ei olnud piisav (akti real 27 nimetatud töö). Kostjale anti puuduse

kõrvaldamiseks tähtaeg juba 19.12.2012 toimunud ehitustööde ülevaatusel, kus kostja

antud tööd tegemata tööna ei vaidlustanud, kuid veel 18.01.2013 ülevaatuse ajaks

fikseeriti vastava puuduse olemasolu.

32. Eurotel Invest OÜ akti real nimetatud prahi utiliseerimine oli lepingust lähtuv töö

(vaheakt 5 rida 22). Kohus viitas ka lepingu p-le 7.1.29. Kõigil ehitusööde ülevaatustel

on fikseeritud, et ehituspraht on objekti ümbrusest koristamata ning antud täiendavaid

tähtaegu selle koristamiseks. Seda, et objekti lõppkoristus oli tegemata, on kinnitanud ka

tunnistaja TT. Ainuüksi asjaolu, et tööd lõpetas kolmas isik, ei anna eeltoodu alusel kohtu

arvates alust vastava kulu mittesissenõudmiseks. Seega on kahjuhüvitise nõue, mis

hageja kandis tööde eest OÜ-le Eurotel Invest põhjendatud summas 32 630,45 eurot (sh

käibemaks 5438,41 eurot).

33. Hageja nõuab alltöövõtulepingu alusel tehtud tööde teostamise eest aktide nr 2-4 alusel

eest (II kd, tl 25-30) 19 863,14 eurot. Aktidel märgitu kohaselt on töödeks kaeve- ja

laaduritööd, killustik, sõlmed, materjali transport, kanalisatsiooni trapp, elektritööd,

valveseadmed ja internetiühendus, tööde teostamine ajavahemikul 22.08.2012 -

08.02.2013. Ainuüksi see, et alltöövõtulepingus radiaatoreid ja põrandakütet eraldi ei

nimetatud, ei tähenda, et need tööd ei kuulunud elektritööde juurde või oleksid jäänud

teostamata. Seda, et elektritööd on nõuetekohaselt teostatud, kinnitab ka laudale

11.02.2013 välja antud elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus (II kd, tl 31-36) ning

tunnistaja MM ütlused, kelle kinnitusel ei teostanud objektil peale tema keegi elektritöid

ning et tal oli sõlmitud hagejaga tööde teostamiseks ka vastav leping (II kd, tl 115-118).

Alltöövõtulepingu objektiks on lisaks lepingu p-des 2.1.1-2.1.4 nimetatud töödele

lepingu p-i 2.1.5 järgi ka muud ehitusobjektil tehtavad tööd (lisatööd). Tunnistaja KK

ütluste kohaselt puudusid objektil töövõtja masinad ning kaeve- ja laadimistöid tegi tema

UU korraldusel ja seda vastavalt hageja ja tunnistaja vahel sõlmitud töölepingule (tl 140-

143, II kd). Ka tunnistaja TT on kinnitanud, et mingeid töid tegi omanik ise, kuna

omanikul oli tehnika, tehti kaeve ja laadimistöid, samuti elektritöid.

34. Alltöövõtu

korras

oli

tööde

teostamine

hõlmatud

hageja

kui

põhitellija

töövõtulepingujärgsete ootustega ning hageja põhitellijana ei ole alltöövõtulepingu-

järgsete tööde teostamist vaidlustanud. Kui põhitellijale on arusaadav ja selge, et

alltöövõtja tehtud tööd on teostatud ja üle antud ning nende osas ei ole pretensioone, siis

alltöövõtu mõttes tellijal ei ole kohtu arvates võimalik asuda väitma, et ta ei ole akte

aktsepteerinud ning selle tõttu ei ole tal tasu maksmise kohustust. Eelkõige saanuks

kostja keelduda alltöövõtu korras teostatud tööde vastuvõtmisest, kui töö oli osaliselt

tegemata või kui töö ei vastanud lepingu tingimustele. Kui põhitellijal selles osas

etteheiteid ei olnud, ei ole võimalik, et alltöövõtujärgsel tellijal oleks olnud mistahes

pretensioone. Eeltoodust lähtudes ei ole arvestatavad ka kostja alles 25.01.2017

kohtuistungil esitatud väited aktide nr 2-4 mittesaamise kohta.

35. Kostja on viidanud ka oma vastuväidetes nagu oleks hageja kaotanud oma nõude VÕS

§ 644 lg 3 alusel, kuivõrd ta ei ole kostjat tööde aluseks olevatest puudustest teavitanud,

kuid kõnealusel juhul on hageja töövõtjaks ning nimetatud viide ei ole asjakohane.

36. Kostja on leidnud, et juhul, kui kohus peaks hageja nõuded mistahes osas rahuldama,

soovib ta kostja nõude tasaarvestada enammakstud summaga 3619,96 eurot, mis kostja

tasus hagejale alltöövõtulepingutööna lauda põranda lammutamise eest. Hageja vaidles

põhjendatult tasaarvestusavaldusele vastu, kuna 18.06.2014 istungi protokollist (II kd, tl

62) nähtub, et tunnistaja ütlustega ei ole tõendatud, et hageja põrandate lammutamise

tööd ei teinud. Ka maakohus on otsuses tsiviilasjas nr 2-13-10012 (p 8.4.1) asunud

seisukohale, et betoonäärte lammutamine ei olnud lisatööna tellitud töö, jättes kostja

nõude betoonäärte lammutamise eest summas 1750 eurot rahuldamata. Kohus viitas

VÕS § 200 lg-le 4 ning märkis ka, et antud juhul ei ole täidetud VÕS § 197 lg-s 1

sätestatud tingimus, mis eeldab vastastikkuseid samaliigilisi nõudeid. Arve tasumisel

09.11.2012 ei ole kostja tööde teostamist ega arve tasumist vaidlustanud ning seega isegi

siis, kui hageja ei oleks vastavat tööd teinud, ei ole kostjal võimalik sellele tugineda ning

kostja on mistahes tasaarvestamise õiguse minetanud.

37. Kostja andis hagejale üle lüpsilauda dokumentatsiooni paberkandjal 18.02.2013 (II kd,

tl 21). Hageja 25.03.2013 nõudekirjast (II kd, tl 22) nähtub, et hageja on nõudnud

muuhulgas dokumentatsiooni üleandmist digitaliseeritud kujul. Lepingu p-st 7.1.16

tuleneb kostja esitada tellijale täitedokumentsioon ka digitaalsel kujul. Seega puudub

alus väita, et saades 18.02.2013 kätte täitedokumendid paberkandjal, on hagejal

25.03.2013 möödunud mõistlik aeg digitaalse täitedokumentatsiooni üleandmise

nõudeks. Hageja ei ole täitmisnõuet VÕS § 108 lg 3 kohaselt minetanud. Jääb

selgusetuks, kuidas on digidokumentatsiooni esitamine kostjale koormav või kulukas

ning ainuüksi kostja väide, et hagejal on võimalik dokumentatsioon skaneerimise teel ise

digitaliseerida, ei vabasta kostjat lepinguga võetud kohustuse täitmisest. Ka puudub alus

väita, et hageja nõue on pahauskne. Kostja vastuväite justkui annaks VÕS § 111 ja

lepingu p 7.3.4 õiguse selle kohustuse täitmisest keeldumiseks on esitatud alles

09.10.2018, mis ei ole kooskõlas TsMS § 329 lg-s 1 sätestatud põhimõttega vastuväidete

esitamise õigeaegsuse kohta, samuti ei ole kostja seda õiguskaitsevahendit kasutanud,

mistõttu jätab kohus viimatinimetatud kostja vastuväite tähelepanuta.

38. Kuigi kostja on leidnud, et hageja on minetanud õiguse nõuda viivist põhinõuet ületavas

osas, puudub hageja vastav nõudest loobumine. TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt ei peeta

kõrvalnõuete suurendamist hagi muutmiseks, seega ei saa kostja ka ette heita, et hageja

suurendas viivise nõuet hagiavalduse täpsustuses/täienduses 29.11.2017.

39. Lepingu p-s 15.3 on sätestatud töövõtja kohustus maksta trahvi 0,1% teostamata tööde

maksumusest päevas VÕS § 153 mõttes, kuid pooled ei ole kokku leppinud viivist

juhuks, kui hageja nõuab kahju hüvitamist. Seega nõustub kohus kostjaga, et

viivisenõue lepingu p 15.3 alusel on alusetu, pidades põhjendatuks viivise

väljamõistmist seaduses sätestatud määras.

40. Hageja on nõudnud viivist soojaku rendiga seonduvalt kahjunõudelt alates 22.12.2012,

kuid hageja esitas esmakordselt soojaku renditasu tagastamise nõude hagiavalduses,

mida tuleb kohtu arvates lugeda viivisenõude arvestamise alguseks. OÜ Eurotel Invest

poolt tööde teostamise eest viivisenõude esitamist alates 09.03.2013 ei ole algusaja osas

kostja vaidlustanud ning kohus rahuldab hageja viivise nõude alates 09.03.2013. Seega

kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis soojaku rendiga seonduvalt kahjunõudelt

summalt 766,94 eurot alates hagiavalduse esitamisest, s.o 30.11.2015 kuni kohtuotsuse

tegemiseni 20.12.2018 seadusjärgses määras kokku summas 188,01 eurot ning OÜ

Eurotel Invest poolt tööde teostamise eest summalt 32 630,45 eurot alates 09.03.2013

kuni kohtuotsuse tegemiseni 20.12.2018 seadusjärgses määras kokku 15 500,90 eurot.

41. Alltöövõtulepingust tuleneva viivisenõude puhul on hageja tuginenud alltöövõtulepingu

p-le 7.2. Hagiavalduse täienduse kohaselt on hageja arvestanud viivist alates 22.12.2012

seisuga 03.09.2018 summas 62 032,59 eurot (V kd, tl 44). Kostja, taotledes viivise

vähendamist, ei ole oma taotlust sisuliselt põhistanud ega kirjeldanud asjaolusid, mis

annaksid aluse viivise vähendamiseks. Ainuüksi asjaolu, et kostjal on eelmises

vaidluses saamata tasumata tööde eest, ei ole piisav viivise vähendamiseks.

42. Siiski on võimalik otsuse seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõuet vähendada,

arvestades kohustuse rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahjunõude suurust ja

hinnates viivise proportsionaalsust. Kuivõrd viivise eesmärgiks ei ole võlausaldaja

rikastumine, vaid võlgniku suunamine rahalise kohustuse võimalikult kiirele täitmisele,

on põhjendatud otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

väljamõistmine mitte suuremas ulatuses kui põhinõue, s.o 19 863,14 eurot. Nii Eesti

õigusteoorias (sh nt VÕS kommenteeritud väljaande I osa, lk 383) kui kohtupraktikas

on omaks võetud arusaam, et üldjuhul ei pea võlausaldaja täiendavalt põhjendama

põhivõlaga sama suurt viivisenõuet, vaid üksnes põhivõlga ületavat viivisenõuet.

Kooskõlas Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-66-05 (p 19) lasus just kostjal viiviste

vähendamist taotledes kohustus tõendada, et põhivõlga mitte ületav hageja viivisenõue

on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-

66-05 (p 19) märgitakse, et „Kui kostja ei suuda tõendada, et viivis on hageja kahjuga

võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta

rahuldamata. Erandiks on viivise nõudmine suuremas ulatuses kui põhivõlg“ (vt ka RK

lahend nr 3-2-1-118-16, p 19).

43. Praegusel juhul ei ole kostja oma taotlust viivise vähendamiseks sisuliselt põhistanud,

samuti ei ole hageja esile toonud, et talle oleks tekkinud kahju ja seda suuremas ulatuses

kui põhinõue, antud juhul siis 19 863,14 eurot. Kohtu arvates ei tõenda seda ka hageja

poolt esitatud laenuleping (IV ka, tl 204-209) laenu võtmiseks majandustegevuse

jätkamise eesmärgil, olles sattunud majanduslikult keerulisse olukorda, kuna kostja ei

tasunud alltöövõtulepingu järgset töötasu ja hageja pidi palkama uueks tööde teostajaks

OÜ Eurotel Invest. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hageja viivisenõude tulenevalt

alltöövõtulepingust summas 19 863,14 eurot.

44. Hageja on nõudnud viivist ka loomade hoiu eest teises laudas tasutud arvelt. Kuna antud

nõue jääb rahuldamata, jääb rahuldamata selles osas ka viivisenõue.

45. Kohus rahuldab hagi rahalises nõudes osaliselt summas 88 812,58 eurot, sh võlgnevus

19 863,14 eurot, kahjuhüvitis 33 397,39 eurot ja viivis 35 552,05 eurot.

46. Kohus rahuldas hagi 41,64% ulatuses, hageja nõue oli 29.11.2017 hagi

täpsustuse/täienduse ja 03.09.2018 hageja seisukoha (viiviste osas) kohaselt 213 275,15

eurot, kohus mõistab hageja kasuks välja 88 812,58 eurot. Seega tuleb kostjal hüvitada

hageja menetluskulud 41,64% ulatuses, hagejal tuleb hüvitada kostja menetluskulud

58,36% ulatuses (TsMS § 163 lg 1).

Kostja apellatsioonkaebus

47. Kostja palus 14.01.2019 apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega

hagi rahuldati ja jäeti menetluskulud kostja kanda.

48. Maakohus rahuldas ebaõigesti soojaku rendi tasu tagastamise nõude summas 766,94

eurot. Kuna maakohus ei mõistnud tsiviilasjas nr 2-13-10012 soojaku rendi tasu hagejalt

kostja kasuks välja, siis ei ole hageja kostjale soojaku rendi eest tasunud ja hagejal ei

ole õigust nõuda soojaku rendi tasu summas 766,94 eurot tagastamist. Lisaks ei

viidanud maakohus ühelegi materiaalõiguse normile, millest tulenevalt on võimalik

hageja eeltoodud nõuet rahuldada.

49. Maakohus rahuldas ebaõigesti kahju hüvitamise nõude summas 32 630,45 eurot (OÜ-

le Eurotel Invest makstud tasu). Maakohus ei ole selgitanud, millist kohustust on kostja

rikkunud ning mille alusel oli tellija õigustatud nõudma parandamist. Hetkel, mil hageja

sõlmis töövõtulepingu OÜ-ga Eurotel Invest ning OÜ Eurotel Invest teostas lepingu

esemeks olnud tööd, ei olnud hageja nõue kostja vastu tööde teostamiseks muutununud

sissenõutavaks, kuna selleks ajaks ei olnud saabunud tööde teostamise tähtaega. Seega

puudus hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ka juhul, kui oleks tõendatud

kostja poolt mittekohase töö tegemine.

50. Lisaks ei ole maakohus hinnanud 10.08.2012 sõlmitud töövõtulepingu p-te 4.2 ja 5.2.

Kohus ei ole selgitanud, millist lepingust tulenevat kohustust on kostja rikkunud ning

miks ühel juhul lepingu tähtaeg pikenes (loomade hoidmise kulu nõude puhul), kuid

teise nõude puhul lepingu tähtaeg ei pikenenud (OÜ-le Eurotel Invest makstud tasu

hüvitamise nõude osas). Selleks, et tuvastada, kas sõnnikukanali ja lägamahuti

drenaažiga seotud tööde puhul oli tegemist on lepingu esemeks olnud töödega, oleks

pidanud maakohus võrdlema OÜ Eurotel Invest akti hageja ja kostja vaheliste aktidega.

Kostja esitatud akti kohaselt oli sõnnikukanali ehitamise maksumus 6487,03 eurot.

Kõrge põhjavee tase ja sellest tulenevalt vee imbumine sõnnikukanalisse avastati alles

04.01.2013. OÜ Eurotel Invest akti kohaselt kulus OÜ-l Eurotel Invest sõnnikukanali

veepidavaks muutmisele 11 900 eurot. Kuna lepingu mahus ei oldud arvestatud

põhjavee ootamatut tasemega, siis oli väidetav OÜ Eurotel Invest poolt sõnnikukanali

parandamine lisatöö, mitte osa lepingulistest töödest.

51. 18.01.2013 seisuga olid lauda söödahoidla vahelise seina, lauda välisseina ja lae praod

suuremas osas parandatud, seega ei ole OÜ Eurotel Invest akti real 20 nähtuv 1100

suurune kulu põhjendatud.

52. OÜ Eurotel Invest akti real nr 21 kajastatud töö ei ole lepinguline töö. Mootoriga

lisaukse ehk kolmanda ukse paigaldamise vajadus tulenes paigaldatava söödasüsteemi

tööst, mis ei olnud lepingus algselt kokku lepitud. Tegemist oli lisatööga, mille

paigaldamise soovi väljendas hageja alles pärast lepingu sõlmimist. Samuti ei kuulu OÜ

Eurotel Invest tööde üleandmise akti ridadel 22 – 27 viidatud tööd lepingu esemesse.

Nimetatud töid ei olnud fikseeritud 18.01.2013 aktis, mistõttu ei olnud need tööd isegi

juhul, kui tegemist oli Lepingu esemega, puudustega.

53. Lisaks ei ole suurt osa OÜ Eurotel Invest aktis nimetatud töödest 11.02.2013 ülevaatuse

aktis nimetatud, mis tähendab, et tööd olid selleks ajaks puudusteta.

54. Maakohus rahuldas ebaõigesti alltöövõtulepingus tuleneva nõude summas 19 863,14

eurot. Alltöövõtulepingu punkti 8.1 kohaselt loetakse tööd üleantuks kahepoolse akti

alusel. Kuivõrd kostja ei ole akte nr 2, 3 ja 4 allkirjastanud on aktid aktsepteerimata ja

kostjal ei ole tasu maksmise kohustust. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et

peatöövõtjaga töövõtulepingu sõlminud tellija poolt tööde aktsepteerimine tähendaks ka

kostja poolt alltöövõtulepingu alusel hageja tööde aktsepteerimist. Tööd on õigustatud

vastu võtma üksnes lepingu pool, mitte kolmas isik.

55. 29.03.2016 hageja menetlusdokumendis esitatud lisades nr 4-6 on kajastatud tööd, mida

alltöövõtulepingu p-s 2.1.1-2.1.4 kokkulepitud ei olnud (lisatööd). Maakohus ei ole

toonud välja ühtegi tõendit, millest nähtuks hageja nõude aluseks olevate lisatööde

tellimine kostja poolt. Asjaolu, et mingeid töid tegi objektil hageja ise, ei tõenda, et

tegemist olid alltöövõtulepingu alusel teostatavate töödega ning kostja tellis hagejalt

tööd. Seega ei ole võimalik rahuldada alltöövõtulepingu tasu nõuet vähemalt summas

5314,402 eurot.

56. Kohus ei ole hinnanud TT ütlust betoonäärte lammutamise osas tervikuna, vaid üksnes

TT vastust. Tunnistajale esitatud küsimuse konstruktsioonist ning kontekstist: „Kelle

kohustuste hulka kuulus lauda põranda betoonäärte lammutamine? Kes vastavad tööd

teostas?“ on aru saada, et tunnistaja vastas alltöövõtulepingujärgsete tööde (lauda

põranda lammutamine 1-15 postivahes) osas, et nimetatud tööd teostas kostja ning

seetõttu on kostja hagejale alusetult maksnud 3619,96 eurot.

57. Maakohus rahuldas ebaõigesti digitaalse täitedokumentatsiooni üleandmise nõude.

Hageja pidi hiljemalt 2013. aasta veebruaris aru saama, et tal ei ole digitaalselt

täitedokumentatsiooni, kuid sellise nõude esitas hageja alles 21.12.2015 hagiavalduses.

Peaaegu 3 aasta pikkust viivitust nõude esitamisega ei saa pidada mõistlikuks VÕS §

108 lg 4 mõttes. Seetõttu on hageja oma nõude VÕS § 108 lõikest 5 tulenevalt kaotanud.

Asjakohatu on maakohtu väide, et kuna hageja esitas kostjale 21.01.2013 ehituse

töövõtulepingu ülesütlemise avalduse, milles on märgitud, et kostja ei ole hagejale üle

andnud Lepingu kohaselt dokumentatsiooni kasutusloa saamiseks, ei ole hageja enda

täitmisnõuet minetanud, kuna maakohus kinnitas otsuses, et 21.01.2013 ülesütlemise

avaldus on tühine, st sellel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Lisaks oli

täitedokumentatsiooni hagejal vaja põhjendusel, et taotleda kasutusluba, mis on

hagejale juba väljastatud.

58. Kohus on arvestanud OÜ-le Eurotel Invest tasutud 32 630,45 eurolt viivist alates

09.03.2013. Maakohtu otsuses ei nähtu, miks on võetud eelnimetatud kuupäev viivise

arvestamise alguseks. Hageja ei ole kostja vastu kahju hüvitamise nõuet OÜ-le Eurotel

Invest tasutud summa hüvitamiseks 09.03.2013 esitanud.

Hageja apellatsioonkaebus

59. Hageja palus 21.01.2019 apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega

kohus jättis hagi rahuldamata (s.o kahju hüvitamise nõue seoses loomade hoidmisega

teises talus summas 2256 eurot, kahju hüvitamise nõue seoses Eurotel Invest OÜ arvega

summas 7155,65 eurot, rahuldamata jäänud viivisenõue) ning teha asjas uus otsus,

millega mõista lisaks kostjalt välja kahjuhüvitis 9411,56 eurot, viivis summalt 7155,65

eurot määraga 0,1% päevas alates sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täieliku

täitmiseni, viivis summalt 33 397,39 eurot määraga 0,1% päevas alates sissenõutavaks

muutumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni, viivis summalt 2256 eurot VÕS § 113

lg 1 sätestatud määras alates sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täieliku

täitmiseni, viivis summalt 19 863,14 eurot määraga 0,15% päevas alates sissenõutavaks

muutumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni ning jätta menetluskulud kostja kanda.

60. Maakohus jättis kostjalt hageja kasuks ebaõigesti välja mõistmata kahjuhüvitise 2256

eurot seoses loomade hoidmisega teises talus. Juhul, kui kostja oleks lauda valmis

ehitanud õigeaegselt, ei oleks tekkinud vajadust tasu eest loomi teises laudas hoida.

Kohus on praegusel juhul teinud ebaõige järelduse üksnes tsiviilasjas nr 2-13-10012

tehtud otsuse alusel. Kohus on iseenesest õigesti viidanud vaidlustatud otsuse p-s 5

poolte vahelisest lepingust tulenevatele tähtaegadele ning sellele, et poolte vahel puudub

vaidlus, et kostja ei saanud lepingus kokkulepitud tähtajaks ehitustöid valmis. Seega on

kohus tõdenud, et kostja on oma lepingust tulenevat kohustust rikkunud, kuid on

arusaamatult asunud seisukohale, et kostja ei ole alusetult tööde teostamise tähtaega

ületanud.

61. Kohus on ebaõigesti jätnud rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude summas

7155,56 eurot. Nimetatud 7155,56 euro suurusest nõudest on kohus põhjendanud nõude

summas 5962,97 euro rahuldamata jätmist kohtuotsuse p-i 8 teises lõigus.

62. OÜ Eurotel Invest akti ridadel 2, 3, 4, 5, 6 ja 7 näidatud tööd kuulusid töövõtulepingus

nimetatud tööde hulka (vaheakt 5 read 28, 29, 30, 31). Kohus on nimetatud tõendeid

ebaõigesti hinnanud. Samuti on kohus ebaõigesti hinnanud lepingu p-i 2.5. Kostja oleks

pidanud teostama kõik katuse tööd, millised olid vajalikud kasutusloa saamiseks (sh

katuse ja räästakastide lõpetamine).

63. Kohus on viidanud kahele kostja hinnapakkumisele: esialgsel hinnapakkumisel, mis oli

tehtud PRIA toetuse tarvis, oli tuulekastilauavahetus ja värvimise töö kajastatud, kuid

töövõtulepingu lisaks oleval hinnapakkumisel seda enam ei olnud. Kohus on sellest

ebaõigesti järeldanud, et seetõttu ei olnud tuulekastilauavahetus ja värvimise töö lepingu

osa. Tegelikult viitab aga PRIA-le esitatud hinnapakkumises vastavate tööde

kajastamine sellele, et vastav kokkulepe oli poolte vahel olemas ning kostja oli teadlik,

et ta peab lepingu alusel teostama kõik kasutusloa saamiseks vajalikud katusetööd, sh

tuulekastilauavahetuse ja värvimise tööd.

64. Kui võrrelda hageja poolt esitatud nõude summat (39 786,01) ja kohtuotsuses kajastatud

nõude rahuldamise (32 630,45) ja rahuldamata jätmise (5962,97) summasid, siis selgub,

et kohus on 1192,59 euro (39 786,01-32 630,45-5962,97=1192,59) ulatuses nõude

rahuldamata jätnud ilma põhjendusi esitamata.

65. Kohus on ebaõigesti jätnud osaliselt rahuldamata hageja viivise nõude. Ka tsiviilasjas

2-13-10012 tuli hagejal tasuda viivist kostjale põhinõuet ületavas osas. Kohus on

ebaõigesti tõlgendanud lepingu p-i 15.3 leides, et nimetatud sättes ei ole pooled kokku

leppinud viivist juhul, kui hageja nõuab kahju hüvitamist.

66. Kohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 113 lg-t 1 leides, et viivise arvestus algab nõude

esitamisest, mitte nõude sissenõutavaks muutumisest ning leidnud ebaõigesti, et hageja

ei saa nõuda soojaku rendiga seonduvalt kahjunõudelt viivist alates 22.12.2012.

Lepingu p-i 4.1 kohaselt oli tööde teostamise viimaseks tähtajaks 21.12.2012. Seetõttu

muutusid kõik hageja lepingulised nõuded sissenõutavaks 22.12.2012. Alates

22.12.2012 tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt soojaku renditasu tagastamist.

67. Kohus leidis ebaõigesti, et esineb alus viivise vähendamiseks. Kohus märkis, et kostja

ei ole oma taotlust viivise vähendamiseks põhjendanud, kuid leidis siiski, et esineb alus

viivise vähendamiseks. Arusaamatuks jääb, millisel õiguslikul alusel on kohus viivist

vähendanud. Hageja on esile toonud, et talle on tekkinud kahju suuremas ulatuses kui

põhinõue. Hageja on tõendanud (vt laenuleping, IV kd, tl 204-209), et tal oli vajalik

laenu võtta, kuna hageja sattus kostja rikkumise tõttu majandusraskustesse. Seega on

hagejale tekkinud kostja rikkumise tõttu suur kahju, mis õigustab viivise nõudmist

suuremas ulatuses, kui on põhinõue. Lisaks õigustab põhinõudest suuremas ulatuses

viivise nõudmist ka see, et kostja on viivitanud nõude täitmisega äärmiselt kaua,

käesolevaks hetkeks juba üle 6 aasta.

68. Lisaks eeltoodule on kohus ebaõigesti jätnud välja mõistmata viivise põhinõudelt,

millises osas jättis kohus ebaõigesti hagi rahuldamata.

Vastustaja seisukoht

69. Hageja palus jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja

kanda.

70. Kostja palus jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

71. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leiab, et

maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus

rahuldas hageja kahju hüvitamise ja sellelt arvutatud viivise ning täitedokumentatsiooni

digitaalsel kujul saamise nõude. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude

jaotuse ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus

otsus, millega jätab hagi selles osas rahuldamata. Ülejäänud osas on maakohtu otsus

seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.

72. Kõigepealt käsitleb kolleegium töövõtulepingu lõppemise küsimust.

73. Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et vaatamata hageja poolt lepingu

ülesütlemise avalduse esitamisele ja kostja poolt esile toodud vaidlustamata asjaoludele,

mille kohaselt peale ülesütlemisavalduse tegemist kumbki pool enam lepingut ei täitnud

ning hageja tellis tööde lõpetamise kolmandalt isikult, kehtib töövõtuleping poolte vahel

siiski edasi.

74. 21.01.2013 avaldusega ütles hageja kostjaga sõlmitud töövõtulepingu üles põhjusel, et

kostja on oma lepingulisi kohustusi oluliselt rikkunud. Tsiviilasjas nr 2-13-10012,

milles kostja vaidlustas lepingu ülesütlemise, tuvastas maakohus, et tellija nimetatud

puudused ei ole olulised, millest nähtuks, et tellija oleks jäänud VÕS § 116 lg 2 p 1

tähenduses olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, sest laut oli

kasutamiseks valmis ja esines üksnes ebaolulised puudused või ei olnud töövõtja

ülesütlemise avalduses märgitud tööde tegemiseks kohustatud ja oli selles osas

õigustatult keeldunud tööde tegemisest (VÕS § 647 lg 1) Maakohus leidis, et tellija

poolt lepingu ülesütlemine ei olnud põhjendatud ja seetõttu on ülesütlemise avaldus

tühine.

75. Tellija 21.01.2013 avalduse näol on tegemist lepingu ülesütlemisega VÕS § 655 lg 1

järgi põhjusel, et töövõtja rikkus lepingut. Lepingu ülesütlemisel ja lepingust

taganemisel on erinevad eeldused. VÕS § 116 lg 1 kohaselt on lepingust taganemise

eelduseks eelkõige see, et teine lepingupool on lepingut oluliselt rikkunud. VÕS § 655

lg 1 võimaldab tellijal töövõtulepingu igal ajal üles öelda sõltumata sellest, kas töövõtja

on lepingut rikkunud.

76. Töövõtulepingust taganemisel teise poole olulise lepingurikkumise tõttu ja selle

ülesütlemisel VÕS § 655 lg 1 kohaselt on erinevad õiguslikud tagajärjed. Tulenevalt

VÕS § 188 lg 2 esimesest lausest vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad

lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 189 lg 1 esimese lause

kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt

lepingu alusel üleantu tagastamist (või üleantu väärtuse hüvitamist VÕS § 189 lg 2

järgi) ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Kui

tellija on aga töövõtulepingu VÕS § 655 lg 1 alusel üles öelnud, on töövõtjal jätkuvalt

õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on küll maha arvatud see, mille ta lepingu

ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega

omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Töövõtjal selline tasunõue puudub,

kui tellija ütles lepingu üles seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut (VÕS § 655 lg 2).

77. Kuna antud juhul on samade poolte vahel sama lepingu lõppemise üle peetud vaidluses

jõustunud otsusega tuvastatud, et kostja ei olnud töövõtulepingut oluliselt rikkunud, st

ei olnud täidetud eeldused lepingust taganemiseks ega ülesütlemiseks sel põhjusel, et

töövõtja rikkus lepingut, saab hageja tahteavaldust lepingu lõpetamiseks pidada asjas

esitatud asjaoludest lähtuvalt ülesütlemisavalduseks VÕS § 655 lg 1 järgi. See säte

võimaldab tellijal töövõtulepingu igal ajal üles öelda sõltumata sellest, kas töövõtja on

lepingut rikkunud (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-11 p 11).

78. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et pooltevaheline leping lõppes 21.01.2013

tellijapoolse ülesütlemisega VÕS § 655 lg 1 alusel.

79. Järgnevalt käsitleb kolleegium hageja kahju hüvitamise nõuet. Siin tuleb arvestada seda,

et samade poolte vahel toimunud kohtumenetluses nr 2-13-10012 on Pärnu Maakohus

teinud 11.07.2014 otsuse, millega rahuldati osaliselt samast töövõtulepingust tulenev

tellija tasunõue. Olukorras, kus kohus on samade poolte vahel jõustunud otsusega juba

lahendanud vaidluse selle üle, kas töövõtjal on õigus saada tehtud tööde eest tasu, ei saa

samade poolte vahel toimuda uut kohtuvaidlust, mis põhineb sellel, et töövõtja ei ole

teinud nõuetekohaselt neid töid, mille eest talle tasu välja mõisteti.

80. Kahju hüvitise nõue tuleneb hageja väidete kohaselt sellest, et 1) laut ei valminud

tähtaegselt, mille tõttu pidi hageja loomi hoidma vahepeal teises talus, mille eest tasus

2256 eurot, 2) kostja jättis töövõtjana osad töövõtulepingust tulenevad tööd tegemata

ja materjalid paigaldamata summas 6977,03 eurot ja 3) osad tööd tegi kostja nõuetele

mittevastavalt, mistõttu tasus hageja tööde parandamise eest uuele töövõtjale 39 786,01

eurot.

81. 19.02.2018 määrusega lõpetas maakohus hageja kahju hüvitamise nõude tegemata

tööde ja paigaldamata materjalide osas summas 6210,09 eurot, millises osas Tallinna

Ringkonnakohus jättis 30.05.2018 määrusega maakohtu määruse muutmata ja selles

osas on maakohtu määrus jõustunud ning menetlus selle nõude osas lõppenud.

Maakohus menetles kahju hüvitamise nõuet tegemata tööde ja paigaldamata materjalide

osas edasi summas 766,94 eurot, see on soojaku rendi tasu osas. Maakohus rahuldas

soojaku rendi tasu tagastamise nõude põhjusel, et vastav kulu oli ette nähtud seoses

soojaku rendiga, kuid tegelikult soojakut objektil ei olnud. Ringkonnakohus maakohtu

põhjendusega ei nõustu. Maakohu otsusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel ta nõude

rahuldas. Hageja ei ole esile toonud, milles seisneb tema kahju seoses sellega, et

töövõtja ei toonud objektile soojakut. Töövõtja tasu nõue sõltub kokku lepitud

resultaadi saavutamisest, mitte sellest, kas töövõtja resultaadi saavutamisel kõik need

kulud tegi, mida algselt prognoositi. Soojaku renditasu kuulub objekti üldkulude hulka,

mille suuruses olid pooled kokku leppinud ja mida hagejal pole õigust nõuda tagasi

seetõttu, et töövõtja korraldas töötajate majutamise objektil teistmoodi, kui algselt

planeeritud. Hageja ei ole välja toonud, kuidas soojaku puudumine objektil mõjutas

kokku lepitud resultaadi saavutamist. Eeltoodu alusel jätab ringkonnakohus

rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude 766,94 euro ja sellelt arvutatud viivise

1596,77 euro saamiseks.

82. Maakohus rahuldas kahju hüvitamise nõude Eurotel Invest OÜ-le tasutud summade

osas osaliselt summas 32 630,45 eurot ja jättis rahuldamata summas 5962,97 eurot.

83. Kolleegium ei nõustu maakohtu otsusega 32 630,45 euro rahuldamise osas. Hageja nõue

selles osas põhineb asjaolul, et kostja on jätnud oma lepingust tulenevad kohustused

kohaselt täitmata ja selle summa on hageja tasunud uuele töövõtjale tööde lõpetamise

eest. VÕS § 82 lg 7 kohase muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus

nõuda kohustuse täitmist. Töövõtulepingu p 41.1 kohaselt oli kostja kohustatud

lõpetama lauda ehitustööd hiljemalt 30.11.2012 ja olmeruumide ehitustööd hiljemalt

21.12.2012. Lepingu p 4.2 sätestab, et töövõtja võib iga tellija poolt töövõtjale esitatud

arve maksmisega viivitatud päeva eest pikendada tööde valmimise tähtaega ühe päeva

võrra. Maakohus tuvastas, et töövõtulepingu p-de 4.2 ja 5.2 alusel tööde valmimise

tähtaeg pikenes ja seda põhjusel, et hageja ei tasunud vaheakte ettenähtud tähtajaks.

Vaidlust ei ole selle, et 21.01.2013 seisuga, mil pooltevaheline leping lõppes, ei olnud

arved makstud. VÕS § 195 lg 2 kohaselt vabastab ülesütlemine mõlemad pooled nende

lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust, kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused

ja kohustused jäävad kehtima. Lepingu ülesütlemise hetkel ei olnud sissenõutavaks

muutunud hageja nõue tööde lõplikuks teostamiseks ja seda ei saanud hageja peale

lepingu ülesütlemist kostjalt ka enam nõuda. Asjaolu, et hageja otsustas enne tööde

vastuvõtmist lepingu kostjaga üles öelda ja tellida tööde lõpetamise OÜ-lt Eurotel Invest,

oli hageja enda valik ning OÜ-le Eurotel Invest tasutud summade näol ei ole tegemist

kostja poolt tekitatud kahjuga. Eeltoodu alusel jätab ringkonnkohus rahuldamata kahju

hüvitamise nõude Eurotel Invest OÜ-le tasutud 32 630,45 euro ja OÜ-le Eurotel Invest

tasutud summadelt arvutatud viivise 79 770,95 saamiseks.

84. Kolleegium nõustub maakohtu otsusega osas, milles maakohus jättis kahju hüvitamise

nõude summas 5962,97 eurot rahuldamata. Kolleegium nõustub ka maakohtu

põhjendustega, et tegemist oli lisatööga, mis ei olnud töövõtulepingu järgi kostja

kohustuseks ja mille tellimist Eurotel Invest OÜ-lt ei pea kostja hüvitama.

85. Maakohus jättis õigesti kostjalt hageja kasuks välja mõistmata kahjuhüvitise 2256 eurot

seoses loomade hoidmisega teises talus, kuna kostja ei vastuta hageja lisakulutuste eest.

Maakohus tugines seejuures põhjendatult tsiviilasjas nr 2-13-10012 tuvastatud

asjaoludele. Ebaõige on hageja apellatsioonkaebuse väide, et nagu oleks maakohus

jõudnud järeldusele, et kostja on tähtaegade ületamisega oma lepingulist kohustust

rikkunud. Vastupidi, maakohus tuvastas, et töövõtulepingu p-de 4.2 ja 5.2 alusel pikenes

tööde valmimise tähtaeg, mistõttu kostja ei ületanud tööde teostamise tähtaega ning ei

ole sellega oma kohustusi rikkunud.

86. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu otsusega osas, millega kohus rahuldas digitaalse

täitedokumentatsiooni üleandmise nõude. Töövõtulepingu p 7.1.16 alusel kohustus

töövõtja tööde üleandmisel esitama tellijale täitedokumentatsiooni ka digitaalsel kujul.

Kuivõrd töövõtuleping lõppes tellijapoolse ülesütlemisega enne tööde lõplikku

üleandmist, ei olnud täitedokumentatsiooni üleandmise kohustus ülesütlemise ajal veel

sissenõutav ja VÕS § 195 lg 2 kohaselt vabanesid mõlemad pooled oma edasistest

lepinguliste kohustuste täitmisest. Seetõttu jätab ringkonnakohus rahuldamata hageja

nõude kohustada kostjat hagejale üle andma digitaalne täitedokumentatsioon.

87. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsusega osas, millega maakohus rahuldas

alltöövõtulepingust tuleneva tasu nõude ja sellelt arvutatud viivise nõude. Hageja nõuab

alltöövõtulepingu alusel tehtud tööde teostamise eest aktide nr 2-4 alusel 19 863,14 euro

tasumist.

88. Töövõtutasu, sh alltöövõtulepingust tulenev töövõtja tasu nõue muutub sissenõutavaks

töö vastuvõtmisega (VÕS § 637 lg 4). Käesoleval juhul ei ole tellija tööd vastu ei

võtnud, kuid maakohus on põhjendatult tuvastanud tellijal tasunõude maksma panemise

aluseks olevad asjaolud, et tööd olid valmis, sooritus vastas lepingus kokku lepitule ja

et tellija keeldus alusetult tööd vastu võtmast. Kostja on aktid tööde teostamise kohta

kätte saanud vähemalt kohtumenetluse ajal, kuid ei ole esile toonud ega tõendanud, et

töö oli osaliselt tegemata või ei vastanud lepingu tingimustele. Kolleegium nõustub

maakohtu põhjendustega, et kui hageja põhitellijana ei ole alltöövõtulepingu-järgsete

tööde teostamist vaidlustanud, siis alltöövõtu mõttes tellijal ei ole võimalik asuda väitma,

et ta ei ole akte aktsepteerinud ning selle tõttu ei ole tal tasu maksmise kohustust. Kui

põhitellijal altöövõtulepingu alusel tehtud tööde osas etteheiteid ei olnud, ei ole võimalik,

et alltöövõtujärgsel tellijal saaks olla selles osas pretensioone. Samuti ei väida kostja, et

need tööd oleks tehtud kellegi teise poolt. Asjaolu, et alltöövõtulepingu järgsed tööd on

tehtud hageja poolt, on tõendatud ka tunnistajate ütlustega. Tunnistaja MM kinnitusel ei

teostanud objektil peale tema keegi elektritöid ning et tal oli sõlmitud tööde teostamiseks

leping hagejaga. Tunnistaja KK kinnitas, et kaeve- ja laadimistöid tegi tema UU

korraldusel ja seda vastavalt hageja ja tunnistaja vahel sõlmitud töölepingule. Kostja ei

ole neid tunnistajate ütlusi ümber lükanud.

89. Põhjendamatu on kostja apellatsioonkaebuse väide, et hageja nõuab alltöövõtulepingu

alusel tasu ka lisatööde eest, mida kokku lepitud ei olnud. Maakohus on õigesti leidnud,

et hageja on esitanud kostjale arve summas 19 863,14 eurot pooltevahelise

alltöövõtulepingu alusel ja märkinud, et alltöövõtulepingu tasu suurust tõendab

alltöövõtulepingu punkt 6.3, millises summas hageja kostjale ka arveid esitas.

90. Hageja on arvestanud alltöövõtulepingu tasult viivist alltöövõtulepingu p 7.2 alusel

alates 22.12.2012 kuni 03.09.2018 summas 62 032,59 eurot. Maakohus vähendas viivist

põhinõude suuruseni ja mõistis viivise välja summas 19 863,14 eurot. Väljamõistetud

viivise summale ei ole kostja vastuväiteid esitanud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

91. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse.

92. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb

uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt

menetluskulude jaotust.

93. Seoses hagi osalise rahuldamisega ning kostja apellatsioonkaebuse osalise

rahuldamisega ja hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega, jaotab

ringkonnakohus nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 163 lg 1

alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

94. Vastavalt hagi rahuldamise ulatusele jäävad menetluskulud 18,62 % ulatuses kostja

kanda ja 81,38% ulatuses hageja kanda.

95. Maakohus määras hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks senises

kohtumenetluses 17 759,50 eurot, sellest riigilõiv on 3250 eurot, sõidukulu 60 eurot ja

ja õigusabikulud 14 449,50 eurot.

96. Maakohus määras kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks senises

kohtumenetluses 13 575,77 eurot, sellest riigilõiv on 1200 eurot ja õigusabikulud

12 375,77 eurot.

97. Maakohus on poolte kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnanud ning ringkonnakohtul

pole põhjust seda ümber hinnata.

98. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb rahaliselt kindlaks määrata ringkonnakohtu

menetluskulud mõlema poole kulunimekirja põhjal.

99. Hageja menetluskuludeks on õigusabikulu 2522 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõiv

1500 eurot, kokku 4022 eurot. Hageja taotleb õigusabikulu hüvitamist 19,4 tunni eest

tasumääraga 130 eurot/t. Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Hageja esindaja

tutvus

maakohtu

otsusega,

koostas

apellatsioonkaebuse

ja

vastuse

kostja

apellatsioonkaebusele.

100. Kostja menetluskuludeks on õigusabikulu 2758,67 euro (ilma käibemaksuta) ja

riigilõiv1200 eurot, kokku 3958,67. Kostja taotleb õigusabikulu hüvitamist 21,03 t

õigusabi eest, keskmise asumääraga 131,36 eurot/t. Kostja ei taotle käibemaksu

hüvitamist. Kostja esindaja tutvus maakohtu otsusega, koostas apellatsioonkaebuse,

analüüsis vastuapellatsioonkaebust ja koostas sellele vastuse.

101. Ringkonnakohtu hinnangul on mõlema poole õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud,

samuti on mõistlik tasumäär.

102. Seega on hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kõigis

kohtuastmetes 21 781,50 (17759,50 +4022) eurot, millest kostja peab hüvitama 18,62%,

see on 4055,72 eurot.

103. Kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kõigis kohtuastmetes on

17 534,44 (13 575,77+3958,67) eurot, millest hageja peab kostjale hüvitama 81,38%,

see on 14 269,53 eurot.

104. Ringkonnakohus tasaarvestab TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel hageja ja kostja

vastastikused kohtulahendiga väljamõistetavad menetluskulud, mille tulemusena

mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 10 213, 81 (14 269,53 – 4055,72)

eurot.

105. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb hagejal hüvitamisele kuuluvatelt

kuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Meeli Kaur

Indrek Soots